1-14-7963/17 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27.novembril 2014.a, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-14-7963 Kohtukoosseis Kohtunikud Orvi Tali, Sten Lind ja Andres Parmas Kriminaalasi T.H süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9-§ 25 lg 2 järgi Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 15. oktoobri 2014 aasta otsus lühimenetluses

Apellatsioonide esitajad

Süüdistatav , isikukood XXX; T.H

kodakondsus: VF kodanik; elukoht XXXXXX X-XX

XXXXXXX; emakeel: vene keel; haridus:

XXXXXXXXXX; töökoht: ei tööta; varem

kriminaalkorras karistatud korduvalt, viimati 15.08.2013.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2, § 65 lg 2 ja § 69 lg 6, 7 alusel vangistusega 10

kuud ja 23 päeva, karistuse algus 13.08.2013.a.

13.03.2014.a. kohtumäärusega vabastati T.H

vangistusest tingimisi ennetähtaega katseajaga 1 aasta. Vabanes vanglast 25.03.2014.a, ärkandmata osa 3 kuud 11 päeva. Väärteokorras karistatud korduvalt. Tõkend – elukohast lahkumise keeld

Vandeadvokaat Leelo Viil RESOLUTSIOON

Jätta T.H ja tema kaitsja vandeadvokaadi Leelo Viili apellatsioonid kui ilmselt põhjendamatud läbi vaatamata.

Välja mõista T.H-lt riigieelarve tuludesse 48 (nelikümmend kaheksa) eurot määratud kaitsjale maksud tasu katteks.

2

Summa tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele kas SEB PANK EE351010052031000004 (SWIFT: EEUHEE2X); SWEDBANK EE502200221014193355

(SWIFT: HABAEE2X); NORDEA PANK EE401700017002872300 (SWIFT:

NDEAEE2X) või DANSKE BANK EE873300333499990003 (SWIFT: FOREEE2X). Selgitusse märkida lahendi number ning isik, kelle eest tasutakse ning nõude liik.

Summa tasumiseks vajalik viitenumber on kättesaadav saadetavas makseinfos.

Nõue tasuda 30 päeva jooksul ringkonnakohtu otsuse jõustumisest arvates.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest

teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.

SÜÜDISTUS:

1. süüdistatakse selles, et tema olles isikuks kes on varem korduvalt toime T.H pannud vargusi ning 15.08.2013 karistatud Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg p 9- 25 lg 2 järgi, uuesti 01.05.2014 kella 14.35 paiku võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil R AS-le kuuluvast kauplusest aadressil Tallinn, XXXXXXXXX XX kaks pudelit Bacardi

kogumaksumusega 31.98 eurot, 1 pudeli Old Captain maksumusega 13.25 eurot, 1 pudeli Ararat maksumusega 14.99 eurot, kõik kokku maksumusega 60.22 eurot, möödas kassadest,

jättes kauba eest tasumata, kuid oli kinni peetud turvatöötaja poolt.

Seega T.H pani toime võõra vallasasja äravõtmise, selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil katse, süstemaatiliselt so KarS § 199 lg 2 p 9 - 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

MAAKOHTU OTSUS:

2. Harju Maakohus tunnistas T.H süüdi KarS § 199 lg 2 p 9- § 25 lg 2 ja mõistis karistuseks 3 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat põhikaristust 1/3

võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti

liitkaristuseks 5 kuud 11 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti karistuse

kandmisele asumise aeg. Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada peale kohtuotsuse jõustumist.

APELLATSIOONID:

3. Apellatsioonid esitasid T.H ja tema kaitsja Leelo Viil. T.H vaidlustab otsust temale mõistetud karistuse osas ja palub mõista temale kergem karistus. Kaitsja vaidlustab otsust T.H-le mõistetud karistuse liigi osas. 3.1 T.H palub mõista kergem karistus, kuna on invaliid ja diabeetik. 3.2 Kaitsja palub tühistada Harju Maakohtu 15. oktoobri 2014. a otsus kriminaalasjas nr 1-14-

7963 T.H-le karistuse mõistmise osas ja teha uus otsus, millega mõista T.H-le kergem, rahaline karistus.

Karistuse mõistmisel KarS § 56 lg 1 alusel arvestas maakohus kohtualuse süüd, tema isikut ning karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Apellant leiab, et

