3-14-362/15 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedK O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Legislator headnote
AI generated3-14-362/15 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium: K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Full text
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Oliver Kask ja Viive Ligi Otsuse tegemise aeg ja koht 2. detsember 2014, Tallinn Haldusasja number 3-14-362 Haldusasi MTÜ Sakala Eragümnaasium kaebus Tallinna Haridusameti 27. veebruari 2014. a vastusele nr 3.- 60/307-2 Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 19. mai 2014. a otsus Menetlusosalised Kaebaja – MTÜ Sakala Eragümnaasium, esindaja v.adv Martin Triipan Vastustaja – Tallinna linn, esindaja Nele Kilk Menetluse alus ringkonnakohtus Tallinna linna apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Jätta Tallinna linna apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 19. mai 2014. a otsus haldusasjas nr 3-14-362 muutmata. 2. Mõista Tallinna linnalt MTÜ Sakala Eragümnaasium (registrikood 80277268) kasuks välja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud 960 (üheksasada kuuskümmend) eurot. Tallinna linna menetluskulud apellatsiooniastmes jätta tema enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 2. jaanuaril 2015 (HKMS § 212 lg 1).
Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg-d 1 ja 3).
Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus
3-14-362 2(6) kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).
Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. MTÜ Sakala Eragümnaasium on eraüldhariduskooli Sakala Eragümnaasium pidaja. Nimetatud eraüldhariduskoolis õppisid ja õpivad teiste seas õpilased, kelle rahvastikuregistri järgne elukoht on Tallinna linn. MTÜ Sakala Eragümnaasium teavitas 20.12.2012 kirjaga nr 5-9/2 Tallinna linna, et Sakala Eragümnaasiumi 2013. a tegevuskulu suurus ühe õpilase kohta on kuus 73 eurot ning 27.03.2014 kirjaga nr 1-2/4, et 2014. a kohta on vastav suurus ühe õpilase kohta 83 eurot kuus. MTÜ Sakala Eragümnaasium esitas Tallinna Linnakantseleile ajavahemikul 2013. a aprill ning 2013. a juunist kuni 2014. a märtsini tegevuskulusid puudutavad arved, et Tallinna linn osaleks eraüldhariduskooli tegevuskulude katmises vastavalt erakooliseaduse (EraKS) § 222 lg-le 1. MTÜ Sakala Eragümnaasium esitas Tallinna Linnavalitsusele 07.02.2014 avalduse nr 2-1/1, milles palus tasuda esitatud arvete alusel nõutud eraüldhariduskooli tegevuskulud.
2. Tallinna Haridusamet jättis 27.02.2014 vastusega nr 3.-60/307-2 MTÜ Sakala Eragümnaasium taotluse rahuldamata selgitusega, et eraüldhariduskooli tegevuskulude katmises osalemise kohustus on põhiseadusega vastuolus, kuna selleks ei ole piisavalt vahendeid eraldatud. Tallinna linnal puudub raha edastatud arvete tasumiseks.
3. MTÜ Sakala Eragümnaasium esitas 28.03.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Haridusameti 27.02.2014 keeldumise nr 3.-60/307-2 tühistamiseks ning Tallinna linna kohustamiseks tasuda 2013. a aprilli ja 2013. a juuni kuni 2014. a märtsi arvete alusel erakooli tegevuskulud 153 526 eurot, samuti intressi riigivastutuse seaduse (RVastS) § 23 p-s 1 sätestatud määras kuni arvete täieliku tasumiseni. Tallinna linnal on EraKS § 222 lg-st 1 tulenev kohustus osaleda kaebaja peetava eraüldhariduskooli tegevuskulude katmises. EraKS § 222 lg-s 1 sätestatud kohustus ei ole tingimuslik ega sõltu sellest, kas see kohustus on olemuselt riiklik või omavalitsuslik, ning kas riik on eraldanud selle täitmiseks kohalikule omavalitsusele vahendeid või mitte. Tallinna linna keeldumise põhjendused on otsitud ning linn on ka ise vastava kohustuse olemasolu tunnistanud, tasudes kaebajale 2013. aastal 64 127 eurot. Kõik eeldused tegevuskulude rahastamise kohustuse täitmisele asumiseks on täidetud ning EraKS § 222 ei ole põhiseadusega vastuolus. RVastS § 22 lg 1 ja § 23 p 1 alusel nõutava 6% määraga intressi summa on kaebuse esitamise aja seisuga 3769,02 eurot. Kaebaja palus kohustada Tallinna linna täitma kohtuotsust 21 päeva jooksul selle jõustumisest arvates.
