3-12-2690/36 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Maili Lokk, Agu Timmi Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 02.12.2014, Tartu Haldusasja number 3-12-2690 Haldusasi E.P. kaebus Viru Vangla 05.11.2012. a käskkirja nr 6.- 3/1715-D tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 27.08.2013. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Viru Vangla apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja E.P. Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1. Viru Vangla apellatsioonkaebus rahuldada.

2. Tühistada Tartu Halduskohtu 27.08.2013. a otsus ja teha uus otsus, millega jätta E.P. kaebus Viru Vangla 05.11.2012. a käskkirja nr 6.-3/1715-D tühistamiseks rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s.o hiljemalt 2. jaanuaril 2015 (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla 05.11.2012. a käskkirjaga nr 6.-3/1715-D karistati kinnipeetav E.P. t vangistusseaduse (VangS) § 67 lg-s 1 sätestatud nõude rikkumise eest 45-ks ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Kartserikaristuse kandmise ajaks piirati kinnipeetavale osaliselt VangS §-st 30 tulenevaid õigusi. Käskkirja kohaselt ei allunud E.P. 03.10.2012 vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele hakata koristama E7 osakonda.

2. E.P. esitas vaide Viru Vangla 05.11.2012. a käskkirja nr 6.-3/1715-D kehtetuks tunnistamiseks. Viru Vangla jättis 07.12.2012. a vaideotsusega nr 6.-12/395-1 vaide rahuldamata.

3. E.P. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla 05.11.2012. a käskkirja nr 6.-3/1715- D tühistamiseks. Kaebuse kohaselt rikuti kogu distsiplinaarmenetluse raames Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art 6 lg 3 p-st a tulenevat õigust saada viivitamata arusaadavas keeles üksikasjalikku teavet isiku vastu esitatud süüdistuse iseloomust ja alustest. Kaebaja ei saa eesti keelest aru, kuid kõik dokumendid olid koostatud eesti keeles, mistõttu puudus efektiivne ja täielik mõistmine süüdistuse sisust. 03.10.2012 teavitas kaebaja valvureid, et ta tunneb end halvasti, esineb pidev õhupuudus, ta põeb astmat ja on allergiline olmetolmu suhtes. Distsiplinaarmenetluse materjalide juurde ei ole võetud 03.10.2012 kohal käinud meditsiiniõe I. Kasvandiku tõendit. Tuginetud on oletustele, et I. Kasvandik tunnistas kaebaja 03.10.2012 töövõimeliseks aga tõendit selle kohta ei ole. Samas tugineti meditsiiniõe J. Lullu 24.10.2012. a tõendile, kuid J. Lullu ei ole kaebajat läbi vaadanud. Arst R. Aadamsoo 26.10.2012. a otsustes on selgelt öeldud, et kaebaja ei saa teha tööd, kus on kokkupuude tolmu ja olmekeemiaga. Kuna astma diagnoositi kaebajal septembris 2012, kuid tööle määrati kaebaja 20.07.2012. a käskkirjaga nr 6.-2/1086-T perioodiks 26.07.2012-25.10.2012, ei teadnud valvurid 03.10.2012 tööle asumise korraldust andes, et kaebaja põeb astmat. On ilmne, et kaebaja tervislik seisund ei võimaldanud tal 03.10.2012 koristustöid teha, kuna tal oli sel õhtul halb enesetunne (õhupuudus). Käskkirjas ei ole põhjendatud VangS §-st 30 tulenevate õiguste piirangut, mistõttu on haldusakt motiveerimata.

