3-12-1980/122 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-12-1980

K O H T U O T S U S E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Otsuse tegemise aeg ja koht 01.12.2014, Tallinn Haldusasja number 3-12-1980 Haldusasi T.H. kaebus Tallinna Linnavalitsuse kohustamiseks otsustama uuesti järelevalvemenetluse alustamise üle korteriomandites 4,6,7 toimunud ehitustööde osas mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest; vaideotsuse tühistamise nõudes Resolutsioon 1.Jätta kohustamisnõue rahuldamata

2. Jätta tühistamisnõue rahuldamata

3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus 30 päeva jooksul arvates selle avalikult teatavaks tegemisest, s.o hiljemalt 31.12.2014.a., esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule.

ASJAOLUD

1) 03. 11. 2011 ja 12. 11.2011 avaldustega pöördus kaebuse esitaja T.H. vastustaja Tallinna Linnavalitsuse poole Tallinnas J. Köleri tn 30 korterites nr 4, 6 ja 7 (edaspidi nimetatud Korterid) teostatud ehitustööde kohta järelevalve läbiviimiseks. Kaebaja väitis, et ehitustööde käigus on korterites nr 4,6,7 lammutatud mitmed siseseinad.

3-12-1980

2) 17. novembril 2011 alustas vastustaja korterites toimunud ehitustööde osas järelevalvemenetlust. Vastutaja lõpetas järelevalve ja asus seisukohale, et korterites lammutatud siseseinad pole kandvad, mistõttu ei vajanud need lammutamiseks ehitusluba.

3) 5. 12. 2011 esitas kaebuse esitaja vaide järelevalve lõpetamise kohta ning 23. jaanuaril 2012 esitas kaebuse esitaja vastustajale Ain Luhse poolt koostatud ekspertarvamuse, mille kohaselt on korterites lammutatud seinad kandvad ja elamu talastikke jäigastavad.

4) 30. 01. 2012 kirjaga nr 4-4/11/186 rahuldas vastustaja vaide ja määras ise ehitusjärelevalve korras ekspertiisi. Tellitud Ehituskonstrueerimise ja Katsetuste OÜ eksperthinnangus on kokkuvõttena leitud, et siseseinte mahavõtmine pole kahjustanud konstruktsioonide kandevõimet, kandvaid seinu ei lammutatud.

5) 16.05. 2012 kirjas nr 4-4/11/186-27 selgitas vastustaja kaebuse esitajale, et ekspertiisi tulemusi arvestades ei olnud vastustajal alust järelevalvet jätkata ja 15. 06. 2012 esitas kaebuse esitaja eelnimetatud kirjale vaide ja palus järelevalvemenetlust jätkata. 15. 08. 2012 korraldusega nr 1101-k on vastustaja jätnud kaebuse esitaja vaide rahuldamata.

6) Kaebuse ja vastustaja pidasid läbirääkimis asja lahendamiseks kompromissiga, ent kompromissi ei saavutanud. Kaebuse esitaja oli valmis jätkuvalt vaidluse lõpetamiseks kompromissiga, ent ka kohtuistungil seda ei saavutatud.

KAEBAJA SEISUKOHT JA NÕUE

7) Kaebuse esitaja taotleb tühistada Tallinna Linnavalitsuse 15.08.12.a. korraldus nr 1101- k (asjas tehtud vaideotsus) ja kohustada Tallinna linna otsustama uuesti järelevalvemenetluse alustamise üle Köleri tn 30 elamu korteriomandites nr 4, 6, 7 toimunud ehitustööde osas mõistliku aja jooksul asjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kaebaja märgib, et vastustaja lõpetas järelevalve õigusvastselt ja kaebaja saab nõuda asja uut otsustamist ( täpsustus tlk 37 II kd ). Valitava järelevalvemeetme osas ei saa kohus vastustajale täpset ettekirjutust teha. Vaideotsuse tühistamise osas jäi kaebaja seisukohale, et see tuleks tühistada, kuna juhul, kui kohus peaks kaebuse esitaja poolt taotletud toimingu õigusvastasuse tuvastama, ei saa jääda kehtima vaideotsus, mis toimingut peab õiguspäraseks ( tlk 37 II kd). Kohtuistungil kaalus kaebaja tühistamisnõudest loobumist, kuid jäi esitatud kaebuse juurde ning ei pidanud vajalikuks kohtuliku ekspertiisi läbiviimist. 8) Kaebaja ei nõustu vastustaja seisukohaga, et korterites teostatud ehitustööd on läbi viidud seaduste kohaselt ning et ehitamise käigus ei ole seadust rikutud. Vastustaja ei tõendanud, et ehitustööde käigus korterites lammutatud siseseinad polnud kandvad, mille lammutamiseks oleks olnud vaja ehitusluba. Vastustaja viitab eeltoodud seisukoha alusena toimunud paikvaatlusele ja vastustaja poolt Ehituskonstrueerimise ja Katsetuste OÜ-lt tellitud ekspertiishinnangule, ent kaebaja nendest tehtud vastustaja järeldusi ei toeta. 9) Ehitusseaduse (edaspidi nimetatud EhS) § 1 lg 1 kohaselt sätestab ehitusseadus ehitamise alused ja korra, samuti ehitusjärelevalve korralduse. EhS § 3 lg 1 kohaselt peab ehitis olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ning ehitamist ja ehitusprojekti käsitlevate õigusaktide kohaselt ega või tekitada ohtu inimese elule, tervisele, varale või keskkonnale. Ehitise rekonstrueerimise ja laiendamise korral tuleb

3-12-1980

tagada rekonstrueeritavate või laiendatavate osade vastavus käesolevas paragrahvis sätestatud nõuetele. EhS § 12 lg 1 kohaselt tuleb ehitada vastavalt ehitusprojektile ning sama paragrahvi lg 2 kohaselt peab ehitamiseks olema ehitusluba. Nimetatud normide ja nõuete läbivaks mõtteks ja eesmärgiks on tagada, et iga ehitis oleks ehitatud (sh rekonstrueeritud) selliselt, et see ei kujutaks ohtu inimese elule, tervisele, varale või keskkonnale. Juhul, kui ehitis ehitamise järgselt nimetatud nõuetele ei vasta, on see ehitatud ebaseaduslikult ja tarvitusele tuleb võtta meetmed ehitise nõuetega vastavusse viimiseks.

Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et Korterites olevad siseseinad on ehituse käigus lammutatud; vaidluse all on küsimus, kas siseseinte lammutamine oli EhS mõttes selliseks ehitamiseks, mis vajanuks ehitusluba. Vastustaja on vastanud sellele küsimusele senimaani eitavalt. EhS § 2 lg 6 p-i 3 kohaselt on ehitamine ehitise rekonstrueerimine. EhS § 2 lg 8 kohaselt on ehitise rekonstrueerimine ehitise piirdekonstruktsioonide muutmine ning kandeja jäigastavate konstruktsioonide muutmine ja asendamine. Seega tuleks hinnata, kas korterites toimunud ehitustegevuse tulemusel on muudetud kandekonstruktsioone või jäigastavaid konstruktsioone.

Kui seda on tehtud, oleks tegu ehitamisega EhS mõttes, millele laieneks kõik seaduses ehitamise kohta käivad nõuded.

10) Vastustaja poolt tellitud eksperthinnangu juures pole otsesõnu küsitud vastust põhilisele vaidluse lahendamise seisukohalt tähtsust omavale küsimusele - kas korterites ehitustööde käigus lammutatud seinte näol oli tegemist elamu kandvate konstruktsiooni osadega. Vastustaja märgib Korralduses (lk 2 lõpuosas), et tellitud ekspertiis ei vasta otsesõnu küsimusele, kas lammutatud vaheseinte puhul oli tegu kandvate konstruktsioonidega. Seega ei saaks eksperthinnangut eeltoodud küsimuses aluseks võtta. Vastustaja märgib, et vastust eelnimetatud küsimusele on põhimõtteliselt võimalik ekspertiisi sisust tuletada. Kaebuse esitaja sellega ei nõustu.

11) Kaebuse esitajale teadaolevalt on vastustaja poolt tellitud eksperthinnangus elamu korter 10 (kaebaja korteri) kohta märgitud, et arvestades vahetalade pikkusega, on vaja korteris pooleldi lammutatud vahesinad säilitada, et vältida vahelae võimalikku läbivajumise suurenemist ja pööningukorteri põranda läbivajumise tekkimist. Samas, korteri nr 6 puhul on öeldud, et vaheseina puudumise tõttu on lae kandevõime suurendamiseks paigaldatud suure ristlõikega puittala. Seega on ekspert just vastupidiselt vastustaja seisukohtadele vähemalt möönnud, et korterite vaheseinad osalevad koormuste kandmisel. Eeltoodust järelduvalt tuleb kandvateks seinteks pidada ka teiste elamu korterite vastavaid siseseinu, kuivõrd need paiknevad elamus kõigis korterites sarnaselt.

