1-14-9916/5 · 1-14-9916/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja
Decision Summary (Facts, Holding & Outcome)
AI generated1 1-14-9916 K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 02. detsember 2014, Tallinn Kriminaalasja number 1-14-9916 (14230103607) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk Natalia Senkevitš Kriminaalasi L.S-i süüdistus KarS § 199 lg 2 p-de 4 ja 7 - § 25 lg-te 1 ja 2 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Deniss Medvedev Süüdistatav L.S ik XXX, m...
Headnote / Official Regeste
AI generatedFull Text of the Judgment · 1-14-9916/5
1
1-14-9916
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 02. detsember 2014, Tallinn Kriminaalasja number 1-14-9916 (14230103607) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk Natalia Senkevitš Kriminaalasi L.S-i süüdistus KarS § 199 lg 2 p-de 4 ja 7 - § 25 lg-te 1 ja 2 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Deniss Medvedev Süüdistatav L.S
ik XXX, määratlemata kodakondsusega, emakeel: vene keel, keskharidus, töökoht: puudub, elukoht: XXX.
Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 22.07.2014-
23.07.2014, alates 23.07.2014 kohaldatud tõkendina elukohast lahkumise keeldu.
Eelnevalt kriminaalkorras korduvalt karistatud, neist viimati: Harju Maakohtu 25.01.2012 otsusega KarS § 199 lg 2 p-de 4 ja 7 järgi 1 aastase vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel 1 kuu 24 päevase vangistusega, milline karistus loeti KarS § 65 lg
1 alusel kaetuks eelmise, so Harju Maakohtu 29.09.2011
kohtuotsuse järgi mõistetud karistusega, so 1 aasta 2 kuu
pikkuse vangistusega, liitkaristus vangistus 1 aasta 2 kuud.
KarS § 74 alusel jäeti mõistetud liitkaristus täitmisele
pööramata katseajaga 2 aastat 3 kuud, arvestades katseaja
algust eelmise kohtuotsuse kuulutamise päevast, so alates 29.09.2011. Katseaja viimane päev oli 28.12.2013. Eelnevalt karistatud väärteokorras. Kaitsja Advokaat Vladimir Sadekov RESOLUTSIOON
1. L.S süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p-des 4 ja 7 - § 25 lg-tes 1 ja 2
ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 2
2
(kaks) aastat.
2. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada mõistetud karistuse hulka eelvangistus, so kahtlustatavana
kinnipidamise aeg 22.07.2014 kuni 23.07.2014, so 2 päeva, lugedes mõistetud karistusest
ärakandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva.
3. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel jätta L.S-ile mõistetud ja ärakandmata
tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva
L.S-i suhtes kohaldamata, jättes selle karistuse täies ulatuses täitmisele
pööramata tingimusel, et L.S temale määratud 2 (kahe) aasta ja 6 (kuue) kuulise katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p-des 1 kuni 6
ettenähtud kontrollnõudeid Tallinna Vangla Lääne-Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all (Pärnu mnt 142 Tallinnas, tel 6127 742).
4. KarS § 75 lg 1 p-de 1, 2, 3, 4, 5 ja 6 kohaselt kohustada L.S järgima
katseajal kontrollnõudeid:
• elama alalises elukohas: XXX;
• ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Lääne-Harju Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
• alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks;
• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljapool Eesti territooriumi viibimiseks.
5. KarS § 78 p 1 alusel arvestada L.S-ile määratud 2 (kahe) aasta ja 6 (kuue)
kuu pikkuse katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 02.12.2014.
6. L.S-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p-de 3, 6 ja 9, §
179 lg 1 p 2 ja § 180 lg-te 1 ja 3 alusel:
• teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 532 (viissada kolmkümmend kaks) eurot ja 50 (viiskümmend) senti;
• asitõendi saatekulud 38 (kolmkümmend kaheksa) eurot ja 40 (nelikümmend) senti;
• ekspertiisitasu DNAekspertiisi tegemise eest (akt nr 14E-GE0494 - tl 104) 2052 (kaks tuhat viiskümmend kaks) eurot, so kokku 2622 (kaks tuhat kuussada kakskümmend kaks) eurot ja 90 (üheksakümmend) senti, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul võrdsete osamaksetena tasuda
Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas,
EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas, märkides selgitusena: „L.S, 1-14-
9916, menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos maksegraafiku ja viitenumbriga
edastatakse L.S-ile tema poolt avaldatud elukoha aadressile tavapostiga. Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja kogu nõue
suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
7. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju
Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24. Kui rahalised nõuded ei ole täies
ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
8. Asitõend: sõiduk Toyota Land Cruiser, mis on kohtueelsel menetlusel tagastatud selle
seaduslikule valdajale, so XXX(XXX), jätta KrMS §126 lg 3 p 2 alusel XXX.
9. Asitõendid: kummikinda osa (pakend 1), plastdetailid (pakend 18) ja näritud näts (pakend
19), mis on asuvad Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas (Rahumäe tee 6, Tallinn – tl
3
109), hävitada kui väärtused esemed KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav
ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka
juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi
ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud
kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates
päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud
süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, so määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.
Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas:
L.S süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse,
mille eest on teda viimati karistatud Harju Maakohtu 25.01.2012 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-10-16217 KarS § 199 lg 2 p-de 4 ja 7 järgi, uuesti pani toime varguse katse alljärgnevatel asjaoludel:
31.03.2014 kella 04.00 ja 04.40 vahelisel ajal L.S ja kohtueelse menetluse käigus
tuvastama isik, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult, võõra vallasasja ebaseadusliku äravõtmise ja omastamise eesmärgil tungisid Tallinnas, Siidisaba tn 11b asuva korterelamu juures pargitud, AS-le DNB Bank kuuluvasse, OÜ Audere vastutavas kasutuses ning XXX (XXX) ja XXX faktilises kasutuses olevasse sõidukisse Toyota Land Cruiser reg.nr-ga XXX,
VIN-kood XXX, punast värvi, väljalaskeaasta 2012, väärtusega vähemalt 34 900 eurot. Sõidukisse tungisid L.S ja kohtueelse menetluse käigus tuvastamata isik sõiduki vasaku esiukse, s.o juhiukse luku lõhkumise teel. Seejärel hakkasid L.S ja kohtueelse menetluse käigus tuvastamata isik tegema toiminguid, mis olid suunatud sõiduki mootori käivitamisele ilma sõiduki originaalvõtmeta. Nimelt eemaldasid nad salongi esiosas oleva armatuuri katted
(sh kaitsmekarbi katte rooli all vasakul, keskkonsooli katte ja kindalaekaga), et saada
juurdepääs sõiduki mootori käivitamist juhtivatele seadmetele. Kuritegu jäi L.S-i ja
kohtueelse menetluse käigus tuvastamata isiku tahtest mitteolenevatel põhjustel lõpule viimata, sest naaberkorterelamu majaaluses parklas süttis valgustus, mis viitas sellele, et seal keegi liigub ja nende tegevust võidakse märgata, mistõttu L.S ja kohtueelse menetluse käigus tuvastamata isik lahkusid sündmuskohalt.
Seega pani L.S oma tahtliku tegevusega toime KarS § 199 lg 2 p 4, 7 ja § 25
lg 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo (varguse katse), s.o võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, ja grupi poolt.
Juhindudes KrMS § 245 sätetest on 25.11.2014 Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Deniss Medvedev, süüdistatav L.S ja tema kaitsja Vladimir Sadekov sõlminud järgneva kokkuleppe:
1) KarS § 199 lg 2 p-de 4 ja 7 - § 25 lg-te 1 ja 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo
toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatava L.S-i karistamist vangistusega 2 (kaks) aastat.
2) KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistus, so kahtlustatavana
kinnipidamise aeg 22.07.2014 kuni 23.07.2014, so kaks päeva ning lugeda
4
ärakandmata karistuseks vangistus 1 (aasta) 11 (üksteist) kuud 28 (kakskümmend kaheksa päeva).
3) KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud ja ärakandmata karistust (1 aasta 11
kuud 28 päeva vangistust) täitmisele ei pöörata, kui L.S ei pane 2 (kahe) aasta ja 6 (kuue) kuulise katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 ettenähtud kontrollnõudeid, milliste kohaselt on ta kohustatud:
• elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX;
• ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
• alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
4) Süüdistatavale on selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral peab ta hüvitama
menetluskulud, sh:
• KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt riiklikul ekspertiisiasutusel seoses DNA
ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud (07.05.2014 ekspertiisiakt nr 14E- GE0494) – 2 052 eurot;
• KrMS § 175 lg 1 p 6 kohaselt asitõendi saatekulud (varguse katse objektiks
olnud sõiduki toimetamine sündmuskohalt Tallinnas Siidisaba tn 11b asuva korterelamu juurest Tallinnas Pärnu nt 139 asuvasse hoiukohta) 38,40 eurot;
• KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on KrMS § 179 lg 1 p-st 2 tulenevalt 532,50 eurot.
Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja prokuröri ning kaitsja arvamused kokkuleppe kohta
ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et
süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet.
Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning
kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 173 lg 1 p-st 1, lg-st 2; § 175 lg 1 p-dest 3, 6 ja 9; § 179 lg 1 p-st 2; § 180 lg-test 1 ja 3; § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311; §-st 313; KarS §-st 199 lg 2 p-d 4 ja 7 – 25 lg 1 ja 2, §- st 68 lg 1, 74 ja 75 asub kohus seisukohale, et L.S kuulub temale KarS § 199 lg
2 p-des 4 ja 7 – § 25 lg-tes 1 ja 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt.
KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas
on süüdistatava menetluskuludeks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest, ekspertiisitasu ja asitõendi saatekulud.
L.S on avaldanud, et tal töökoht puudub. Samas on tegemist täisealise ja töövõimelise isikuga, kelle puhul on põhjendatud eeldada tema tööle asumist. Lisaks sellele ei tuvastanud kohus kohtusse saabunud kriminaalasja läbivaatamisel menetluskulude küsimuse
lahendamisel selliseid asjaolusid või takistusi, mis tingiksid või annaksid aluse kaaluda menetluskulude vähendamist. Seega leiab kohus, et süüdistatavalt tuleb kriminaalmenetluse käigus tekkinud menetluskulud täies mahus välja mõista. Samas leiab kohus arvestades menetluskulude summa suurust kogumis ning võttes arvesse ka
süüdistataval töökoha puudumist, et esinevad alused võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulusid kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu vältel võrdsete osamaksetena (KrMS § 180
5
lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12). Kohus selgitab ka, et maksegraafiku mittetäitmisel
loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/