4-14-8759/11 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 02.detse r 2014

mb il Jõhvi kohtumajas Kirjalikus menetluses

Väärteoasja number 4-14-8759

Kohtunik Inna Kirsipuu Väärteoasi kaebemenetluses V.D LS § 227 lg 2 kvalifitseeritava väärteo toimepanemises, milles V.D tunnistati süüdi

LS § 22 lg 2 järgi ja karistati rahatrahviga 7 65 trahviühikut summas 260 eurot.

Menetlusalune isik

V.D isikukood: xxx, elukoht: xxx

Juhindudes 2, 134, 135 kohus VTMS § 120, § 132 p

O T S U S T A S:

V.D kaebus Politsei-ja Piirivalveameti Ida prefektuuri patrullpolitseinik

Indrek Hindreus e 14.10.2014 kiirmenetluse 2440,14,007432 ’ otsuse peale väärteoasjas rahuldada.

Tühistada Politsei-ja Piirivalveameti Ida prefektuuri patrullpolitseinik Indrek Hindreus’e väärteoasjas 2440,14, 14.10.2014 kiirmenetluse otsus 007432. Teha asjas uus otsus.

Mõista LS § 22 järgi ettenähtud väärteo toimepanemise eest V.D-le 7 lg 2

karistuseks rahatrahv 40 ( 160 ( nelikümmend) trahviühikut summas ükssada kuuskümmend) eurot.

KarS § 66 lg 2 alusel määrata rahatrahvi 160 eurot tasumine ositi 4 (nelja) kuu jooksul

alates otsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

EE891010220034796011 SEB Pank või arveldusarvele nr EE932200221023778606

Swedbank või arveldusarvele nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal

või arveldusarvele nr EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal

2

viitenumber 10220142397810. Maksekorraldused tuleb teostada oma nimelt, näidata ära kohtuotsuse number ja makse liik.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded

täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioonkaebus Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest.

Kohtuotsuse ärakirjad saata Politsei-ja Piirivalveameti Ida prefektuuri ja V.D-le le VTMS § 135 lg 5 kohaselt väljastusteatega või elektrooniliselt.

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kättesaamise kuupäevast. Kassatsiooni esitamise õigus on üksnes vandeadvokaadil. Kohtuotsus jõustub 30 päevase tähtaja möödumisele järgmisel kuupäeval, alates kohtuotsuse -

koopia kättesaamise järgmisest kuupäevast. Kui 30 päevase tähtaja viimane päev langeb - puhke- , loetakse 30-

või pühapäevale päevase tähtaja viimaseks kuupäevaks lähim tööpäev.

MENETLUSE KÄIK

14.10.2014 koostas Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullpolitseinik Indrek Hindreus

kiirmenetluse otsuse nr.10220142397810 V.D suhtes selle fakti kohta, et

14.10.2014 kella 13.24 paiku Ida-Virumaal vallas -Vasknarva tee 3ndal km- Jõhvi Jõhvi l

juhtis V.D xxx reg.nr.xxx 30 - 7 mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega 1 +/ km/h, kui lubatud kiirus antud teelõigul oli 90 km/h, seega ületas lubatud kiirust mitte vähem kui 33 km/h. Nimetatud teoga rikkus V.D Liiklusseaduse (edaspidi: 15 lg 1 p 1. V.D LS) §

227 lg 2 Karistust kergendavatakes asjaoludeks tegu on kvalifitseeritud LS § järgi. on Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. süü tunnistamine.

Nimetatud kohtuvälise menetleja otsusega karistati LS § 22 järgi V.D 7 lg 2

rahatrahviga 65 260 euro trahviühikut summas t. Kiirmenetluse otsus llkirja vastu 14.10.2014 (tl 8-10) oli isikule kätte antud a

KAEBUS

21.10.2014 saabus Viru Maakohtu Narva kohtumajale V.D kaebus 14.10.2014 kiirmenetluse o . 2440,14,007432. tsuse peale väärteoasjas nr

21.10.2014 esitatud kaebuses palub menetlusalune isik Viru Maakohtul Politsei-ja vähendada Piirivalveameti Ida prefektuuri patrullpolitseinik Indrek Hindreuse 14.10.2014 kiirmenetluse

otsusega määratud trahvisummat. Kaebuse esitaja leiab, et rahatrahvi summat tuleb vähendada, kuna tema ainsaks sissetulekuks on miinimumpalk, tema ülalpidamisel on kolm alaealist last, - tema kiiruseületamine ei olnud tahtlik, 10 aastase juhtimisstaaži jooksul pole tal rikkumisi olnud ja ta siiralt kahetseb oma tegu. Kaebuse esitaja palub asja läbi vaadata kirjalikus menetluses. (tl 1-3)

3

KOHTUALLUVUS

07.11.2014 Viru Maakohtu Narva kohtumaja määrusega nr.4-14-8759 edastati V.D

kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna

14.10.2014 kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr.2440,14,007432 lahendamiseks Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajale.