12) Kaebuse esitaja on ise tellinud eksperthinnangu, milles küsinud eksperdilt, kas Tallinas,

J. Köleri tn 30 asuva elamu korterites olevate siseseinte puhul on tegemist mittekandvate siseseintega, mille konstruktsioonide kõrvaldamine ei avalda mõju elamu talastikele ning läbipainetele. Koostatud eksperthinnangu kokkuvõttes (lk 21) on märgitud, et korteritesse ruumijaotuse eesmärgil ehitatud vaheseinu ei ole võimalik käsitleda vaid omakaalu koormust kandvate seintena, vaid nimetatud seinad on ka talastikke jäigastavad, kandes vastuvõetavate koormuste mõju keldri vahelaele. Vastustaja pole eeltoodud eksperdi seisukohti sisuliselt vaidlustanud. Nagu juba eespool märgitud ei lükka vastustaja poolt tellitud eksperthinnang neid seisukohti sisuliselt ümber ning keskendub muudele küsimustele kui kandevja jäigastavate seinte kindlakstegemisele. Vastustajal on jäänud tähelepanuta oluline asjaolu, et EhS järgi on ehitamine, milleks on vajalik ehitusprojekt ja ehitusluba, lisaks kandekonstruktsioonide muutmisele ka jäigastavate konstruktsioonide muutmine. EhS toob need mõisted eraldi välja. Ühelgi juhul pole vastustaja väitnud ega uurinud, kas korterites lammutatud seinte puhul võib

3-12-1980

olla tegu elamu konstruktsiooni jäigastavate seintega. Vastustaja poolt tellitud eksperthinnang ei vasta küsimusele, kas lammutatud vaheseinte puhul saab lisaks tegu olla jäigastavate konstruktsiooniosadega. Isegi, kui teoreetiliselt nõustuda sellega, et lammutatud seinte puhul pole tegu kandevkonstruktsioonidega, on eksperthinnangu järgi tegu konstruktsioone jäigastava hooneosaga. Eeltoodus vaidlus puudub. EhS § 2 lg 8 kohaselt on ehitise rekonstrueerimine ka jäigastavate konstruktsioonide muutmine ja asendamine. Vastustaja sellele tähelepanu pööranud ei ole ja ehitusjärelevalve on vastavas osas jäänud poolikuks.

13) Korterid asuvad elamus, mis on ehitatud 1930-ndatel aastatel. Nimetatud elamu on vana ning pikaaegse ekspluatatsiooni käigus märkimisväärselt kulunud. On ilmne, et sellise vanusega ehitise puhul võib iga konstruktsiooni muudatus põhjustada ehitisele prognoosimatuid negatiivseid tagajärgi (sh varinguoht), mille tagantjärgi kõrvaldamine ei pruugi enam olla hiljem võimalik. Eeltoodut silmas pidades oleks esmatähtis enne iga ehitustöö alustamist (rääkimata ehitist kandvate ja jäigastavate seinte mahavõtmist) järgida EhS nõudeid - koostada ehitusprojekt ja teostada projekteerimisel põhjalikke arvutusi, et tagada edaspidi ehitise püsimine ja ohutus ehitises elavate inimeste varale ja tervisele. Seda käesoleval juhul kaebuse esitajale teadaolevalt enne ehitamist tehtud ei ole.

14) Elamus siseseinte mahavõtmise puhul on tegu ehitamisega EhS mõttes, milleks oleks tulnud esitada ehitusprojekt ja taotleda ehitusluba. Eelnimetatud eirates on rikutud EhS- st. Kaebuse eesmärgiks on kõrvaldada ehitusjärelevalve abil ebaseaduslik olukord, kus korterites läbiviidud ehitustööde tulemusel võib ehitis olla muutnud ohtlikuks tema varale (ja ka tervisele). EhS § 59 lg 1 p-i 4 kohaselt on ehitusjärelevalve ehitise nõuetele vastavuse kontrollimine. Kaebuse asjaoludele toetudes on vastustaja jätnud õigusvastaselt läbi viimata ehitusjärelevalve olukorras, kus seda tulnuks teha. EhS § 61 lg 1 p-i 5 kohaselt teeb ehitusjärelevalvet teostav ametiisik ehitise omanikule ettekirjutuse, kui ehitatakse ilma ehitusloata. Seega pole järelevalve olukorras, kus ehitatud on ehitusloata, järelevalvet teostava isiku kaalutluskoht, vaid igakordne kohustus. EhS § 61 lg 4 p-i 3 kohaselt kohustab ehitusjärelevalvet teostav ametiisik ettekirjutuses ehitise nõuetele vastavaks viimiseks vajalikke toiminguid.

15) HKMS § 1 p-i 1 kohaselt on kaebuse rahuldamisel kohtul õigus haldusakt tühistada. HKMS § 37 lg 2 p-i 1 kohaselt võib kaebusega nõuda haldusakti osalist või täielikku tühistamist ning sama paragrahvi lg 2 p-i 2 kohaselt toimingu tegemist (kohustamiskaebus). Kaebuse esitaja palub kohtul Korraldus (vaideotsus) tühistada ning kohustada vastustajat asja uueks läbivaatamiseks.

16) Kaebaja leiab, et rikutakse tema subjektiivseid õigusi. EhS § 59 lg 2 kohaselt kuulub ehitusjärelevalve teostamine oma territooriumil kohaliku omavalitsuse pädevusse. Ehitusjärelevalve eesmärgiks on kontrollida ehitamise seaduslikkust. EhS § 3 lg 1 kohaselt peab ehitis olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ning ehitamist ja ehitusprojekti käsitlevate õigusaktide kohaselt ega või tekitada ohtu inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale (sh ehitiste ohutust). Riigikohus on oma lahendis nr 3-3-1-8-01 leidnud, et kohus peab õigustloovat akti tõlgendades hindama, kas selles sisalduv säte kaitseb vaid avalikke huve või ka isiku huve. Kui säte kaitseb avalike huvide kõrval ka isiku huve, tuleneb sättest isiku subjektiivne õigus nõuda sättest kinnipidamist, kusjuures tuleb arvestada nii sätte eesmärki kui ka huvi kaalukust. Isiku põhjendatud huvist võib välja kasvada halduskohtus kaitstav õigus, kuid ainult juhul, kui seadus kaitseb või peab kaitsma seda huvi.

3-12-1980

Kaebuse esitaja on seisukohal, et ehitusjärelevalveline tegevus puudutab ka tema seadusega kaitstud õigusi ja huve, kuna ehitusjärelevalve konkreetsel juhul on suunatud korterites toimunud ehitustegevuse järelevalve kaudu ka tema samas ehitises oleva vara kaitsmisele. Kaebuse esitajal endal puudub nimetatud kontrolli tegemise õigus. Nimetatud kontrolli tegemise õigus on õigusaktide järgi vastustaja pädevuses. 17) Kaebuse esitaja on kohtumäärusest tulenevalt pöördunud vastustaja poole kompromissiläbirääkimiste pidamiseks. Kaebuse esitaja selgitas vastustajale, et teda rahuldaks olukord, kus vastustaja nõuaks ehitusjärelevalve käigus kolmandatelt isikutelt tagantjärgi J. Köleri 30 elamu korterites 4, 6 ja 7 vaheseinte eemaldamise kui ehitamise kohta koostatud nõuetekohase ehitusdokumentatsiooni (sh ehitusprojekti). Ka soovib kaebaja, et tehakse kandekonstruktsioonide arvutus. Ehitusprojektis antakse ehitise kohta igakülgne tehniline hinnang, mille kaudu on võimalik tuvastada olemasoleva ehitise vastavus õigusaktide nõuetele. Kuna vastustaja esindaja hinnangul polnud eelpoolnimetatud korterites eemaldatud vaheseinte puhul tegu ehitamisega, mis vajanuks ehitusprojekti, siis seetõttu ei peetud vajalikuks täiendava järelevalve läbiviimist ja kaebuse esitaja poolt soovitud dokumentide väljanõudmiseks kolmandatelt isikutelt.

VASTUSTAJA SEISUKOHAD

18) Kaebus tuleb tervikuna jätta rahuldamata ning menetluskulud jätta kaebaja kanda. 19) Vaidlust ei ole selles, et hoones on erinevatel aegadel teostatud ehitustöid. See selgub nii vastustaja tellitud mõlemast ekspertiisist ja kohtule esitatud materjalidest. T.H. on kohtu poole pöördunud kaebusega korterite nr 4, 6 ja 7 suhtes ehitusjärelevalve menetluse läbiviimise nõudes. TLPA on selleks, et tuvastada hoone ohutus inimeste elule, tervisele ja varale, tellinud ekspertiisi enne kasutusloa väljastamist, milleks annab õiguse ja võimaluse EhS § 33 lg 3. TLPA tellis ekspertiisi hoonele tervikuna, kuna kaebaja vaidlustas hiljem veel ka kasutusloa seotult pööningukorteri ehitamisega. Kasutusluba väljastatakse reeglina hoonele tervikuna. Varasemalt oli algatatud ehitusjärelevalve kaebaja taotluse alusel krt 4,6,7 suhtes ja selle teostas TLPA enda spetsialist, kes kontrollis olukorda kohapeal ning fikseeris omanike selgituste alusel olukorra ning andis hinnangu. Paikvaatlus oli antud juhul kohane viis, et lahendada kaebaja taotlust. Ka siis, kui telliti ekspertiis, olid avatud ja uuriti vaidlusaluseid kortereid nr 4, 6 ja 7. Ekspertiis tunnistas hoone tervikuna nõuetele vastavaks ja TLPA poolt kasutusloa väljastamiseks takistusi ei olnud. Ekspertiis on EHS § 39 järgi ehitise vastavuse hindamine ettenähtud nõuetele. Ehitusjärelevalve ülesandeks on EHS § lg 1 p 5 kohaselt ehitise nõuetele vastavuse hindamiseks ekspertiiside korraldamine. Ekspert on tunnistanud hoone nõuetele vastavaks ja sellest tulenevalt oli TLPA õigustatud väljastama hoonele kasutusloa. Ehitamise järelkontroll on teostatud vastavalt EhS nõuetele. 20) Kaebaja on nõudnud kaebuses ehitusjärelevalve menetluse läbiviimist korterites nr 4, 6 ja 7 ja kaebaja ei nõudnud ehitusjärelevalve menetluse läbiviimist tema enda korteri suhtes. Kuigi vastustaja algatas kahel korral kaebaja taotlusel ehitusjärelevalvelisi toiminguid, nõuab kaebaja alusetult uut kontrolli. Esmakordselt alustati menetlust 17. 11. 2011 ja selle käigus selgus, et Köleri tn 30 korterites nr 4, 7 ja 10 (kaebajale kuuluv korter) on osaliselt lammutatud mittekandvad vaheseinad ja korteris nr 6 on mittekandev vahesein asendatud prussidest toestusraamiga. Kuna mittekandvate vaheseinte eemaldamine ehitusluba ei nõua, siis

