3-14-52774/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Monika Laatsit

Määruse tegemise aeg ja koht

2. detsember 2014. a, Tallinn

Haldusasja number

3-14-52774

Haldusasi

VL

Restoranid

OÜ

kaebus

õiguste

rikkumise

tuvastamiseks ning Maksu- ja Tolliameti kohustamiseks

väljastada VL Restoranid OÜ-le 09.06.2014 maksuotsuse

nr 12.2-3/18191-35 aluseks olevad materjalid

Menetlusosalised ja

nende esindajad

Kaebaja – VL Restoranid OÜ, volitatud esindaja

vandeadvokaat Vahur Kivistik

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet

RESOLUTSIOON

1. Tagastada VL Restoranid OÜ kaebus.

2. Jätta VL Restoranid OÜ menetluskulud tema

enda kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale on õigus esitada Tallinna Halduskohtu

kaudu määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15

päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) alustas 02.04.2014 VL Restoranid OÜ suhtes

maksumenetlust eesmärgiga välja selgitada, kas Restoran Kolm Karupoega OÜ ettevõte on üle

läinud VL Restoranid OÜ-sse. MTA saatis 21.08.2014 VL Restoranid OÜ-le 19.08.2014

maksuvõla tasumise korralduse projekti nr 13-7/467-11, milles nähti VL Restoranid OÜ-le ette

kohustus tasuda maksuvõlg kogusummas 32 792,36 eurot. Kõnealuses korralduses asus

maksuhaldur seisukohale, et VL Restoranid OÜ vastutab Restoran Kolm Karupoega OÜ-le

09.06.2014 maksuotsusega nr 12.2-3/18191-35 määratud ning äriühingu enda poolt

deklareeritud maksukohustuste eest, kuna Restoran Kolm Karupoega OÜ on üle läinud VL

restoranid OÜ-sse.

2. VL Restoranid OÜ taotles 04.09.2014 vastuväidete andmise tähtaja pikendamist ning

maksuhaldur pikendas tähtaega kuni 05.09.2014. VL Restoranid OÜ taotles 05.09.2014

vastuväidete andmise tähtaja pikendamist kuni 06.10.2014 ning palus maksuhalduril väljastada

kõik korralduse projekti aluseks olevad materjalid. MTA rahuldas 08.09.2014 otsusega nr 13-

7/467-12 taotluse osaliselt ning pikendas vastuväidete esitamise tähtaega kuni 22.09.2014.

3. VL Restoranid OÜ taotles 15.09.2014 maksuhaldurilt kõikide asjas kogutud materjalide

väljastamist, misjärel maksuhaldur saatis 15.09.2014 ja 16.09.2014 e-kirjaga VL Restoranid

OÜ-le täiendavad materjalid. VL Restoranid OÜ taotles 18.09.2014 maksuhaldurilt kõikide

09.06.2014 maksuotsuse nr 12.2-3/18191-35 aluseks olevate dokumentide väljastamist,

misjärel maksuhaldur teatas 24.09.2014 kirjaga, et edastab kõnealused dokumendid siis, kui on

tuvastanud ettevõtte ülemineku ning väljastanud VL Restoranid OÜ-le vastavasisulise

korralduse. Maksuhaldur selgitas, et menetluse eesmärk oli tuvastada, kas Restoran Kolm

Karupoega OÜ on üle läinud VL Restoranid OÜ-sse ning kõnealune maksuotsus on jõustunud

ja seda enam vaidlustada ei saa.

4. VL Restoranid OÜ esitas 26.09.2014 vaide, milles taotles VL Restoranid OÜ õiguste

rikkumise tuvastamist maksuvõla sissenõudmise menetluses ärakuulamisõiguse teostamisel.

VL Restoranid OÜ leiab, et maksuhaldur keeldub õigusvastaselt ärakuulamise etapis asjas

tähendust omavate materjalide väljastamisest. Läbiviidav menetlus ei piirdu üksnes ettevõtte

ülemineku fakti tuvastamisega, vaid ka kindlaksmääratud ulatuses rahalise kohustuse täitmise

nõudmisega. VL Restoranid OÜ õigus esitada nõutava võla suurusele vastuväiteid tuleneb

maksukorralduse seaduse (MKS) §-st 37 ning võlaõigusseaduse (VÕS) § 183 lg-st 1 ja §-st 67

lg-st 2. Sama kinnitab ka kohtupraktika (vt Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-23-12).