Kohus leidis, et kuna väärteo toimepanemise koht on Jõhvi vald Ida-Viru maakond, siis kuulub V.D kaebus arutamisele Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajas. (tl 14-15)

VASTUS KAEBUSELE

Kohtuväline menetleja nõustub kirjaliku menetlusega ning esitab kirjalikult oma seisukoha väärteoasjas nr.2440,14,007432.

Kohtuvälise menetleja esindaja seisukohast tuleb menetlusaluse isiku kaebus jätta

rahuldamata. Määratud karistus on vastavuses nii teo raskusele, isiku süüle kui ka loomult

oma eesmärki täitev. Menetlusalune isik on toime pannud ühe raskema liiklusalase väärteo. Lubatud 130+/-7 km/h) piirkiirust on ületatud mitte vähem kui 33 km/h võrra ( , seda teelõigul kus suurimaks lubatud kiiruseks on 90 km/h. Antud teo eest näeb Liiklusseaduse § 227 lg.2 ette, kui kiirust ületa – 40 km/h, karistuseks kuni 400 EUR suuruse rahatrahvi või siis takse 21

juhtimisõiguse äravõtmise kuni 6 kuuni. Kohtuvälise menetleja esindaja leiab, et

kiirmenetluse otsuse koostanud patrullpolitseinik Indrek Hindreus on karistuse suuruse määranud ja seda kohaldanud õigesti. Arvestatud on, et kiirust on ületatud pea 40 km/h (33

km/h), mis on antud lõike maksimumilähedane kiirus. Arvesse oli võetud kergendavaid

asjaolusid, isik tunnistas tehtut, kindlasti võeti ka arvesse, et isikul puudusid eelnevad õigusrikkumised. Kahetsust ei olnud isik üles näidanud, seda ei kajastu tema ütlustes, mis oli

antud kiirmenetluse otsuses. Otsuses ta tunnistab ja on nõus rikkumisega. Siiras sõnaline

kahetsus on tekkinud alles koos esitatud kaebusega. Arvestatud oli isiku majandusliku

olukorda ja tema soovi ning talle võimaldati rahatrahvi tasumise tähtaja pikendust kuni

15.01.2015. et tegemist on olnud siiski Kohtuvälise menetleja esindaja märgib lisaks,

tahtlikult toime pandud teoga. Selliste suurte piirkiiruste ületamiste juures ei saa rääkida juhuslikult toime pandud tegudest. Kiiruste erinevused on suured ja seega ka juhile jälgitavad

– tajutavad ning tahtmise ja soovi korral on juhil võimalik selle toimepanemisest loobuda.

Menetlusalune isik on ka ise oma ütlustes, kiirmenetluse otsuses kinnitanud, et kiirustati haiglasse. Lähtudes nimetatud asjaoludest palub kohtuvälise menetleja esindaja jätta menetlusaluse isiku kaebus karistuse suuruse määramise osas rahuldamata ning otsus muutmata. (tl 26-28)

KOHTU SEISUKOHT

VTMS § 120 kohaselt maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on

saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kaebuse esitaja ja kohtuväline menetleja on nõus olnud asja kirjaliku menetlemisega.

4

VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

VTMS § st 87 tulenevalt arutatakse väärteoasja menetlusaluse isiku suhtes ja - väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Seega määratakse väärteoasja arutamise piirid kindlaks väärteoprotokollis sisalduva menetlusalusele isikule etteheidetava teo kirjeldusega, millega on seotud nii kohtuväline menetleja kui ka kohus (RKL 3-1-1-16-09; 3-1-1- -11). 45

KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal. VTMS § 69 lg 2 p 3-7

kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida tõendid, millest tulenevalt loetakse väärtegu

tuvastatuks.

Süüdistus puudutab LS § 15 lg 1 p 1 rikkumist, mis on kvalifitseeritud LS § 227 lg 2 järgi.