3-12-1980

lõpetas vastustaja järelevalvemenetluse. 5.12.2012 esitas kaebuse esitaja vaide järelevalvemenetluse lõpetamise otsusele ja 23.01. 2012 esitas vastustajale ehitusekspert Ain Luhse poolt koostatud ekspertarvamuse, mille uurimiseks rahuldas vastustaja vaide ning uuendas haldusmenetluse, et kontrollida asjaolud üle kaebaja esitatud nn eksperttöö alusel, et anda oma seisukoht. Uuendatud menetluse käigus tellis vastustaja ka ise ekspertiisi Ehituskonstrueerimise ja Katsetuste OÜ-lt, mille järeldustes jõuti seisukohale, et elamu paljudes korterites on erinevatel aegadel mittekandvaid vaheseinu eemaldatud või tehtud nendesse avasid, kuid vaheseinte osaline mahavõtmine ei ole kahjustanud konstruktsioonide kandevõimet ega vähendanud korterelamu kasutusiga. Kaaludes mõlemas ekspertiisis toodud seisukohti ning suheldes korterite nr 4, 6 ja 7 omanikega jõudis vastustaja uuesti samale järeldusele, et ehitusjärelevalve korras sekkumiseks puudub alus. Kuna kaebaja sooviks on ilmselt, et ehitusjärelevalve menetlus korteriomanike nr 4, 6 ja 7 suhtes lõppeks ettekirjutusega, siis nähtub, et ehitusjärelevalveliseks sekkumiseks alus puudub ehk et ettekirjutuse tegemiseks ei ole õiguslikku alust. 21) Kaebuse esitaja poolt toodud väidetel ning ekspert Ain Luhse poolt koostatud ekspertiisiaruandes esitatut ei saanud vastustaja arvestada seetõttu, et ekspertiisi objekt ei ole see, mis ta olema peaks, et jõuda õigetele järeldustele. Ekspertiisi objekt on tulenevalt ekspertarvamuse lk 3 punktist 1 – Tallinnas, Köleri tn

30 asuva elamu korter nr 11; punktis 2 küsitakse kas elamu selles korteris (st siis nr 11) olevate vaheseinte näol on tegemist mittekandvate vaheseintega... Ekspert väljendub sõnaselgelt ka lk 9 punktis 7, et 2. ja 3. korruse vahelagede talastike kohta andmed puuduvad. Lk 10 punktis 8 on esitatud paikvaatluse andmed korteri nr 10 ja 11 ning keldri kohta. Läbivalt ekspertiisist ei tulene, et ekspert oleks paikvaatluse teostanud ka kaebuse aluseks olevates korterites nr 4, 6 ja 7 ning seega on ilmne, et valesti püstitatud küsimustele vastustest ei saa tuletada õiget ja paikapidavat järeldust kaevatavate korterite vaheseinte olemuse kohta, millised ei olnud isegi vaatluse või mõõtmise objektiks. Kui vastustaja tellitud tööde käigus tutvusid spetsialistid kohapealse olukorraga, teostasid paikvaatlust, siis vastupidiselt kaebaja tellitud spetsialist ei ole paikvaatlust teinud. Kaebuse esemeks ei ole korterid nr 10 ja 11 või kelder. Vastustaja on selgitanud, et kaebaja tellitud eksperdile ei ole esitatud õigeid küsimusi ja ekspert ei ole saanud tutvuda vaidluse objektiks olevate korterite remonditöödega. Seega ei saa ekspertiisi järeldused olla õiged. Kahe eksperdi järeldused ongi erinevad, kuna TLPA poolt tellitud ekspertiis pidi andma vastuse kogu hoone kandevõime ja nõuetele vastavuse osas. Ekspertiisiaktile lisatud fotode allkirjadest nähtub, et nii alumisi kortereid kui ka kortereid nr 10 ja 11 on külastatud, samuti uuriti keldrit; ning pealeehitatavas korteris ehitustööd ekspertiisi ajal ei ole veel lõppenud. Vastustaja ekspertidel oli juurdepääs kogu vajalikule infole. Kaebaja hiljem märgitud nõue, et ekspertiis peab ilmtingimata sisaldama kandekonstruktsioonide arvutusi, on alusetu. Kandekonstruktsioonide läbivajumist on võimalik tuvastada pigem visuaalsel vaatlusel, mida ekspert ka tegi. Kaebaja spetsialisti töö märgib, et tuvastati hoone vanusest tulenevad talade minimaalsed läbivajumised, mitte aga korterites tehtud tööde tulemusel tekkinud läbivajumisi. TLPA tellitud ekspertiis andis ammendava teave hoone olukorrast. Kohtule esitatud materjalidest on kohtul võimalik jälgida, et TLPA ametnikud on ehitist kontrollinud nii ise, kui ka tellides ekspertiisi ja ekspertiis ongi selleks lõplikuks dokumendiks, mille alusel saab väita, et ehitis vastab ehitusseaduse nõuetele ja järelevalve korras ettekirjutuse tegemiseks alust ei ole.

3-12-1980

22) Ehitusjärelevalve menetlus on oma olemuselt haldusmenetlus - EhS § 1 lg 3. Haldusmenetlust uuendati, kuna kaebaja esitas A.Luhse poolt koostatud ekspertiisi. Uue asjaoluna pidas vastustaja silmas, et kaebaja poolt oli esitatud ekspertiisitöö ja vastustaja asus sellega tutvuma ning asjaolusid kontrollima. TLPA jaoks oli oluline hoone kui terviku ohutus ja seepärast ei ole vastustaja pidanud vajalikuks ka süveneda sellesse, millistes muudes korterites täpsemalt võiksid olla vaheseinad maha võetud. Mingit kohustust ei ole eksperdil lisada korteriomanike kirjalikke seletusi ekspertiisile. Ekspertiis tuleb koostada vastavalt Majandusja kommunikatsiooniministri 20.02.2012 määruse nr 16 „Ehitusprojekti ekspertiis tegemise kord“ nõuetele ja seega ei saa kohus nõuda ebavajalike elementide olemasolu. Isikute selgitused on antud ehitusjärelevalve menetluses ja sisalduvad toimikus.

23) Kohus ei pea süvenema ehitustehnilistesse detailidesse. Ilmselt, kui A.Luhsele oleks esitatud samad küsimused, kui esitati TLPA poolt tellitud ekspertidele, oleksid ka vastused olnud suures plaanis sarnased.

24) Kohus peab tegema otsuse lähtuvalt olemasolevatest ja temale esitatud dokumentidest. Haldusorgan ei saa ja ei tohi hakata kunstlikult genereerima dokumente mida ei ole olemas. Kohtule peaks nähtuma materjalidest, et erinevates korterites on remont ja vaheseinte eemaldamine toimunud erinevatel aegadel. Mittekandvate vaheseinte mahavõtmine ei vaja ei ehitusprojekti ega ka ehitusloa olemasolu, seega ei ole kuidagi loogiline, et kõikides korterites oleks tulnud teostada tööd ühe projekti alusel.

25) Kõigile korterite omanikele on tagatud õigus ehitada või remontida seadusest või nende alusel antud õigusaktide nõuetest kinni pidades. Vastustaja ei ole kedagi hoiatanud ehitusjärelevalvest, st kaebajat, vaid on märkinud tema poolt tellitud ekspertiisist tulenevalt, et juhul kui kaebaja eemaldab need ehitise osad, mida ekspertiisi kohaselt eemaldada ei tohi, siis võib see anda aluse järelevalve teostamiseks. Seni ei ole keegi – ei kaebaja ega ka teiste korterite omanikud midagi vastustajale teadaolevalt seadusevastaselt eemaldanud.

26) Vastustaja ei pea vajalikuks ei lisaekspertiisi ega ka ekspertidele küsimuste esitamist tagantjärele. Peamine küsimus – kas ehitis vastab ettenähtud nõuetele - on saanud vastuse ja muud vastust või järeldusi ei ole vaja selleks, et otsustada ehitusjärelevalve korras ettekirjutuse tegemise vajalikkus või selle puudumine. Otsuse mitte teha ehitusjärelevalve käigus ettekirjutust, kaalumisel arvestati TLPA poolt läbi viidud vaatluste, isikute seletuste ja ekspertide arvamusega. Vaidlusaluste korterite 4, 6 ja 7 omanikud on andnud TLPA-le selgitusi, mis sisalduvad toimikus ja mille vastustaja kohtule edastas failina.