Maksuhaldur ei saa piirata vastuväidete esitamise õigust solidaarkohustuse või

solidaarvõlgniku enda õigussuhtest võlausaldajaga, mistõttu on VL Restoranid OÜ õigustatult

palunud maksuhaldurilt kõigi solidaarkohustuse aluseks olevate (k.a. maksuotsuse nr 12.2-

3/18191-35) materjalidega tutvumist.

5. Maksuhaldur jättis 28.10.2014 vaideotsusega nr 6-1/2392-2 vaide rahuldamata.

Maksuhaldur leiab, et tulenevalt MKS §-dest 35 ja 37 ning VÕS § 182 lg-st 2 on ettevõtte

ülemineku korral tegemist õigusjärglusega, millisel juhul lähevad ettevõtte omandajale üle ka

kõik ettevõttega olemuslikult seotud maksukohustused, mis saavad ülemineku järgselt ettevõtte

omandanud äriühingu enda maksukohustuseks. Seega on maksukohustus peale ettevõtte

üleminekut ettevõtte omandanud äriühingu enda maksukohustus ning tegemist ei ole kolmanda

isiku vastutusega võõra maksukohustuse eest (viimast reguleerivad MKS §-d 38-42). Seega

kehtivad ettevõtte omandaja suhtes maksusummade vaidlustamisel need samad tähtajad, mis

kehtisid üleandjale ning juhul, kui tegemist on jõustunud maksuotsusega, mida üleandja enam

vaidlustada ei saa, siis puudub see võimalus ka ettevõtte omandajal. Seetõttu kuulub ettevõtte

ülemineku tuvastamisel kogu maksuvõlg sissenõudmisele omandajalt sellises summas, nagu

need kohustused on olemas üleandjal ning VL Restoranid OÜ-l ei ole võimalik vaidlustada

maksuvõla suurust. Ka VÕS § 183 lg 1 ei anna VL Restoranid OÜ-le õigust vaidlustada juba

jõustunud maksuotsust, vaid annab võlausaldajatele võimaluse nõuda sisse ülemineku perioodil

olemasolevat ja sissenõutavaks muutunud kohustust mõlemalt äriühingult.

MTA alustas 02.04.2014 korraldusega nr 13-7/467-1 VL Restoranid OÜ suhtes menetlust, mille

eesmärgiks oli välja selgitada, kas Restoran Kolm Karupoega OÜ ettevõte on üle läinud VL

Restoranid OÜ-sse. Menetluse käigus asus maksuhaldur seisukohale, et Restoran Kolm

Karupoega OÜ on hiljemalt 2013. a septembris üle läinud VL Restoranid OÜ-sse, mistõttu on

VL Restoranid OÜ vastutav Restoran Kolm Karupoega OÜ tasumata maksukohustuste eest.

Sellest tulenevalt koostas maksuhaldur VL Restoranid OÜ-le maksuvõla tasumise korralduse

projekti. Tulenevalt MKS §-st 13 andis maksuhaldur VL Restoranid OÜ-le tutvumiseks

korralduse projekti ning tähtaja omapoolse arvamuse ja vastuväidete esitamiseks. Maksuhaldur

on õigesti VL Restoranid OÜ-le selgitanud, et vaidlusaluse menetluse eesmärk on tuvastada,

kas Restoran Kolm Karupoega OÜ ettevõtlus on üle läinud VL Restoranid OÜ-sse või mitte

ning VL Restoranid OÜ-le on antud võimalus esitada oma vastuväited maksuhaldurile just

selles osas. Juhul kui ettevõtte üleminek siiski tuvastamist ei leia, ei ole VL Restoranid OÜ-l

ka maksuvõla tasumise kohustust.

Eeltoodust tulenevalt on maksuhaldur õigesti märkinud, et maksuotsuse koostamise aluseks

olevad dokumendid ei ole mingil moel seotud ettevõtte ülemineku tuvastamise menetlusega ega

ole seetõttu vajalikud antud menetluses eriarvamuse esitamiseks. Maksuhaldur on märkinud, et

edastab maksuotsuse aluseks olevad dokumendid VL Restoranid OÜ-le koheselt, kui ettevõtte

üleminek on tuvastatud ning äriühingule on vastavasisuline korraldus väljastatud. Sissenõutav

maksusumma väljatoomine korralduse projektis ei anna alust maksuotsuse vaidlustamiseks.

Seega ei ole maksuhaldur VL Restoranid OÜ ärakuulamisõigust rikkunud ning MTA

19.08.2014 korralduse nr 13-7/467-11 projektile vastuväidete esitamine ei ole takistatud.