Kohus tutvus kiirusmõõt millest nähtub, et uri kasutamise protokolliga, 14.10.2014 kell 13.24 Ida-Virumaal vallas -Vasknarva tee 3ndal km- xxx reg.nr. Jõhvi Jõhvi l teostati mootorsõiduki

xxx liikluskiiruse mõõtmist. Mõõtmisel on kasutatud mõõteseadet Stalker

DSR2Xnr.DP019679 antennid KR020054; KC064384; tabloo D1012652, seadmele tehtud

test 14.10.2014 kell 08.30

, tulemus: töökorras. Kiirusmõõteseade paigaldus mõõtmise ajal: statsionaarselt. Mõõtmist teostati esimesel sõidurajal samas suunas liikuva objekti suhtes

liikuvast patrullautost kiirusega 144 km/h. Mootorsõiduk liikus 1 sõidurajal, äri p suunalisel teel, üksinda, t mõõdeti ca 3 sekundi eemaldus patrullautost ja kiirendas intensiivselt. Kiirus jooksul, sirgel teelõigul ja mõõtmisel segavaid faktoreid ei esinenud. Seadme helisignaal oli

ühtla lt tõusev e kõrgenev Kiiruse mõõtmisel oli se se . adme lugem 130 km/h, laiendmääramatus + sõidukiiruse ületamine mitte vähem, kui 33 km/h /- 7 km/h, . Fikseeritud

näitu näidati juhile. Menetlusalune isik andis allkirja protokolliga tutvumise kohta. Tunnistajaks on kaasatud xx xx. (tl 11-12)

Kiirmenetluse otsusest nähtuvad menetlusaluse isiku enda ütlused: .

(tl 9, tõlge tl 10)

Kohtul ei ole aluseid kahelda menetlusaluse

isiku ütluste õigsuses.

Tulenevalt eelpooltoodust leiab kohus, et kiirusmõõtmeseadme kasutamise protokolli ja menetlusaluse isiku ütlustega on tõendatud, et

14.10.2014 kell 13.24 juhtis V.D sõiduautot asulavä xxx registreerimisnumbriga xxx lisel teel kiirusega 1 km/h +/- 7 km/h, 30 kui antud teelõigul oli suurim lubatud kiirus 0 km/h, ületades seega kiirust mitte vähem kui 9 33 km/h. V.D 30 km/h +/- 7 km/h, seega sõiduki kiiruseks antud teelõigul oli mõõdetud 1 ületamine vähema km/h võrra. oli lt 33

5

LS § 227 lg 2 sätestab, et mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise

eest 21 kuni 40 km/h karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

Seega pani menetlusalune isik toime LS § 227 lg 2 sätestatud rikkumise, mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurema sõidukiiruse ületamise eest 21 kuni 40 km/h, mille eest on ette nähtud karistuseks kuni 100 trahviühikut.

KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Käesoleval

hetkel on kohus tuvastanud, et leidis aset rikkumine, mis on karistatav väärteona

Liiklusseaduse alusel. Seega on tuvastatud koosseisupärane tegu. Isik on tunnistanud oma rikkumist.

Kiirmenetluse otsusest nähtub, et menetlusalune isik on põhjendanud oma rikkumist asjaoluga, et teisel inimesel oli halb ja ta pidi teise isiku seetõttu haiglasse viima. Kohus leiab, et sellised ütlused ei ole käesoleval juhul käsitletavad teo õigusvastasust välistava asjaoluna,

sest

puudub võimalus nende kontrollimiseks ja seda ei ole taotletudki. Ühtlasi maakohus

märgib, et lähtudes kaebuses sisust ei ole alust rääkida KarS § 30 järgi ettenähtud

õigusvastasust välistavast asjaolust – tuste kollisioonist. Kaebuse pinnalt või kohus b

järeldada, et isikul esines üheaegselt kaks kohustust - esimene: mitte rikkuda seadust ja

vältida auto juhtimist alkoholitarvitamisest tingitud seisundist ; teine mitte jätta teine isik - abitusse seisundisse. Esimene kohustus on õiguslik, tuleneb õiguslikust keelust, LS § nimelt 69 sätestatust.

