3-14-51199/25 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Raili Randlane Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 2. detsember 2014, Jõhvi Kohtuasja number 3-14-51199 Kohtuasi Novus OIL OÜ kaebus Maksuja Tolliameti 17.06.2014 otsuse ja korralduse nr 12.1-9/4066 õigusvastaseks tunnistamiseks Menetlusosalised ja esindajad Kaebaja: Novus OIL OÜ, esindajad Kristjan Olei, Taivo Ruus ja Klen Laus ning nõustaja Kaspar Sadrak Vastustaja: Maksuja Tolliamet, esindaja Janek Lips Kolmas isik: OK Kuller OÜ Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON 1. Jätta Novus OIL OÜ kaebus täies ulatuses rahuldamata. 2. Jätta taotlus üksnes kohtuotsuse resolutsiooni avalikult teatavaks tegemiseks rahuldamata. 3. Keelduda 10.11.2014 edastatud täiendavate dokumentide vastu võtmisest ning tagastada need kohtuotsuse jõustumisel kaebajale. 4. Jätta menetlusosaliste võimalikud kulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 02.01.2015. Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 17.06.2014 koostas Maksuja Tolliameti Tollikorralduse osakonna Lõuna liikuvkontrollitalituse vaneminspektor OK Kuller OÜ-le ja Novus OIL OÜ-le (edaspidi kaebaja) vedela põlevaine

kinnipidamise kohta otsuse ja korralduse nr 12.1-9/4066 (tl 7-8). Sellega tehti korralduse saajatele trahvi hoiatusel kohustuseks toimetada transpordivahendiga VOLVO registreerimisnumbriga 015BGB veetav emulsioonõli EM-5 selle kinnipidamise eesmärgil aadressile Viljandi mnt 27a Valga linnas ning selgitati, et kaupa peetakse väljaspool riiklikule järelevalvele allutatud süsteemis käitlemise kahtluse tõttu kinni kuni sellest võetud proovide analüüsitulemuste selgumiseni. Veel märgiti, et kauba mitte-eesmärgipärane kasutamine toob kaasa aktsiisimaksukohustuse tekkimise või suurenemise. 19.06.2014 esitas Maksuja Tolliamet OÜ-le Eesti Keskkonnauuringute Keskus tellimuse prooviks võetud vedeliku kaubakoodi, keemilis-füüsikaliste omaduste ja mootorikütusena kasutamise võimalikkuse määramiseks (tl 44). 26.06.2014 koostati sellele vastus nr 1-9/306 (tl 45-46), millesse märgiti, et soovituslik kaubakood on 2710 19 99 ja aine omadused on sarnased mootorikütusele, kuid ei vastanud küsimusele selle kasutamise kohta. 27.06.2014 vormistas Maksuja Tolliamet vedelalt põlevainelt tagatise määramise kohta otsuse nr 12.1-9/4151 (tl 47-48).

Veel on kohtule esitatud CMR ja veose dokumendid (tl 9 ja 10), maksekorraldus otsuse nr 12.1- 9/2723 kohase tagatise tasumise kohta ja seda puudutavate andmete väljatrükk (tl 11-12) juuni 2014 aktsiisideklaratsioonid ja seda puudutav andmete väljatrükk (tl 13-14), 09.06.2014 koostatud veoki läbivaatuse akt (tl 19), 17.06.2014 toimunud telefonikõne salvestis, veoki registreerimistunnistus ja fotod (tl 38-43), kaebaja ettemaksukonto väljavõtted (tl 49 ja 60), kaebaja 10.05.2013 taotlus (tl 52- 59), Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse 05.12.2013 otsus (tl 50-51) ning kaebaja 21.07.2014 taotlus tagatise osaliseks ümber kandmiseks (tl 84).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED

2. 18.06.2014 vormistas kaebaja kaebuse (tl 2-5), milles palus Maksuja Tolliameti 17.06.2014 otsus ja korraldus nr 12.1-9/4066 õigusvastaseks tunnistada. Oma huvi sellise taotluse suhtes põhjendas ta sooviga esitada hiljem kahju hüvitamise nõue. Ta leidis, et vastustaja tegevus ületab seaduse rakendamisel talle antud volitusi, rikub ära kuulamise ja põhjendamise põhimõtteid ning on tema ettevõtluse ebaseaduslik süstemaatiline takistamine. Seejuures ta väitis, et kuna seadus lubab toota vedelat põlevainet väljaspool aktsiisiladu, on seaduslik ka selle käitlemine väljaspool aktsiisikaupadele kehtestatud käitlussüsteemi ning lisas, et seadus ei andnud õigust põlevainet kinni pidada, sest ta on tasunud kauba eest tagatise ja ettemaksuna tulevikus tekkida võiva aktsiisimaksu. Veel märkis kaebaja, et otsus ei ole proportsionaalne selles seaduses, alkoholitubaka-, kütuseja elektriaktsiisi seaduses ja nende seletuskirjades kirjeldatud eesmärkidega, tugineb olematule sättele, on vastustajale esitatud tõendite eiramise tõttu kaalutlusvigane, kohustas autojuhti toime panema seaduserikkumist ning temalt dokumentide ja võtmete ära võtmisel rikuti ka vastavaid nõudeid. 10.11.2014 koostatud täienduses (tl 96-101) selgitas kaebaja oma tootmisega seonduvat ja arusaamu seadustes sätestatust. Muuhulgas väitis ta, et tema poolt toodetavat emulsioonõli ei saa pidada diislikütusena kasutatavaks ja maksuhalduril ei saanud 17.06.2014 seisuga vastavat põhjendatud kahtlust olla, mistõttu polnud selle kinnipidamine vedelkütuse seaduse § 24 lg 1 p 5 alusel võimalik ning lisas, et eelmise kauba Eestist lahkumise tõttu vabanenud tagatis välistas maksukohustuse täitmata jätmise. Ühtlasi esitas ta taotluse (tl 153) teha avalikuks üksnes kohtuotsuse resolutsiooni. Seda põhjendas ta väidetega, et asjas esitatud tõendid sisaldavad teavet tema poolt toodetava emulsioonõli koostise kohta ja on ärisaladuseks.

3. Maksuja Tolliameti (edaspidi maksuhaldur) vastuses (tl 34-37) paluti kaebus rahuldamata jätta, peeti kaebaja väiteid vastuolulisteks ja eksitavateks ning märgiti, et kuigi ta on esitanud aktsiisideklaratsiooni ja tasunud aktsiisimaksu odavaima määra järgi, ei muuda see vaidlustatud haldusakti õigusvastaseks. Seejuures leiti, et kaebaja tootmist ja maksukohustuse ette maksmist puudutavad väited on asjakohatud ja tema seaduste seletuskirjadest tehtud järeldused ekslikud ning märgiti, et ta on eelnevalt esitanud vaidlusaluse kauba tegeliku kasutamise ja omaduste osas

vastuolulist teavet ja maksuhaldusi eesmärk oligi kontrollida tema väidete õigsust ja selgitada välja tegelikult tekkiv maksukohustus ning seadus ei kohustanud oma kahtlusi ja kauba kinnipidamise põhjuseid tehtust veelgi sisulisemalt selgitama. Veel märgiti, et kaebuses tsiteeritud dialoogi arvestades on kaebaja ammendavalt ära kuulatud, peeti vaidlusaluse haldusakti ebatäpset viidet niisuguseks, mis ei saanud otsustust mõjutada ja autojuhiga seotud väiteid eksitavaks või paljasõnaliseks ning lisati, et maksuhalduri kahtlused on osutunud põhjendatuks ja kaebajale määrati tekkida võiva aktsiisimaksu kohustuse täitmiseks tagatis, mis on suurem kui tema poolt 16.06.2014 deklareeritu. 13.11.2014 koostatud täienduses (tl 155-156) palus maksuhaldur, et uusi asjaolusid ja taotlusi sisaldav kaebuse täiendus jääks läbi vaatamata ja tõendid tagastataks ning märkis, et kaebaja on nende esitamisel rikkunud halduskohtumenetluse seadustiku § 51 lg 3 sätestatut. Ühtlasi juhtis ta tähelepanu, et valdav osa täienduses esitatud dokumentidest on asjakohatud, kuna ei puuduta juunis kinni peetud kaupa.

4. Kolmanda isikuna kaasatud OK Kuller OÜ oma seisukohta kohtule ei avaldanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Käesolevas asjas on pooltel vaidlus selle üle, millistel tingimustel omab maksuhaldur õigust vedelaks põlevaineks oleva kauba kinnipidamiseks ja sellega seonduvate asjaolude selgitamiseks.

