3-14-416/23 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Raili Randlane Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 2. detsember 2014, Jõhvi Kohtuasja number 3-14-416 Kohtuasi OÜ Södra Metsad kaebus Keskkonnaameti Viru regiooni otsuste 17.02.2014 nr V13-7/14/3776-1 ja 23.04.2014 nr 9383-1 tühistamiseks ning metsateatiste menetluse jätkamisele kohustamiseks Menetlusosalised ja esindajad Kaebaja: OÜ Södra Metsad, esindajad Timo Kullerkupp ja Siiri Traat-McClelland Vastustaja: Keskkonnaamet, esindajad Kristiin Jääger, Madli Linder, Taavi Tattar, Ivar Omler, Marko Sahtel ja Liisa Rennel. Asja läbivaatamine

Kohtuistung 17.07.2014 edasi kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON 1. Jätta kaebus täies ulatuses rahuldamata. 2. Jätta menetlusosaliste kulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 02.01.2015. Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 20.12.2013 esitas OÜ Södra Metsad Keskkonnaametile metsateatised numbritega 3124003401, 3125003401, 3126003401, 3127003401 ja 3128003401 (tl 68-77) Tudulinna vallas Pärnamäe maaüksusel hooldusja lageraiete korraldamiseks. 28.02.2014 esitas seesama osaühing metsateatise

nr 3207003401 (tl 100-101), millega teavitas lageraiete kavandamisest Tudulinna valla Saaremetsa kinnistu eraldistel. 17.02.2014 koostas Keskkonnaameti Viru regiooni piirkondlik metsanduse spetsialist metsateatiste nr 3124003401, 3125003401 ja 3126003401 menetluse osalise ning nr 3127003401 ja 3128003401 täieliku peatamise kohta otsuse nr V13-7/14/3776-1 (tl 102-103). Otsust põhjendati asjaoluga, et ekspert on teinud Keskkonnaministeeriumile ettepaneku Pärnamäe lendorava püsipaiga piiride ja kaitsekorra muutmiseks, ministeerium on teinud Keskkonnaametile ülesandeks see töösse võtta ja korraldada ekspertiisi koostamine. 23.04.2014 vaideotsusega nr 1-4.1/14/218 (tl 109-112) jättis Keskkonnaamet selle kehtetuks tunnistamise ja asja uue otsustamise kohta ettekirjutuse tegemise nõuetega vaide (tl 104-107) rahuldamata. Samal kuupäeval vormistas Viru regiooni piirkondlik metsanduse spetsialist otsuse nr 9383-1 (tl 114-115), millega peatas metsateatise nr 3207003401 menetluse kõigi kavandatud tööde osas. Ka seda otsust põhjendati Keskkonnaministeeriumile esitatud ettepaneku ja ekspertiisi koostamisega.

Veel on toimikusse esitatud äriregistri ja kinnistusraamatu väljavõtted (tl 9-11), metsateatised numbritega 162003301, 163003301, 159003301, 160003301, 161003301, 280003401, 817003401, 2705003401, 2706003401 (tl 12-13 ja 139-147), 06.06.2008 otsus nr 32-2-1/28541 (tl 14) nendega lubatud lageraiete keelamiseks, metsamajandamiskavad (tl 15-62), ettepanekud ja ekspertiis lendorava püsielupaikade moodustamiseks ning olemasolevate piiride ja kaitsekorra muutmiseks (tl 63-67, 78-79 ja 132-134), Lendorava kaitse tegevuskava eelnõu (tl 80-99), Keskkonnaministeeriumi 30.01.2014 kiri nr 13-1/14/692-2 (tl 135-138), Kruusoja ja Pärnamäe maaüksuste lendoravaga asustatuse kohta 24.09.2014 koostatud ekspertiisi (tl 177-186), Pärnamäe kinnistul teostatud lendorava seire andmete saamiseks kaebaja poolt esitatud teabenõue ja Keskkonnaagentuurist sellele saadud vastus (tl 187-188, ülevaade lendoravate registreerimisest Pärnamäe lendorava elupaigas (tl 198) ja joonis riikliku seire käigus 2014 tuvastatud lendorava pesapuude paiknemise kohta (tl 199) ning dokumendid kaebaja menetluskulude kohta (tl 203-224).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED

2. 23.05.2014 koostas OÜ Södra Metsad (edaspidi kaebaja) kaebuse (tl 2-7), milles palus tühistada Keskkonnaameti otsused 17.02.2014 nr V 13-7//14/3776-1 ja 23.04.2014 nr 9383-1 ning kohustada Keskkonnaametit neis käsitletud metsateatiste menetlust jätkama. Ta väitis, et on soovinud juba alates aastast 2007 teostada kinnistutel raiet, on lasknud selleks koostada metsamajandamiskavad ja esitanud mitmeid metsateatisi, kuid pole Keskkonnameti tegevuse tõttu saanud seni seda teha ehkki kinnistutel pole loodusobjekti kaitse alla võetud ja puuduvad igasugused tõendid lendorava elu kohta neil. Lisaks viitas kaebaja asjaolule, et äriühing on tervikuna Rootsi äriühingu omandis, mistõttu tuleb tagada kõrgem omandiõiguse kaitse. Vaidlustatud otsuseid pidas ta õigusvastasteks põhjusel, et kaitse alla võtmise menetlus on sisuliselt väldanud enam kui kuus aastat, seda pole lõpule viidud, 24.01.2014 selleks esitatud ettepanek ei vasta nõuetele, on sisuliselt põhjendamatu ja perspektiivitu, mistõttu pole ekspertiisi korraldamine menetluse algatamiseks õigustatud. Veel väitis kaebaja, et 17.02.2014 otsusest ei selgu, kuidas ja miks metsateatistes taotletud raiete teostamine loodusobjekti kahjustab ning lisas, et menetluse peatamine kahekümne kaheksaks kuuks ei ole õiguspärane ega põhjendatud ja kaitse alla võtmise ettepanekuga viivitatakse ebaproportsionaalselt. 08.07.2014 koostatud täiendavas seisukohas (tl 160-162) märkis kaebaja, et väide kaebeõiguse puudumisest on arusaamatu, kuna ta vaidlustab üksnes 17.02.2014 otsuse resolutsioonis väljendatud otsustust. Veel märkis kaebaja, et enam kui kuus aastat kestnud kaitse alla võtmise menetlust ei saa pidada mõistlikuks, pidas otsuseid kaalutlusvigasteks, kuna eeldused menetluse peatamiseks polnud täidetud ning lisas, et vastustaja pidi uurima, kas kinnistutel on lendorava elupaigad ja raied mõjutavad neid negatiivselt. 01.10.2014 täienduses (tl 174-176) märgiti, et Keskkonnaameti väited on paljasõnalised, ta pole esitanud tõendeid, mis kinnitaksid lendorava asustust Pärnamäe ja Saaremetsa kinnistul ning loetleti põhjused, mille alusel selline seisukoht kujundati.

06.11.2014 koostatud lõplikus seisukohas (tl 201-203) märkis kaebaja, et vastustaja tugineb seire andmetele, mille andmeid ja metoodikat pole esitatud ning mille läbiviimise protseduurid ja tulemused ei ole kontrollitavad. Ta leidis, et tunnustatud ekspertidelt tellitud uuringu alusel saab väita, et Kruusaoja ja Pärnamäe kinnistutel ei ole lendorava elupaika ja lisas, et looduskaitseseaduse § 8 lg 6 järgi on piirangute kohaldamise eelduseks loodusobjekti olemasolu kinnistul, kui see puudub, pole seda võimalik ka mõjutada ega ohustada. Ühtlasi esitas ta ka taotluse ja kuludokumendid 8 293,10 euro suuruse menetluskulu hüvitamiseks.

3. Keskkonnaameti (edaspidi vastustaja) kirjalikus vastuses (tl 125-130) paluti kaebust mitte rahuldada ning leiti, et kaebajal puudub õigus nõuda 17.02.2014 otsuse tervikuna tühistamist, sest täielikult peatati vaid kahe metsateatise menetlus. Vastuseks kaebuse väidetele märgiti, et jäädakse vaideotsuse seisukohtade juurde. Seejuures selgitati, et looduskaitseseaduse § 8 lg 6 eeldused metsateatise menetluse peatamiseks olid täidetud, kuna kaebaja oli taotlenud luba raie teostamiseks, vastavad kinnistud jäävad Pärnamäe lendorava püsielupaiga territooriumile, mille kaitse alla võtmise ettepanek on töös ning raied mõjutaksid moodustatava püsielupaiga ja seeläbi lendorava seisundit. Veel märgiti, et looduskaitsealased nõuded on suures osas rahvusvahelised, piirangute põhjendatuse ja asjakohasuse saab ümber lükata vaid koostamisel olev ekspertiis ning lisati, et tõele ei vasta kaebaja väide nagu poleks ta juba aastast 2007 saanud omandit teostada, sest talle olid raieid lubatud nii Pärnamäe kui Saaremetsa kinnistutel. 05.11.2014 koostatud täiendavas seisukohas (tl 194-197) ei peetud kaebaja täiendavaid tõendeid asjakohasteks ning märgiti, et kohus hindab haldusakti õiguspärasust selle andmise aja seisuga, kohtumenetluses pole õigust esitada tõendeid, millele haldusorgan ei saanud haldusakti andes tugineda, need tulnuks esitada metsateatise menetluses või vähemalt vaidemenetluses. Veel märgiti, et kaebaja on toonud uuringust välja talle sobivaid lauselõike ja teinud nende põhjal meelevaldseid järeldusi ning lisati, et lendoravate esinemine ei ole metsateatise menetluse peatamise otsustamisel sellise kaaluga, millest sõltuks vaidlustatud otsuste õiguspärasus. 13.11.2014 edastatud vastuväites (tl 226-228) peeti kaebaja lõplikke seisukohti ekslikeks ja tema menetluskuludega seotud nõuet põhjendamatuks.