Teise kohustuse obligatoorsust puutuvalt kohus, et menetlusalune isik formuleeris märgib

asjaolu niiviisi: „Ma viisin inimesi Sillamäelt Puru haiglasse, inimesel oli halb“. Kohus märgib, et i vajava isiku raviasutusse toimetamiseks on võimalik e meditsiiniab siteks kutsuda kiirabi (juhul, ksisteerib Eestis kui olukord on tavainimese seisukohalt tõsine), teiseks e meditsiinilise transpordi teenust ja kasutada. Kohus , mida on võimalik plaanipäraselt tellida ei näe kaebuse pinnalt ühtki mõistlikku põhjust, miks selleks, et toimetada isik raviasutusse,

tuleks päevasel ajal Sillamäe linn ja Jõhvi vald) kasutada piisavalt asustatud piirkonnas (

autojuhi abi, kes viibib alkoholi tarvitamisest tingitud seisundis. Maakohus leiab, et menetlusalusel isikul oli reaalne võimalus täita kohustus vältida auto juhtimist alkoholi

tarvitamisest tingitud seisundis, samas osutada abivajavale isikule piivavalt toetust -oleks

võimalik ja kutsuda kohale või tellida meditsiiniline transport tuleks helistada kiirabisse ja

või osutada abi kaine autojuhi leidmisel. Kõige praktilisem lahendus

- kaine autojuhi

puudumise juhul kutsutakse kohale takso.

Seega k lusid. ohus ei tuvastanud teo õigusvastasust ega süüd välistavaid asjao

Menetlusõiguslikke rikkumisi ei tuvastatud.

KARISTUS

14.10.2014 tegi kohtuväline menetleja kiirmenetluse otsuse, millega V.D

tunnistati süüdi LS § 22 lg 2 järgi ja karistati rahatrahviga trahviühikut, summas 7 65 260 eurot.

6

Kaebuse esitaja palus vähendada määratud trahvisummat. Kaebuse esitaja põhjendab end järgnevalt: nimumpalk, tema ülalpidamisel on kolm alaealist tema ainsaks sissetulekuks on mii

last, tema kiiruseületamine ei olnud tahtlik, 10 aastase juhtimisstaaži jooksul pole tal - rikkumisi olnud ja ta siiralt kahetseb oma tegu.

Kohtuväline menetleja leiab, et otsus jätta muutmata. Kohtuväline menetleja põhjendab tuleb

end järgnevalt: menetlusalune isik on toime pannud ühe raskema liiklusalase väärteo kuna

lubatud piirkiirust on ületatud mitte vähem kui 33 km/h. Arvesse on võetud, et kiirust on

ületatud pea 40 km/h (33 km/h), mis on antud lõike maksimumilähedane kiirus, isiku

varasemate karistuste puudumist ja isiku majanduslikku olukorda. Kohtuvälise menetleja esindaja leiab, et tegemist oli tahtliku rikkumisega kuna ületamine on sedavõrd suur.

Kohus leidis, et toime on pandud süütegu, milles ei esine teo õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid.

LS § 227 lg 2 sätestab, et mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise

eest 21 kuni 40 km/h karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

Kiirmenetluse otsusest nähtuvalt on menetleja karistuse määramisel arvestanud, et esineb ka karistust kergendav asjaolu (isik kahetseb tehtut) ja puuduvad karistust raskendavad asjaolud.

Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on V.D karistusregistrisse kantud. Isikul on üks kehtiv kriminaalkaristus KarS § 169 järgi (lapse ülalpidamiskohustuse rikkumine). (tl 29

Karistuse määramisel ja mõistmisel tuleb lähtuda KarS § 56 näidatud karistuse eesmärkidest.

Karistus määramisel ja mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast hoiduda edaspidi süütegude toimepanemist ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistamise aluseks on isiku süü toimepandust. (RKKKo 3-1-1- 58-13 p.8)

LS § 227 lg 2 keskmine määr on 0 trahviühikut. Kohtuväline menetleja on oma otsusega 5 määranud rahatrahvi trahviühiku ulatuses e üle keskmise määra 65

.

Riigikohtu praktikas (RKKKo 3-1-1-43-06 p.13.1) on rõhutatud järgnevat: „Klassikalise

arusaama ko - haselt on karistusõigus suunatud esmajoones teole, mitte aga täideviijale karistusõigusliku hinnangu andmise aluseks on üldjuhul isiku poolt toimepandud tegu, mitte aga isik ise ja karistuse aluseks on esmajoones isiku süü.“

Riigikohtu praktikas (RKKKo 3-1-1-14-07, p.6) on öeldud järgnevat „Karistusseadustiku : § 56 sätestab karistamise alusena isiku süü, mille suurus määrab võimaliku karistuse ülempiiri

karistuse kohaldamisel. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel

kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja

raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava

paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesm

ärke.“

7

Kohus leiab, et V.D süü LS § 22 lg 2 järgi ettenähtud väärteos on keskmisest 7

madala Isik mas määras, arvestades süüteo toimepanemise asjaolusid. tunnistas oma süüd ja kahetses tegu.