4. Tallinna linn vaidles kirjalikus vastuses kaebusele vastu ning palus selle jätta rahuldamata. Tallinna Haridusameti 27.02.2014 kirjas nr 3.-60/307-2 sisalduv otsus on õiguspärane ja põhjendatud. Eraüldhariduskooli tegevuse toetamine on olemuselt riiklik kohustus, millega seotud kulud tuleb põhiseaduse (PS) § 154 lg-st 2 tulenevalt katta riigieelarvest või kohalikule omavalitsusele hüvitada. EraKS § 222 on vastuolus PS § 3 lg-ga 1, §-ga 37 ja §-ga 113. Põhjendamatu on intressi maksmise nõue EraKS §-s 222 sätestatud kohustuse täitmisega viivitamise eest. Tegemist ei ole alusetu rikastumise olukorraga,
3-14-362 3(6) mistõttu ei kuulu RVastS § 23 kohaldamisele. Kohtuotsuse täitmiseks tuleks määrata 30- päevane tähtaeg selle jõustumisest arvates.
5. Tallinna Halduskohus rahuldas 19.05.2014 otsusega MTÜ Sakala Eragümnaasium kaebuse osaliselt ja tühistas Tallinna Haridusameti 27.02.2014 kirjas nr 3.-60/307-2 sisalduva keeldumise osaleda eraüldhariduskooli tegevuskulude katmises ning kohustas Tallinna linna tasuma MTÜ Sakala Eragümnaasium eraüldhariduskooli Sakala Eragümnaasium 2013. a aprilli ning 2013. a juuni kuni 2014. a märtsi tegevuskulude katteks 153 526 eurot 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. MTÜ Sakala Eragümnaasium nõude intressi tasumiseks kohustamiseks jättis halduskohus rahuldamata. Lisaks mõistis kohus Tallinna linnalt MTÜ Sakala Eragümnaasium kasuks välja menetluskulud 2355 eurot ja jättis ülejäänud osas menetluskulud poolte endi kanda.
MTÜ Sakala Eragümnaasium taotleb Tallinna linna kohustamist tasuda tegevuskulusid puudutavad arved, mis on esitatud 2013. a aprillis ja 2013. juunist kuni 2014. a märtsini kogusummas 153 526 eurot. Vaidlust ei ole, et Sakala Eragümnaasium on eraüldhariduskool, milles õppis Tallinna linnale esitatud arvetel nimetatud arv õpilasi, kelle rahvastikuregistri järgne elukoht on Tallinna linn. Kaebaja on taotlenud õppekoha tegevuskulude hüvitamist põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 83 lg 7 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 14.02.2013 määruse nr 28 §-s 1 ja Vabariigi Valitsuse 28.11.2013 määruse nr 165 §-s 1 toodud piirmäärade ulatuses (s.o 2013. aastal 73 eurot kuus ja 2014. aastal 83 eurot kuus). Vastustaja ei ole arvetel kajastatud tegevuskulude suurust vaidlustanud ega tõendanud, et tegelikult on vastav tegevuskulu väiksem. Maksetähtaega sisaldavate arvete esitamine kujutab endast taotlust tasuda arvel näidatud rahasumma mingiks konkreetseks ajaks.