27) Kohtuistungil jäi vastustaja senistele seisukohtadele. Kogutud andmed, sj ekspertiis võimaldab TLPA-l asuda seisukohale, et hoone vastab ehitusseaduse nõuetele. Kaebuses on esitatud üks konkreetne nõue ja see on korterite 4,6 ja 7 osas järelevalve teostamise nõue. Järelevalvet on teostatud vähemalt kahel korral nagu kohtule esitatud dokumendid seda näitavad ja tulemus on ekspertiisiga sama

– ettekirjutuse tegemiseks alust ei ole. TLPA tellis ekspertiisi selleks, et saada teada, kas ehitis vastab ehitusseaduses sätestatud nõuetele, mitte selleks, et kontrollida kellegi kaebust kellegi vastu. Kompromissivõimalust ei näinud vastustaja menetluse kestel ega näe ka nüüd, sest ei ole äratuntav, milles see kaebaja arvates võiks seisneda. Kohalik omavalitsus tegutseb seaduse alusel ja on kaebaja taotlusel vastavalt seadusele viinud läbi ehitusjärelevalve menetluse kahel korral. Vastustaja on ka oma vastuses kaebusele teatanud, et isegi juhul, kui kohus saaks kohustada vastustajat läbi viima ehitusjärelevalve menetluse ka kolmandat korda, ei tulene kaebajale sellest eeldust, et kolmandal korral on otsus teistsugune.

3-12-1980

Samuti puudub kohalikul omavalitsusel seadusest tulenev alus nõuda korteriomanikelt mingite projektide koostamist või koostamise tellimist, kuivõrd seadust rikutud ei ole ja midagi seadustada vaja ei ole (ülesmõõdistamise projekt). Kaebaja korterisse kamina ehitusega ei tekkinud TLPA ehitusjärelevalvelist huvi ja kamina ehitamine kaebaja korterisse ei nõua kohaliku omavalitsuse nõusolekut või ehitusluba. Vastustaja poolt tellitud ekspertiisi läbi viinud eksperdid sisenesid ka kaebaja korterisse ning ekspertiisis on kokkuvõtvalt märgitud, et kaebaja korteris nähtavad deformatsioonid on tekkinud hoone pikaajalisest ekspluatatsioonist. Seega ei ole kohalikul omavalitsusel kaebajalt õigus nõuda projektdokumentatsiooni esitamist senikaua, kuni tehtud tööd on teostatud vastavalt seaduse nõuetele. Tegelikult ei ole ka tarvis teha mingeid lisauuringuid, sj kaebaja nimetatud nn koormusarvutusi, kuna hoonele on kaks ekspertiisi andnud oma arvamuse. Vastustaja ekspertiisis on muuhulgas märgitud, et kui korteriühistu soovib teha suuremas mahus elamu elukaare uuringuid ja määrata kindlaks uuringud ja tööd, mida tuleks teha, et tagada hoone turvalisus ja vajalikud parandustööd, siis on see korteriühistu asi ja mitte vastustaja kohustus seda korraldada.

A. H. SEISUKOHT (kolmas isik)

28) Temale kuulub korter 4 ja ta selgitas tehtud töid ja korteri olukorda, kui M.Pops teostas kontrolli. Kuni 2008.a. elasid korteris sundüürnikud ning nende lahkumisel oli selline planeering (seinad ja aknad) nagu oli ülevaatusel näha ja tehtud on vaid sanitaarremont ( seletus tlk 26 pöördel II kd 30.11.11.a.). Korterist ei ole eemaldatud kandvaid seinu, remonttööde käigus on korteris asuv vahesein taastatud (foto tlk 23 pöördel II kd) ning midagi ei eemaldatud. Kaebus tuleb jätta rahuldamata.

I. T. SEISUKOHT (kolmas isik)

29) Temale kuulub korter nr 6 ning M.Pops`ile andis ta kirjaliku seletuse (tlk 26 II kd 05.12.11.a.) ja märkis, et eemaldatud on mitte kandev vahesein, teostatud on ava prussiga 20 x20 cm. Tema teada ei ole eemaldatud kandvaid seinu, kuna korteri mittekandva siseseina osas on avaus, mis asub puitpostidel ja puit-talal (toimikus foto lk 24 II kd). Kaebus tuleb jätta rahuldamata.

G. G. SEISUKOHT (kolmas isik)

30) Temale kuulub korter nr 7, milles on lammutatud mittekandev sein ja teostatu on renoveerimistööd ajavahemikus 2009.oktoober kuni veebruar 2010. Ta on avaldanud M.Pops`ile (tlk 27 II kd 30.11.11.a9, et korter oli ostmisel elamiskõlbmatu, seinad hallitasid, torud ja ahi olid katki, puudusid pesemisvõimalused jms. Remondi käigus eemaldati kergvaheseinad, mis olid osaliselt hallitanud ja mädanenud. Köleri tn risti olev sein ehk nn köögi ja magamistoa vaheline sein oli kergsõrestik (sisuliselt pappsein) Täiendavalt paigaldati uued korralikud lisatalad ahju kõrval paikneva seina toestuseks (näha ka pildilt). Mingeid ettekirjutusi ja soovitusi renoveerimistöödeks ühistu poolt ei tehtud, kaebusi ei esitatud tööde tegemise ajal ega hiljem. Soovitustena saadi ühistult korteri välisukse joonis, mis tehti vastavalt sellele; suusõnaliselt oli antud info, et korteril oleksid puitaknad ja soovitavalt maja fassaadi

3-12-1980

poolelt samasugused olemasolevatega. Alates tööde teostamisest oli ta koos enda tellitud ehitajaga pidevalt kontaktis ühistuga ja soovi korral oli juurdepääs alati tagatud. Ühistu liikmed ka käisid aeg-ajalt remonttöid jälgimas, mõned asjad sai nendega täpsustatud ja kirjalikult fikseeritud. Foto tlk 25 II kd pöördel on tehtud sellest korterist. G.G. viibis kohtuistungil esindajaga ja tema esindaja L.Liivat ning kaebaja esitasid täpsustavaid andmeid. Kuna kaebaja kinnitas istungil esindajale, et vaidluse all ei ole muud seinad, kui Köleri tänavaga paralleelselt olevad korterite sisemised seinad (risti trepikojaga), siis G.G. täpsustas, et märgitud seina talasid ei ole eemaldatud ja see nähtub ka fotodelt, paigaldati lisaks aga uus seinaplaate toestav metallkarkass, see asetub allesjäänud vanadele puitpostidele, selles osas ei tehtud mingeid muutusi; puitpostid olid säilinud ega vajanud vahetamist; seina asukohta ei ole muudetud. Muud täiendavalt rajatud korteris asuvad vaheseinad ei saa tekitada samuti pingeid, need ei ole mõeldud toestama, nad üksnes eraldavad ruume. Kaebus tuleb jätta rahuldamata ja kaebaja kantud kulutused jätta tema enda kanda.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

31) Kohus kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, uurinud asja kogutud materjali ja esitatud tõendeid kogumis leiab, et kaebus tuleb jätta tervikuna rahuldamata ja kaebaja menetluskukud jäävad tema kanda. 32) Kaebusest võis aru saada, et J. Köleri tn korterites 4, 6 ja 7 on teostatud justnimelt ehitustöödena mõistetavaid töid, mille käigus on eemaldatud kandvad seinad, mistõttu on elamu konstruktsiooni nõrgestatud, see ilmneb/avaldub läbivajumise tuvastamisega kaebaja korteris nr 10 ja nähtub keldri seisukorrast. Kaebusest nähtuvalt soovib kaebaja kaebusega kaitsta oma vara ja tervist ning leiab, et kuna ehitusjärelevalvet teostab kohalik omavalitsus (EhS § 59 lg 2; kehtivusega kuni 01.07.14), siis on tal õigus nõuda ehitise nõuetele vastavuse kontrollimist ja vastavate ettekirjutuste tegemist. Kaebusest võib aru saada, et kaebaja soovib saavutada ka seda, et ehitusjärelevalve tulemusel koostataks projektdokumentatsioon ja teostataks ehituskonstruktsioonide tugevusarvutused, et kaebajal oleks tegelikkust õigesti kajastavat informatsiooni kaitsmaks efektiivselt oma subjektiivseid õigusi. HKMS § 44 lõike 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks. Järelevalvemenetluse algatamise nõudmiseks puudub isikul reeglina subjektiivne õigus. Kaebajal ei ole õigus nõuda ja vastustajal kohustus teostada järelevalvet hoone või korterite nõuetekohasuse üle, kuna järelevalvemenetluse algatamise otsustamine on haldusorgani kaalutlusotsus. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-44-10 leidnud, et isikul puudub subjektiivne õigus nõuda järelevalvemenetluse algatamist või konkreetse meetme rakendamist kolmanda isiku suhtes, kui pädevusja volitusnorm näevad järelevalveorganile ette kaalutlusõiguse nii järelevalvemenetluse algatamiseks kui ka järelevalvemeetme rakendamiseks. Puudutatud isik (isik, kelle õigusi võib kolmanda isiku õigusvastane tegevus rikkuda) võib aga nõuda, et järelevalveorgan otsustaks järelevalvemenetluse algatamise või järelevalvemeetme rakendamise küsimuse kaalutlusvigadeta, kui järelevalvet sätestav õigusnorm kaitseb ka tema õigushüve.“ Riigikohtu lahendis nr 3- 3-1-53-03 asuti seisukohale, et vaidlustatud haldustoimingule õigusliku hinnangu andmisel on primaarne kaebaja õiguste rikkumine. Halduskohus ei pea kontrollima haldusakti või toimingu seaduslikkust, kui ta jõuab järeldusele, et see ei puuduta kaebaja