4. Tartu Halduskohus rahuldas 27. augusti 2013. a otsusega kaebuse ja tühistas Viru Vangla 05.11.2012. a käskkirja nr 6.-3/1715-D. Halduskohtu otsuse kohaselt nähtub asja materjalidest, et kaebaja põeb astmat ning võtab astmavastast ravimit. Nimetatud diagnoos pandi kaebajale septembris 2012. Kaebaja väide selle kohta, et ta põeb astmat, leidis kinnitamist ka hiljem 26.10.2012 spetsialist-arst R. Aadamsoo väljastatud tõendis. Vastavalt Viru Vangla 20.07.2012. a käskkirjale nr 6-2/1086-T oli kaebaja tööülesandeks uste, akende, trellide, seinte ja muude pindade pesemine. Seega lähtudes tema tööülesannetest, puutuks kaebaja paratamatult kokku nii tolmu kui ka olmekeemiaga. Vastustaja küll väitis, et kaebaja on kohustatud hoidma oma kambri puhtana ehk peab tegelema samaväärse tööga, mis oli talle määratud 20.07.2012. a käskkirjaga nr 6-2/1086-T, kuid see asjaolu, kas kaebaja sellega tegeles alates ajahetkest, kui tal diagnoositi astma, jäi vastustaja poolt tõendamata. 30.10.2012. a inspektor-kontaktisiku H. Etti õiendist nähtub, et spetsialist-õde hindas 03.10.2012 kaebaja tervisliku seisundi töövõimeliseks ning astmahoo puhuks oli kinnipeetaval ravim olemas. Kaebajale soovitati astmahoo tulekul võtta talle määratud ravimeid. Sellest tulenevalt teadis vastustaja 03.10.2012 seisuga, et kaebaja põeb astmat. Samuti nimetatud õiendist on näha, et arst ja vanglaametnik eeldavad koristaja tööülesannete täitmisel kokkupuudet tolmuga. Vastavalt VangS § 37 lg-le 3 teeb kinnipeetava võimelisuse tööd teha kindlaks arst. Kaebajale korralduse andmise ajal oli tal küll diagnoositud astma, kuid puudus arsti seisukoht tema töövõimelisuse kohta. Tõendamist ei leidnud ka asjaolu, et tööle asumise korralduse andmise ajal kinnitati kaebajale, et ta saab kasutada kaitsevahendeid selleks, et tööülesannete täitmisel vältida kokkupuudet nii tolmu kui ka olmekeemiaga. Järelikult oli kaebajal põhjendatud alus arvata, et koristaja tööülesanded seavad ohtu tema tervise.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5. Viru Vangla esitas Tartu Halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ning teha uus otsus, millega jätta E.P. kaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebuse kohaselt eksis halduskohus otsust tehes halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg 2 teise lause vastu, mis tõi kaasa kohtuotsuse põhjendamatuse. Halduskohus pidi asjaolud kindlaks tegema 03.10.2012 seisuga. Halduskohus võttis aga asja lahendamisel aluseks 26.10.2012 ilmnenud asjaolud ning laiendas neid põhjendamatult ka rikkumise ajahetkele, rajades kohtuotsuse seega sisuliselt oletusele.

Vastavalt VangS § 37 lg-le 3 teeb kinnipeetava võimelisuse teha tööd kindlaks meditsiinitöötaja. 03.10.2012 oli olemas meditsiinitöötaja seisukoht, et kinnipeetaval puuduvad õigustused tööst keeldumiseks. Ka hilisematest meditsiinitöötajate otsustustest ei tulene, et kinnipeetav ei olnud 03.10.2012 võimeline töötama. Vahetult pärast kinnipeetava poolt tööst keeldumist vaatas teda üle meditsiinitöötaja, kes otsustas, et tööst keeldumiseks puudub alus. Halduskohtu ei ole antud asjaolusid arvesse võtnud, mis on käsitletav otsuse põhjendamiskohustuse rikkumisena HKMS § 157 lg 1 tähenduses.

Nõustuda ei saa halduskohtu käsitlusega, nagu annaks võimalik astma diagnoosimine septembris kinnipeetavale õiguse keelduda tööst, mis seisneb koristamises. Koristajale vajadusel esmaste kaitsevahendite andmine on sedavõrd elementaarne, et selle võimaluse tõendamine ei ole asjakohane. Kaebaja ei ole tuginenud asjaolule, et vangla oleks talle keeldunud väljastamast isikukaitsevahendeid. Halduskohus on selles osas võtnud seisukoha, ületades sellega kaebuse piire. Kuivõrd kaebaja keeldus tööle asumast, ei olnud põhjendatud talle eelnevalt isikukaitsevahendite väljastamine, mistõttu ei ole võimalik vastavat asjaolu ka tõendada.