Tallinna linnale tuleb EraKS § 222 lg-st 1 sõnaselgelt kohustus osaleda eraüldhariduskooli tegevuskulude katmises. Selline kohustus ei ole tingimuslik ega saa sõltuda sellest, kas riik eraldab selleks linnale raha või mitte. Kohalikul omavalitsusel on võimalik esitada nõuded tehtud kulude hüvitamiseks riigi vastu, mida vastustaja on kohtuasjas nr 3-13-1329 ka teinud. Isegi kui riigil on kohustus eraldada Tallinna linnale täiendavaid vahendeid, ei tähenda see, et Tallinna linn saaks õigustada enda kohustuse täitmata jätmist või selle täitmisega viivitamist kolmandate isikute (sh kaebaja) ees. Ka asjaolu, et kohustatud poolel pole rahalise kohustuse täitmiseks vajalikke vahendeid, ei muuda kohustust olematuks ega lõpeta seda. EraKS § 222, PGS § 83 lg 7 ja Vabariigi Valitsuse 14.02.2013 määrus nr 28 ning Vabariigi Valitsuse 28.11.2013 määrus nr 165 ei ole vastuolus põhiseadusega (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 30.01.2014 otsus nr 3-13-1378, p 15; 12.08.2013 otsus nr 3-12-1007, p 14).
Kaebaja nõue mõista vastustajalt välja intress EraKS §-s 222 sätestatud kohustuse täitmisega viivitamise eest ei ole põhjendatud. PGS-st, EraKS-st ega muust õigusaktist ei tulene vastustajale kohustust intressi tasumiseks. RVastS § 23 p 1 ja § 22 lg 1 reguleerivad õigust intressile alusetu rikastumise korral. Käesoleval juhul ei esine asjaolusid, millest nähtuks, et vastustaja on kaebajalt midagi olematu kohustuse alusel saanud. Seetõttu ei kuulu RVastS 4. peatükk kohaldamisele. Õigust intressi saamiseks ei saa tuletada ka Riigikohtu lahendist nr 3- 3-1-81-13, sest asjaolud on erinevad. Kohustust intressi maksmiseks ei ole võimalik tuletada otse võlaõigusseaduse §-st 113, sest see reguleerib eraõigusliku iseloomuga võlasuhteid ja selle kohaldamisele ei viita ükski asjakohane avalik-õiguslik norm. Arvetel näidatud maksmata intresside ulatuses on kaebajal võimalik taotleda vastustaja õigusvastase tegevusetusega tekitatud kahju hüvitamist.
Tallinna Haridusameti 27.02.2014 kirjas nr 3.-60/307-2 sisalduv otsustus vastab haldusakti tunnustele ja tuleb tühistada (vrd Riigikohtu 12.05.2014 määrus nr 3-3-1-5-14, p 15).
3-14-362 4(6) Kohtuotsuse täitmiseks 30-päevase tähtaja ettenägemine ei riiva ülemäära kaebaja õigusi olukorras, kus kaebaja ei ole taotlenud asjas esialgset õiguskaitset ega kohtuotsuse viivitamatut täitmist. Kohus peab vajalikuks kontrollida jõustunud kohtuotsuse tähtaegselt täitmist omal algatusel. Kaebaja taotletud menetluskulusid tuleb vähendada rahuldamata jäänud intressinõude ulatuses (1/40 taotletust ehk 60 eurot).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6. Tallinna linn palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata ning menetluskulud kaebaja kanda. Halduskohus on hinnanud ebaõigesti EraKS §-s 222 sisalduva kohustuse iseloomu ning kohaldanud otsuse tegemisel põhiseadusega vastuolus olevaid sätteid. EraKS § 222 kehtestamisel ei analüüsitud piisavalt sellega kaasnevaid majanduslikke ja õiguslikke mõjusid ning tekitati olukord, kus kohalikule omavalitsusele lisandus kohustus toetada eraõiguslikke isikuid (erakoolide pidajaid), kuid rahalisi vahendeid selleks ette ei nähtud. Tegemist ei ole kohaliku omavalitsuse ülesandega, vaid riikliku kohustusega, mille täitmise kulud tuleb PS § 154 lg 2 kohaselt katta riigieelarvest. EraKS § 222 tuleb selle põhiseadusevastasuse tõttu jätta haldusasja