4. Kohtuistungil (tl 168-169) jäid poolte esindajad oma väidete ja nõuete juurde. Kaebaja esindaja leidis, et vastustaja on kohustatud tõendama lendorava elunemist piirkonnas ning lisas, et soovitakse esitada tellitud uurimise tulemused, kuid need pole veel valminud. Vastustaja esindajad selgitasid vaidlustatud haldusaktide põhjendustega seonduvat ning väitsid, et lendorava olemasolu Pärnamäe kinnistul tõendab riiklik seire. Ekspertiis kohta väitsid nad, et selle koostamine on veel pooleli ning märkisid, et kaebaja poolt tellitud uuring ei saa anda talle loodetut, sest selle tegemiseks sobivad tingimused on muutunud ja soovitu tuvastamine oleks väga keeruline.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Käesolevas asjas on vaidluse all metsateatiste menetluse peatamist käsitlevate haldusaktide õiguspärasus ning lahendamist vajab küsimus, kas vastustajal oli olemas piisavad alused selleks, et vastavad otsused vastu võtta.

6. Mõlemad vaidlustatud otsused tuginevad looduskaitseseaduse § 8 lg-le 6. Selles on kehtestatud, et kui on esitatud loodusobjekti kaitse alla võtmise ettepanek või algatatud kaitse alla võtmise menetlus sama seaduse § 9 lõike 1 tähenduses, siis on haldusorganil, kellele on esitatud ettepanekus nimetatud loodusobjekti seisundit mõjutada võiv taotlus muu haldusakti andmiseks, õigus peatada haldusakti menetlus kuni loodusobjekti kaitse alla võtmise või sellest keeldumise otsuse tegemiseni, kuid mitte kauemaks kui 28 kuuks. Tegemist on kaalutlusõiguse alusel langetatava otsustusega, mille puhul on haldusorganil õigus kaaluda selle üle, kas peatada menetlus või mitte. Kohtu volitused on niisuguste otsuste puhul

piiratud. Ta saab halduskohtumenetluse seadustiku § 158 lg 3 tulenevalt hinnata vaid seda, kas langetatud otsustuse õiguspärasuse eeldused on täidetud ning diskretsiooni piirid, eesmärk ja õiguse üldtunnustatud põhimõtted järgitud, kuid tal ei ole võimalik hinnata otsuse sisulist otstarbekust ega teostada kaalutlusõigust haldusorgani eest.

7. Pooltel pole vaidlust selles, et on olemas ekspert Uudo Timmi poolt 29.08.2008 tehtud ettepanek lendorava püsielupaikade moodustamiseks, mille alusel on projekteeritav Pärnamäe lendorava püsielupaik ja selle piiranguvöönd kantud Eesti looduse infosüsteemi. Aastal 2010 tegi sama ekspert täiendava ettepaneku, mis sisaldas ka Pärnamäe lendorava püsielupaiga moodustamist. 23.01.2014 tegi ta lisaks veel ka ettepaneku Pärnamäe ja Ojadevahe lendorava projekteeritavate püsielupaikade piiride ja kaitsekorra muutmiseks. See käsitleb Pärnamäe püsielupaiga osas vaid projekteerimisel oleva püsielupaiga piiride muutmist, kuid vastab siiski looduskaitseseaduse § 8 lg 2 loetletud põhilistele nõuetele, sest sisaldab kaitse alla võtmise eesmärki, põhjendusi, kulutuste hinnangut ning kaardimaterjali. Vaidlust pole ka selles, et ettepanek puudutab kaebajale kuuluvaid Pärnamäe ja Saaremetsa kinnistuid ning on 30.01.2014 saadetud Keskkonnaministeeriumi poolt Keskkonnaametile ekspertiisi koostamise korraldamiseks, kuid pole käesoleval ajal veel lõplikku lahendust leidnud.