Põhjendamatu ja oletuslik on halduskohtu seisukoht, et arst ja vanglaametnik eeldavad koristaja tööülesannete puhul tema kindlat kokkupuudet tolmuga. Meditsiinitöötaja 26.10.2012. a tõendit tuleb osas, mis puudutab vajadust vältida kokkupuudet tolmuga, tõlgendada selliselt, et töötades tuleb vältida kokkupuudet tolmuga suuremas mahus, kui seda on õhus igapäevaselt. Igapäevaselt tolmuga kokku puutumist on võimatu vältida. Üldtuntuks saab lugeda asjaolu, et niiskus vähendab tolmuosakeste lendlemist õhus. Pühkides niiske lapiga mingit pinda, seob niiskus tolmu lapiga, vähendades seega õhus oleva tolmu hulka, mis võib ärritada hingamisteid.

Seega ei ole põhjendatud halduskohtu järeldus, nagu tähendaks koristamine igal juhul täiendavat kokkupuudet tolmuga. Vangla meditsiinitöötaja, tehes 03.10.2012. a kell 21.00 otsustuse, et kaebaja on võimeline töötama, võttis piisavalt arvesse nii kaebaja terviseseisundit kui ka töö iseloomu. Puudub alus kahelda meditsiinitöötaja otsuse pädevuses. Ainuüksi asjaolu, et ametnikud sedastasid kaebajal astmaravimite olemasolu kambris, ei tähenda, et samas eeldati ka tööst tulenevat võimaliku uue astmahoo teket. Võimalik vajadus astmaravimite kasutamiseks võib tuleneda väga erinevatest, sh täiesti igapäevastest tingimustest.

Saades korralduse hakata tööle, oleks kaebajal olnud teoreetiliselt õigus keelduda tööst alles siis, kui talle antud konkreetsed tööülesanded oleksid võinud ohustada tema tervist ning samaaegselt ei oleks talle võimaldatud isikukaitsevahendeid. Põhimõtteliselt oleks kinnipeetaval olnud õigus keelduda tema tervist kahjustada võivate tööoperatsioonide teostamisest, aga mitte tööst üldse. Keeldudes aga koheselt tööle asumast, täitis kaebaja distsiplinaarsüüteo koosseisu ning tema karistamine distsiplinaarkorras oli õiguspärane.

6. E.P. palub jätta Viru Vangla apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Vastuse kohaselt on arst R. Aadamsoo 26.10.2012 välja antud meditsiinitõendil juriidiline jõud, kuna see on arsti poolt antud distsiplinaarmenetluse käigus ja arst on seal selgelt ja arusaadavalt kirjutanud, et kaebaja ei pea töötama tolmu ja keemiliste pesuvahenditega.

03.10.2012 oli kaebaja juba astmahaige ja võttis rohtu, mida ta ka valvuritele teatas. Samuti valutavad kaebajal kõik liigesed (artriit) ja tal on tugevad seljavalud. Vanglaametnikud koostavad kõik dokumendid eesti keeles, aga kaebaja ei valda eesti keelt küllalt hästi ja mitte keegi vanglaametnikest ei ole püüdnud kaebajale ühtki dokumenti tõlkida. Antud asjas aitas kaebajat dokumentide koostamisel eestlasest kinnipeetav, kuid alati ei ole see võimalik. Kaebaja ei kirjutanud alla teatud dokumentidele, kuna ei teadnud nende sisu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et Viru Vangla apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ning Tartu Halduskohtu 27.08.2013. a otsus tühistada. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega jätab E.P. kaebuse Viru Vangla 05.11.2012. a käskkirja nr 6.-3/1715-D tühistamiseks rahuldamata. Seoses apellatsioonkaebusega peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist.

8. Käesoleval juhul käib poolte vahel vaidlus selle üle, kas kaebajal oli õigus oma tervisliku seisundi tõttu keelduda täitmast korraldust asuda tööle koristajana. Halduskohus on leidnud, et korralduse andmise ajal oli kaebajal küll diagnoositud astma, kuid puudus arsti seisukoht tema töövõimelisuse kohta. Ringkonnakohus halduskohtu taolise seisukohaga ei nõustu. Kaebaja oli Viru Vangla 20.07.2012. a käskkirjaga nr 6.-2/1086-T määratud majandustöödele abitöölisena E-7 osakonna üldkasutatavate ruumide koristajana alates 26.07.2012 kuni 25.10.2012 (tl 49).