3

süüdistatavale ei ole mõistetud tema teosüüle vastav karistus. KarS § 199 puhul on oluline, millise vara osas ning millistel asjaoludel on varavastane kuritegu toime pandud. Käesoleval

juhul on T.H süüdi tunnistatud ühes katse-staadiumisse jäänud kauplusevarguses,

kannatanutele kahju ei tekitatud, mis on süüdistatava süü suuruse näitajaks ja mida on ka maakohus põhjendatult arvestanud. T.H poolt äravõetud kaupade väärtus oli väga

väike. Olen seisukohal, et eeltoodud asjaolusid silmas pidades ei saa rääkida toimepanija suurest ega keskmisest süüst. Süüdistatava käitumine, s.o oma süü tunnistamine kohtuistungil ja ka kohtueelses menetluses

annab alust järeldada, et ta on oma teo ohtlikkusest ja tagajärje kahjulikkusest aru saanud,

süüdistatav on kahetsust ka sõnaliselt väljendanud. Süüdistatava suhtumine toimepandusse peab kindlasti mõjutama mõistetavat karistust, kuna uute süütegude ärahoidmise kui karistuse

põhieesmärgi realiseerimine ei ole mõeldav seda asjaolu arvestamata. T.H on kriminaalkorras karistatud, kuid mitte raskete kuritegude toimepanemise eest. Käesolevas asjas

on tähelepanuväärne, et süüdistatav on käitunud vanglast vabanemise järgselt suhteliselt

seaduskuulekalt, aset on leidnud üksnes üks kauplusevargus. Süüdistatav selgitas, et kriminaalhoolduse nõudeid on ta täitnud ja käinud korralikult registreerimas, narkootikume ei

tarbi, käib metadooniravil, alkoholiga ei ole enam probleeme. Eeltoodust nähtuvalt

süüdistatava väited varguste toimepanemise põhjuste ja uutest kuritegudest hoidumise ning

tema eluviiside muutumise kohta ei ole paljasõnalised. Jätkuv katseaeg võib aidata süüdistatavat suunata ka edaspidi õiguskuulekalt käituma, mistõttu ei ole põhjendatud T.H karistamine vangistusega, mis tooks kaasa liitkaristusena vanglas viibimise. KarS § 56 lg 2 kohaselt vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik

saavutada kergema karistusega. Käesolevas asjas puuduvad maakohtu otsuses veenvad

põhjendused selle kohta, miks kohtu arvates T.H suunamine õiguskuulekale käitumisele ei ole saavutatav rahalise karistusega ja Harju Maakohtu 13.03.2014. a määruse järgi katseaja nõuete ja kohustuste edasise täitmisega. Maakohtu otsuses on karistusliigi valiku

põhjendamisel osundatud T.H töökoha ja muude sissetulekute puudumisele. Seejuures ei ole arvesse võetud, et süüdistataval on stabiilne sissetulek - pension 170 eurot kuus, samuti saab ta töötuskindlustushüvitist 35 eurot kuus. Süüdistatav teeb ka jõukohaseid juhutöid

ning aitab ema Keskturul. Arvestades T.H reaalseid ja stabiilseid sissetulekuid, peaks olema võimalik kaaluda rahalise karistuse kohaldamist, kuna ilmselt on selline karistus pensioni saamisel täidetav. Samuti tuleb arvestada, et T.H on kinnitanud võimalust ja valmisolekut sellist karistust tasuda.

Eeltoodu alusel ei saa nõustuda kohtu seisukohaga, et T.H suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk, mõistes temale reaalse vangistuse.

KRIMINAALKOLLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:

4. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning esitatud

apellatsioonidega leiab üksmeelselt, et apellatsioonid on ilmselt põhjendamatud, perspektiivitud ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt sedastanud ( nt määrused nr 3-1-1-64-11; 3-1-1-

43-11; 3-1-1-86-11 ja 3-1-1-6-13 p 6), et ilmselt põhjendamatu on apellatsioon, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, s.t need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt

teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul,

4 kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Apellatsioonides ei vaidlustata mingeid sisulisi süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstatata õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada. Taotletakse vaid otsuse muutmist karistuse liigi

osas. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused maakohtu otsuses tehtud

järelduste muutmiseks. Apellatsioonide sisust lähtudes on tegemist perspektiivitute apellatsioonidega, mille arutamine ei saa kaasa tuua käesolevas määruses esitatud põhjendustest erinevaid seisukohti.

Kolleegium peab vajalikuks osundada, et süüdistatavale mõistetud karistuse muutmine ringkonnakohtus on lubatav, kui tuvastatakse, et esimese astme kohtu poolt mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele või süüdimõistetu isikule või kui tema suhtes on mõnel muul viisil

kohaldatud ebaõigesti kriminaalseadust. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu poolt mõistetud

karistuse muutmiseks puudub alus ning maakohtu poolt mõistetud karistus ei hälbi karistuspraktikast. 4.1 Apellandid on taotlenud mõista T.H-le rahaline karistus. Käesoleval juhul ei ole maakohus karistusliigi valikul materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud

ning maakohus on jälgitavalt põhjendatud karistusliigi ja -määra valiku aluseks olevaid

asjaolusid. Nii on maakohus arvestanud karistust kergendavate asjaoludega ja raskendavate asjaolude puudumist, süüdlase iseloomustavaid andmeid, samuti üld- kui ka eripreventiivseid

eesmärke ning andnud sellega seisukoha ka juba apellatsioonides esitatule. Maakohtu poolt

tähelepanuta jäetud KarS § 57 loetellu kuuluvaid karistust kergendavaid asjaolusid ringkonnakohus ei tuvastanud.

T.H on isik, keda on varasemalt karistatud korduvalt vangistusega. Viimase

kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmiselt oli vabastatud tingimisi ennetähtaega.

Kohtukolleegium leiab üksmeelselt, et kui isik paneb katseajal toime uue kuriteo, siis uute kuritegude toimepanemise eest kergemaliigilise karistuse mõistmine ei oleks kooskõlas ei KarS § 56 mõttega ega ka kohtupraktikas väljakujunenud arusaamadega. Riigikohus on otsuses nr 3-

1-1-24-07 märkinud, et kui eriosa koosseisu sanktsioon näeb lisaks vangistusele ette ka

kergemaliigilise karistuse, võib vangistust karistusena mõista üksnes olukorras, kus

kergemaliigiliste karistuste võimalused on selgelt ebapiisavad või varasemate katsete käigus

end ammendanud. KarS § 199 sanktsioon näeb ette lisaks vangistusele ka kergemaliigilise

karistuse ning maakohus on loogiliselt, viidates nii varasematele kuritegude eest mõistetud

karistustele, mis eripreventiivset mõju ei avaldanud põhistanud, miks T.H-le pole

võimalik karistada sanktsioonis ettenähtud kergemaliigilise karistusega (lk 60). Kolleegium

nõustub maakohtu argumentidega ja ei pea neid vajalikuks korrata. Tuvastamist leidnud

tehiolude taustal on kohus mõistnud T.H-le karistuse, mis vastab täielikult tema

teosüüle. Süüdistatava arusaama enda teo tähendusest ning ka tagajärgedest suudab (sh õiguskorra huvisid silmas pidades) käesoleval juhul tagada vaid vangistus. Lisaks on apellandid jätnud täielikult tähelepanuta Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukoha lahendis nr 3-1-1-58-13 p 10, mille kohaselt samalaadseid kuritegusid jätkuvalt toime panevale isikule järjest kergemate karistuste mõistmine ei kaitse õiguskorra huvisid ega mõjuta süüdlast

hoiduma õigusrikkumiste toimepanemisest. Seega arvestades T.H jätkuvalt lugupidamatut suhtumist õiguskorda on talle karistuseks vangistuse mõistmine 3 kuud, mida vähendatud 1/3 võrra (seega KarS § 199 sanktsiooni alammääras) vaatamata pensionile 170 eurot ja töötuskindlustushüvitisele 35 eurot kuus, põhjendatud.

5. Kaitsja esitas ka taotluse hüvitada temale õigusabi osutamisega seotud kulud. Taotluse kohaselt kulus kaitsja kokku 1 tund (apellatsiooni koostamine) ja taotleb seega hüvitada temale

koos käibemaksuga 48 eurot. Kohtukolleegium nõustub taotlusega ja peab põhjendatuks hüvitada kaitsjale kulud summas 48 eurot koos käibemaksuga.

5 KrMS § 185 lg 2 sätestab, et kohtuotsuse muutmata jätmisel, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Seega jäävad menetluskulud süüdistatava enda kanda.

6. Eeltoodud põhistusel leiab kriminaalkolleegium üksmeelselt, et apellatsioonid on ilmselgelt põhjendamatud ning tuleb juhindudes KrMS § 326 lg 2 jätta läbi vaatamata.

Orvi Tali Sten Lind Andres Parmas