3-12-1980

õigusi (Riigikohtu lahendid nr 3-3-1-64-00; nr 3-3-1-65-00; nr 3-3-1-25-99). Eesti haldusprotsessiõigus lähtub üldjuhul subjektiivse õiguskaitse põhimõttest ja kaebeõigus on üksnes neil isikutel, kelle õigusi kaevatav haldusakt või toiming otseselt puudutab. Antud juhul on haldusväline isik esitanud avalduse järelevalvemenetluse algatamiseks ja see ka algatati. Selliselt ei saa esineda vastustaja tegevusetust, kuna ehitusjärelevalve teostati ja olukorda kontrolliti spetsialistide abiga. Kaebaja ei ole küll rahul tulemustega, ent see ei anna talle veel iseenesest õigust nõuda kohustuse panemist järelevalvemenetluse uueks alustamiseks või konkreetse sisuga ettekirjutuse tegemiseks. Kuna kaebaja esitas kohustamistaotluse, siis on menetlusosalised nõustunud kaebajaga, et kaebaja on vaidlustanud vastustaja vastuse toiminguna õigesti. Kohus nõustub, et tegemist on toiminguga ja kuna kaebaja esitas ka kohustamiskaebuse, siis ei takistaks asja lahendamist asjaolu, kui kohus ja menetlusosalised siinkohal on eksinud, kuivõrd kaebaja tahe on suunatud sellele, et vastustaja tagaks õigusaktidest tulenevate nõuete täitmise ja kaebuse täpsustusest nähtuvalt küsimuse lahendamist vastavalt seadusele. Kohustamistaotlus võib olla kohaseks õiguskaitsevahendiks, kui kaebaja soovib omandiõiguse kaitset. Samas ei saa kohus eitada, et kaebaja õigushüvesid ei saaks riivata olukord, mil haldusorgan otsustades järelevalve teostamise ja meetme rakendamise üle on langetanud otsuse kaalutlusvigadega. Antud juhul asub Köleri 30 kaebajale kuuluv korteriomand ja kaebaja peab ohtlikuks olukorda, mil tema omandile ja tervisele võib avaldada mõju samas elamus korterites 4,6 ja 7 teostatud rekonstrueerimistööd ühe seina osas. Kohtule nähtub, et kaebaja õigushüvesid võib puudutada elamus toimuv ehitustegevus ja seda ei välista ka KOS sätted. Kuigi kaebaja ei ole toetunud KOS sätetele, märgib kohus, et tulenevalt KOS §

10 g 1 võib korteriomanik korteriomandi reaalosa kasutada oma äranägemises järgi, va siis, kui kasutus läheb vastuollu seadusega või kolmanda isiku õigustatud huvidega. KOS § 11 lg 1 p 1 kohaselt on korteriomanik kohustatud hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjutused. Ehitus-ja remondialast tegevust kontrollib ja järelevalvet teostab vastustaja ja kaebaja võib eeldada, et teised isikud ei teosta hoones töid, mis võiksid kahjustada kaebaja omandit. Kuna vastustaja on teostanud kontrolli, siis saab vastustaja vastust kontrollida ning antud juhul saab vaidluse all olla küsimus, kas konkreetse meetme või ettekirjutuse tegemata jätmiseks esines kaalutlusviga. Sisuliselt ei jäänud vaidlust selles, et vastustaja siiski viis läbi järelevalvemenetluse ja kontrollis kahel korral hoone seisukorda, sj hoonet tervikuna ning ka korterite 4,6 ja 7 osas. Kaebaja ei ole rahul kontrolli tulemustega ja nõuab enda taotluse uut läbivaatamist. Kohus peab kohustamisnõuet lubatavaks. 33) Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et 03.11.2011 ja 12.11.2011 pöördus T.H.a Tallinna Linnavalitsuse poole avaldusega, et korterites 4, 6 ja 7 teostatud ehitustööde kohta viidaks läbi ehitustööde järelevalve. 17.11.2011 alustas Tallinna Linnaplaneerimise Amet (TLPA) T.H.a avalduse alusel J. Köleri tn 30 kinnistul ehitusjärelevalve menetlust, mille käigus selgus, et J. Köleri tn 30 korterites nr 4, 7 ja 10 on lammutatud mittekandvad siseseinad ning korteris nr 6 on mittekandev sein asendatud puitraamiga. Kuna nimetatud tööde puhul pole ehitusluba nõutav lõpetas TLPA järelevalvemenetluse teatades sellest T.H.ad 05.12.2012 vastuskirjaga nr 4-4/186. Selle järelevalve teostas TLPA pädev ametnik M Pops, mille kestel ta teostas kohapeal paikvaatluse, vestles omanikega ja uuris nende esitatud materjale, nt K.G. esitas tööde käigust fotod.

3-12-1980

05.12.2011 kirjale esitas T.H. 06.01.2012 vaide, mis jäeti TLPA 12.01.2012 kirjaga nr 4-4/11/186 käiguta ja anti aeg puuduste kõrvaldamiseks. Seejärel esitas T.H. TLPA A. Luhse kirjalikult vormistatud ekspertarvamuse Köleri 30 asuva elamu ehitustehnilisest seisundist. Selle töö uurimiseks on TLPA 30.01.2012 kirjaga nr 4-4/11/186 rahuldanud esmase vaide ja uuendanud haldusorgani ehitusjärelevalvelise haldusmenetluse HKMS § 44 lg 1 p 2 alusel. Uuendatud haldusmenetluse käigus tellis TLPA J. Köleri tn 30 ehitise ekspertiisi. TLPA oma 16.05.2012 kirjas nr 4-4/11/186-27 teatas T.H.le, et ametil puudub tuginedes

J. Köleri tn 30 elamu konstruktsioonide tellitud ekspertiisile (töö nr 1203P06) ehitusseaduse alusel alus sekkuda. Kuivõrd kohtule nähtus, et kaebaja on hiljem algatanud veel teisegi vaidluse seotult hoones katusekorruse väljaehitamisega ja hilisem vaidlus on seotud kasutusloa väljastamisega hoonele, siis on TLPA selle hoone suhtes teinud tunduvalt ulatuslikumad uuringud, kui üksnes 3 korteri vaheseinte seisukorda uurides. Kasutusloa väljastamise vaidluses saab loogiliselt selguda hoone seisukord selle ohutuse mõttes, mistõttu kohus leidis, et kaks kaebust tuleks liita ühte menetlusse, kuivõrd hoones läbiviidud kõik remontvõi siis vastavalt ehitustööd peaksid avalduma mõjutustena, mis võiks viidata sellele, kas hoone on ohtlik kaebaja elule ja tervisele ning omandile.

Kaebaja sellest keeldus, kuigi kohus selgitas, et kasutusloa olemasolul tuleks vaidlustada selle andmine, mille käigus hinnati hoone olukorda tervikuna ja kui hoone on hinnatud ohutuks, siis ei saaks mõjutada seda järeldust kolmes korteris tehtud remont-või ehitustööd ning kaebus on selliselt eduväljavaadeteta. Kaebaja käesolevast kaebusest ei loobunud ning ei nõustunud asjade liitmisega, kuna kaebaja soovib, et kohtuliku kontrolli leiaks ka iseseisvalt tema varasem taotluse lahendamine. Kaebaja tellitud töö pealdisest võinuks järeldada, et kaebaja eesmärgiks oli elamu ehitustehnilise seisundi hinnangu saamine (vastavalt kandis töö ka pealdist- Köleri 30 asuva elamu ehitustehnilisest seisundist.).

Loogiliselt saab järeldada, et kui hilisemalt teostati hoones ulatuslikult ehitustööd pööningukorruse väljaehitamiseks, siis ei ole kuidagi eeldatav, et kui ka nende tööde tegemisest (kõik tööd kogumis) hoone seisukorras muutusi ei ole käesoleva ajani ilmnenud, saaks vastupidist väita tööde kohta, mis olid seotud 3 korteri siseseintega. Kuna käesolevas asjas menetlusosalised ekspertiisi teostamist vajalikuks ei pea, siis puudub vajadus peatada menetlus seotult kaebaja hilisema kaebusega kohtusse. Kohus arvestab siinkohal ka TLPA tellitud tööga, mis kontrollib hoone seisukorda tervikuna, ent annab vastused ka küsimustele, mis kaebaja oli püstitanud krt 4,6, 7 osas.

Ekspertiisi töö nr 1203P06 kokkuvõttes on eksperdid asunud seisukohale, et : J. Köleri tn 30 katusekorruse väljaehitamise projekt, ehitustöö ja kooskõlastused on tehtud Ehitusseaduse nõuetele vastavalt / …/ Vaheseinte osaline mahavõtmine alumistel korrustel ei ole kahjustanud konstruktsioonide kandevõimet ega ole vähendanud korterelamu kasutusiga. Samuti leidsid eksperdid, et teostatud ümberplaneeringute ja remonditööde käigus J. Köleri tn 30 elamus paiknevates korterites nr 4, 6 ja 7 osaliselt või täielikult eemaldatud vaheseinad (siseseinad) on mittekandvad, sellest tulenevalt pole nende eemaldamiseks või nendesse ava tegemiseks nõutav kohaliku omavalitsuse ehitusloa olemasolu.