6. VL Restoranid OÜ esitas 11.11.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palub

tuvastada

äriühingu

õiguste

rikkumine

maksuvõla

sissenõudmise

menetluses

ärakuulamisõiguse teostamisel ning kohustada MTA-d väljastama VL Restoranid OÜ-le

09.06.2014 maksuotsuse nr 12.2-3/18191-35 aluseks olevate materjalid.

Kaebaja jääb vaides toodud seisukohtade juurde ning peab ekslikuks maksuhalduri arusaama,

et antud menetluses on oluline üksnes ettevõtte ülemineku tuvastamine. Kuna korralduse

projektis on välja toodud ka konkreetne maksusumma, mille VL Restoranid OÜ-lt

sissenõudmise osas teeb maksuhaldur otsuse just vaidlusaluse menetluse raames, ei piirdu

menetlus üksnes ettevõtte ülemineku fakti tuvastamisega, vaid ka kindlaksmääratud ulatuses

rahalise kohustuse täitmise nõudmisega. Käesoleval juhul on maksuhaldur asunud kaebaja

ärakuulamisõigust piirama, kirjutades kaebajale ette, millises osas teda nõustutakse ära

kuulama. Tulenevalt MKS §-st 37, VÕS § 67 lg-st 2, § 176 lg-st 1 ja § 183 lg-st 1 omavad

vaidlusaluses menetluses samaväärselt ettevõtte ülemineku tuvastamisele tähtsust ka väidetava

võlgniku vastuväited maksuvõla suhtes. Ka kohtupraktikas on tunnustatud teiselt võlgnikult

kohustuse täitmise nõudmisel tema õigust esitada vastuväiteid võla suurusele, ka juhul kui nõue

tugineb näiteks jõustunud maksuotsusel (vt Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-23-12). Nimetatud

seisukoht lähtub põhimõttest, et isik, kelle suhtes haldusakt jõustus ja isik, kellelt hiljem

asutakse teise isiku võlga nõudma, ei ole üks ja sama isik. Ka praegusel juhul ei saa väita, et

Restoran Kolm Karupoega OÜ ja VL Restoranid OÜ on üks ja sama juriidiline isik. Tegemist

on eraldiseisvate õigussubjektidega.

MKS § 102 lg 1 p 2 kohaselt maksuotsus muudetakse või tunnistatakse kehtetuks uue asjaolu

või tõendi ilmnemise tõttu maksukohustuse vähendamiseks, kui asjaolu või tõendi hilisem

teatavakssaamine ei olnud põhjustatud maksukohustuslase tahtlusest või hooletusest.

Riigikohus on nimetatud põhimõtet täpsustanud 19.05.2009 otsuses nr 3-3-1-32-09, märkides,

et maksukohustuslane saab vaide- või kohtumenetluses edukalt tugineda maksumenetluses

esitamata jäetud maksukohustust vähendavale tõendile üksnes juhul, kui tõendite esitamata

jätmine ei olnud tingitud tahtlusest või hooletusest. Kaebaja suhtes on alustatud haldusmenetlus

maksuvõla tasumiseks ning õiguspärase ärakuulamisõiguse teostamiseks peab kaebajal

esinema võimalus tutvuda kogu maksuvõla tasumise menetlust puudutava materjaliga.

Maksuotsus nr 12.2-3/18191-35 ning selle alusmaterjalid on otseselt seotud käesoleva

maksuvõla tasumise menetlusega. Juhul, kui kaebaja jätaks käesolevas menetlusetapis oma

ärakuulamisõiguse osaliselt kasutamata (puutuvalt maksuotsust), võib hiljem esineda olukord,

kus maksuhaldur või kohus tugineb analoogia pinnalt MKS § 102 lg 1 p-le 2 ning kohtuotsusele

3-3-1-32-09, märkides, et kaebaja on jätnud selleks ettenähtud menetlusetapis oma

kaasaaitamiskohustuse täitmata ja ei ole esitanud kõik (kaebaja hinnangul) asjas olulised

tõendid ning seisukohad.

Kaebajal on ka preventiivne huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks. Kaebaja arvates ei saa

maksuhalduri jätkuvat või korduvat õigusvastast tegevust välistada, kuivõrd saab eeldada, et

kaebajal on tegutseva äriühingu ja maksukohustuslasena ka edaspidiseid kokkupuuteid

maksuhalduriga. Lisaks tekib poolte vahel kahtlemata täiendavaid kokkupuuteid pooleliolevas

menetluses, mis antud hetkeks on veel projekti tasandil ning ka nimetatud menetluses võib

jätkuvalt tõusetuda ärakuulamisõiguse teostamisega seonduvaid vaidlusi.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Kaebaja palub kohtul tuvastada ärakuulamisõiguse rikkumine maksumenetluses ja

kohustada MTA-d väljastama VL Restoranid OÜ-le Restoran Kolm Karupoega OÜ-le tehtud

09.06.2014 maksuotsuse nr 12.2-3/18191-35 aluseks olevad materjalid.

8. HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud halduskohus, kas ei esine alust

kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 2 p 2 kohaselt võib tagastada

kaebuse, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Kohus leiab, et kaebus on

materiaalõiguslikult perspektiivitu ja tuleb HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel tagastada.

Kohtupraktikas on tunnustatud HKMS § 121 lg 2 p 2 kohaldamist juhul, kui kaebuse menetlusse

võtmise otsustamisel või pärast menetlusse võtmist on selge, et kaebuses esitatud väited ei tingi

kaebuse rahuldamist, kuigi vaidlustatud haldusakt või toiming riivab kaebaja õigusi ja ka nõue

on õigesti valitud, ning tegemist ei ole keeruka õigusliku vaidlusega (nt Riigikohtu määrus asjas

nr 3-3-1-29-13; Tallinna Ringkonnakohtu 03.07.2014 määrus asjas nr 3-14-50381).

Kohus nõustub MTA 28.10.2014 vaideotsuse põhjendustega (vt määruse p 5) ning HKMS §

165 lg 2 ja § 178 lg 3 alusel ei korda neid täies mahus, märkides vaid järgmist.

9. Maksukohustuslane tuleb maksumenetluses ära kuulata eelkõige selleks, et tagada

õiglase otsuse langetamine. Seega ei ole õigusvastane piirata ärakuulamisõigust vaid

kavandatava haldusakti esemesse kuuluvate küsimustega, seda eriti olukorras, kus tegemist ei

ole kaalutlusõiguse alusel antava haldusaktiga. MTA 19.08.2014 maksuvõla tasumise

korralduse projekti nr 13-7/467-11 kohaselt on Restoran Kolm Karupoega OÜ ettevõte üle

läinud VL Restoranid OÜ-sse ning viimane on seetõttu omandanud Restoran Kolm Karupoega

OÜ maksuvõla tasumise kohustuse. Maksuvõlg koosneb muu hulgas 09.06.2014

maksuotsusega Kolm Karupoega OÜ-le määratud maksukohustusest, mida maksuhalduril ei

ole õnnestunud sisse nõuda. Vaidlus puudub selle üle, et 09.06.2014 maksuotsus on jõustunud.

Kohus nõustub 28.10.2014 vaideotsuses märgituga, et vastavalt MKS §-dele 35 ja 37 ning VÕS

§ 182 lg-le 2 on ettevõtte ülemineku korral tegemist õigusjärglusega, millisel juhul lähevad

ettevõtte omandajale üle ka kõik ettevõttega olemuslikult seotud maksukohustused ning sellel

alusel üle läinud maksukohustuste näol ei ole tegemist kolmanda isiku vastutusega võõra

maksukohustuse eest, mis on sätestatud MKS §-des 38-42. Seega ei ole asjakohane kaebaja

viide Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-23-12, mis käsitleb juhatuse liikme vastutust äriühingule

määratud maksukohustuse eest. Kaebaja jõustunud maksuotsust enam vaidlustada ei saa ning

seega ei ole 09.06.2014 maksuotsuse nr 12.2-3/18191-35 aluseks olevate dokumentide

esitamata jätmine kaebaja suhtes läbiviidavas maksumenetluses, mille eesmärk on ettevõtte

ülemineku tuvastamine, õigusvastane.

10. Kohustamiskaebus on põhjendatud, kui see rikub isiku õigusi haldusorgani keeldumise

või tegevusetusega ning haldusorgan on kohustatud toimingut sooritama või haldusakti andma

(RVastS § 6 lg 1). Kui maksuhaldur on dokumendid õiguspäraselt kaebajale esitamata jätnud,

ei ole kohtul alust maksuhaldurit nende väljastamiseks kohustada.

11. Kuna kaebus tagastatakse selle perspektiivituse tõttu, ei kuulu tasutud riigilõiv vastavalt

HKMS § 104 lg 5 p-le 2 tagastamisele. Kaebaja kannab oma menetluskulud ise (HKMS § 108

lg 1 lause 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

Monika Laatsit