6. Vedelkütuse käitlemise aluseid ja korda ning riikliku järelevalve teostamise korraldust reguleerib vedelkütuse seadus (edaspidi VKS). Selle § 2 lg-s 1 kehtestatu kohaselt loetakse vedelkütuseks vedel põlevaine, mida saab kasutada energiaallikana soojusjõumasinates ja muudes selleks sobivates energiamuundamisseadmetes. Sama paragrahvi kolmas lõige peab kütuse käitlemiseks muuhulgas selle müüki, müügiks pakkumist ja vedu. Kaebuses on selle esitaja ise tunnistanud, et vaidlusaluse haldusakti põhjustanud kaup on vedel põlevaine, mida ta kavatses müüa.

7. Maksuhalduri õigus teostada VKS sätestatud nõuete täitmise üle järelevalvet on kehtestatud sama seaduse § 20 p-s 2, §-s 22, § 24 lg-s 1 ja § 27 lg-s 1 ning sisaldab muuhulgas kütuse nõuetele vastavuse kontrollimist, kütuseproovide võtmist ja kütuse asjaolude selgitamise eesmärgil kinni pidamist. Viimasena nimetatud õigus tuleneb VKS § 24 lg 1 p-st 5 ning sisaldab järelevalvet teostava ametiisiku õigust pidada asjaolude selgitamiseni või alkoholitubaka-, kütuseja elektriaktsiisi seaduse (edaspidi ATKEAS) § 31 lg-s 16 nimetatud tagatise esitamiseni kinni kütust, milleks loetakse ka vedelat põlevainet, mille puhul on alust arvata, et see ei vasta kehtestatud nõuetele või selle kohta esitatud dokumentidele või mille puhul on kahtlus, et seda käideldakse väljaspool riiklikule järelevalvele allutatud süsteemi või mille mitte-eesmärgipärane kasutamine toob kaasa aktsiisimaksukohustuse tekkimise või suurenemise. Vaidlusaluse otsuse ja korralduse nime all vormistatud dokumendi kohaselt tingis selle koostamise maksuhalduri kahtlus, et veetava kauba puhul on tegemist vedela põlevainega, mida käideldakse väljaspool riiklikule järelevalvele allutatud käitlemissüsteemi. Lisaks märgiti ära veel ka, et kauba mitte-eesmärgipärane kasutamine toob kaasa aktsiisimaksukohustuse tekkimise või suurenemise. Seega on maksuhaldur tegutsenud talle eelnimetatud sätetega volituse piirides.

8. VKS-s sätestatuga pole seaduseandja pannud järelevalve teostajale kohustust üksikasjalikult põhjendada oma kahtluse aluseid ega ole kehtestanud ka seda, millisel viisil täpselt peab kütuse kinnipidamise vormistatama. Seega pidi järelevalve teostaja lähtuma maksuhalduri üldisi kohustusi reguleeriva maksukorralduse seaduse § 46 lg-test 1, 2 ja 3 ning vormistama kirjaliku haldusakt, mis sisaldaks muuhulgas ka selle andmise faktilise ja õigusliku aluse. Vaidlusalune otsus ja korraldus vastab sellele nõudele, sest sisaldab nii asjaolude kirjeldust kui viiteid asjakohastele õigusaktidele. Asjaolu, et seejuures on eksitud vedelkütuse seaduse § 24 täpses

sättes ja märgiti lõike üks punkti viis asemel selles paragrahvis puuduv lõige viis, on küll vormiviga, kuid ei ole veel küllaldane alus kaebuse rahuldamiseks. Haldusmenetluse seaduse § 58 nimelt ei võimalda nõuda haldusakti kehtetuks tunnistamist niisuguste menetlusvõi vorminõuete rikkumise tõttu, mis ei võinud mõjutada asja otsustamist. Sama põhimõte on kohaldatav ka halduskohtumenetluses. Antud juhul on vaidlusaluse haldusakti kirjeldava osa alusel võimalik üheselt aru saada, millistel põhjustel ja tingimustel ning missuguseid vahendeid maksuhaldur selle adressaatide suhtes rakendab. Seetõttu ei saanud ebatäpne viide mõjutada otsustuse sisu ja selle mõistmist, pole takistanud põhiseaduse § 15 tuleneva kaebeõiguse reguleerimist ega takista ka kohtuliku kontrolli teostamist.

