1-14-7821/36 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-14-7821

1(5)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

2. detsember 2014, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-14-7821 Kohtukoosseis Andres Parmas, Meelika Aava, Orvi Tali Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 16. oktoobri 2014. a otsus kokkuleppemenetluses Kaebuse esitaja ja kaebuse liik S statava Z.I (Z.I, ik xxx) üüdi

kaebus menetluskulude ja tsiviilhagide ning väljamõistmise lisakaristuse peale; Aleksei Ševerdalkini (Ševerdalkin, ik 37308250308) ja Kirill

Matrossovi (Matrossov, ik 37605240347)

määruskaebused menetluskulude väljamõistmise peale Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Z.I kaebus

Jätta tsiviilhagi ja lisakaristust puudutavas osas läbi vaatamata.

2. Harju Maakohtu 16. oktoobri 2014. a otsus Z.I-lt, lit ja Aleksei Ševerdalkini

Kirill Matrossovilt menetluskulude s j muutmata ja m

väljamõistmise ätta ääruskaebused rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab advokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule Tallinna

Ringkonnakohtu kaudu 10 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.

Harju Maakohtu 16. oktoobri 2014. a otsusega tunnistati Z.I kokkuleppemenetluse korras süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 7; § 121; § 424; § 213 lg 1 järgi. KarS § 64 lg 1 alusel suurendati mõistetavatest üksikkaristustest raskeimat, mõistes liitkaristuseks vangistuse

1 aastat ja 9 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja määrati karistuse kandmise alguseks kinnipidamise päev 17. juuni 2014. a. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võeti lisakaristusena Z.I-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 kuuks. Vastavalt LS § 127 on Z.I kohustatud 5 tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

1-14-7821

2(5)

VÕS § 1043 ja KrMS § 310 lg 1 alusel mõist eti Z.I-lt SL (L) kasuks tsiviilhagi välja summas 82,50 eurot. KrMS § 180 lg 1 alusel mõisteti Z.I-lt välja menetluskuludena riigituludesse ekspertiistasud summas 262 eurot; kaitsjatasu kokku 546 eurot; kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud summas 1 euro ja sundraha 532,50 eurot. Kohus määras, et väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda KrMS § 180 lg 3 alusel ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

2. Sama kohtuotsusega tunnistati süüdi Aleksei Ševerdalkin KarS § 200 lg 2 p 7, 8 järgi ja mõisteti talle karistuseks 3 aastat ja 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja määrati karistuse kandmise alguseks kinnipidamise päev 17. juuni 2014. a. KrMS § 180 lg 1 alusel mõisteti A. Ševerdalkinilt välja menetluskuludena riigituludesse kaitsjatasu

276 eurot; kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud summas 1 euro ja sundraha 887,50 eurot. Kohus määras, et väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda KrMS § 180 lg 3 alusel ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

3. Sama kohtuotsusega tunnistati süüdi Kirill Matrossov KarS § 200 lg 2 p 7, 8; 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja liitkaristuseks mõisteti 3 aastat ja 7 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 28. juuni 2013. a Harju Maakohtu otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 2 aasta 9 kuu ja 4 päeva vangistuse võrra, ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõisteti 6 aastat 4 kuud ja 4 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 5 päeva. Ärakandmisele kuulub vangistus 6 aastat 3 kuud ja 29 päeva. Karistuse kandmise alguseks loeti K. Matrossovi kinnipidamise päev 17. juuni 2014. a. VÕS § 1043 ja KrMS § 310 lg 1 alusel mõisteti K. välja Matrossov S (M) kasuks ilt MM tsiviilhagi summas 295,41 eurot. KrMS § 180 lg 1 alusel mõisteti K. Matrossovilt välja menetluskuludena riigituludesse kaitsjatasu

192 eurot; kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud summas 1 euro ja sundraha 887,50 eurot. Kohus määras, et väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda KrMS § 180 lg 3 alusel ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

4. Maakohtu otsuse peale esitasid Z.I, A.

Matrossov kaebused. Ševerdalkin ja K.