8. Kaebuse väidetest nähtuvalt peab kaebaja vaidlustatud otsuseid põhjendamatuteks eelkõige seetõttu, et teave lendorava paiknemisest talle kuuluvatel Pärnamäe ja Saaremetsa kinnistutel on tema väidetel vastavalt kümne ja kuue aasta tagune ja käesoleval hetkel pole informatsiooni, mis kinnitaks looduskaitseliste meetmete kohaldamise vajadust. Selle kinnituseks on ta tellinud ka uuringu, milline teostati 24.09.2014 ekspertide Jaanus Remmi ja Martin Absaloni poolt. Eksperdid märkisid kokkuvõttes küll, et nad ei leidnud kindlaid tõendeid uurimisala asustatusest lendoravaga, kuid ei välistanud samas selle loomaliigi eluviisi, omapärasid ja suviseid raskendatud tuvastamise tingimusi arvestades ka tema esinemise võimalikkust. Seetõttu ei saa uuringu tulemused kuidagi kinnitada kaebaja väiteid kaitse alla võtmise perspektiivituse kohta. Oluline tähendus on siinkohal asjaolul, et see uuring hõlmas ainult ühte osa metsateatises käsitletud Pärnamäe maaüksuse (81501:002:0300) eraldistest ega puudutanud üldse Saaremetsa maaüksust (81501:002:0130). Riikliku keskkonnaseire käigus on tuvastatud lendorava esinemine projekteeritavas Pärnamäe püsielupaigas. Seda kinnitavad seireveebi andmed ning tõdetakse ka kaebaja tellimusel koostatud uuringu vastavas osas. Selle konkreetse loomaliigi kaitse alla võtmise eesmärk ei saa seisneda üksnes asustatud pesapuude kaitsmises vaid peab hõlmama ka vajadust tagada tingimused selleks, et ta üldse säiliks vabalt looduses elava liigina. See aga pole võimalik, kui liigile sobivad elupaigad raiete käigus kas üldse hävitatakse või oluliste elutingimuste osas ümber kujundatakse. Looduskaitseseaduse § 8 lg-te 3 ja 4 kohaselt peab ettepaneku tegemisele järgnema loodusobjekti kaitse alla võtmise põhjendatuse ja otstarbekuse ning kavandatud piirangute otstarbekuse ekspertiis, mis viiakse läbi vastava ala eriteadmistega isiku kaasabil ning mille tulemuste alusel otsustatakse kaitse alla võtmise vajadus ja otstarbekus. Vastustaja väidetel on niisugune ekspertiis veel pooleli. Seaduseandja pole ette näinud, et ettepaneku saab esitada vaid siis, kui konkreetse loodusobjekti kaitse alla võtmisega seotud asjaolud on täiesti kindlad. Neid tuleb alles hakata välja selgitama.

9. Kaebaja kavandas peatatud metsateatiste kohaselt hooldusja lageraiet. Kuna õõnsustega puudes elunev lendoravad kuuluvad Vabariigi Valitsuse 20.05.2014 määruse nr 195 § 4 lg 2 p 17 kohaselt I kaitsekategooria loomade hulka, on ilmselge, et nende püsielupaikades kavandatav lageraie mõjutab selle loomaliigi seisundit. Igati võimalik on, et seda võib teha ka muud liiki raie. 17.02.2014 otsuse nr V 13-7/14/3776-1 tekstis pole üksikasjalikku põhjendust selle kohta, kuidas täpselt puudutavad metsateatistes kavandatud konkreetsed hooldusraided lendorava seisundit. See aga ei saa veel kaasa tuua nimetatud haldusakti tühistamist, sest haldusmenetluse seaduse § 56 lg 1 lubab põhjendused esitada ka muus menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Otsuses on tehtud viide selle juurde lisatud „Lendorava tegevuskava eelnõule“, milles on vastavad põhjendused olemas. Nendega seonduvat on põhjalikult selgitatud ka otsuse peale esitatud vaide

kohta 23.04.2014 tehtud vaideotsuses. Seega ei saanud kõnealuste põhjenduste otsusesse märkimata jätmine mõjutada otsustuse sisu ega kuidagi takistada ka kaebajal sellest aru saada ning oma põhiseaduse §-st 15 tulenevat kaebeõigust realiseerida.