Tööle määramise käskkiri oli kooskõlastatud 19.07.2012 meditsiiniosakonnaga, kelle arvamuse kohaselt on kaebaja võimeline töötama, kuid vältida tuleb pikaajalist seismist ja raskuste tõstmist (tl 50). 03.10.2012 anti kaebajale korraldus asuda tööle koristajana, mida kinnipeetav keeldus täitmast tervislikel põhjustel. Spetsialist-õde I. Kasvandik vaatas kinnipeetava üle ja leidis, et kinnipeetav on võimeline töötama. Arst J. Lullu on tõendis kinnitanud, et õe selgituste kohaselt puudus põhjus kaebaja tööst vabastamiseks ning ravimid astmahoo puhuks on kaebajal kambris olemas (tl 51).

Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et 26.10.2012 R. Adamsoo poolt väljastatud tõendi kohaselt põeb kaebaja astmat ja tarvitab astmaatilist ravimit. Samas on arst leidnud, et kaebaja tervislik seisund võimaldab tal töötada, kuid tuleb vältida kokkupuudet tolmuga (tl 52). Inspektor-kontaktisiku H. Etti õiendi kohaselt selgitas perearst, et kinnipeetav peab eemaldama tolmu märja või niiske lapiga, mis hoiab ära intensiivse tolmu lendlemise (tl 53). Peale selle on 05.11.2012 arst R. Adamsoo poolt väljastatud tõendi kohaselt kaebajale teostatud üldimmuunsuse analüüs, mis näitab organismi allergilisuse normaalset astet (tl 58).

Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et kaebaja tervislikku seisundit oli hinnatud nii enne tema suhtes tööle määramise käskkirja andmist kui ka enne seda, kui kaebajale 03.10.2012 anti teistkordne korraldus asuda tööle, mida ta ei täitnud. Kuna meditsiinitöötajate selgituste alusel puudus kaebajal õigus tööle asumisest keelduda oma tervisliku seisundi tõttu, siis on kaebajat õiguspäraselt distsiplinaarkorras karistatud. Ringkonnakohus leiab, et asjakohatu on halduskohtu viide Riigikohtu halduskolleegiumi 30.05.2012. a otsusele nr 3-3-1-14-12, kuna seal kuulus distsiplinaarkorras karistamise otsus tühistamisele seetõttu, et polnud tõendatud, et kaebajale oleks olnud väljastatud kummikindaid, mis olid aga talle ette nähtud.

Käesoleval juhul ei olnud meditsiiniosakonna poolt kaebajale mingite täiendavate kaitsevahendite kasutamise vajadust ette nähtud ja kaebajal puudus õigus tööst keeldumiseks põhjusel, et see seaks ohtu tema tervise.

9. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja poolt halduskohtule esitatud kaebuses toodud väitega nagu ei oleks karistusotsuses põhistatud VangS § 30 tuleneva õiguse piirangut. Distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja kohaselt on kaebajal kartserikaristuse kandamise ajal võimalik tema vastavasisulise taotluse alusel lugeda vaid vangla ajalehti. Esiteks ei ole kaebaja väitnud, et ta oleks oma vahendite arvel tellinud endale ajalehti ja ajakirju, mida tal nüüd ei ole võimalik lugeda. Vastustaja on leidnud, et vangla ajalehtede lugemise võimaldamisega on kaebajale tagatud õigus saada vabalt üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni. Samuti on vastustaja õigustatult leidnud, et kuna ajakirjade näol on tegemist pigem meelelahutusliku mitte informatiivse kirjandusega, siis ei ole nende mittelubamine vastuolus PS-ga. Seega on vastustaja oma keelavat otsust ringkonnakohtu arvates piisavalt põhjendanud ja puudub alus vaidlustatud haldusakti tühistamiseks ka sellel alusel.

10. Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et puuduvad alused vaidlustatud haldusakti tühistamiseks ja E.P. kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kuna kaebaja oli halduskohtule kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastatud, siis antud asjas menetluskulud puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel Maili Lokk Agu Timmi