lahendamisel kohaldamata (vt ka Riigikohtu 16.03.2010 otsus nr 3-4-1-8-09). Ainuüksi 2012. aastal kaasnes Tallinna linnale eeltooduga seonduvalt täiendavaid kohustusi summas 1,2 miljonit eurot ning nende kohustuste maht kasvab 2013–2014 ja edaspidi tõenäoliselt veelgi. Põhiseadusevastast olukorda kõrvaldamata kohalikule omavalitsusele täiendavate ülesannete panemine on vastuolus PS §-dega 154 ja 157. Kui kohus leiab, et EraKS § 222 on kohaliku omavalitsuse ülesanne, on nimetatud säte vastuolus PS §-dega 37 ja 154, sest rahastamiskohustusele vaatamata ei ole kohalikul omavalitsusel õigust kaasa rääkida tema territooriumil pakutava erahariduse ja selle korralduse tingimuste üle. EraKS § 222, PGS § 83 lg 7 ja Vabariigi Valitsuse 28.11.2013 määrus nr 165 „Õppekoha tegevuskulu piirmäär ühe kuu kohta 2014. aastal“ on vastuolus PS § 3 lg-ga 1 ja §-ga 113, sest näevad ette avalik- õigusliku rahalise kohustuse (erakoolidele tegevustoetuse maksmine), kuid selle suurust ei ole piisava ettenähtavusega kehtestatud seadusega. Samuti on EraKS § 222 on vastuolus PS §-s 11 sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega ja PS §-ga 37, kehtestades „tasulise hariduse prioriteedi“ omavalitsuse poolt pakutava tasuta hariduse ees. Tallinnas on 65 munitsipaalkooli, mis pakuvad põhikooli ja gümnaasiumi õpet ning neis õpib ligi 40 000 õpilast. Kohalik omavalitsus võiks olla kohustatud osalema erakoolide ülalpidamises, kui ta ei täidaks tasuta üldhariduse andmise kohustust ning lapsevanem oleks sunnitud panema lapse koolikohustuse täitmiseks ja hariduse omandamiseks erakooli. Selliseid asjaolusid käesoleval juhul ei esine.
7. MTÜ Sakala Eragümnaasium vaidleb kirjalikus vastuses apellatsioonkaebusele vastu ning palub selle jätta rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning vastab väljakujunenud kohtupraktikale. Tallinna linna poolt eraüldhariduskooli tegevuskulude katmises osalemise kohustuse iseloom ei oma antud vaidluses tähtsust, sest see ei välista kohaliku omavalitsuse kohustust eraüldhariduskoolide pidajate ees. Apellant on suures osas korranud esimese astme kohtule esitatud väiteid ega ole toonud välja ühtegi konkreetset halduskohtu poolset rikkumist. Tallinna linnal on võimalik eraüldhariduskoolide tegevuskulude katmises osalemise kohustuse rahastamist nõuda riigilt (mida ta on ka teinud haldusasjas nr 3-13-1329), kuid see ei vabasta teda EraKS §-st 222 tuleneva kohustuse täitmisest. Tegemist on erinevate õigussuhetega (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 12.08.2013 otsus nr 3-12-1007, p 14). Halduskohus on analüüsinud kõiki Tallinna linna väiteid ja jõudnud õigele järeldusele, et EraKS § 222, PGS § 83 lg 7 ega Vabariigi Valitsuse 28.11.2013 määrus nr 165 ei ole põhiseadusega vastuolus. Apellant ei ole
3-14-362 5(6) välja toonud, milles täpsemalt seisneb EraKS § 222 vastuolu proportsionaalsuse põhimõttega. Väljamõistetud summa ei ole kindlasti sellises suurusjärgus, mis käiks Tallinna linnale üle jõu. Üldhariduse tasuta kättesaadavaks tegemine ei muuda eraüldhariduskooli tegevuskulude katmises osalemise kohustust iseenesest veel põhiseadusega vastuolus olevaks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks puudub alus. HKMS § 201 lg 4 alusel märgib ringkonnakohus, et nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid ega pea seetõttu vajalikuks kõiki halduskohtu põhjendusi üle korrata.