Kui KÜ soovib, võib ta tellida elamu elukaare juhtimise uuringu, kus määratakse kindlaks uuringud ja tööd, mida tuleb ajagraafiku alusel teha, et tagada hoone turvalisus ja igal etapil vajalikud parendustööd. See ei ole TLPA kohustus. 15.06.2012

esitas T.H. TLPA kirjale nr 4-4/11/186-27 vaide paludes järelevalvemenetluse jätkamist. 15.08.2012 Tallinna Linnavalitsuse korraldusega nr 1101-k jäeti T.H. vaie rahuldamata. Tallinna Linnavalitsus järeldas, et vaides esitatud argumendid ei anna alust TLPA’l uue järelevalve menetluse alustamiseks.

3-12-1980

Kaebaja ei ole nimetanud kohtukaebuses ega ka istungil, millised korralduses märgitud põhjused on väärad ja kohtuistungil leidis kaebaja, et ta selles osas kaebust ei täpsusta. Seega juhul, kui kohus kaebuse rahuldab, soovib kaebaja selle tühistamist motiivil, et see on vajalik vaid õigusselguse huvides, muid motiive kaebaja ei ole esitanud. Vaideotsust saab HKMS § 45 lg 4 kohaselt vaidlustada, kuid HKMS täpsustab, et „Vaideotsuse peale võib ilma vaide esemeks oleva haldusakti või toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja õigusi, sõltumata vaide esemest“. Kaebaja selliseid asjaolusid ei nimetanud. 34) TLPA 16.05.12 kirja nr 4-4/11/186-27 õigusvastasuse tõttu esitab kaebaja kohustamisnõude ja kuna kohus korduvalt palus täpsustada, missuguse taotluse /kohustuse panemist kaebaja soovib, siis on kaebaja vastanud, et soovib ettekirjutust, et tema 03.11. 11 ja 12.11.11. taotlused tuleks uuesti lahendada. Kaebuse esitaja on kohtule vastamisel selgitanud, et tema kaebuse eesmärgiks on kõrvaldada ehitusjärelevalve abil ebaseaduslik olukord, kus korterites läbiviidud ehitustööde tulemusel võib ehitis olla muutunud ohtlikuks tema varale (ja ka tervisele), seda saab kontrollida vaid läbi ehitusjärelevalve. Kohus nõustub kaebajaga, et EhS § 61 lg 1 p-i 5 sätestas, et ehitusjärelevalvet teostav ametiisik teeb ehitise omanikule ettekirjutuse, kui ehitatakse ilma ehitusloata. EhS § 61 lg

4 p-i 3 kohaselt sai kohustada ehitusjärelevalvet teostav ametiisik ettekirjutuses ehitise nõuetele vastavaks viimiseks vajalikke toiminguid.

35) Kaebaja kinnitas, et elamu kohta puudub selline projektdokumentatsioon, milles oleksid ära märgitud või tähistatud, millised seinad hoones on kandvad või missugused konstruktsioonid on jäigastavad, samasugune informatsioon puudub ka korteris asuvate sisemiste seinte kohta. Ka teised menetlusosalised ei tea, et oleks olemas sellist dokumentatsiooni, mis võiks korterites asuvate vaheseinte osas anda senisest enamat informatsiooni, kui seda on kaebaja poolt arhiivist saadud dokumentides. Eeltoodu tõttu ei ole kohtul võimalik midagi enamat elamu ehitusdokumentatsiooni osas välja nõuda.

Kaebaja esitas kohtule 1931.a. ehitusprojekti 19.10.12.a. (tlk 71 I kd). Kaebaja lisas kaebusele A.Luhse koostatud eksperthinnangu (tlk 11 I kd), samasuguses mahus oli see esitatud TLPA-le. Vanade puitelamute puhul, kui ei ole määratletud dokumentatsioonis kandvaid ja jäigastavaid konstruktsioone, ei saa selles mõttes leida konkreetset vastust selliste seinte olemasolust kohtule esitatud materjalidest, samuti ei anna vastuseid ehitusalane erialakirjandus, mistõttu on mõistetav, et menetlusosalised, eriti kolmandad isikud on nimetanud tehtud töid kord ehitamiseks, kord remonttöödeks või siis rekonstrueerimistöödeks, ent selline terminite kasutus ei tähenda, nagu kinnitaksid nad ise, et antud tööde puhul oleks tulnud väljastada ehitusluba ja tellida projektdokumentatsioon.

36) Kohus nõustub vastustajaga, et kahtluse korral, kas teostatud töödest avaldusid konstruktsioonide kahjustused, läbivajumised vms kahjulikud nähud, on kohaseks teostada kontroll, mis hõlmab endas ka kohapealse ülevaatuse (paikvaatlus) ning uuritakse asjaosaliste selgitusi, fotomaterjale jms.

37) Kaebaja esitatud nn eksperdi tööst võis järeldada, et tema tellitud töös uuriti neid korteris asuvaid seinu, mis on tähistatud kaebusele lisatud materjalis ristikesega. Vastavalt kaebusele lisatud tlk 62 I kd pöördel asuvatel skeemidel on tehtud ristikesed krt 4, 7 ja 11 osas. Kohtuistungil aga täpsustas kaebaja, et tema kaebuse väiteks on, et teda huvitavad ja uuritavad seinad, mis on kandva ja jäigastava sisuga, nendeks on hoopiski Köleri tänavaga paralleelselt asetsevad korterite nr 6, 4, 7 sisemised seinad. Vastavalt tähistas kohus ristikestega krt 4,6, 7 ja 10 (pliiatsiga) korterites asuvad seinad, kui uuritavad objektid (tlk 62 pöördel I kd). Selliselt on kaebaja enda tellitud ekspertiisi tulemus mittevastav kaebaja poolt väidetuga ja tellituga, kuna kaebaja on kaebuse esitamisel toetunud asjaolule, et kandvad seinad on need, mis olid tähistatud varem esitatud materjalis (ristikesega) aga need paraku ei ühti kohtus näidatud uuritavate seintega. Kaebaja sooviks oli uurida nende seinte olukorda, mis tema

3-12-1980

korteris soovitati säilitada, seega Köleri tänavaga paralleelseid seinu, mitte aga tänavaga risti olevaid seinu. Antud tingimustes ei ole kaebaja esitatud nn eksperdi töö asjakohane. Samas nähtub, et kui kaebaja lähtub oma väidetest tema enda korteris avanenud vaatest ülemisele korrusele, siis ei ole kaebaja korteri puhul tekkinud probleemid ka siiski samasugused, millest saaks automaatselt järeldada, et samasugused mõjud ja väidetav ilmselt kahjustatud tala võiks üldse iseloomustada teistes korterites valitsevat olukorda. Kaebaja krt 10 kohal asuv laetala väidetav kahjustus on pikaajalisest hoone ekspluateerimisest tuleneva painde ilming ning ei ole ka tekkinud pööningukorrusel edasiselt tehtud ehitustöödest.

Kohtule ei olnud mõistetav, miks oli soovitatud kaebaja korteris nr 10 säilitada plaanimaterjalist ja fotodelt nähtuv sein, see võis seonduda ka asjaolust, et ehitamisel oli pööningukorrus, ent kaebajast võib aru saada, et see oli ajendiks, miks ta hakkas järeldama, et antud seinaga analoogsed seinad krt 4,6 ja 7 tuleb lugeda samuti kandvateks. Iseenesest teadmisest, et kaebaja korteri kohale rajatakse pööningukorter, võis igati asjakohane olla ka soovitus konstruktsiooni tugevdamiseks ja olemasoleva säilitamiseks. Kaebaja jäi ka kohtuistungil seisukohale, et ta toetub oma kaebuses asjaolule, et vastustaja esitatud eksperdi hinnangust saab järeldada, et korterite 4, 6 ja 7 vaheseinad osalevad koormuse kandmisel.

Kohus saab nõustuda vastustajaga, et kaebaja tellis ise eksperthinnangu, mille eesmärk ja küsimuste püstitused ei ole samased, mis on TLPA tellitud töös, mistõttu ei saaks kahte tööd võrrelda nii, et neist saaks tuletada kaebaja tehtud järeldusi. Kohus siinkohal märgib lisaks, et kui kaebaja oli enda spetsialistilt küsinud, kas Tallinnas, J. Köleri tn 30 asuva elamu korterites olevate siseseinte puhul on tegemist mittekandvate siseseintega, mille konstruktsioonide kõrvaldamine ei avalda mõju elamu talastikele ning läbipainetele, ei nähtu, et ta oleks täpsustanud, milliste konkreetsete seinte osas ta seda küsib, kuid arvestades, et kaebaja ekspert ka korterites ei käinud, pidi ekspert esitama oma arvamuse lähtudes olemasolevast projekt /plaanimaterjalist.

Sealt ei oleks aga võimalik kindlaks teha, millist nn „konstruktsiooni“ kaebaja silmas peab või mida käsitleda nn konstruktsioonina“, milliseid uuris ekspert. Kuna kaebaja märkis veel, et kandvate seinte mahavõtmine mõjutab keldri olukorda, siis palus kohus kaebajal seda täpsustada. Koostatud eksperthinnangu kokkuvõtte lk 21 on märgitud, et korteritesse ruumijaotuse eesmärgil ehitatud vaheseinu ei ole võimalik käsitleda vaid omakaalu koormust kandvate seintena, vaid nimetatud seinad on ka talastikke jäigastavad, kandes vastuvõetavate koormuste mõju keldri vahelaele.