9. Kaebusele antud vastuses on maksuhaldur oma kahtluse aluseid täiendavalt selgitanud ning lisanud vastavad dokumentaalsed tõendid. Seda, et kahtluste tekkimiseks oli põhjust, tõendab selgelt maksuhalduri poolt võetud proovide analüüsi tulemus, milles leiti, et analüüsitud aine omadused on sarnased mootorikütusele. Kahtlusi pidi tekitama juba kauba kohta erinevate nimetuste kasutamine selle saatedokumentidena esitatud saatelehes ja analüüsiaktis. Nende õigsust aga kinnitab lisaks ka kaebaja vastuoluline käitumine. Kaebuse punktis 2.1.1 väidab ta ATKEAS § 21 lg-le 4 tuginedes, et omab õigust toota ja käidelda vedelat põlevainet väljaspool riiklikule järelevalvele allutatud käitlemissüsteemi. Punktis 2.1.2 teatab aga VKS § 24 lg 1 p 5 ja ATKEAS § 31 lg 16 tuginedes, et on tasunud tagatise ja ettemaksuna ka aktsiisimaksu. Esimesena viidatud säte näeb küll ette õiguse toota vedelat põlevainet väljaspool aktsiisiladu, kuid ei anna õigust seda vedada ja müüa väljaspool riiklikule järelevalvele allutatud käitlemissüsteemi. Teine reguleerib tagatise nõudmise aluseid ja korda ega ole asjakohane, sest vedela põlevaine kinnipidamine on ette nähtud üksnes sellega seotud asjaolude selgitamiseks ega määratle veel täpset maksukohustust. Arusaamatud on aktsiisi ettetasumist käsitlevad väited. Osundatud sätte kohaselt otsustab maksuhaldur tagatise määramise kümne päeva jooksul alates kauba kinnipidamisest. Enne selle määramist pole võimalik tagatist ära tasuda ning vastavat korda pole seaduseandja ka ette näinud. Lisaks ei nähtu ühestki kohtule esitatud dokumendist, et kaebaja üldse oleks selle ära tasunud. Tema poolt esitatud maksekorraldus käsitleb 15.05.2014 otsusega nr 12.1-9/2723 määratud 7808,45 euro suuruse tagatise maksmist ega saa tõendada käesoleva asjaga seotud tagatise tasumist. Kaebusele lisatud dokumendid, millised peaksid kinnitama aktsiisi deklareerimist ja vastava maksu tasumist, lähtuvad madalaimast maksumäärast ega saanud seetõttu kuidagi välistada kauba kinnipidamist selle maksustamisega seotud asjaolude väljaselgitamiseks. Kuna vastav meede on ette nähtud just asjaolude selgitamiseks ning sellega ei määrata maksukohustust, ei saanud kauba kinnipidamist välistada ka asjaolu, et kaebaja väidetel vabanes varasemalt kinni peetud kauba Eestist lahkumise tõttu selle eest tasutud tagatis. Taotluse, milles ta palus kanda osa sellest tagatisest ümber käesoleva asjaga seotud tagatise katteks, tegi ta alles 21.07.2014.

10. Kaebuse ühe etteheitena esitatud ära kuulamise põhimõte sisaldub haldusmenetluse seaduse § 40. Selle lõigetes üks ja kaks on kehtestatud, et enne haldusakti andmist või menetlusosalise õigusi kahjustada võiva toimingu sooritamist peab haldusorgan andma talle võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis oma arvamus ja vastuväited. Kaebuse lisana esitatud helisalvestisest nähtub selgelt, et kaebaja on saanud edastada oma seisukohti ja vastuväiteid haldusorgani ametnikule enam kui kolmteist minutit kestnud telefonivestluse käigus.

11. Veel on kaebaja viidanud maksukorralduse seaduse § 65 lg 3 sätestatud nõuete rikkumisele väites, et maksuhaldur võttis tema kaupa vedanud autojuhilt ära veosedokumendid ja autovõtmed ilma protokolle koostamata ja esitamata. Nimetatud säte näeb küll vastava kohustuse ette, kuid selle rikkumine pole kindlasti niisuguseks menetlusnormi rikkumiseks, mis saaks kaasa tuua ebaõige sisuga otsuse. Lisaks ei tõenda miski, et osundatud dokumendid ja autovõtmed ka tegelikult ära võeti. Kaebusele on saatedokumentide koopiad lisatud ning kauba toimetamine maksuhalduri poolt määratud kohta lubab järeldada, et võtmed jäid siiski autojuhi kätte ja võidi ära võtta vaid ajutiselt, et välistada ärasõitu sõiduki kinnipidamise kohas toimunud esmase kontrollimise ajal.