4.1. palub tühistada maakohtu otsus osas, mis puudutab menetluskulude Z.I väljamõistmist. Kaebaja

260 eurot jätta täies ulatuses või osaliselt palub ekspertiisitasud summas riigi kanda. Kaebaja märgib, et tunnistas täielikult oma süüd ning joobe tuvastamiseks ei olnud vaja ekspertiisi läbi viia. Kui seda summat ei saa täielikult riigi kanda jätta, siis palub kaebaja jaotada see kaheks osaks, millest pool kohustub tasuma tema ja teise poole riik.

Samuti palub kaebaja kohtuotsus osas, millega da kohustati tasuma sundraha 532,50 tühistada te eurot maksegraafik igakuiste maksetena. Praegusel hetkel viibib ta vanglas ja tal ei ole ja määrati võimalik neid nõudeid tasuda. Samuti ei ole tal vabaduses inimesi, kes võiksid seda summat tema eest maksta. Palub ldada tal tasuda see sum seaduses võima ma ettenähtud maksimaalse tähtaja

jooksul ning siis, kui ta vabaneb vanglast. Palub menetluskulude, võimalusel lükata kõikide sealhulgas kaitsjatasude ja tsiviilhagide tasumine esdasi le kuni tema vanglast vabanemiseni või sel ajani, maksta neid summasid osade kaupa alates kui ta asub vanglas tööle. Tal ei ole võimalik kohtuotsuse jõustumisest. Samuti palub Z.I istada kohtuotsus osas, kus teda kohustati LS

27 alusel tüh § 1

5 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest ära a . Palub ümber vaadata see osa ndma juhiload Maanteeametile kohtuotsusest ja lubada tal anda load ära vanglast vabanemisel.

1-14-7821

3(5)

4.2. A.

Ševerdalkin palub võimaldada tal tasuda menetluskulud pärast vanglast vabanemist või pärast vangistuses tööle asumist. Kaebaja märgib, et tal ei ole võimalik tasuda kulusid oma isikuarvelt, kuna sellel ei ole raha. Tal ei ole võimalik menetluskulusid alates detsembrikuust tasuma hakata. Samuti palub vähendada temalt väljamõistetud kaitsjatasu, kuna ta nägi advokaati vaid kahel korral Kohtuotsuse

– kokkuleppe sõlmimisel ja kohtuistungil, kaitsjaga on suhelnud 15 minutit. kuulutamisele kaitsja ei tulnud.

4.3. K. Matrossov palub menetluskulud jätta osaliselt riigi kanda ja ülejäänud osa tasumine lükata edasi tema vabanemiseni vangistusest

, kuna vanglas olles on ta maksejõuetu.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5.

kaebusega tsiviilhag Esmalt märgib ringkonnakohus seonduvalt Z.I ide väljamõistmise ja lisakaristuse peale järgmist. Harju Maakohus tegi otsuse kokkuleppemenetluses. Vastavalt KrMS 318 lg 4 võib kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9.

peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on mõistetud kuriteo karistus, mida seadus ette ei näe. eest Selliseid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud ja neile ei viita ka kaebuse esitaja.

18. septembril 2014 , Z.I ja tema kaitsja kokkuleppe, milles on, nagu sõlmisid prokurör seda nõuab KrMS § 245, välja toodud kannatanute poolt esitatud tsiviilhagid ja täpsed summad, mis tuleb süüdistatavatelt kannatanutele tekitatud kahjude katteks välja mõista

. Samuti on kokkuleppes välja toodud karistuse liik ja määr, sh lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõigus äravõtmine KarS

§ 50 lg 1 p 1 alusel kinnitanud, et sõlmis (3. kd, 194-198). Kohtuistungil on Z.I tl kokkuleppe vabal tahtel, jääb selle juurde ( ). Kahtlustataval ja süüdistataval on olemas

3. kd, tl 224

kõik võimalused mitte nõustuda kokkuleppemenetlusega ja taotleda enda kohtuasja lahendamist üldmenetluses. Samuti on süüdistataval õigus loobuda juba sõlmitud kokkuleppest kohtuliku arutamise käigus. Kokkuleppest loobumise õiguse aktsepteerimiseks edasises kriminaalmenetluses, s.o pärast seda, kui kohus on lahkunud otsuse tegemiseks nõupidamistuppa, puudub aga igasugune mõistlik alus. Asjaolu, et süüdistatav on kohtus nõustunud kokkuleppega, kuid soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada, ei ole kuidagi võimalik lugeda kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao rikkumiseks (vt. Riigikohtu otsus nr 3 Liiklusseaduse § 127 kohaselt -1-1-79-05). on

isik alates tema suhtes mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamise, äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus kohus loovutama oma juhiloa e jõustumisest tatud viie tööpäeva jooksul Maanteeametile. Tulenevalt eeltoodust ja juhindudes KrMS 326 lg 2 esimesest lausest, 323 lg 2 § § p 2, 318 lg 3 p 4 ja lg 4 tuleb Z.I kaebus tsiviilhagi ja lisakaristust § puudutavas osas jätta läbi vaatamata.