9. Vaidlust ei ole selles, et EraKS § 222 kohaselt on vastustajal kohustus osaleda kaebaja kooli tegevuskulude katmises proportsionaalselt selles koolis õppivate laste arvuga, kelle rahvastikuregistri järgne elukoht on Tallinna linn. Apellant ei ole vaidlustanud ka MTÜ Sakala Eragümnaasium arvete nõuetekohasust, mistõttu puudub iseenesest vaidlus Tallinna linnale praegusel juhul kaasnevate rahaliste kohustuste mahu üle (s.o kaebaja esitatud 2013. a aprilli ja 2013. a juuni kuni 2014. a märtsi arvete alusel kokku 153 526 eurot). EraKS §-st 222 tuleneva kohustuse olemasolu ja ulatust on selgitatud muu hulgas Riigikohtu 28.10.2014 otsuses nr 3-4-1-26-14 (p 51), millega tunnistati põhiseadusega vastuolus olevaks selliste õigustloovate aktide andmata jätmine, mis sätestaksid kohaliku omavalitsuse üksustele EraKS §-ga 222 pandud kohustuste rahastamise riigieelarvest.
10. Tallinna linn on keeldunud MTÜ Sakala Eragümnaasium arvete tasumisest peaasjalikult põhjendusega, et riik ei ole talle eraldanud rahalisi vahendeid EraKS §-s 222 sätestatud kohustuse täitmiseks. Halduskohus on väljakujunenud kohtupraktikast lähtudes õigesti leidnud, et Tallinna linnale EraKS § 222 lg-st 1 tulenev kohustus osaleda eraüldhariduskooli tegevuskulude katmises ei ole tingimuslik ega sõltu riigi poolt selle kohustuse täitmiseks raha eraldamisest. Ka riigi kohustus eraldada Tallinna linnale täiendavaid vahendeid ei saa õigustada vastustaja poolt enda kohustuse täitmata jätmist või selle täitmisega viivitamist mh kaebaja ees (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 07.06.2012 otsus nr 3-11-2703; 12.08.2013 otsus nr 3-12-1007; 30.01.2014 otsus nr 3-13-1378; 15.10.2014 otsus nr 3-14-66; 21.10.2014 otsus nr 3-14-359; 31.10.2014 otsus nr 3-14-360). Tallinna linnal on võimalik kaitsta oma finantsgarantiid haldusasjas nr 3-13-1329 esitatud kaebusega. Apellandi väited EraKS § 222 ja sellega seonduvate teiste sätete põhiseadusevastasuse kohta ei ole põhjendatud. Halduskohus on kõigile Tallinna linna sellekohastele argumentidele asjakohaselt vastanud, mistõttu ringkonnakohus neil täiendavalt ei peatu.
11. Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 1 alusel jääb Tallinna linna apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 19.05.2014 otsus muutmata.
12. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg-st 2 juhindudes märgib ringkonnakohus, et käesolevas asjas on Tallinna linn tasunud apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot (tl 86). Kuna ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata, jäävad Tallinna linna menetluskulud apellatsiooniastmes HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. MTÜ Sakala Eragümnaasium on apellatsiooniastmes taotlenud Tallinna linnalt 960 euro suuruse õigusabikulu väljamõistmist, mille kandmine ja seos käesoleva haldusasja menetlemisega ringkonnakohtus on advokaadibüroo arve ja selle tasumist kinnitava pangakonto väljavõttega
3-14-362 6(6) nõuetekohaselt tõendatud (tl 98-102). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole menetluskulud põhjendamatult suured ja tuleb HKMS § 108 lg 1 alusel mõista apellandilt kaebaja kasuks välja tervikuna.
/allkirjastatud digitaalselt/
Oliver Kask /allkirjastatud digitaalselt/
Viive Ligi /allkirjastatud digitaalselt/
Virgo Saarmets