Tõendatud pole ka väide nagu oleks maksuhalduri korraldusega sunnitud autojuhti rikkuma liiklusseaduse § 130 sätestatut. Otsus-korraldusest nähtuvalt on vedajaks olnud OK Kuller OÜ, kes oli ka selle haldusakti teiseks adressaadiks. Seega saanuks korralduse vastava osa üle vaielda vaid tema, sest rikkumine ei puutu üldse kaebaja õigustesse.

12. Põhiseaduse §-st 31 tulenev õigus ettevõtlusvabadusele ei ole absoluutne ning seda võib seadusega vastavate tingimuste ja korra kehtestamise läbi ka piirata. VKS§ 24 lg 1 p-ga 5 järelevalvet teostavale ametiisikule antud õigus pidada kuni asjaolude selgitamise või tagatise esitamiseni kinni kahtlusi äratanud vedel põlevaine, ongi üks vastavat liiki kauba käitlejale seadusega ettenähtud piirangutest. ATKEAS ja VKS muutmise seaduse eelnõu seletuskirja kohaselt on selle sättega maksuhaldurile antud kütuse kinnipidamise õigus vajalik, et vältida sellise kütuse turule sattumist, mille suhtes pole kindel, kas kütus vastab nõuetele ja maksud on tasutud. Sellega ei koormata ettevõtjat ülemääraselt ega rikuta õigust võrdsele kohtlemisele, sest meede on lühiajalise toimega, kahtlusi on võimalik vastavate dokumentaalsete tõendite abil reeglina kas ennetada või siis tagantjärele kõrvaldada ning vastav järelevalve laieneb võrdselt kõigile samas olukorras olevatele ettevõtjatele.

13. Halduskohtumenetluse seadustiku § § 51 lg 3 võimaldab uusi asjaolusid või taotlusi sisaldavat avaldust esitada üksnes nii, et selle saaks teistele menetlusosalistele edastada kirjaliku menetluse puhul vähemalt seitse päeva enne menetlusdokumentide esitamise tähtaja lõppu. Sama paragrahvi neljas lõige lubab kohtul peale määratud tähtaja möödumist esitatud avaldust erandkorras menetleda vaid juhul, kui see ei põhjusta menetluse viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Sama seadustiku § 62 lg-te 2 ja 3 kohaselt arvestab kohus asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust ning asjasse puutumatu tõendi vastuvõtmisest võib kohus keelduda ja selle tagastada. 06.10.2014 kohtumääruses otsustas halduskohus, et kaebus vaadatakse läbi kirjalikus menetluses ja määras võimalike täiendavate menetlusdokumentide esitamise tähtajaks 10.11.2014. Kaebaja avaldus dokumentide vastuvõtmiseks on allkirjastatud menetlusdokumentide tähtaja viimasel päeval kell 14.27 ning selles pole esitatud hilinemist õigustada saavaid põhjendusi. Kaebajat esindavad vandeadvokaadid, seega ei saanud uusi asjaolusid sisaldavate avalduste esitamisega seonduv talle kuidagi teadmata olla. Lisaks pole esitatud tõendid ka asjakohased. Vaidlusaluse otsus-korraldusega rakendati kaebaja kauba kinnipidamist selleks, et kontrollida maksuhalduri kahtlusi selle suhtes. Niisuguse haldusakti andmiseks piisab üksnes kahtlustest ning seda ei saa muuta õigusvastaseks asjaolu, kui kontrollimise tulemused neid ei kinnita.

14. Kaebaja soovib, et kohus teeks avalikuks üksnes kohtuotsuse resolutsiooni väites, et vastasel juhul võib teatavaks saada tema ärisaladuseks olev emulsioonõli koostis. Vastav võimalus on sätestatud halduskohtumenetluse seadustiku § 173 lg 5 ning saab toimuda tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lg-tes 1 ja 2 nimetatud põhjustel, mis näevad ette muuhulgas ka ärisaladuse hoidmise. Antud juhul pole see aga vajalik, sest kohtuotsus ei sisalda kaebaja poolt nimetatud dokumente sisu üksikasjalikku kirjeldust ning osa neist kuulub üldse tagastamisele.

15. Eeltoodud järeldustest tulenevalt pole Tartu Halduskohtul põhjust pidada vaidlustatud haldusakti õigusvastaseks ega kaebust rahuldada. Ükski menetlusosalistest oma menetluskulude kohta taotlust ja kuludokumente ei esitanud. Seega jäävad need halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 ja § 109 lg 1 tulenevalt hüvitamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane