3-14-50118/100 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(16)

K O H T U O T S U S E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Sullin Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2014. a, Tallinn Haldusasja number 3-14-50118 Haldusasi ABC Invest OÜ kaebus Maksuja Tolliameti 30.10.2013 maksuotsuse nr 12.2-3/4617-23 tühistamiseks Menetlusosalised Kaebaja – ABC Invest OÜ (registrikood 11267137), volitatud esindaja vandeadvokaat Madis Mahlapuu; Vastustaja – Maksuja Tolliamet, volitatud esindaja Källi Kiik Asja läbivaatamise vorm Avalikel kohtuistungitel 02.06.2014 ja 15.09.2014 üleminekuga kirjalikku menetlusse Resolutsioon

1. Jätta ABC Invest OÜ kaebus rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 31. detsembril 2014. a.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksuja Tolliamet alustas 14.11.2011 korralduse nr 12.2-3/4617-1 alusel ABC Invest OÜ poolt maksustamisperioodil august 2011. a deklareeritud käibemaksu arvestamise õigusse kontrolli.

2. Maksuja Tolliamet koostas 30.10.2013 maksuotsuse nr 12.2-3/4617-23, millega otsustas vähendada ABC Invest OÜ käibedeklaratsiooni real 5 sisendkäibemaksu summas 25 374,66 eurot (Stemori OÜ arvete alusel mahaarvamisele mittekuuluva käibemaksu võrra summas 22 395,72 eurot ning Ranno Metall Group OÜ arve aluse mahaarvamisele mittekuuluva käibemaksu võrra summas 2978,94 eurot) ning kohustas ABC Invest OÜ-d tasuma käibemaksu 2011. a augustikuu eest summas 25 374,66 eurot. Maksuotsuse põhjendused on järgmised:

1. ABC Invest OÜ juhatuse liikme Sergei Karpovitši poolt 30.11.2011 maksuhaldurile esitatud arvete ABC Invest OÜ on Stemori OÜ ja Ranno Metall Group OÜ rekvisiitidega arvete alusel alusetult maha arvanud ja deklareerinud kontrollitaval perioodil august 2011 kokku summas

25 374,66 eurot. Sergei Karpovitš on andnud tehingute kohta vastukäivaid seletusi. Analüüsides ABC Invest OÜ ning kolmandate isikute poolt kontrolli käigus esitatud ostu-müügiarveid selgus, et ABC Invest OÜ soetas kontrollitaval perioodil fassaaditöid Stemori OÜ-lt ning müüs neid edasi ForsIL Ehitus OÜ-le ja Irroniset Ehitus OÜ-le, lisades soetusmaksumusele vaid 1,1% kuni 2,9%. Samuti oli Stemori OÜ-lt 03.08.2011 soetatud teraslehed müüdud samal kuupäeval edasi Catmet OÜ-le ebamõistlikult väikese juurdehindlusega. Majanduslikult ebasoodsate tehingute

2(16) tegemine ei ole iseloomulik ettevõtlusega tegutsevale äriühingule, mille eesmärgiks on maksimeeritud kasumi saamine.

2. Sergei Karpovitš ei osanud maksuhaldurile anda teavet augustis 2011 Ranno Metall Group OÜ- ga toimunud tehingute kohta. Väidetavalt tegeles nendega kaastöötaja A. P. A. P. poolt maksumenetluse käigus antud ütlustest nähtub, et ta tegeles nimetatud perioodil ainult fassaaditöödega ehitusobjektil aadressil Õismäe 65, Tallinn, ega tea võimalikest muudest tehingutest. ABC Invest OÜ poolt 30.11.2011 esitatud dokumendid on puudulikud, kuna puudub ehitusobjektil ENEFIT-

280 ekskavaatoriga teostatud tööde arvestus, kus peaks olema kajastatud, kes ja kui palju tunde ehitusobjektil ekskavaatoriga töid tegi, ning tõendaks maksuhaldurile tööde teostamist. Maksuhaldurile ei ole esitatud tehingute kohta ühtegi usaldusväärset dokumenti.

3. ABC Invest OÜ juhatuse liikme Sergei Karpovitši ja Stemori OÜ ning Ranno Metall Group OÜ juhatuse liikme Ranno Sarki ütlused on omavahel vastuolus. Seejuures on Ranno Sark väitnud 13.04.2012 kriminaalasja käigus antud seletustes, et tegelikult ei teinud tema oma firmade nimel ühtegi tehingut reaalselt ja temal endal polnud tööjõudu ega töövahendeid teenuse osutamiseks. Ranno Sarki ütlused kinnitavad ka seda, et Ranno Sark usaldas V. Ž., kes teostas Stemori OÜ-le raamatupidamisarvestust ning vajadusel allkirjastas Ranno Sark V. Ž. poolt koostatud pabereid neisse süüvimata. Stemori OÜ ning Ranno Metall Group OÜ on variühingud, mida kasutati kas

V. Ž. või tundmatute kolmandate isikute tegevuse varjamiseks ning reaalset majandustegevust nendes äriühingutes kontrollitaval perioodil tegelikkuses toimunud ei ole. Äriühingutel puuduvad tegutsevale äriühingule omased rahalised väljaminekud ja reaalne majandustegevus ning need on käibemaksukohustuslaste registrist seetõttu kustutatud. Sergei Karpovitš oli teadlik asjaolust, et äriühingud ei oma reaalset majandustegevust. Kõik kontrollitaval perioodil äriühingute arvelduskontole laekunud summad, sh ka ABC Invest OÜ-lt, on välja võetud sularahas või kantud edasi V. Ž. seotud äriühingute arveldusarvetele. Äriühingutel puudub reaalne tegevuskoht, toimiv juhtkond ja töötajad, kes oleksid võinud ABC Invest OÜ-le ehitusteenuseid osutada.

3. ABC Invest OÜ esitas 01.12.2013 vaide 30.10.2013 maksuotsuse nr 12.2-3/4617-23 kehtetuks tunnistamiseks, mille Maksuja Tolliamet jättis 23.12.2013 vaideotsusega rahuldamata.

4. ABC Invest OÜ esitas 27.01.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse Maksuja Tolliameti 30.10.2013 maksuotsuse nr 12.2-3/4617-23 tühistamiseks. Kaebuse põhjendused:

1. Tehingud ABC Invest OÜ ja äriühingute OÜ Stemori ja Ranno Metall Group OÜ vahel on toimunud ning ostetud kaubad on kolmandatele isikutele edasi müüdud. Vastustaja ei ole seadnud nimetatut kahtluse alla. Äriühingud on järginud arvete vormistamisel raamatupidamise seaduse § 7 lg-s 1 ja käibemaksu seaduses § 37 lg-s 7 sätestatud nõudeid. Vastustaja ei ole tõendanud, et arved on vormistatud maksupettuse eesmärgil.

2. Maksuhalduri poolne uurimispõhimõtte rikkumine on mõjutanud lõppotsuse tegemist. Kaebaja on esitanud tehingute kohta kõik nõutavad raamatupidamisdokumendid (arved, aktid, lepingud, kassadokumendid jne). Kõik ABC Invest OÜ raamatupidamisdokumendid on ära võetud kriminaalasjas nr 11760000144 Sergei Karpovitši elukohas 29.02.2012 teostatud läbiotsimise käigus. ABC Invest OÜ-d ning tema juhatuse liiget Sergei Karpovitši ei ole süüdi mõistetud maksualases kuriteos. Maksuhalduri väide, et maksukohustuslase esitatud tõendid ei ole usaldusväärsed, on paljasõnaline. Kaebaja ja Stemori OÜ vahel oli 20.05.2011 sõlmitud tööleping nr 5-1-A1 koos hinnapakkumisega, 30.05.2011 tööleping nr 5-2-A1 koos hinnapakkumisega ning 10.09.2011 ehituse tööleping nr 6/1/A1, mis kinnitavad poolte vahel majandustehingute tegemist.

3. Vastustaja on põhjendamatult leidnud, et ABC Invest OÜ juhatuse liikme Sergei Karpovitši selgitused on vastuolulised ja ajas muutuvad. Vastustaja ei ole püüdnud maksumenetluse käigus selgitada Sergei Karpovitši seletuste muutmise põhjuseid. Sergei Karpovitš on nii maksumenetluses kui ka kriminaalasjas nr 11760000144 andnud 21.03.2012 kahtlustatavana ülekuulamisel põhjalikke ja igakülgseid selgitusi ABC Invest OÜ majandustegevuse kohta. Sergei Karpovitši

3(16) eksimust tehingute toimumise aja osas ühe kuu võrra, on inimlik ja loomulik, kuna seletuste andmisel ei olnud tal võimalik kasutada dokumente.

4. Kuigi vastustaja on maksuotsuses nõustunud kaebajaga selles, et Ranno Sark andis maksumenetluses tegelikkusele mittevastavaid ütlusi, rajas maksuhaldur ikkagi maksuotsuse olulises ulatuses Ranno Sarki ütlustele. Maksuhaldur on maksuotsuses tunnistanud, et Ranno Sark on andnud maksumenetluses valeütlusi olulise ja läbiva fakti – kas ta tunneb või ei tunne maksukohustuslase seaduslikku esindajat Sergei Karpovitši – kohta. Seega on ebausaldusväärsed ka Ranno Sarki ülejäänud seletused maksumenetluse oluliste asjaolude osas ning sellest tulenevalt ei saa maksuotsust rajada Ranno Sarki seletustele. On ilmselge, et Ranno Sark ei soovinud anda tegelikkusele vastavaid ütlusi olukorras, kus talle esitati kahtlustus kriminaalasjas nr 11760000144 maksupettuse toimepanemises. Vastustaja on väitnud, et Ranno Sark võis OÜ Stemori ja Ranno Metall Group OÜ juhatuse liikmena täita kolmandate isikute korraldusi maksupettuse toimepanemiseks, viidates V. Ž. Vastustaja on rikkunud uurimisprintsiipi, kuna jättis maksumenetluses võtmata seletuse OÜ Stemori teiselt juhatuse liikmelt Elvo Kaldalt ega võtnud tarvitusele abinõusid, et seda isikut leida. Ranno Sarki seletustest on ilmne, et OÜ Stemori ja Ranno Metall Group OÜ omasid majandustegevust. Ranno Sark viitas oma ütlustes V. Ž.

5. Kummastav on, et Maksuja Tolliamet ei ole püüdnud võtta peale V. Ž. kinnipidamiskohast vabastamist isikult täiendavat seletust, kuigi ta võib teada olulisi asjaolusid. Sellist kohtusust ei saa panna ka maksukohustuslasele. Uurimisprintsiibi rikkumist kinnitab nimetatud isikutelt seletuste võtmata jätmine. Ka Fertum Holding OÜ vastutavatelt isikutelt on seletused võtmata jäänud. Samuti ei ole maksuhaldur võtnud täpsustavat ja selgitavat seletust ABC Invest OÜ töötajalt A. P., kes võiks anda selgitusi terasmetall-lehtedega seotud tehingute kohta. Maksukohustuslane on oma eriarvamuse punktis 2.5 sellele tähelepanu juhtinud, kuid Maksuja Tolliamet on sellele vastanud vaid formaalselt.

6. Maksuotsuses on korduvalt märgitud, et ABC Invest OÜ-ga tehinguid teinud OÜ Stemori ja Ranno Metall Group OÜ on käitunud maksuõigussuhetes ebaseaduslikult. ABC Invest OÜ ei saa vastutada maksuseaduste rikkumise eest, mis on toime pandud OÜ Stemori ja Ranno Metall Group OÜ ning nendega seotud isikute poolt, kuna see ei kuulu tema mõjusfääri. Asjaolust, kui käibemaksukohustuslasest müüja ei käitu maksuõigussuhtes õiguspäraselt, ei tulene iseenesest, et ostja on käibemaksu maha arvanud alusetult (Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-52-03). Puuduvad igasugused asjaolud, mis osutaksid kaebaja pahatahtlikkusele ja osalemisele käibemaksupettuses. Maksuhaldur on maksuotsuse koostamisel lähtunud vaid kolmandate isikute suhtes teistes maksumenetlustes tuvastatud asjaoludest, mis on eksitanud maksuhaldurit käesoleva asja asjaoludest arusaamisel ja hindamisel. Maksuhaldur on põhjendamatult oma järelduste tegemisel üle hinnanud tehingutes osalenud isikute seotust tööalaselt, perekondlikult ja/või sõprussuhetelt. Asjaolu, et tehingutes osalenud isikud on omavahel tuttavad, ei tähenda iseenesest mitte kuidagi seda, et tehinguid nimetatud äriühingute vahel ei oleks reaalselt toimunud.

7. Maksuhaldur on põhjendamatult leidnud, et ABC Invest OÜ ja OÜ Ranno Metall Group vahelist tehingut seoses ekskavaatori teenusega augustis 2011 ei ole toimunud. Selline arvamus ei rajane asjas kogutud tõenditele. Gateberg OÜ juhatuse liikme Jevgeni Tsõganovi 23.04.2012 seletused tõendavad, et Gatebert OÜ ostis ABC Invest OÜ-lt mitu korda ekskavaatori rendi teenust, neist esimesel korral 2011. a augustis. Samuti kinnitavad Jevgeni Tsõganovi ütlused, et Ranno Sark pakkus oktoobrikuus võimalust rentida ekskavaatorit ning OÜ Ranno Metall Group väljastas ekskavaatori rentimise eest perioodil september-oktoober arve.

8. Puudub alus kahelda Jevgeni Tsõganovi istungil antud ütlustes. Tunnistaja valdab vene keelt. Istungil oli võimalik pooltel küsida kõiki asjakohaseid küsimusi vene keeles. Varasemalt 23.04.2012 maksumenetluses Jevgeni Tsõganovi poolt antud seletus on protokollitud eesti keeles kontrollitalituse revident Irina Nikolskaja poolt ilma tõlgi osavõtuta. Sellist tõendit ei saa pidada lubatud tõendiks. Samuti saab samal põhjusel arvestada üksnes A. P. poolt kohtus antud ütlustega, sest varasem seletus protokolliti eesti keeles ilma tõlgi osavõtuta. Jevgeni Tsõganovi ja A. P. kohtus antud ütlused tõendavad, et ABC Invest OÜ ostis teenuseid nii OÜ-st Stemori kui ka OÜ-

4(16) st Ranno Metall Group. Kuigi A. J. istungil antud ütlused ei tõenda, kus kaebaja tunnistajatele müüdud metall-lehed soetas, kinnitavad tema ütlused kaebaja seadusliku esindaja Sergei Karpovitši ütluste usaldusväärsust. Tunnistaja G. B. ütlused lükkavad ümber maksuotsuses väidetu, kuna sellest nähtub, et Õismäe ja Kehra objektidel kasutas ABC Invest OÜ alltöövõtu korras Tartu inimesi.

5. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.

1. Maksuotsus on õiguspärane ja põhjendatud. Maksuhaldur ei ole rikkunud uurimisprintsiipi. Maksuhaldur jääb vaideotsuses toodu juurde. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis lükkaks ümber maksuhalduri järeldusi ja kinnitaks vaidlusaluste tehingute tegemist Stemori OÜ ja Ranno Metall Group OÜ-ga. Kaebaja on maksuhaldurile ette heitnud maksukohustust vähendavate asjaolude arvesse võtmata jätmist, kuid ei ole ühelegi sellisele asjaolule ise viidanud. Tehingute toimumise tõendamiseks ei piisa vaid kaebaja kinnitusest nende aset leidmise kohta. Seda enam, et isik, kellega kaebaja juhatuse liige väidetavalt tehinguid tegi, ei kinnita nende tehingute tegemist. Vaidluse all on asjaolu, kas kaebaja soetas kaupu ja teenuseid arvetel märgitud Stemori OÜ-lt ja Ranno Metall Group OÜ-lt, mistõttu ei puutu asjasse, kas kaupu või teenuste osutamist müüdi edasi.

2. Kaebaja etteheited Elvo Kaldalt, V. Ž., A. P. ja Fertum Holding OÜ vastutavatelt isikutelt seletuste võtmata jätmise kohta on asjakohatud. Vastustaja jääb vaideotsuses toodud selgituste juurde, miks puudus vajadus võtta Elvo Kaldalt ja V. Ž. seletusi. Maksuhaldur võttis tarvitusele abinõud Stemori OÜ juhatuse liikmetelt Elvo Kaldalt ja Ranno Sarkilt seletuste saamiseks, tehes selleks korraldusi ja sunniraha määramise korraldusi. Maksuhalduril õnnestus kätte saada üksnes üks juhatuse liikmetest, kuna ta viibis kinnipidamisasutuses.

3. Kaebaja ei ole selgitanud, milline roll oli Fertum Holding OÜ vastutavatel isikutel roll vaidlusalustes tehingutes ning kas nad võiksid omada informatsiooni, mis võiks aidata tuvastada kontrollitavalt perioodil kaebaja ning Stemori OÜ ja Ranno Metall Group OÜ vahel väidetavalt toimunud tehingute tegelikke asjaolusid. Maksuhaldur ei võtnud seletusi A. P. kuna vaidluse all ei olnud Catmet OÜ ja kaebaja vahel tehingute tegemine. Seetõttu ei ole oluline, kellega on Catmet OÜ juhatuse liige kaebajaga tehinguid tehes suhelnud. Jääb selgusetuks, millistes seletustes on Sergei Karpovitš öelnud, et terasmetall-lehtedega tegeles A. P. A. P. kinnitab 24.05.2012 seletusest nähtuvalt, et tegeles kaebaja ettevõttes üksnes fassaaditöödega ehitusobjektil Õismäe 65 Tallinn, ega tea võimalikest tehingutest kaebaja ning Stemori OÜ ja Ranno Metall Group OÜ vahel. Ka on ta öelnud, et ei ole suhelnud Catmet OÜ juhatuse liikmete või teiste töötajatega.

4. A. P. poolt istungil antud seletused ei anna alust teha järeldust, et maksuotsuses tehtud järeldused oleksid ebaõiged. P. ütlustest nähtus selgelt, et tõele ei saa vastata kaebaja väide, mille kohaselt tegeles P. Stemori OÜ-lt soetatud terasmetall-lehtede müügiga Catmet OÜ-le, mis omakorda seab kahtluse alla ka kaebaja enda seletuste usaldusvääruse. P. selgitas istungil, et tema ei tegelenud klientidega ega tehingute sõlmimisega. A.J. teadis ta üksnes niipalju, et Sergei Karpovitši käsul läks ühele objektile metalli maha laadima, kus siis A. J. pidavat andma täpsemaid korraldusi. Kohtu küsimusele maha laetava metalli päritolu kohta P. vastata ei osanud, vaid ütles üksnes, et täitis Karpovitši käsku. P. istungil antud seletused ei saa kinnitada, et OÜ Stemori töötajad on kaebajale vaidlusalustel arvetel märgitud töid teinud. Kuigi P. märkis, et nägi OÜ Stemori juhatuse liiget Ranno Sarki paar korda Õismäe tee 65 objektil, siis ainuüksi selle pinnalt puudub alus asumaks seisukohale, et OÜ Stemori töötajad tegid Õismäe tee 65 objektil kaebajale töid. Samuti P. ütles selgelt, et tema ei saanud teada, kelle töötajad objektil kaebajale töid tegid, sest ei kontrollinud üle, kelle töötajatega tegemist on. P. istungil antud seletused lahknevad 24.04.2014 maksuhaldurile antud selgitustega objektil töötanud inimeste arvu osas. Ei ole eluliselt usutav, et isik umbes kolm aastat hiljem mäletab asjaolusid täpsemalt kui 9 kuu möödudes.

5. Paljudelt Stemori OÜ arve/aktidelt nähtub, et tööd on teostatud vastavalt kokkuleppele või täpsustatud, et tööd teostati vastavalt 01.07.2011 töölepingule 7-1-AI, kuid vastavaid kokkuleppeid ja lepinguid ning teenuse osutamise täpsemaid andmeid ei ole maksuhaldurile esitatud. Kaebaja

5(16) esitatud arvete/aktide alusel ei ole võimalik kontrollida, kas ja milliseid töid täpsemalt tehti ning mis mahus võidi neid teostada. Kaebaja esindaja keeldus maksumenetluse käigus täiendavate seletuste andmisest ning väidetava tehingupartneri esindaja Ranno Sark ei kinnitanud Stemori OÜ nimel arve/aktidel märgitud tehingute tegemist, mistõttu puudus maksuhalduril alus lugeda arve/aktidel märgitud tehinguid poolte vahel toimunuks. Ranno Metall Group OÜ-ga tehingu tegelikkuses mittetoimumisele viitavad ilmekalt ka kaebaja juhatuse liikme Sergei Karpovitši antud asjatundmatud seletused. Maksuhalduri palvele rääkida objektist „ENEFIT-208“, mis oli märgitud Ranno Metall Group OÜ nimel väljastatud 29.08.2011 arvele nr 100, vastas kaebaja juhatuse liige, et tegemist oli ekskavaatori mudeliga. Maksumenetluses selgus, et „ENEFIT-208“ näol oli tegemist hoopis Auvere külas Ida-Virumaal asuva ehitusobjektiga, millel töö tegemiseks kaebaja väidetavalt Ranno Metall Group OÜ-lt ekskavaatori rentis, et see siis edasi rentida Gateberg OÜ- le. Kui kaebaja oleks tema poolt väidetud tehingu teinud, oleks ta olnud kursis, et arvele märgitud nimetus ei tähendanud ekskavaatori mudeli numbrit, vaid objekti, millel tööde tegemiseks väidetavalt ekskavaatori rentimine aset leidis. Stemori OÜ ja Ranno Metall Group OÜ kohta kogutud andmed viitavad sellele, et kaebaja ei saanud nimetatud äriühingutelt arve/aktidel näidatud teenuseid ja kaupu üleüldse soetada.

6. Kaebaja ei ole selgitanud, kuidas peaksid tõendama kaebaja ja Stemori OÜ vahel 20.05.2011 sõlmitud tööleping nr 5-1-A1 koos hinnapakkumisega, 30.05.2011 tööleping nr 5-2-A1 koos hinnapakkumisega ning 10.09.2011 ehituse tööleping nr 6/1/A1 vaidlusaluste tehingute toimumist. Kaebaja ei ole selgitanud, kuidas saab kinnitada ABC Invest OÜ ja Stemori OÜ vahel 14.06.2011 sõlmitud vahendusleping nr 14/06/2011-SMI tehingute toimumist. Nimetatud leping kajastab hoopis teisel perioodil väidetavalt aset leidnud teise sisuga tehingut. Kaebaja selgitus nagu puuduks alus kahelda esitatud raamatupidamisdokumentide õiguspärasuses, kuna kaebaja on esitanud maksumenetluses raamatupidamisdokumente ning osa neist võeti ära kriminaalmenetluse käigus juhatuse liikme elukohast, jääb arusaamatuks.

7. Kaebaja etteheited, et maksuhaldur ei püüdnud maksumenetluse käigus selgitada välja kaebaja juhatuse liikme seletuste muutumise põhjuseid, on alusetud. Hoolimata korduvast küsimisest, keeldus Sergei Karpovitš ise maksumenetluse käigus maksuhaldurile täiendava teabe andmisest, tuginedes maksukorralduse seaduse § 64 lg 1 p-le 6. Seetõttu ei olnud maksuhalduril temast mittesõltuvatel põhjustel võimalus tuvastada, miks Sergei Karpovitši seletused olid vastuolulised ja ajas muutuvad. Sergei Karpovitšil kui ABC Invest OÜ ainsal juhatuse liikmel oli võimalik selgitada seletuste muutumise põhjuseid korduvalt nii maksukui vaidemenetluses. Sergei Karpovitši istungil antud seletused olid vastuolulised ning läksid vastuollu muude kogutud tõenditega. Nii on vastuolulised Karpovitši selgitused mootorlaeva vagunite remonttööde osas. Karpovitš selgitas, et tööde arvestust peti tundides, kuid koostatud arvetele on ühikuks märgitud tonn. Arvele oli märgitud kokku nii mootorlaeva vagunite inspektsioon, remont ja väljapraakimine naftakoksi laadimiseks, mis üldsegi ei võimalda eristada, kui palju mingit konkreetset teenust võidi osutada. Karpovitši poolt istungil antud seletused teenuse juurdehindluse kohta ei ole kooskõlas esitatud arvetega.

8. Vaidluse lahendamisel ei ole määrava tähtsusega Gateberg OÜ juhatuse liikme kinnitus, et kaebaja rentis neile ekskavaatori. Kaebaja poolt Gateberg OÜ-le ekskavaatori rentimine ei anna alust tegemaks järeldust, et kaebaja ise oli vastava ekskavaatori rentinud just Ranno Metall Group OÜ-lt 29.08.2011 arve nr 100 alusel. Tõele ei vasta ka kaebaja viide, et J. T. tunneb seoses osutatud teenustega Ranno Sarki. J. T. andis üksnes seletuse, et Gateberg OÜ-le on väidetavalt Ranno Sark pakkunud oktoobris 2011. a ekskavaatorit rentida ning Gateberg OÜ-l oli Ranno Metall Group OÜ poolt arve ekskavaatori rentimise eest perioodide september-oktoober kohta. Samas ei ole ta kuidagi sidunud Ranno Sarki või Ranno Metall Group OÜ-d väidetavalt augustis 2011. a kaebajalt renditud ekskavaatoriga. Isik ütles hoopis, et ta ei tea inimest, kes kaebajalt renditud ekskavaatoriga töötas ning ei tea, kas ekskavaator kuulus kaebajale või mõnele teisele äriühingule. Haldusasjas nr 3-13-1054 on seatud kahtluse alla Ranno Metall Group OÜ-lt Gateberg OÜ-le augustis 2011 ekskavaatori rentimine, mis annab alust seada kahtluse alla, kas

6(16) üleüldse ka Gateberg OÜ ja Ranno Metall Group OÜ vahel võisid väidetavad ekskavaatori rentimised aset leida. Eeltoodu seab kahtluse alla ka J. T. seletuse usaldusväärsuse. Istungil J. T. poolt antud ütlused on vastuolus maksumenetluses 23.04.2012 antud selgitustega, mille kohaselt rentis Gateberg OÜ ABC Invest OÜ-lt ekskavaatorit mitu korda ning esimene kord oli augustis. Istungil selgitas isik, et Gateberg OÜ rentis kaebajalt koppa ühe kuu ning tegemist oli üksiku tehinguga. Isik kinnitas, et teab kaebaja juhatuse liiget Sergei Karpovitši varasemast ajast. Samuti selgitas T., et sama ekskavaatorit, mida Gateberg OÜ rentis kaebajalt 2011. a augustis, on Gateberg OÜ 99,9% kindlusega rentinud hiljem järgnevatel kuudel Ranno Sarkilt. Samuti oskas T. istungil lähemalt selgitada, milline ekskavaator välja nägi. Maksumenetluses antud ütluste kohaselt ei osanud T. täpselt öelda, kas ABC Invest OÜ-lt ja OÜ-lt Ranno Metall Group renditud ekskavaatorid erinesid ja milles võis nende erinevus seisneda. Eluliselt ebausutav on, et umbes 9 kuud pärast väidetavate tehingute toimumist ei osanud isik öelda, millised olid kaebajalt ja OÜ-lt Ranno Metall Group renditud ekskavaatorid, kuid istungil, mis toimus umbes 3 aastati hiljem, mäletas isik nende ekskavaatorite detaile. T. poolt istungil antud seletuste vastuolulisust kinnitavad ka teised maksumenetluse raames kogutud dokumendid. Samuti lähevad T. istungil antud seletused ja teise maksumenetluse raames kogutud dokumendid vastuollu T. 23.04.2012 seletuste punktis 13 tooduga, mille kohaselt augustis peale kaebaja keegi teine Gateberg OÜ-le ekskavaatoriga seonduvalt hinnapakkumisi ei teinud ning ekskavaatorit oli raske leida. Samuti on isiku ütlused vastuolus seletustega osas, mille kohaselt tuli väidetavalt Ranno Sark talle ekskavaatorit otse rendile pakkuma. T. 23.04.2012 seletuste punkti 23 kohaselt tuli Ranno Sark T.le ekskavaatorit pakkuma oktoobrikuus, kuid istungil antud seletuste kohaselt tuli Ranno Sark ekskavaatorit pakkuma paar kolm nädalat pärast ekskavaatori kaebajale rendile andmiste ehk augustikuu lõpupoole.

9. Kaebaja väited heauskse tegutsemise kohta on paljasõnalised. Kaebaja ei saanud olla heauskne. Maksuhaldur on selgitanud tuvastatud asjaolusid maksuotsuse lehekülgedel 22-23 ning vaideotsuse punktides 29-31. Kaebaja pahausksust ei välista käesolevas asjas ka see, et senini ei ole kaebajat ja tema juhatuse liiget süüdi tunnistatud maksualastes süütegudes. Tegemist on erinevate menetlustega ning kaebaja pahausksus ja teadlikkus tegelikkuses mitte toimunud tehingute kajastamisest enda maksuarvestuses tuvastatakse maksumenetluses eraldiseisvalt.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Kohus käsitleb esmalt maksuotsuse üldküsimusi ning seejärel tehinguid Stemori OÜ (I) ja Ranno Metall Group OÜ-ga (II). Seejärel lahendab kohus kaebuse sisuliselt (III).

Maksuotsuse kohaselt ei sea maksuhaldur kahtluse alla tehinguid kaebaja ning Gateberg OÜ, ForsIL Ehitus OÜ, Irroniset Ehitus OÜ ja Catmet OÜ vahel. Maksuhaldur tugineb sellele, et kaebaja ei ole teinud augustis 2011 tehinguid Stemori OÜ ja Ranno Metall Group OÜ-ga. Samuti on maksuhaldur seisukohal, et kaebaja teadis, et teine tehingupool ei ole tegelik müüja ja välja toodud asjaolud viitavad maksupettusele.

Kaebaja leiab, et maksupettus ei ole tõendatud, kuna isikuid ei ole kriminaalmenetluses süüdi mõistetud. Riigikohus on 04.06.2013 otsuses nr 3-3-1-15-13 leidnud, et maksumenetlusega ja maksuotsusega ei peagi tuvastama, et maksukohustuslane osales maksupettuses. Maksuotsusest peab selguma, miks on maksuhalduril selline põhjendatud kahtlus koos nende asjaolude ja tõendite äranäitamisega, mis kahtlust põhjendavad. Maksupettusele iseloomuliku konspiratiivsuse tõttu on maksuhalduril raske või isegi võimatu esitada maksuotsuses ja ka kohtule otseseid tõendeid rikkumise kohta. Enamasti kinnitavad maksupettuses osalemise põhjendatud kahtlust asjaolud ja kaudsed tõendid kogumis. Põhjendatud kahtluse tõendamise standard on oluliselt madalam kui teo tõenda-

7(16) misel süüteomenetluses. Maksumenetluses piisab mõistlikust kahtlusest, mida põhjendatakse ja mis on eluliselt usutav.

7. Kaebaja leiab, et teenuste või kaupade edasimüük tõendab tehingute toimumist Stemori OÜ ja Ranno Metall Group OÜ-ga. Kohus nimetatud seisukohaga üheselt ei nõustu. Edasimüügi tehingu puudumine, fiktiivsus või ebausaldusväärsus võib olla üks asjaolu, mis võib koostoimes teiste asjaoludega kinnitada seda, et isik edasimüüdavat kaupa või teenust ei soetanud. Vastupidiselt ei tõenda aga kauba või teenuse edasimüük seda, et isik on kauba või teenuse arvel või lepingus näidatud isikult soetanud. Kaup või teenus, mida edasi müüdi, võib olla soetatud ka tundmatult kolmandalt isikult. Kauba või teenuse edasimüük võib küll kinnitada kauba või teenuseks vajalike vahendite olemasolu, kuid iseseisvalt ei kinnita edasimüügi tehing seda, kellelt isik ise kauba või teenuse soetas.

Kaebaja leiab, et ta ei vastusta selle eest, kuidas tema tehingupartnerite majandustegevus on korraldatud. Kohus nõustub kaebaja seisukohaga osaliselt. Riigikohus on märkinud 01.02.2012 otsuses nr 3-3-1-60-11, et ebatavaline hälve vaidlusaluste tehingute dokumenteerimisel ja müüja võimes anda nende tehingute kohta detailset informatsiooni ilmneb just nende müüjate puhul, kellel puudub reaalne majandustegevus või kelle esindajad annavad väidetavate tehingute kohta mitteusaldusväärset teavet, kusjuures müüjatel puuduvad ka kauba päritolu tõendavad dokumendid. Sellest tulenevalt on maksuhalduril võimalik tugineda kahtluse põhjendamisel et teenust tegelikult ei osutatud, asjaolule mis tavalises majandussuhtes iseenesest maksupettuse olemasolu ei tõenda. Sellisteks andmeteks võib olla müüja vastavus varifirma tunnustele või muud sarnased asjaolud. Nimetatud asjaolud ei tõenda iseseisvalt või üksikult maksupettuse toimepanemist, küll aga võivad need täiendavalt põhjendada maksuhalduri kahtlust, et tegemist on maksupettusega

8. Kohus selgitab ka tunnistajate ütlustega seonduvat, sh on osaliselt kohus vastavad seisukohad võtnud juba menetluse kestel antud määrustes.

Maksuasjades ei tuvasta kohus maksumenetluse jaoks tarvilikke asjaolusid, ei kogu maksumenetluse jaoks vajalikke tõendeid ega tee muid toiminguid, mida oleks pidanud tegema haldusmenetluses. Kohus kontrollib käesolevas asjas maksuotsuse kui haldusakti õiguspärasust. Maksumenetluses tõendite kogumine on maksuhalduri ülesanne. Juhul, kui kohus asub seisukohale, et maksuhaldur on rikkunud menetlusnõudeid, tühistab kohus maksuotsuse. Kohus võib arvestada uusi tõendeid üksnes siis, kui pooled ei ole jätnud neid pahatahtlikult esitamata või tuginemata ning tõendite arvestamine ei riku poole õigusi. Seetõttu ei eelista kohus kohtumenetluses antud ütluseid reeglina maksumenetluses antud ütlustele. Kohus kontrollib maksuotsuse õiguspärasust selle andmise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2). Kui tunnistaja annab istungil teistsuguseid ütluseid kui haldusmenetluses ning maksuhaldur on maksumenetluses ütluste võtmisel ja teiste tõenditega koostoimes hindamisel menetlusreegleid järginud, ei saa hilisem muutunud ütlus tuua kaasa haldusakti tühistamist. Selles osas erineb halduskohtumenetlus kriminaalmenetlusest, kus tunnistaja ütlus kui tõend luuakse alles kohtuistungil.

Kohus asus 03.04.2014 määruses seisukohale, et maksumenetluses on kogutud piisavalt tõendeid selle kohta, et Elvo Kalda ei ole vaidlusaluste tehingute tegemises osalenud. Tehingutes osalemist ei väida ka kaebaja. Maksuhaldur on proovinud Elvo Kaldalt teavet saada, kuid vastav korraldus on jäetud täitmata. Olukorras, kus maksuhalduril ei tekkinud kahtlust, et Elvo Kalda võiks maksuotsuses kajastatud tehingutest midagi teada, ei ole isiku maksumenetluses ülekuulamiseks täiendavate pingutuste tegemata jätmine õigusvastane. Kohus märgib, et isiku suhtes ei ole võimalik kohaldada ka sunnivahendeid, kui hoiatusi sunnivahendi kohaldamise kohta ei ole isikule võimalik teatavaks teha.

8(16)

V. Ž. on ütluste andmisest maksumenetluses selgesõnaliselt keeldunud MKS § 64 alusel. Olukorras, kus isik keeldub õiguslikul alusel ütluste andmisest, ei ole maksuhaldurile isikult ütluste mittesaamine etteheidetav. Maksuotsusest ei nähtu ka seda, et isiku keeldumist oleks tõlgendatud kaebaja kahjuks, vaid maksuhaldur on sellest tulenevalt lähtunud kirjalikest dokumentidest.

Fertum Holding OÜ-lt ütluste võtmata jätmisel ei ole maksuhaldur samuti menetlusnorme rikkunud. Maksuotsuse kohaselt on kaebaja väitnud, et Stemori OÜ-lt osteti liiva, mis müüdi edasi Fertum Holding OÜ-le. Maksuhaldur on hiljem tuvastanud (maksuotsuse lk 16), et kontrollitaval perioodil liiva ei soetatud ega müüdud. Seetõttu ei ole liiva ostmist Stemori OÜ-lt kajastatud ka vaidlusaluste tehingute loetelus (maksuotsuse lk 3). Asjaolu, et üks Stemori OÜ-lt soetatud teenustest võib olla edasi müüdud Fertum Holding OÜ-le, avaldas kaebaja juhatuse liige alles 02.06.2014 toimunud kohtuistungil (salvestis 12:44:29 ja 12:47:36). Kuna kaebajale ei ole Stemori OÜ-lt liiva soetamise ja edasimüügi osas kontrolli teostanud ega makse määranud ning kaebaja ei ole ise maksumenetluses muude teenuste edasimüümist sellele äriühingule väitnud, ei ole Fertum Holding OÜ selgituste küsimata jätmine õigusvastane.

9. Riigikohus asus 02.06.2014 otsuse nr 3-3-1-27-14 punktis 11 seisukohale, et eeskätt tõendavad tehingu toimumist tõendid üle antud kauba või saadud teenuse kohta, tasumine müüja pangakontole, arve, tehingu kajastamine raamatupidamises ja maksuarvestuses ning (kontrollimisel) poolte kinnitused tehingu toimumise kohta. Sama otsuse punktis 14 asus kolleegium seisukohale, et reeglina ammenduvad maksukohustuslase võimalused tõendada tehingu toimumist maksuhalduri kahtluse korral üldjuhul tehingupoolte kinnituste, maksumenetluses antud seletuste ja kohtumenetluses antud ütlustega. Sellest tuleneb, et esmane tõendamiskohustus, et tegemist on maksupettusega, on maksuhalduril, kes peab põhjendama oma kahtlust ja näitama ära vastuolud või puudujäägid maksukohustuslaste esitatud andmetes, dokumentides või ütlustes.

Riigikohus on 04.06.2013 otsuses nr 3-3-1-15-13 leidnud, et tõendamiskoormis läheb üle maksukohustuslasele, kui maksuhalduril on põhjendatud kahtlus maksukohustuslase maksupettuses osalemise kohta ning sellisel juhul tuleb maksukohustuslasel esitada täiendavaid tõendeid, et vaidlustatud tehingud on arvetel märgitud äriühinguga siiski toimunud (MKS § 150 lg 1). Sealjuures peab maksukohustuslane korraldama oma ettevõtlustegevuse selliselt, et majandustehingud oleksid nõuetekohaselt dokumenteeritud ja maksukohustuse väljaselgitamiseks olulised asjaolud oleksid kontrollitavad (samas). Sellest tuleneb, et alles siis kui maksuhaldur on põhjendanud maksupettuse toimumise kahtlust, siis on maksukohustuslasel vastupidise tõendamise kohustus ja sealjuures kannab isik riski, et ebapiisava dokumenteerimise tõttu ei suuda ta maksuhalduri põhjendatud kahtlust ümber lükata.

I

10. Maksuhaldur on seadnud kahtluse alla kaebaja ja Stemori OÜ vahel toimunud tehingud 2011. aasta augustis, kogusummas 134 374,35 eurot käibemaksuga. Kokku 17 tehingu täielik nimekiri on toodud maksuotsuse lk 3 tabelis 1. Tehinguteks on olnud erinevate ehitustööde tegemine ja ehitustöödega seotud kaupade (teraslehed, graanulid, tööriided jne) soetamine. Maksuhaldur ei ole seadnud kahtluse alla ehitustööde ega osade kaupade edasimüüki.

Tehingute kohta on kaebajale esitatud arved (kd II tl 8-16) ning 14 tehingu eest on tasutud pangaülekandega, 3 tehingu kohta tasumise info puudub. Lepinguid või muid tehingute tegemist kinnitavaid dokumente ei ole esitatud. Kaebaja juhatuse liige Sergei Karpovitš on kinnitanud 27.12.2011 ütlustes tehingute toimumist (kd I tl 188 jj). Stemori OÜ juhatuse liige Ranno Sark on selgitanud, et ei ole selle firma nimel teinud ühtegi teinud (kd II tl 56 jj). Võimalik Ranno Metall Group OÜ tegelik juht V. Ž. ei ole samuti tehingu toimumist kinnitanud (kd II tl 131). Kohus märgib, et kaebaja ei

9(16) saa ilmselgelt mõjutada tehingu teist poolt tehingut kinnitama, kuid sellise kinnituse puudumine võib olla üks asjaolu, mis koosmõjus teistega kinnitab maksuhalduri järelduse õigsust.

Maksuhaldur leiab, et vaidlustatud tehingu toimumine ei ole tõendatud järgmistel põhjustel:

- Sergei Karpovitš on andnud tehingute kohta vastukäivaid selgitusi, selgitades 24.11.2011 ütlustes, et augustis oli kõige suurem tehing ehitusliiva soetamine Stemori OÜ-lt, kuid 27.12.2011 andes teavet, et soetati hoopis erinevaid kaupu ja ehitusteenuseid;

- Teenuste edasimüügil lisas kaebaja soetusmaksumusele vaid 1,1-2,9% ehk kokku 963,19 eurot, samas kui ainuüksi kaebaja töötaja sai palka 320 eurot. Majanduslikult ebasoodsate tehingute tegemine ei iseloomulik ettevõtlusega tegutsevale äriühingule;

- Kaebaja ei ole piisavalt täitnud oma kaasaaitamiskohustus, kuna tugines enese mittesüüstamise privileegile ega esitanud kõiki kontrollitava perioodi müügiarveid;

- Karpovitši ütlused on Ranno Sargi ütlustega vastuolus, kuna Ranno Sark on andnud ütluseid, et tema tegelikult tehinguid ei teinud, samas kui Karpovitš väidab Sargiga tehingute kokku leppimises;

- Ranno Sark on variisik, kes ei ole tehingu korraldamisega kursis ning Ranno Metall Group OÜ vastab variühingu tunnustele (puuduvad äriühingule omased rahalised väljaminekud, riigieelarvesse ei ole makse tasutud, äriühingul puudub reaalne tegevuskoht, toimiv juhtkond ja töötajad);

- Ranno Metall Group OÜ esitas 06.01.2012 parandatud 2011 augustikuu käibedeklaratsioonid, mille kohaselt äriühingul käive sel ajal puudus.

11. Kohus märgib esmalt, et asjaolu, et isik tugineb maksumenetluses ütluste andmisest keeldumisel enese mittesüüstamise privileegile, ei saa arvestada maksupettuse tuvastamisel. Kohus möönab, et isik, kes on toime pannud maksupettuse, võib tõenäoliselt enese mittesüüstamise privileegile tugineda, kuid ütluste andmisest keeldumine muutuks sisutuks, kui ütluste andmisest keeldumist saaks arvestada maksupettuse olemasolu toetava põhjendusena. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus õiguspäraseks vastustaja tuginemist kaebaja keeldumisele ütluste andmisel (maksuotsuse lk 17 p 3).

Ka kaasaaitamise kohustuse rikkumine näiteks dokumentide esitamise näol iseenesest ei kinnita maksupettuse toimepanemist. Esmane tõendamiskohustus, et toime on pandud maksupettus, on maksuhalduril. Kui see kahtlus on piisavalt põhjendatud, võtab maksukohustuslane endale riski, et tal ei õnnestu maksuhalduri põhjendatud kahtlust ümber lükata, kui ta ise täiendavaid tõendeid ei esita või neid tehingute tegemise kinnitamiseks koostanud ei ole.

12. Kohus nõustub maksuhalduriga, et Sergei Karpovitši ütlused on vastuolulised. Kui 2011. a novembris andis ta ütluseid, et müüs augustis suurema tehinguna liiva ja muid tehinguid nimetada ei oska, siis detsembris on ta teisi tehinguid OÜ-ga Stemori üksikasjalikult osanud kirjeldada. Arvestades antud ütluste sisu (kd II tl 188) ei ole selgelt välistatud, et isik võis mäletada täiendavate tehingute tegemist raamatupidamisdokumentide alusel. Iseenesest vastab tõele ka Karpovitši esmane eeldus, et ehitusliiva ostmise tehing oli suur (vt leping summas 171 500 eurot, kd I tl 199), samas kui teised Stemori OÜ-ga tehtud tehingud olid kokku väiksemas summas, kokku 134 374,35 eurot. Eeltoodust tulenevalt ei piisa üksnes Karpovitši ütluste võimalikust muutumisest ajas, et tuvastada maksupettus.

13. Teiseks on maksuhaldur tuginenud, et juurdehindlus teenuse edasimüügil on väga madal, mis ei ole ettevõtluses tavapärane. Istungil andis Karpovitš ütluseid, et tavaliselt on juurdehindlus 5% ja mõnikord 8%; kui maht on suurem, võib juurdehindlus olla ka 3%.

Maksuotsuse preambuli kohaselt on maksuotsuse osaks ka kontrollakt. Kontrollaktist (kd I tl 148 jj) ja maksuotsuse tabeli nr 1 võrdlusest nähtuvad järgmised andmed (kohtu arvutused):

10(16) Kuupäev Töö / kaup Ostuhind (neto) Müügihind (neto) Juurdehindlus Kaebajalt ostnud 02.08.11 Fassaadi soojustustööd 4352 4480

128 (2,9%) ForsIL Ehitus OÜ (kd I tl 151) 03.08.11 Terasleht (12 tk)

15 897,60

16 128 230,4 (1,4%) Catmet OÜ (kd I tl 150) 10.08.11 Fassaaditööd 5440 5525

85 (1,6%) Irroniset Ehitus OÜ (kd I tl 151 pöördel) 15.08.11 Fassaadi soojustustööd 4515,20 4648 132,8 (2,9%) ForsIL Ehitus OÜ (kd I tl 151) 24.08.11 Fassaaditööd 5130 5220

90 (1,8%) Irroniset Ehitus OÜ (kd I tl 151 pöördel) 25.08.11 Fassaaditööd 6164 6231

67 (1,1%) Irroniset Ehitus OÜ (kd I tl 151 pöördel) 31.08.11 Lisatööd objektil Kehra 32

14 693,14 14993 299,86 (2%) ForsIL Ehitus OÜ (kd I tl 151)

Eeltoodud andmete põhjal on õige maksuhalduri järeldus, et kaebaja juurdehindlus nimelt väidetavalt OÜ-lt Stemori soetatud kaubalt või teenustelt on ebatavaliselt väike, jäädes sealjuures alla ka Karpovitši enda sõnul tavapärasele juurdehindlusele. Kaebaja ei ole sedavõrd väiksest juurdehindlust eluliselt usutavalt põhjendanud ega vastustaja kahtluseid selles osas ümber lükanud.

14. Kaebaja on tuginenud asjaolule, et talt on vajalikud raamatupidamisdokumendid kriminaalmenetluses ära võetud, mistõttu ei olnud tal võimalik kaasaaitamiskohustust täita. Kaebaja ei ole maksumenetluses ega kohtumenetluses viidanud dokumendile, millele ta sooviks tugineda, kuid mis on talt kriminaalmenetluses ära võetud ega ei ole tagastatud. Sealjuures ei tuginenud kaebaja sellise dokumendi väljanõudmise vajadusele ka pärast seda, kui maksuhaldur esitas asitõendi vaatlusprotokolli Karpovitši juurest leitud dokumentide kohta (kd III tl 89 jj). Kaebaja väited kaasaaitamiskohustuse täitmise võimatuse kohta on seega asjakohatud.

15. Kaebaja leiab, et tehingute toimumist tõendab asjaolu, et kaebaja on varem Stemori OÜ-ga tehinguid teinud. Kohus nimetatud seisukohaga ei nõustu. Asjaolu, et kindla äriühinguga on mingil ajahetkel tehinguid tehtud, ei tõenda seda, et hilisemad tehingud ei võiks olla fiktiivsed. Muu hulgas ei ole maksuhaldur seni kaebaja teistel ajaperioodidel Stemori OÜ-ga tehtud tehingute tegelikku toimumist kontrollinud. Tehingu tõendamiseks ei ole piisav tõendada varasemat väidetavat käivet sama äriühinguga.

16. Käesolevas asjas kinnitab tehingute tegemist üksnes arved, osaliselt nende eest tasumine ning kaebaja juhatuse liikme kinnitused. Muid tõendeid tehingute tegemise kohta nimelt Stemori OÜ-ga ei ole kaebaja esitanud ning ei ole maksuhalduril õnnestunud maksumenetluses ka koguda. Kohtule ei nähtu kogutud tõenditest, et maksuhaldur oleks jätnud mõnda maksukohustust vähendava tõendi tähelepanuta või antud ütlused, mis kinnitavad kaebaja väiteid, arvestamata. Olukorras, kus maksuhaldur on ühe maksupettuse alusena tuginenud Karpovitši ja Ranno Sargi ütluste vastuoludele, leiab kaebaja, et Ranno Sargi ütlused ei ole usaldusväärsed. Ranno Sargi ütluste usaldusvääruse kontrolli muudab keerukamaks see, et Ranno Sark on surnud ja seetõttu on tema ütluste usaldusväärsust võimalik kontrollida üksnes tema enda ütluste omavahel ja teiste isikute antud ütlustega võrreldes.

11(16) Kohus leiab, et Ranno Sargi kriminaalmenetluses (kd II tl 44 jj) ning 29.03.2012 ja 04.04.2012 maksumenetluses antud ütlused (kd II tl 51 jj, tl 56 jj) on omavahel kooskõlas. Neist nähtub selgelt, et Ranno Sark oli variisik, kes allkirjastas lepinguid ja käis väidetavate teenuste osutamise kohtades sisuliselt selle eesmärgiga, et tekitada mulje tehingu toimumisest. Erinevalt kaebajast ei leia kohus, et ütlustes oleks Ranno Sark kinnitanud Stemori OÜ-l majandustegevuse toimumist, vaid ta seisukohaks on, et majandustegevuse kohta võiks osata vastata V. Ž. Ž.le viitamisega ei ole Ranno Sark kinnitanud ega ümber lükanud majandustegevuse toimumist ning maksuhaldur on tegeliku majandustegevuse puudumisel tuginenud muudele äriühinguid kirjeldavatele andmetele (maksuotsuse p 2.3). Küll aga nähtub ütlustest, et Ranno Sark ei ole Stemori OÜ-s majandustegevusega tegelenud, tehinguid sõlminud, kliente otsinud vms. Kohus leiab, et tehingute tegemiseks ja käibe toimumise aluseks ei ole piisav üksnes formaalselt erinevate dokumentide allkirjastamine, kui sellega ei kaasne tehingu poole tahe lepingu sõlmimise tagajärgede kaasatoomiseks. Ranno Sargi ütlustest ei nähtu, et ta oleks soovinud allkirja andes midagi müüa, osta, teenust osutada vms.

Sealjuures on Ranno Sark tundnud 04.04.2012 ütlusi andes ära pildilt Sergei Karpovitši (kd II tl 59, vt maksuhalduri selgitus kd III tl 88 pöördel ja võrdlusena kd II tl 210), sama on Ranno Sark teinud kriminaalmenetluses ütlusi andes (kd II tl 46 pöördel). Ranno Sark on kahel korral kinnitanud, et teab sellist isikut nime järgi, kuid ei oska teda kellegagi seostada (kd II tl 56 pöördel ja tl 46 pöördel). Isiku äratundmine on iseenesest kooskõlas Ranno Sargi teiste ütlustega, et ta käis erinevatel objektidel end n.ö näitamas ja ka dokumente allkirjastamas, kuid tegelikult tehingu sõlmimise soovi tal ei olnud.

Isikud, kellele kaebaja Stemori OÜ-lt väidetavalt soetatud teenuseid ja kaupu edasi müüsid, ja kaebaja töötajad on Stemori OÜ ja Ranno Sargi kohta andnud järgmisi ütlusi:

- Aleksander Järv, Catmet OÜ juhatuse liige ei ole kuulnud Ranno Sargist ega Stemori OÜst, samuti ei tundnud ta Ranno Sarki pildilt ära (kd II tl 134 jj). Sama kinnitas isik 15.09.2014 istungil (salvestis 13:38:58).

- ForsIL Ehitus OÜ juhatuse liige ja raamatupidaja ei ole kuulnud Ranno Sargist ega Stemori OÜst, samuti ei tundnud ta Ranno Sarki pildilt ära (kd II tl 145 jj).

- Irroniset Ehitus OÜ juhatuse liige ei ole kuulnud Ranno Sargist ega Stemori OÜst, samuti ei tundnud ta Ranno Sarki pildilt ära (kd II tl 168 jj).

- Kaebaja töötaja O. I. ei mäleta, on võib-olla Ranno nime kuulnud ning teab Stemori OÜ ja Ranno Metall Group OÜ nimesid kriminaalasja kohtuprotsessist (kd II tl 203).

- Kaebaja töötaja S. S. ei ole kuulnud Ranno Sargist, Stemori OÜst ega Ranno Metall Group OÜst, samuti ei tundnud ta Ranno Sarki pildilt ära (kd II tl 209 jj).

- Kaebaja töötaja A. D. ei ole kuulnud Ranno Sargist, Stemori OÜst ega Ranno Metall Group OÜst, samuti ei tundnud ta Ranno Sarki pildilt ära (kd II tl 221 jj).

- Kaebaja töötaja G. B. ei ole kuulnud Ranno Sargist, Stemori OÜst ega Ranno Metall Group OÜst, samuti ei tundnud ta Ranno Sarki pildilt ära (kd II tl 215 jj). Sama kinnitas isik 15.09.2014 kohtuistungil (13:16:22).

- Kaebaja töötaja A. P. teab, et Ranno Sark käis Karpovitsi juures kontoris, kuid ei tea tehtud tehingutest. Samuti on kuulnud Stemori OÜ-st ja Ranno Metall Group OÜ-st, kuid ei tea, kuidas need on kaebajaga seotud (kd II tl 196-197). 02.06.2014 kohtuistungil andis P. ütluseid, et Sark käis objektidel kohal. Sark oli ise Tartust ja ka objektil oli töötajaid Tartust. Lepingutest, sh töölepingutest ei tea P. midagi (salvestis 11:46:14-11:51:28). Kuna P. ütlused nimetatud osas ei erine maksumenetluses antud ütlustest, ei kahtle kohus ka maksumenetluses antud ütluste tõlke õigsuses.

Kohus leiab, et P. ütlused ei ole vastuolus Ranno Sargi ütlustega, kes on selgitanud, et käis objektidel Ž. korraldustel. P. ütlustest ei nähtu asjaolusid, mis täiendavalt kinnitaksid seda, et Ranno Sark tegi Stemori OÜ nimel reaalseid toimunud tehinguid.

12(16)

17. Ranno Sargiga tehingute tegemist ning tema pikemaajalist tundmist kinnitab üksnes Sergei Karpovitš. Samuti on Ranno Sargiga tehingute tegemist kinnitanud J. T.. T. maksumenetluses (kd II tl 158) ja kohtumenetluses antud ütlustest (02.06.2014 salvestis 11:29:52) nähtub, et Ranno Sark viibis objektil ja pakkus eraisikuna ekskavaatorit rendiks, kuid hiljem vormistati arve. Ranno Sargi objektil viibimine ei ole iseenesest vastuolus Ranno Sargi enda ütlustega. Küll aga tuleb ütluste andmisel arvestada J. T. huvi kinnitada Ranno Sargiga tehingute tegemist, kuna ka Gateberg OÜ on väidetavalt teinud tehinguid Ranno Metall Group OÜ-ga. Ka lepingu pakkumine ei ole iseenesest vastuolus Ranno Sargi 13.04.2012 ütlustega, mille kohaselt käis ta objektidel kohal, kui tellijal oli vaja mingit tööd teostada ja tekkis vajadus arvete järgi. Üksnes arve vajadust kinnita kaudselt ka T. ütlused, mille kohaselt suhtes ta Sargiga kui eraisikuga ja sai esindatavast firmast alles hiljem teada.

Kohus on käesolevas kohtuotsuses käsitlenud, et Sergei Karpovitši ütlused on vastuolulised (kohtuotsuse p 12 ja 22), mis vähendavad üldiselt nende ütluste usaldusväärsust, sest isik on käitunud ebausaldusväärselt. Kuna Ranno Sargi ütlustest tuleneb üheselt, et variühingu tegelikuks juhiks oli V. Ž., kes on Karpovitši pikaajaline tuttav, on eluliselt usutav, et usaldusväärseks tuleb pidada nimelt Ranno Sargi, mitte Karpovitši ütluseid. Seda, et V. Ž. on tehingutega seotud, nähtub nii sellest, et Ranno Sark on kinnitanud Karpovitšiga kohtumist koos Ž. (kd II tl 59) kui ka Karpovitši 21.03.2012 ütlustest (kd I tl 175 pöördel). Arvestades nii Ranno Sargi ütluste kooskõlalisust, Karpovitši ütluste vastuolulisust kui ka üldist tehingute dokumenteerimise puudulikkust ja tavapäratust (kohtuotsuse p 13), on maksuhalduri otsus lugeda Ranno Sargi ütlused usaldusväärseks ja eelistada neid Karpovitši ütlustele põhjendatud.

18. Teraslehtede osas ei kinnita A. P. ega Catmet OÜ juhatuse liikme Aleksender järve ütlused kaebaja poolt teraslehtede soetamist Stemori OÜ-lt. Aleksander Järv, Catmet OÜ juhatuse liige ei ole kuulnud Ranno Sargist ega Stemori OÜst, samuti ei tundnud ta Ranno Sarki pildilt ära (kd II tl 134 jj). Sama kinnitas isik 15.09.2014 istungil (salvestis 13:38:58). P. osales küll armatuuri mahalaadimisel (kd II tl 196; 02.06.2014 salvestis 11.51:28), kuid see kinnitab üksnes metalli edasimüüki, mida maksuhaldur ei ole kahtluse alla seadnud. Vastuseks kaebaja etteheidetele, et P. ei küsitud terasmetall-lehtede kohta, märgib kohus, et ka istungil kinnitas P. üksnes mingi metalli, mitte metallilehtede, maha laadimist. Kuna P. ütlused nimetatud osas ei erine maksumenetluses antud ütlustest, ei kahtle kohus ka maksumenetluses antud ütluste tõlke õigsuses.

19. Laevavagunite osas (23.08.2011 arve nr 20110850) nõustub kohus maksuhalduri istungil toodud etteheitega, et vastavad selgitused on esitatud hilinemisega.

Maksukohustuslane ei saa asuda maksuhalduri põhjendatud kahtlust maksupettuse toimumise kohta enda valitud ajal ümber lükkama, vaid kaasaaitamiskohustust täites peab isik seda tegema maksumenetluses. MKS § 102 lg 1 p 2 kohaselt muudetakse või tunnistatakse maksuotsus kehtetuks uue asjaolu või tõendi ilmnemise tõttu maksukohustuse vähendamiseks, kui asjaolu või tõendi hilisem teatavakssaamine ei olnud põhjustatud maksukohustuslase tahtlusest või hooletusest. Riigikohus on seda põhimõtet laiendanud ning leidnud, et maksukohustuslane saab vaidevõi kohtumenetluses edukalt tugineda maksumenetluses esitamata jäetud maksukohustust vähendavale tõendile üksnes juhul, kui tõendite esitamata jätmine ei olnud tingitud tahtlusest või hooletusest (19.05.2009 otsus nr 3-3-1-32-09). Eeltoodust tulenevalt jätab kohus arvesse võtmata kõik tõendid ja väited, mis on esitatud alles kohtumenetluses, kuid mille esitamata jätmist maksumenetluses ei ole kaebaja põhjendanud, kui ei ole ilmselge, et tõend või asjaolu on kaebajast sõltumata tekkinud või ilmnenud alles pärast maksuotsuse tegemist. Kaebajat on maksumenetluses esindanud õigusteadmistega isik (kd I tl 160 ja 165), kes esindas kaebajat ka eriarvamuse esitamisel ning kellele ei saa kohtute praktika MKS § 102 lg 1 p 2 laienemisele ka kohtumenetluses esitatavatele tõenditele olla teadmata.

13(16) Kaebaja ei ole maksumenetluses esitanud andmeid vagunite remondi või muude asjaolude kohta sh kellele nimetatud teenus edasi müüdi. Andmed, kas ja kellele teenus edasi müüdi on eelkõige kaebaja valduses, sh ei saa maksuhaldur ilma vastava väiteta üldse eeldada, et teenus edasi müüdi. Kaebajal oli võimalik esitada teenuse edasimüügiga seonduvaid asjaolusid ja tõendeid hiljemalt eriarvamuses, kus kaebajale pidi selguma, et maksuhalduril on põhjendatud kahtlus maksupettuse toimepanemise kohta. Andmeid edasimüügi kohta ei ole kaebaja muuhulgas esitanud ka kaebuses, vaid alles kaebaja esindaja suunavate küsimuste peale menetlusosalise vande all ülekuulamise käigus. Kuna kaebaja ei ole neid asjaolusid õigeaegselt esitanud, ei olnud haldusorganil ilmselgelt võimalik neid ka maksuotsuse andmisel arvestada.

20. Maksuotsuses on põhjalikul selgitatud, miks on maksuhalduril põhjendatud kahtlus, et Stemori OÜ on variühing (maksuotsuse p 2.3 ja lk 20 p 3 jj) ning et Sergei Karpovitši ja V. Ž. vahel on pikaajalised suhted, mis samuti on üheks asjaoluks, mis kinnitavad maksupettuse läbiviimist. Kuigi kaebaja ei vastuta selle eest, milline on tehingu teise poole majandustegevus ja maksukäitumine, kummutab kaebaja võimaliku heausksuse asjaolu, et kaebaja juhatuse liige ja Stemori OÜ tõenäoliselt tegelik juht on omavahel pikaajalised tuttavad, keda hetkel kahtlustatakse ka sarnaste maksupettuste toimepanemises (kd II tl 44-45). Sealjuures on V. Ž. mõistetud samalaadsete kuritegude toimepanemises süüdi (Tallinna Ringkonnakohtu 27.07.2012 otsus nr 1-08-1292).

Kokkuvõttes on vaidlusaluste tehingute tõendamiseks esitatud üksnes arved, sularaha liikumist tõendavad dokumendid ja kaebaja juhatuse liikme ütlused. Kohus leiab, et need ei tõenda tehingute tegelikku toimumist, seejuures kuna kaebaja juhatuse liikme ütlused ei ole usaldusväärsed. Tehinguid, mida tegelikult ei ole toimunud, iseloomustabki tavapäraselt see, et selle kohta on esitatud väga vähe tõendeid ja maksuhalduril ei ole võimalik ka muid tõendeid menetluse jooksul koguda. Otseselt kaebaja mõjusfääris on tehingu toimumise kohta selgituste andmine, tehingute usutav ja majanduslikult mõttekas vormistamine ning piisav dokumenteerimine. Ka tehingute edasimüügi kohta esitatud andmed ei võimalda kontrollida seda, et kaebaja vahendas teenuseid või kaupu Stemori OÜ-lt. Arvestades kaebaja juhatuse liikme ütluste järjekindlusetust, näilikule tehingule iseloomulikku dokumentide ja muude tõendite puudumist tehingu toimumise kohta, Karpovitši pikaajalist tutvust isikuga, kes on tõenäoliselt Stemori OÜ nimel tegutseja (s.o arvete väljastaja) ja korduvalt samaliigilistes maksupettustes süüdi mõistetud, ei ole eluliselt usutav kaebaja osalemine tehingute ahelas üksnes heauskse ostjana (teenuste korral tellijana). Kaebaja otseses mõjusfääris oli nii tehingute põhjalik dokumenteerimine kui ka tõeste ja vastuoludeta ütluste andmine. Jättes tehingud piisavalt põhjalikult dokumenteerimata, on kaebaja endale ise võtnud riski, et tal ei õnnestu maksuhalduri põhjendatud kahtlust ümber lükata.

II

21. Maksuhaldur on seadnud kahtluse alla kaebaja ja Ranno Metall Group OÜ vahel ekskavaatori kasutamise teenuse osutamise. Tehingu toimumise kohta on esitatud Ranno Metall Group OÜ 29.08.2011 arve nr 100 ja 29.08.2011 väljastatud tööde üleandmise-vastuvõtmise akt (kd II tl 17- 18). Samuti nähtub teenuse eest tasumine arveldusarve väljavõttelt.

Ranno Sark ei ole tehingu toimumist kinnitanud ning selgitas, et ei ole ühtegi tehingut organiseerinud ega teinud (kd II tl 51 jj). Isiku ütlustest väikese kollase-mustakirju ekskavaatori nägemise kohta kuskil Põlvamaal ei saa järeldada teenuse osutamist kaebajale. Võimalik Ranno Metall Group OÜ tegelik juht V. Ž. ei ole samuti tehingu toimumist kinnitanud. Kohus märgib, et kaebaja ei saa ilmselgelt mõjutada tehingu teist poolt tehingut kinnitama, kuid sellise kinnituse puudumine võib olla üks asjaolu, mis koosmõjus teistega kinnitab maksuhalduri järelduse õiguspärasust. Teise poole eitust tehingu toimumise kohta kinnitab ka see, et tehingu teine pool on parandanud käibedeklaratsiooni nii, et augustikuus käive puudus.

14(16)

Maksuhaldur leiab, et vaidlustatud tehingu toimumine ei ole tõendatud järgmistel põhjustel:

- Kaebaja juhatuse liige Sergei Karpovitš ei osanud anda tehingu kohta teavet ja ütles, et tehinguga tegeles A. P., kes ei ole kinnitanud tehingu toimumist;

- Tehingu kohta esitatud dokumendid on puudulikud tööde arvestuse kohta ning puuduvad leping ja muud usaldusväärsed dokumendid tööde tegemise kohta;

- Ranno Sark on variisik, kes ei ole tehingu korraldamisega kursis ning Ranno Metall Group OÜ vastab variühingu tunnustele (puuduvad äriühingule omased rahalised väljaminekud, riigieelarvesse ei ole makse tasutud, äriühingul puudub reaalne tegevuskoht, toimiv juhtkond ja töötajad);

- Ranno Metall Group OÜ esitas 06.01.2012 parandatud 2011 augustikuu käibedeklaratsioonid, mille kohaselt äriühingul käive sel ajal puudus.

Kohus leiab, et eeltoodud asjaoludest tulenevalt on vastustaja piisavalt põhjendanud maksupettuse olemasolu kahtlust, mistõttu on vastupidise tõendamise koormus läinud üle kaebajale.

22. Vaidlust ei ole selle üle, et Karpovitši ja P. ütlused on vastuolus selles osas, kes tehingu sõlmis.

P. selgitas maksumenetluses, et ta oli Õismäel fassaaditööde objektijuht ega tea kaebaja nimel tehtud tehingutest midagi (kd II tl 195 jj). Samuti ei ole ta kuulnud Ranno Metall Group OÜ-st. 02.06.2014 istungil kinnitas P. samuti, et ta ei tegelenud klientide otsimise ega lepingute sõlmimisega ega oska samuti midagi öelda Ranno Sargi ja kaebaja vahel sõlmitud tehingute kohta. Kuna P. ütlused nimetatud osas ei erine maksumenetluses antud ütlustest, ei kahtle kohus ka maksumenetluses antud ütluste tõlke õigsuses.

Karpovitš ei ole 24.11.2011 ütlusi andes tehingu kohta midagi öelda osanud (kd I tl 185 jj), kuid on osanud tehingu kohta ütlusi anda 27.12.2011 (kd I tl 188 jj). Ütlustest nähtub võrdluses, et kui novembris ei tea Karpovitš tehingust midagi, siis detsembrikuus oskab täpsustada, et ta ise küsis ekskavaatori kohta Ranno Sargilt, kes andis suuliselt infot hinna kohta ja seejärel vormistati dokument. Samuti lepiti Ranno Sargiga kokku, et Ranno Metall Group OÜ viib ise ekskavaatori kohale. Ütlused on vastuolulised, sest kui algselt Karpovitš ei tea tehingu tegemise kohta, siis hiljem kirjeldab tehingu kohta asjaolusid, mis ei ole kirjalikest materjalidest sh raamatupidamisdokumentidest tuletatavad, nt kuidas toimus tehingus kokku leppimine.

02.06.2014 istungil andis Sergei Karpovitš täiendavaid selgitusi selle kohta, kuidas ta käis õlitehase juures Rannoga koos, kus vaadati, mis tööd tuleb seal (salvestisel 12:55:52 ja 13.12:59). Seega on ka istungil kaebaja esindaja andnud ütluseid asjaolude kohta, mis ei nähtu raamatupidamisdokumentidest, kirjeldades tehingu toimumist. Sellised 3 aastat hiljem antud ütlused on vastuolus kaebaja esindaja algsete, 3 kuud pärast tehingute toimumist antud ütlustega.

Täiendavalt on Karpovitši ütlused, et tehing sõlmiti Rannoga ja Ranno oli tehingus aktiivne osaline, vastuolus kaebaja enda selgitustega eriarvamuses (kajastatud maksuotsuse lk 15), kus väidetakse, et Ranno Sargil endal puudusid tehingute tegemiseks volitus ja tehingu sõlmis kolmas isik, kelle isikut ei ole kaebaja avaldanud (kd I tl 173). Arvestades asjaolu, et Karpovitš on kaebaja ainus juhatuse liige, kes selles tehingus kaebajat esindas, on kaebaja lepingulise esindaja ja seadusliku esindaja selgitused toimunu kohta niivõrd vastuolulised, et kumbagi ei saa pidada usaldusväärseks, sh Ranno Sargi rolli osas tehingus.

Eeltoodust tulenevalt nõustub kohus maksuhalduriga, et ka Karpovitši ütluste vastuolulisus on üks asjaolu, mis kinnitab maksupettuse toimepanemise kahtlust. Sealjuures on Karpovitšil ilmselgelt käesoleval ajal ütluste andmisel võimalik arvestada sellega, et Ranno Sargi surma tõttu ei ole tema ütluste tõesus kontrollitav. Kaebaja ei ole ka ise ütluste vastuolulisust selgitanud, vaatamata sellele, et tõendamise koormus on üle läinud kaebajale.

15(16)

23. Kaebaja leiab, et teenuse osutamine on tõendatud teenuse edasimüügiga. Teenus müüdi edasi Gateberg OÜ-le. Kuigi maksuotsuses ei ole kajastatud edasimüügiga seonduvat ja maksuhaldur ei ole edasimüüki kahtluse alla seadnud, on maksumenetluses üle kuulatud Gateberg OÜ juhatuse liige Jevgeni Tsõganov (kd II tl 158 jj). Tsõganovi ütluste kohaselt renditi ekskavaator kaebajalt ning Tsõganov suhtles üksnes Sergeiga (p-d 6, 8 ja 19). Isik ei tea kellele ekskavaator kuulus (p 12) ja autojuhti ei tea (p 18). Tsõganov teab Ranno Sarki, kes pakkus samuti teenuseid, kuid oktoobris ning Gateberg OÜ on soetanud ekskavaatoritöid Ranno Metall Group OÜ-lt septembris-oktoobris (p-d 23-24). nii kaebaja kui Ranno Metall Group OÜ renditud ekskavaatorid olid kollased, kuid arvatavasti ikkagi erinevad.

Istungil andis Tsõganov ütluseid, et ei tea, kas ekskavaator kuulus kaebajale, kuid on 99,9% kindel, et see oli tellitud mujalt (salvestis 11.13:48). Kaebaja kaudu ekskavaatorit rentides kohtus ta Ranno Sargiga ning arvab, et ekskavaator, mida Ranno pakkus on sama, mida kaebaja alguses pakkus (salvestis 11:17:09). Tsõganov arvab, et tegemist on sama ekskavaatoriga kollase värvi tõttu (11:26:11) ja kuna suurus oli sama (11:32:24). Numbreid ei kontrollinud. Edaspidi esindas Ranno Sark firmat Ranno Metall Group OÜ (salvestis 11:22:38) ning seda, mis firmat esindas, sai teada arvelt (salvestis 11.31:47).

Kohus jätab tähelepanuta vastustaja esitatud tõendi Ranno Metall Group OÜ ja Gateberg OÜ vahelise tehingu kohta 2011. aasta augustikuus (kd III tl 115 ja pöördel), millega vastustaja on soovinud tõendada Tsõganovi ütluste ebausaldusväärsust. Tsõganov kinnitas juba 23.04.2012 ütlustes, et tegi Ranno Metall Group OÜ-ga tehinguid septembris-oktoobris (kd II tl 158 jj p-d 24-25) ehk maksuhalduril oli juba siis tõendi olemasolul võimalik sellele tugineda. Ka juhul, kui see tõend ilmnes hiljem, kontrollib kohus maksuotsuse õiguspärasust selle andmise aja seisuga. Maksuhaldur ei saa jätta tõendile maksuotsuses tuginemata, et esitada see kaebaja eest varjatult HKMS § 88 lg 2 alusel alles kohtumenetluses.

Kohus leiab siiski, et Tsõganovi ütlused ei kinnita kaebaja poolt teenuse soetamist Ranno Metall Group OÜ-lt. Jevgeni Tsõganovi ütlustega ei ole kinnitatud seda, et kaebaja poolt renditud ekskavaatori rendileandjaks on omakorda Ranno Metall Group OÜ. Asjaoludest, et Tsõganov teab Ranno Sarki ja Ranno Sark pakkus sama teenuse osutamist ka Gateberg OÜ-le, ei saa teha järeldusi kaebaja ja Ranno Metall Group OÜ vahel tehingu toimumise kohta. Olukorras, kus Tsõganov ei olnud ekskavaatorite samasuses kindel ütluste andmisel vähem kui aasta jooksul teenuse osutamisest arvates, ei saa lugeda usaldusväärseks isiku mälu paranemist tehingu toimumisest kolm aastat hiljem ütluste andmisel. Kohtul ei ole põhjendatud kahtlust, et isik oli ütluste andmisel pahatahtlik, kuid kahtleb isiku mälus, arvestades asjaolu, et tehingu toimumise aegades on isik olnud ebatäpne (salvestise 11:27:54). Sarnaselt maksumenetluses antud ütlustele tugines isik ka kohtumenetluses ekskavaatori värvile ning mitte muudele olulistele tunnusmärkidele, kinnitades sealjuures, et ka neil endil on erinevaid ekskavaatoreid, sh kollaseid (salvestis 11:33:43). Samas ei erine isiku ütlused maksumenetluses antud ütlustest määral, et kohus peaks kahtlema ka maksumenetluses antud ütluste tõlke õigsuses. Ainuüksi kollase ekskavaatori olemasolust ei saa teha järeldust selle kohta, kas ja kes seda kaebajale rentis.

24. Kohus jääb Ranno Metall Group OÜ kui variühingu osas analoogsele seisukohale, mis on toodud kohtuotsuse punktis 20.

Kokkuvõttes on vaidlusaluse tehingu tõendamiseks esitatud üksnes arve, akt, sularaha liikumist tõendavad dokumendid ja kaebaja juhatuse liikme ütlused. Kohus märgib, et tehinguid, mida tegelikult ei ole toimunud, iseloomustabki tavapäraselt see, et selle kohta on esitatud väga vähe tõendeid ja maksuhalduril ei ole võimalik ka muid tõendeid menetluse jooksul koguda. Otseselt kaebaja mõ-

16(16) jusfääris on tehingu toimumise kohta selgituste andmine, sh selle kohta, kuidas toimus tehingu kokkuleppimine, teenuse üleandmine, arvepidamine jne. Kaebaja enda juhatuse liikme ütlused on olnud vastuolulised juba maksumenetluse jooksul, kus esmalt on juhatuse liige suunanud tehingu andmete küsimiseks teise isiku juurde ning kuu aega hiljem on juhatuse liikmele meenunud asjaolud, mis ilmselgelt kohtule esitatud dokumentidest ei nähtu. Kuigi kaebaja on väitnud, et raamatupidamisdokumendid on ära võetud, ei ole kaebaja kordagi tuginenud sellele, et tehingu kohta võiks mingeid täiendavaid dokumente üldse olemas olla, sh arvestades maksuhalduri esitatud äravõetud dokumentide nimekirja (kd III tl 89 jj). Ka tehingu edasimüügi kohta esitatud andmed ei võimalda kontrollida seda, et kaebaja vahendas ekskavaatoriteenust Ranno Metall Group OÜ-lt. Arvestades kaebaja juhatuse liikme ütluste järjekindlusetust, näilikule tehingule iseloomulikku dokumentide ja muude tõendite puudumist tehingu toimumise kohta, Karpovitši pikaajalist tutvust isikuga, kes on tõenäoliselt Ranno Metall Group OÜ nimel tegutseja (s.o arvete väljastaja) ja korduvalt samaliigilistes maksupettustes süüdi mõistetud, ei ole eluliselt usutav kaebaja osalemine tehingute ahelas üksnes heauskse ostjana (s.o teenuse tellijana). Kaebaja otseses mõjusfääris oli nii tehingute põhjalik dokumenteerimine kui ka tõeste ja vastuoludeta ütluste andmine. Jättes tehingud piisavalt põhjalikult dokumenteerimata, on kaebaja endale ise võtnud riski, et tal ei õnnestu maksuhalduri põhjendatud kahtlust ümber lükata.

III

25. Kohus leiab, et maksuotsus on põhjendatud ja maksuhaldur on piisavalt põhjendanud kahtlust maksupettuse toimumise kohta, mida kaebaja ei ole ümber lükanud. Kuna kaebaja ei teinud tegelikult tehinguid OÜ Stemori ja OÜ-ga Ranno Metall Group OÜ-ga, on kaebaja arvanud arvete alusel õigusvastaselt maha sisendkäibemaksu, saades sellest kasu ja tekitades riigile kahju. Kohus ei tuvastanud, et maksuhaldur oleks rikkunud kaebaja viidatud maksumenetluse printsiipe määral, mis tooks kaasa maksuotsuse tühistamise. Maksuotsuse koostamise ajaks ei olnud maksu määramise tähtaeg möödunud. Seetõttu jätab kohus kaebuse rahuldamata.

26. HKMS § 108 lg 1 kohaselt jätab kohus menetluskulud poole kanda, kelle kahjuks kohtuotsus tehakse. Kuna vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda.

Kohus selgitas 27.02.2014 määruses, millega kohus vabastas kaebaja kaebuselt taustava riigilõivu tasumisest, et kaebusest nähtub, et kaebajal on lepinguline esindaja, kes eeldatavalt ei esinda kaebajat tasuta. Kohus märgib, et riigilõivu tasumine on kohustuslik, kuid lepingulise esindaja kaudu kohtumenetluses osalemine on vabatahtlik. Kaebaja juhatuse liikmel on võimalik kohtumenetluses osaleda isiklikult ning vältida sellega täiendavate menetluskulude tekkimist ja tasuda nende arvelt hoopis riigilõiv. Seetõttu ei ole õigustatud kasutada tasulist õigusteenust ja jätta selle arvelt riigile riigilõivu kaebuselt tasumata. Arvestades kohtumenetluse läbimiseks kulunud aega, ei pea kohus menetlusabi andmise põhjendatuse kontrolli uuesti vajalikuks, kuna käesolevaks ajaks on see sisuliselt läbitud kohtumenetluse tõttu ebaproportsionaalne. Küll aga nähtub kohtule esitatud dokumentidest, et kaebaja juhatuse liige on pidanud võimalikuks tasuda õigusabi kulude eest kohtumenetluse jooksul 720 eurot ja kaebaja ise sularahas 360 eurot (kd III tl 207 ja 210). Nimetatud asjaolu on ringkonnakohtul võimalik arvestada apellatsioonkaebuse esitamisel ja menetlusabi jätkamise otsustamisel HKMS § 114 lg 2 alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Sullin