Seega võib järeldada, et kaebuse esitaja soovib viidata, et vaheseinte asukoht või olemasolu mõjutas antud juhul keldrilae olukorda ja selliselt omab ehitus-või remonttegevus mõju väljapoole konkreetseid kortereid. Kaebajast võis aru saada ka nii, et teda häiris see, et kui kandvad seinad rajati muusse asukohta, siis võis tekkida olukord, mil kandvate seinte rajamisel asetuvad pinged muusse asukohta. Kohus möönab, et vanade puitehitiste dokumentatsiooni arvestades on pea võimatu üheselt anda vastust selle kohta, milline konstruktsiooni osa on kandev.

Kui ehitusseadusest võib üldjuhul välja lugeda, et kandekonstruktsioonideks võivad olla karkass ja seinad ja need peavad andma hoonele tugevuse ja püsivuse, siis kandekonstruktsioonide iseloomu ja paiknemise järgi hoonete võimalikku liigitust silmas pidades (kandvate pikiseintega hooned, kandvate põikseintega hooned, kandvate piki-ja põikseintega hooned, mittetäieliku karkassiga hooned, täieliku karkassiga hooned) teostatud töödest selget vastust ei saa. Ka ei selgu, mille alusel oleks üheselt määratletud, et antud hoones on sisemised seinad, mis on kandvad või vastupidiselt mittekandvad.

Siiski saab järeldada, et kui hoone kandekonstruktsioonideks on kandvad sise-ja välisseinad või karkass ja karkassi põhielementideks on sambad/postid ja neile

3-12-1980

toetuvad talad, siis välisseinu ja kortereid piiritlevaid seinu muudetud ei ole. Viimastest sõltub kõige enam hoone vastupidavus, mikrokliima, välimus, kestvus. Korterites nr 4,6 ja 7 niisuguste seinte osas töid ei ole teostatud ning selliselt puuduvad mõjutused kaebaja omandile. Seinte liigitamisel töötamise iseloomu järgi saab nimetada kandvaid, ennast kandvaid, mittekandvaid ja rippseinu, kuid nagu nähtub, ei ole kaebajale teada andmeid, et nendesse korteritesse oleks rajatud uusi kandvaid seinu, mis võiks vastuvõetavaid koormusi korteri siseselt jaotada senisest teistmoodi või mille asukoht asuks korteris mujal, kui senimaani olid seinad rajatud.

Selliselt ei nähtunud kohtule, et võiks esineda mõjusid, mis viitaksid, et pragune olukord võiks kuidagi mõjutada keldri laele langevat koormust. Nagu nähtus, on kaebaja poolt nimetatud nn kandvad seinad Köleri tänavaga paralleelselt, need on korterites 4, 6, 7 ja 10 olemas ja asuvad kohakuti. Puuduvad andmed, et korteri siseselt nende seinte osas tehtud tööde käigus oleks keegi eemaldanud poste, talasid, so konstruktsioonielemente, mis viitaks tööde teostamisele, millega võidi kahjustada olemasolevaid konstruktsioone. Kolmandad isikud on kinnitanud, et kaebaja korteris antud seinaga kohakuti asuvad konstruktsioonid on olemas ja krt 4 ei ole eemaldatud kandvaid seinu, remonttööde käigus on korteris asuv vahesein taastatud (foto tlk 23 pöördel II kd); krt 7 ei ole vanu talasid /poste lammutatud, need on nähtavad ka tööde käigus tehtud fotodelt ning lisandunud metall karkass toetub olemasolevale.

G.G. on istungil selgitanud fotode alusel, kuidas on tuvastatav, et mingeid talasid ei ole eemaldatud, neile toetub metallkarkass, millele toetub omakorda samasse asukohta rajatud sein. Muud täiendavalt rajatud korteris asuvad vaheseinad ei ole mõeldud toestama vaid nad eraldavad ruume. Teistmoodi tööd on teostatud krt nr 6 ja selles osas ei nähtu, et samas asukohas asuks ruume eraldav ulatuslik seinaosa, ent samas asukohas on olemasolev ava toestatud täiendavalt prussiga 20 x20 cm. Omaniku teada asub avaus puitpostidel ja puit-talal (toimikus foto lk 24 II kd).

38) Seega nähtub, et kaebaja osundatud seinte asukohas on endiselt kandekonstruktsioonid olemas ehkki remonttööde käigus on allesjäänud konstruktsioone täiendatud või siis vaid osaliselt muudetud, kuid ühelgi juhul ei ole täheldatud pingete teket, mis võiks kuidagi kanduda üle muudele konstruktsiooni osadele, sj keldrilaele. Kui oleks tegemist kande-ja jäigastavate konstruktsioonide muutmisega või nende ebaõige rajamisega, siis avalduksid need mõjutused selle aja peale, seda enam, et hoones on rajatud ka pööningukorrus. Kohtul ei ole põhjust asuda teisele seisukohale ning nähtub, et kuigi erinevates korterites on remont ja vaheseinte eemaldamine toimunud erinevatel aegadel, on korterite renoveerimis käigus tehtud tööd, mida võib nimetada remonttöödeks, seega ei vaja need tööd ehitusprojekti ega ka ehitusloa olemasolu.

Kaebaja on ise nimetanud, et EhS § 2 lg 8 kohaselt on ehitise rekonstrueerimine ka jäigastavate konstruktsioonide muutmine ja asendamine, ent kaebaja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et niisugune asendamine ja muutmine ka tegelikkuses toimus. Kui niisuguseid konstruktsioonide muudatusi ei tehtud, siis puudub võimalus mõjutada kaebaja omandit või kaasomandit. Korterite sisesed tööd sj ei avaldanud mõju väljapoole konkreetset korterit ja nagu kohus leidis, ei täheldatud ka muutusi keldri osas, millele toetus kaebaja väide ja tellitud ekspertiis.

Kaebaja viitas, et EhS § 1 lg 1 kohaselt sätestab ehitusseadus ehitamise alused ja korra, samuti ehitusjärelevalve korralduse. EhS § 3 lg 1 kohaselt peab ehitis olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ning ehitamist ja ehitusprojekti käsitlevate õigusaktide kohaselt ega või tekitada ohtu inimese elule, tervisele, varale või keskkonnale. Ehitise rekonstrueerimise ja laiendamise korral tuleb tagada rekonstrueeritavate või laiendatavate osade vastavus käesolevas paragrahvis sätestatud

3-12-1980

nõuetele. EhS § 12 lg 1 kohaselt tuleb ehitada vastavalt ehitusprojektile ning sama paragrahvi lg 2 kohaselt peab ehitamiseks olema ehitusluba. Kohus nõustub, et nimetatud normide ja nõuete läbivaks mõtteks ja eesmärgiks on tagada, et iga ehitis oleks ehitatud (sh rekonstrueeritud) selliselt, et see ei kujutaks ohtu inimese elule, tervisele, varale või keskkonnale. Antud juhul aga ei ole esitatud kohtule andmeid, et ehitis ehitamise järgselt nimetatud nõuetele ei vasta, hoonele on väljastatud kasutusluba ning korterites ei ole teostatud ebaseaduslikke töid, sj neid töid, mis nõuaksid abinõude tarvitusele võtmist, sh meetmete kasutamist ehitise nõuetega vastavusse viimiseks.

Isegi kui kohus eksiks ja tegemist oleks olnud ehitamisega, nähtub, et antud juhul on saavutatud eesmärk, mille tulemusel on tehtud kindlaks ehitise ohutus, millest tulenevalt ei viiks taotluse uuesti lahendamine ühelegi eesmärgile, mis võiks kaebaja huvisid senisest paremini kaitsta. TLPA –le ei saa käesolevalt ette heita, et ta on valinud kontrollimise viisiks esmalt vaatluse kohapeal, kontrollinud omanikelt saadud andmeid ja fikseerinud, et pikemajalisel korterite ekspluateerimisel ei ole ilmnenud mingeid konstruktsioonide vigastusi ega kahjustusi ja seetõttu ka märgiti, et kui esineks mingeid rikkumisi, siis peaks need 5 a jooksul ammu avalduma.

39) Kokkuvõtteks nõustub kohus TLPA-ga, et kaebaja tellitud ekspertiisi objekt on tulenevalt ekspertarvamuse lk 3 punktist 1 – Tallinnas, Köleri tn 30 asuva elamu korter nr 11, mis on selgelt eksitav. Punktis 2 küsitakse, kas elamu selles korteris (st siis nr 11) olevate vaheseinte näol on tegemist mittekandvate vaheseintega ja ekspert väljendub sõnaselgelt ka lk 9 punktis 7, et 2. ja 3. korruse vahelagede talastike kohta andmed puuduvad. Lk 10 punktis 8 on esitatud paikvaatluse andmed korteri nr 10 ja 11 ning keldri kohta. Ekspertiisist ei tulene, et ekspert oleks paikvaatluse teostanud kaebuse aluseks olevates korterites nr 4, 6 ja 7 ning seda kinnitas ka kaebaja, et vaatluse või mõõtmise objektiks need korterid ei olnud. Kuivõrd korterist väljapoole tehtud tööd mõjutusi ei evi, siis on täidetud kaebaja pöördumises väljendatud eesmärk, et kontrolliti, kas ehitisest tuleneb oht kaebaja omandile ja tervisele.

40) Kohus nõustub, et kaebaja hiljem märgitud nõue, et ekspertiis peab ilmtingimata sisaldama kandekonstruktsioonide arvutusi, on alusetu. Kaebaja selgitus, et seinte piisavat kandevõimet saanuks kontrollida vaid ekspertiisiga ning teha arvutused, kas seotult hoone vanusega ja tema korterisse rajatud raske kaminaga on tagatud konstruktsioonide vastupidavus. Kohus ei leia, et see võiks olla ekspertiisi puuduseks, kui keegi ei ole arvutanud välja olemasolevate seinte kandevõimet arvutuslikul teel arvestades muutunud olusid, st kui kaebaja ehitas peale teistes korterites tehtud remonti enda korterisse raske kamina või siis ahju (nagu kaebaja kohtuistungil täpsustas).