6. KrMS § 189 lg 3 sätestab, et kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, siis võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, mis näeb ette määruskaebuse lahendamise menetluse. Kuna Ševerdalkin Z.I, A.

Matrossov on ja K. esitatud kaebustes vaidlustatud kohtuotsust ka menetluskulude väljamõistmise osas, siis ülaltoodu alusel kuulub nimetatud küsimus lahendamisele määruskaebemenetluse korras.

P i ate ja nende kaitsja on nii rokurör , süüdistatav te vahel sõlmitud kokkulepete kohaselt A. (3 kd,

-188), K. Matrossovile (3. kd, tl 189-193) kui Z.I-le Ševerdalkinile (3. kd, tl 186

tl 194-198) selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel peavad nad tasuma kriminaalmenetluse kulud ja sundraha. Z.I-ga toodud joobeseisundi sõlmitud kokkuleppes on kriminaalmenetluse kuludena välja tuvastamise uuringute kulud kogusummas 262 eurot, kaitsjale materjalidest koopia tegemise kulu 1 euro ja kaitsja (3. kd tl 197). Harju te M. Söördi ja T. Veske kaitsjatasu kohtueelses menetluses

1-14-7821

4(5)

Maakohtu 13. oktoobri 2014. a kohtuistungil jäid süüdistatav ja tema kaitsja sõlmitud Z.I kokkuleppe juurde ning palusid see kinnitada (3. kd, tl 224). Kaitsja palus menetluskulud ajatada maksimaalse aja peale, kuna Z.I on vanglas. Süüdistatav ei esitanud menetluskuludega seonduvalt ühtegi taotlust.

A. Ševerdalkiniga sõlmitud kokkuleppes on kriminaalmenetluse kuludena välja toodud kaitsjale materjalidest koopia tegemise kulu 1 euro ja määratud kaitsja D. Školjari kaitsjatasu kohtueelses menetluses kogusummas 252 eurot (3. kd tl 188). Harju Maakohtu 13. oktoobri 2014. a kohtuistungil jäid süüdistatav A. Ševerdalkin ja tema kaitsja sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid see kinnitada

(3. kd, tl 224). Kaitsja palus menetluskulud ajatada aasta peale. Süüdistatav ei esitanud menetluskuludega seonduvalt ühtegi taotlust.

K. Matrossoviga toodud kaitsjale sõlmitud kokkuleppes on kriminaalmenetluse kuludena välja materjal K kaitsjatasu kohtueelses idest koopia tegemise kulu 1 euro ja määratud kaitsja . Mägi menetluses (3. kd tl 192 K ). Harju Maakohtu 13. oktoobri 2014. a kohtuistungil jäid süüdistatav . Matrossov nitada (3. kd, tl 224). ja tema kaitsja sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid see kin Kaitsja palus menetluskulud ajatada maksimaalse aja peale, kuna kaitsealune viibib pikalt vanglas. Süüdistatav ei esitanud menetluskuludega seonduvalt ühtegi taotlust.

7. KrMS § 180 lg 1 esimeses lauses märgitu kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Ringkonnakohus ei nõustu selles, et tulenevalt teo ülestunnistamisest oli ekspertiisi Z.I-ga tegemine põhjendamatu. Süüdistatava poolt teo ülestunnistamine kujutab endast süüdistatava ütlust KrMS § 63 lg 1 tähenduses. Seega ei erine ülestunnistus põhimõtteliselt teistest isikulisest allikast pärinevatest tõenditest, mistõttu võib tõe väljaselgitamiseks kriminaalasjas olla vaja koguda ka muid objektiivseid tõendeid. Sealhulgas võib vastavalt KrMS § 105 lg le 1 olla tarvis lähtuvalt -

tõendamisvajadusest korraldada teatud ekspertiise. Ringkonnakohus leiab, et joobeseisundi tuvastamise uuringute Prokuratuuril ja uurimisasutustel kuriteo seonduva osas on toimitud õigesti.

asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad teostavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. käesoleval Joobeseisundi uuringute tegemist ei saa juhul pidada

põhjendamatuks. Vaid teatud erandjuhtudel võib ekspertiisikulud jätta süüdistatavalt välja mõistmata. Näiteks kui määratud ekspertiis ei saa ilmselgelt aidata kaasa kriminaalasja lahendamisele, ei ole ekspertiis teostatud tõendamisvajadusest lähtudes, nagu näeb ette KrMS § 105 lg 1, ja sellise ekspertiisi tegemise kulude väljamõistmine süüdistatavalt ei ole põhjendatud. Süüdimõistetule ei saa panna ka sellise ekspertiisi kulude hüvitamise kohustust, mida tehes rikutakse oluliselt menetlusõigust ja millest tulenevalt ei ole ekspertiisiakt tõendina lubatav (RKKKm nr 3-1-

1-120-12). Kuivõrd praegusel juhul sellistest erandjuhtudest kõneleda ei saa, on joobeseisundi uuringute Z.I kanda. kulud õigesti jäetud Seonduvalt A. Ševerdalkini vastuväidetega kaitsjatasu osas, märgib ringkonnakohus, et nii Põhja

Ringkonnaprokuratuur kohtueelses menetluse kui Harju Maakohus kohtumenetluses kontrollisid kaitsja esitatud taotluse õigsust ja põhjendatust ning määrasid riigi õigusabi osutamise eest advokaadile maksmisele kuuluvaks põhjendatud tasuks kohtueelses menetluses 252 eurot (3. kd, tl 175) ja kohtumenetluses 24 eurot (3. kd, tl 229). Ka ringkonnakohtul puudub alus eelnimetatud kulude põhjendatuses kahelda. Seega on maakohus õigesti mõistnud A. Ševerdalkinilt riigi tuludesse välja kaitsjatasu summas 276 eurot.

Maakohus ei tuvastanud kriminaalasja läbivaatamisel menetluskulude küsimuse lahendamisel selliseid asjaolusid või takistusi, mis tingiksid või annaksid aluse kohtul kaaluda menetluskulude vähendamist või menetluskulude osalist riigi kanda jätmist. Maakohus on menetluskulude väljamõistmisel aga arvestanud, et süüdimõistetud viibivad vanglas ning kohaldanud KrMS § 180 lg

3 sätteid määra kõigilt süüdistatavatelt väljamõistetud menetluskulud hüvitamisele ositi 12 ja nud

kuu jooksul . alates kohtuotsuse jõustumisest Tegemist on kohtupraktikas omaksvõetud menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud maksimaalse tähtajaga, mille kohus on praegusel

1-14-7821

5(5)

juhul

d süüdistatavatele vastu tulles ka võimaldanud. Süüdimõistetu ei ole määruskaebuses esitanud ühtegi uut asjaolu, mida maakohus juba ei oleks menetluskulude väljamõistmisel arvestanud.

Maakohus arvestas asjaoluga, et kinnipidamisasutuses on kohtuotsuse täitmine menetluskulusid puudut , avas osas süüdistatavatel Z.I A. Ševerdalkinil ja K. Matrossovil raskendatud, kuna kinnipidamisasutuses viibiva süüdimõistetu töötamise võimalus on piiratud. Viidates Riigikohtu seisukohale kriminaalasjas nr 3-1-1-105-12 märkis aga maakohus, et kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa kohus a priori välistada, et süüdistatavatel osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal. VangS § 37 lg toodud töötamise kohustusest vabastamis -s 2 e aluseid kohus ei tuvastanud.

Eeltoodust tulenevalt on maakohtu otsus menetluskulude väljamõistmise osas seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus.

8. Juhindudes KrMS § st 180, § 337 lg 1 p 1 ja § 390 lg st 1, 2, 3 jätab - - ringkonnakohus Harju

Maakohtu 16. oktoobri 2014. a otsuse menetluskulude väljamõistmise osas muutmata ja määruskaebused rahuldamata.

Andres Parmas

Meelika Aava

Orvi Tali