Käesoleval juhul leiab kohus, et kohtuväline menetl küll teo toimepannud eja on arvestanud isikuga, kuid jätnud tähelepanuta konkreetse õigusvastase teo.

Määratud rahatrahv on sanktsiooni keskmisest määras kõrgemas määras. Isikul puuduvad

varasemad karistused joobes juhtimise või kiiruseületamise eest ning ta on oma tegu kahetsenud.

Kohus leiab, et kiiruseületamise 33 km/h puhul on tegemist rikkumisega LS § 227 lg 2 puhul keskmises määras, sest LS § 227 lg 2 sätestab sanktsiooni mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21 kuni 40 km/h. Kohus ei nõustu kohtuvälise menetleja seisukohaga, millest tulenevalt on kiiruseületamine 33 km/h võrra lubatust rohkem LS § 227

lg 2 mõistes maksimumilähedane. Kohus on seisukohal, et kuna kiiruseületamine on keskmises määras, vastab ka isiku süü keskmisele määrale.

Lisaks tuleb arvestada asjaolu, et isik kahetses oma tegu, tal puuduvad varasemad

liiklusalased rikkumised ja seega tuleb menetlusaluse isiku süü kvalifitseerida keskmisest madalamas määras.

Ei k

ohtuvälise menetleja otsusest ega tema kirjalikust seisukohast ei nähtu ühtegi

tõsiseltvõetavat argumenti, miks ta leiab, et V.D tuleb karistada sanktsiooni keskmisest määrast kõrgemas määras.

Eripreventiivsetest eesmärkidest lähtudes tuleb arvestada ka isiku majanduslikku olukorda.

Karistuse suurus peab olema selline, et mitte tekitada isikule põhjendamatuid materiaalseid raskusi, vaid kitsendada mõõdukalt võimalusi heaolu saavutamisel. Käesoleval hetkel ei tema

ole määratud karistus ilmselgelt proportsionaalne toimepandule ja isiku majanduslikule

seisundile. Isik on oma kaebuses viidanud asjaolule, et ta saab miinimumpalka ja tema ülalpidamisel on kolm alaealist last Seega tuleb isikule määrata . rahatrahv, mis on vastavuses

süü suuruse ja rikkumise toimepannud isikuga, s.o piisavalt suur summa. Kohus leiab, et

käesoleval juhul on põhjendatud isikule määrata rahatrahv sanktsiooni keskmisest määrast madalamas määras, s.o 40 trahviühikut ehk 160 eurot.

KarS § 66 lg 2 järgi võib kohus mõjuvatel põhjustel määrata karistuse tasumise § 66

ositi. lg 3 kohaselt ei tohi

ositi tasutava või ärakantava karistuse täitmise tähtaeg ületada ühte aastat.

Kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb arvestada süüdlase isikut. Tegemist on isikuga, kelle

ülalpidamisel on kolm alaealist last anda võimalus rahatrahvi tasumiseks läbi . Talle tuleb

majandusliku olukorra leevendamise. Kohus leiab, et neid asjaolusid tuleb arvesse võtta ja isikule tuleb võimaldada rahatrahvi tasumine ositi.

Arvestades süüdlase isikut, on kohtu hinnangul mõistlik lubada rahatrahvi, 160 eurot, tasumine nelja kuu jooksul.

8

KOHTU MEE™ED

V.D kaebus tuleb rahuldada Politsei-ja Piirivalveameti ’i . Kohtuvälise menetleja

Ida prefektuuri patrullpolitseinik Indrek Hindreuse 14.10.2014 kiirmenetluse otsus

väärteoasjas tühistada ja asjas teha uus otsus. Määrata nr.2440,14,007432 tuleb

V.D-le LS § 227 lg 2 rikkumise eest karistuseks rahatrahv 40 trahviühikut, s.o 160 eurot.

Lubada V.D le karistusena rahatrahvi summas 160 eurot (4 ’i määratud 0 trahviühikut) tasumine 4 kuu jooksul.

/allkirjastatud digitaalselt/

Inna Kirsipuu kohtunik