Samas, kui ei ole varasemalt keegi niisuguseid arvutusi teostanud, puuduks võimalus teha võrdlusi varasema olukorraga, mistõttu selline kaebaja soov jääb arusaamatuks. Ent kohus märgib, et kui kaebajal on tekkinud kahtlusi, kas senised konstruktsioonid võimaldavad mistahes objektide rajamist tema korteris, siis saab igal tellitaval tööl seda spetsialisti abiga kontrollida. Keegi teine hoone ehituskonstruktsioone ei pea hakkama ümber ehitama omal kulul ja omas korteris, kui kaebaja korteris rajatav objekt vajab senisest veelgi tugevamat konstruktsiooni.

41) Kuna vana hoone senine dokumentatsioon ei sisalda selliseid andmeid, tähendaks kaebaja eelmärgitud tugevusarvutusi sisaldava projektdokumentatsiooni vms dokumentatsiooni loomise nõue, justkui peaks vastustaja hakkama järelevalve käigus looma dokumentatsiooni, mida kunagi pole olnud. Sellist eesmärki aga kaebaja ei saavuta, kuna ehitusjärelevalve menetlusest sellist kohustust TLPA-le ei teki. Sellist kohustust ei saa panna ka kolmandatele isikutele.

3-12-1980

Kaebajale on antud õigesti selgitus, millised võimalused on hoonete omanikel huvi korral teada saada elamu seisukord. Nii on märgitud, et „kui KÜ soovib, võib ta tellida elamu elukaare juhtimise uuringu, kus määratakse kindlaks uuringud ja tööd, mida tuleb ajagraafiku alusel teha, et tagada hoone turvalisus ja igal etapil vajalikud parendustööd. See ei ole TLPA kohustus“. Kokkuvõtteks võib kohus nõustuda, et ehitisele esitatavad nõuded on sätestatud eelkõige EhS §-is 3 ja vastustaja on välja selgitanud, et ehitis on projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ning ehitamist ja ehitusprojekti käsitlevate õigusaktide kohaselt, see ei tekitada ohtu inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale. Ehituskonstrueerimise ja Katsetuste OÜ ehitise ekspertiisi akti, millisega anti hinnang, kas olemasolev ehitusdokumentatsioon on kvaliteetne ja piisav; vaadati üle hoone põhilised kandekonstruktsioonid ja ümberehitusega seonduv ning fikseeriti võimalikud probleemsed kohad, et anda hinnang hoone ehitustehnilisele seisukorrale. Ekspertiisi teostasid tehnikadoktor Aavo Teiger ja ehitusinsener Ants Teppe, kes teostasid Köleri

30 korterelamu ülevaatuse 09. märtsil 2012.a ning 22. märtsil 2012.a. Ekspertiisi teostajatel oli võimalik siseneda korteritesse, sj kaebajale kuuluvasse korterisse. Erapooletud eksperdid andsid hinnangu muuhulgas ka selle kohta, et juba rajatud katusekorteri väljaehitamise järgselt nähtub hoone ülevaatusest, et soklis ja välisseintes pragusid ja muid deformatsioone ei esine. See ilmneb kohtu arvates piisavalt selgelt ka kaebaja esitatud spetsialisti tööle lisatud fotodelt (tlk 20-23 I kd), et keldri seisund ei viita ühelegi deformatsioonile, mis võiks seonduda koormuste või pingetega.

Vana hoone keldrit ei ole korrastatud ning remonditud, mistõttu vajab ta suure tõenäosusega nende remonttööde tegemist, mille nimetab ära kaebaja tellitud töö (p – is 8.1; I kd tlk 20). Kuid hoone konstruktsioonid on piisava tugevusega ja nende seisukorda pole halvendatud ei vaidlusaluste korterite ega ka peale-ehitusest põhjustatud koormuste suurenemine. Samuti ei tuvastatud visuaalsel vaatlusel lagede läbivajumisi, milliseid oleks võinud põhjustada mittekandvate vaheseinte eemaldamine. Ka tehti kindlaks, et katusekorteri seintel ei esinenud pragusid ega märgatavaid deformatsioone.

Kaebaja korter nr 10 oli ülevaatuse tegemise ajal ümberehitamise staadiumis, lagi oli vahelaetaladeni paljastatud, kuid ka ehitusspetsialistide hinnangul on laetalad osaliselt läbivajunud, kuid selline nähtav deformatsioon on hoone pikaajalise ekspluatatsiooni (ca 75 aastat) tulemus. Vaadeldava korteri kohal teostatud ehitustööd ei saa olla nende läbivajumiste põhjuseks – pealeehituse uute põrandate juures ei täheldatud mingisugust läbivajumist ega kallete tekkimist. Kaebaja ei täpsustanud istungil, kui kaugel on tema korteri ehitamine, ent kaebaja ei märgi ka seda, et tema korteri ümberehitustööd oleksid takistatud vaidlusaluste korterite remontöödest, kaebajast võib aru saada, et ta ei ole tellinud ehitusprojekti ning ta kasutab Köleri 30-10 asuvat korterit eluruumina.

42) Kaebajale vastuseks saab kohus täiendavalt märkida, et hoones (keldris) ei ole avastatud deformatsioone, mis võiks seonduda ehitustöödega, st et isegi kui teostatud oleks omavolilisi ehitustöid, puuduksid ikkagi deformatsioonid, vajumised. Need peaksid selle aja jooksul ammu ilmnema. Kohus juba märkis, et nõustub põhimõtteliselt menetlusosalistega (kaebaja ja vastustaja), et ehitusseadusest tuleneva ehitustööde dokumenteerimise nõude eesmärk on tagada, et hoone kohta oleks olemas projektdokumentatsioon, ent seda ei saa nn tekitada sellises mahus, mida sooviks kaebaja. Õiges ei ole, et hoone kohta puudub igasugune ehitusdokumentatsioon, kui nähtub, et see on olemas. Samuti on olemasolevast dokumentatsioonist näha vaidlusaluste seinte asukoht ning võimalus nende olemasoluga arvestada.

3-12-1980

Vastustaja ei pea õigustatult vajalikuks ei lisaekspertiisi ega ka ekspertidele küsimuste esitamist tagantjärele. See, kas ehitis vastab ettenähtud nõuetele, on saanud vastuse. Vastustajal on olnud piisavalt andmeid, et siiski otsustada ehitusjärelevalve korras ettekirjutuse tegemise vajalikkus või selle puudumine. Otsuse mitte teha ehitusjärelevalve käigus ettekirjutust on siiski kaalutud ning arvestati, et TLPA poolt on läbi viidud vaatlused, isikute seletuste küsimine, uuriti fotosid ja ekspertide arvamusi. Korterite 4, 6 ja 7 omanikud on andnud nii TLPA-le selgitusi kui saatnud oma vastused ka kohtule. Vastustaja on need materjalid lisanud toimikusse ja kohus ei nõustunud, et TLPA-ilt saadud dokumendid, mida uuris või koostas M.Pops (tlk 5-28 II kd), ei annaks ülevaadet ja tõendust sellest, et juba esimesel kaebaja taotluse lahendamisel koguti asjakohaseid andmeid ja neid sai kasutada ka edaspidiselt. Kohus nõustub teiste menetlusosalistega, et kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumist ei esine ja kaebaja kohustamisnõue tuleb jätta rahuldamata.

43) HMS § 87 lg 2 p 3 kohaselt võib halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras halduskohtusse kaebuse esitada kaebuse vaideotsuse peale, kui sellega on rikutud isiku õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult. Ka HKMS § 45 lg 4 kohaselt saab vaideotsuse peale ilma vaide esemeks oleva haldusakti või toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja õigusi, sõltumata vaide esemest. Sama kehtib muu kohtueelse menetluse käigus tehtud otsuse vaidlustamisel. Seega saab kohus kontrollida, kas vaideotsuse tühistamisnõude rahuldamiseks on alust.

Kaebaja ei soovinud kohtuistungil täpsustada, kuidas vaideotsus rikub tema õigusi. Kaebusele selgitusi andes oli kaebaja samal ajal ajanud segamini kaks haldusasja ning jätnud märkimata, missugusele kaebusele ta selgitusi lisab. Kohus küll küsis mitmel korral üle, kas kaebaja soovib täpsustada käesolevas kaebuses selle nõude osas midagi või piirdub selgitusega, et vaideotsus tuleks õigusselguse huvides tühistada, kui kohustamiskaebus kuulub rahuldamisele. Seega nõustub kohus teiste menetlusosalistega, et kaebaja õiguste riivet ei esine, kuna kaebaja ei ole vaideotsust vaidlustanud põhjusest, et see rikub tema õigusi.

Kaebus selles nõudes tuleb jätta samuti rahuldamata.

44) HKMS § 108 (Menetluskulude jaotus) lg 1 kohaselt menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb tervikuna rahuldamata, siis jäävad kaebaja menetluskulud (sh tasutud riigilõiv) tema kanda. Teised menetlusosalised menetluskulude nõuet ei esitanud, seega jäävad nende tehtud kulutused nende endi kanda.

/digitaalne allkiri/

Karin Kalmiste Kohtunik

3-12-1980