10. Metsaseaduse § 41 lg 1 kohaselt on metsateatise menetlejaks Keskkonnaamet. Seega on vaidlusalused haldusaktid andnud pädev haldusorgan, kellel oli eelnevalt esitatud järelduste kohaselt olemas kehtivast seadusest tulenev alus selleks, et peatada talle kaebaja poolt esitatud metsateatiste menetlemine nende eraldiste osas, millised jäävad lendorava projekteeritava Pärnamäe püsielupaiga sihtkaitsevööndisse. Otsused ei välju seadusega sellele ametile antud kaalutlusõiguse piiridest ning järgivad looduskaitseseadusest tulenevat eesmärki kaitsta ohustatud loomaliigi püsielupaiku. Tegemist on tungiva avaliku huviga, mis saab üles kaaluda kaebaja erahuvil rajanevat õigust kasutada vabalt enda omandit. Vastav õigus tuleneb põhiseaduse §-st 32, kuid ei ole absoluutne, sest seadusega võib sellele ette näha kitsendused. Samas sättes on otseselt määratud, et seda õigust ei tohi kasutada üldiste huvide vastaselt. Rahvusvahelise õiguse põhimõtted, millised keelavad piirata välismaalaste omandiõigust, ei ole siin asjakohased, sest antud juhul ei kohaldata mitte omaniku päritolust, vaid looduskaitselistest vajadustest lähtuvaid piiranguid. Need kehtivad kõigile võrdselt ning põhiseaduses sätestatu ei anna välismaistele äriühingule selles osas teistest kõrgemat omandiõiguse kaitset. Kuna otsustega üksnes peatatakse metsateatiste menetlemine kuni kaitse alla võtmise küsimuse lahendamiseni, kuid mitte kauemaks, kui seaduses ettenähtud maksimaalseks võimalikuks ajaks, pole põhjust pidada otsuste mõju kaebaja õigustele ülemäära koormavaks. Seda, et rikutud oleks mõnda õiguse üldtunnustatud põhimõtet, ei ole kaebaja väitnud ega tõendanud.

11. Kaebuse väidetest nähtuvalt ei ole kaebaja rahul ka sellega, et lendorava püsielupaikade kaitse alla võtmise menetlus on kestnud liiga kaua. Sellekohast nõuet pole ta vastavate haldusorganite vastu aga ei käesolevas kaebuses ega kohtuistungil väidetu kohaselt ka eraldiseisvana esitanud. Seetõttu pole nende tegevusetus kaebuse esemeks ega varasemate metsateatistega seonduvad väited asjakohased. Seadusandja pole looduskaitseseaduse § 8 lg 1 nimetatud ettepaneku esitamise õigust piiranud ega kehtestanud, et seda ei või teha, kui sarnane ettepanek on varem juba esitatud ja loodusobjekti kaitse alla võtmist kaalutud. Seetõttu on ettepaneku tegijal õigus nõuda, et tema ettepaneku kohta tehtaks nii sisuliselt kui menetluslikult õiguspärane otsus. Kuna seaduseandja on sama seaduse § 8 lg 6 ette nähtud menetluse peatamise maksimaalse pikkuse sidunud üksnes konkreetse haldusakti andmise menetluse peatamise kohta tehtud otsuse ajaga, siis ei oma tähtsust see, mitu kaitse alla võtmise menetlust on toimunud, kui kaua on need kestnud ning kas on olemas ka varasemaid taotlusi haldusakti andmiseks ja otsuseid nendega seotud menetluse peatamiseks. Metsateatised esitas kaebaja 20.12.2013 ja 28.02.2014, otsused nende menetlemise peatamise kohta on tehtud vastavalt 17.02.2014 ja 23.04.2014 ning praegu veel puudub loodusobjekti kaitse alla võtmist puudutav otsustus. Seega ei ole looduskaitseseaduse § 8 lg-s 6 kehtestatud menetluse peatamist lõpetav tingimus saabunud ja ületatud pole ka maksimaalne lubatud kahekümne kaheksa kuu pikkune piir.

12. Eeltoodud järeldustel pole Tartu Halduskohtul põhjust pidada kumbagi vaidlustatud haldusakti õigusvastaseks, neid tühistada ega teha kaebaja poolt soovitud ettekirjutust. Seega jääb kaebus täies ulatuses rahuldamata ning kaebaja 8293,10 euro suurune menetluskulu halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 kohaselt tema enda kanda. Kuna Keskkonnaamet oma kulude kohta taotlust ja kuludokumente ei esitanud, jäävad ka tema võimalikud kulutused sama seadustiku § 109 lg 1 alusel hüvitamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane