1-14-9391/8 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-14-9391

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

02. detsember 2014 Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Kriminaalasja number

1-14-9391 (14230105353)

Kohtunik

Külli Iisop

Kohtuistungi sekretär

Liisi Kisler

Tõlk

Imbi Kangur-Popova

Kriminaalasi süüdistuses KarS M.A § 121, § 202 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses

Kohtuistungi toimumise aeg 02.12.2014

Prokurör Annika Vanatoa

Süüdistatav – M.A isikukood: XXX; Eesti koXXX ; haridus

7 klassi; elukoht: XXX; XXX 8.klassi õpilane; varem kriminaalkorras karistamata; tõkend: elukohast

lahkumise keeld (kahtlustatavana kinni peetud 28.- 29.05.2014)

Kaitsja advokaat Kadi Mägi

RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada M.A KarS § 121 ja karistuseks mõista 5 (viis) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada M.A KarS § 202 lg 1 järgi ja karistuseks mõista 1 (üks) kuu vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ning mõista liitkaristuseks

(viis) kuud vangistust

.

KarS § 68 alusel lugeda karistusest kantuks eelvangistuses viibitud aeg: 28.-29.05.2014, s.o 2 päeva ning kandmisele kuulub 4 (neli) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

KarS § 74 alusel ei pöörata mõistetud vangistust täitmisele, kui M.A 18

(kaheksateist) kuu pikkuse katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab nimetatud

KarS § 75 lg-s 1 kontrollnõuded: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks ning täidab KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määratud kohustust osaleda sotsiaalprogrammis.

KarS § 78 p 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

Viru Vangla noorteüksuse kriminaalhooldusosakonna juhatajal määrata M.A kriminaalhooldaja.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist.

2. Välja mõista M.A VÕS § 127 lg 4, § 128 lg 5, § 134 lg 2 ja 5, § 1043, § 1045 lg

1 p 2 alusel mittevaralise kahju katteks 850 eurot (kaheksasada viiskümmend) . XXXkasuks (arveldusarve nr XXXXXXXXXXXXX, XXX ).

Alaealisel M.A vajalike vahendite puudumisel VÕS § 1053 lg 2 alusel väljamõistetud summa sisse nõuda tema /XXX / (elukoht: XXX) ja (elukoht: XXX ). emalt XXX isalt XXX

3. Välja mõista M.A KrMS § 180 lg 1 ja lg 3 alusel menetluskulud riigieelarve tuludesse eurot : määratud kaitsjale makstud tasu (nelisada kuuskümmend kaheksa) ,

kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud (üks) ja pool euro

süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevast sundrahast (kakssada kuuskümmend 266,25 eurot luus eurot ja 25 senti). Pool sundrahast (266,25 eurot) jätta riigi kanda.

KrMS § 188 vajalike vahendite puudumisel menetluskulud sisse alusel, alaealisel M.A nõuda võrdsetes osades tema vanematelt: tema emalt XXX /XXX / (elukoht: XXX) ja isalt XXX (elukoht: XXX ).

Kohus määrab, et menetluskulusid on võimalik tasuda vabatahtlikult (kaheteistkümne) kuu jooksul osade kaupa arvates kohtuotsuse jõustumisest. Nõude tasumiseks vajalikud andmed edastatakse eraldi dokumendis.

Kui menetluskulud ei ole tähtaegselt tasutud, suunatakse need täitmiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

4. Asitõend CD-plaat kõnesalvestusega, mis asub kriminaalasja materjalide juures – KrMS 126 lg 3 p 1 alusel jätta asja juurde pärast kohtuotsuse jõustumist.

Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul Harju

Maakohtu kaudu seoses kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

SÜÜDISTUS

M.A maikuus 2014 omandas ning kasutas teadlikult Tallinnas Sõpruse pst 200b

McDonaldsi söögikohas süüteo toimepanemise tulemusena saadud XXX kuuluva mobiiltelefoni Samusing Galaxy SII Plus väärtusega 240 eurot, millise hiljem müüs OÜ Ledport kauplusesse Tallinn Toompuiestee 37 ning sai selle eest varalist kasu.

Seega M.A pani toime süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise, turustamise, s.t järgi kvalifitseeritava kuriteo. KarS 202 lg 1

Samuti tema 11.05.2014 kella 17.00 paiku Tallinnas Sõpruse puiesteel asuvas Männi pargis lõi XXX ühe korra rusikaga kõhu piirkonda, mistõttu kannatanu kummardus allapoole.

Seejärel lõi ta XXX ühe korra kipsis parema käega vastu pead paremale poole oimu piirkonda, misjärel kannatanu kukkus ja M.A lõi teda ühe korra jalaga parema õla piirkonda, tekitades sellisel viisil kannatanule füüsilist valu ning tervisekahjustuse – peapiirkonna pehmete kudede põrutuse. Samuti tema 10.05.2014 kella 13.50 paiku koos süüvõimetu XXX Tallinn Vilde tee 72 asuva

Kännukuke raamatukogu hoone juures lõi XXX ühe korra rusikaga suu piirkonda, mistõttu kannatanu kukkus ja M.A lõi teda korduvalt jalaga pea piirkonda, tekitades sellisel viisil füüsilist valu ja tervisekahjustuse – pea põrutuse.

Samuti tema 10.05.2014 kella 15.30 paiku koos süüvõimetute XXX ja XXX koos Tallinn Sõpruse pst asuvas Männi pargis lõi XXX rusikaga näo piirkonda, mistõttu kannatanu kukkus ja M.A lõi teda kukla piirkonda, tekitades sellisel viisil füüsilist valu ja tervisekahjustuse - vasaku silmaaluse põrutuse. Seejärel M.A lõi XXX ühe korra rusikaga näo piirkonda, lükkas ta pikali ning siis lõi kannatanut käte-jalgadega korduvalt külje piirkonda, tekitades sellisel viisil talle füüsilist valu ja tervisekahjustuse – nina pindmise vigastuse Seega M.A pani toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti löömise, peksmise või vaalu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise, s.t järgi kvalifitseeritava kuriteo. KarS § 121

Sõlmitud kokkulepped ning kohtuliku arutamise järeldused

Süüdistatava M.A , kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör M.A süüditunnistamist KarS § 121 järgi ning tema karistamist 5-kuulise vangistusega; KarS § 202 lg 1 järgi ning tema karistamist 1-kuulise vangistusega. KarS § 64 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ning mõista liitkaristuseks 5 kuud vangistust. Karistusest arvata maha eelvangistuses viibitud aeg ning kandmata osa karistusest jätta KarS

§ 74 kohaldades täitmisele pööramata 18-kuulise katseajaga. Kokkuleppe kohaselt on M.A kohustatud käitumiskontrolli ajal täitma kontrollnõudeid ning lisakohustusena osalema sotsiaalprogrammis. Rahuldamisele kuulub XXX seadusliku esindaja XXX tsiviilhagi summas 850 eurot mittevaralise kahju katteks.

Kohtuistungil süüdistatav tunnistas oma süüd, kahetses toimepandut ning kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega täies ulatuses. Prokurör ja kaitsja jäid samuti sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid kohtul kokkulepe otsusega kinnitada. Süüdistatava vanemad ja kaitsja taotlesid kohtult menetluskude vähendamist ja võimalust seda maksta osade kaupa, kuna kõigi menetluskulude kohene tasumine käib neile üle jõu.

Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt süü tunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid.

Kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud süüdistatava käitumine, tema süü talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning M.A tuleb süüdi tunnistada ja teda karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud.

KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 5, 9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o määratud kaitsjale makstav tasu, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi 1,5 kuupalga alammäära.

Arvestades

süüdistatava ning tema vanemate varalist seisundit, süüdistatava

resotsialiseerumise väljavaateid, annab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel võimaluse menetluskulude tasumiseks osade kaupa, s.o 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest ning jätab osa menetluskuludest, s.o. poole sundrahast riigi kanda. Kohene ja kõigi menetluskude tasumine käib neile ilmselt üle jõu.

Menetlusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 175, 180, 179, 248 lg

1 p 5, 249, 311, 313.

Külli Iisop Kohtunik