3-11-890/25 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Einar Vene ja Maili Lokk Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 28. november 2014, Tartu Haldusasja number 3-11-890 Haldusasi Alina Kopatši kaebus Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 09.03.2011. a korralduse nr 56 p-de 1 ja 2 ning 16.03.2011. a ettekirjutuse nr 7-3.2/4 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 11.08.2011. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Narva-Jõesuu Linnavalitsuse apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Alina Kopatš, esindaja Andrei Matvejev Vastustaja Narva-Jõesuu Linnavalitsus RESOLUTSIOON 1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 11.08.2011. a otsus muutmata. 2. Narva-Jõesuu Linnavalitsuse poolt apellatsioonimenetluses kantud kulud (riigilõiv) jätta tema enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s.o 28.11.2014, arvates (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Narva-Jõesuu Linnavalitsus otsustas 06.09.2004. a korraldusega nr 217 (tl 38) väljastada ehitusloa elamu ehitamiseks aadressil XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX ning 29.09.2004. a korraldusega nr 154 ehitusloa ehitise rekonstrueerimiseks samal aadressil (tl 39).

2. Narva-Jõesuu Linnavalitsus peatas 14.10.2004. a korraldusega nr 236 korralduse nr 217 täitmise kuni kohtuotsuse jõustumiseni vastava korralduse vaidlustamise haldusasjas.

2

3. Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 21.02.2005. a korraldusega nr 33 tunnistati 06.09.2004. a korraldus nr 217 kehtetuks. Jõhvi Halduskohus tühistas 05.05.2005. a otsusega haldusasjas nr 3-59/2005 korralduse nr 33. Narva-Jõesuu Linnavalitsus tunnistas 29.09.2005. a korraldusega nr 267 oma korralduse nr 33 kehtetuks, mistõttu jäi kehtima korraldus nr 217.

4. Narva-Jõesuu Linnavalitsus peatas 17.05.2006. a korraldusega nr 161 korduvalt korralduse nr 217 täitmise.

5. A. Kopatš kui XXXXXXXXXXX omanik esitas 2010 JA 2011. a Narva-Jõesuu Linnavalitsusele taotlused (tl 45-50), milles palus tühistada 14.10.2004. a korralduse nr 236 ning 17.05.2006. a korralduse nr 161, teostada ehitise kasutusloa väljaandmiseks vajalikud toimingud ning anda välja kasutusluba 06.09.2004. a korralduse nr 217 alusel ehitatud elamule asukohaga XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX .

6. Narva-Jõesuu Linnavalitsus tunnistas 09.03.2011. a korraldusega nr 56 (tl 10) kehtetuks oma 06.09.2004. a korralduse nr 217 (p 1), 29.09.2004. a korralduse nr 154 (p 2), 14.10.2004. a korralduse nr 236 (p 3) ja 17.05.2006. a korralduse nr 161 (p 4). Korralduse kohaselt tingis ehituslubade kehtetuks tunnistamise asjaolu, et aadressile XXXXXXXXXXX ehitiste projekteerija N. Kostina esitas ehituslubade taotlemisel teadlikult valeandmeid (kruntide XXXXXXXXXXX omanike omavahelise kokkuleppe kohta ehitistevaheliste kauguste osas) ning see on tuvastatud Viru Maakohtu 05.04.2010. a otsusega asjas nr 1-10-3956. Narva-Jõesuu Linnavalitsus tegi 16.03.2011 ettekirjutuse nr 7-3.2/4 (tl 11), mille kohaselt pidi A. Kopatš koheselt peatama sauna edasise ehitustegevuse aadressil XXXXXXXXXXX ; koostama uue ehitusprojekti, mis vastaks väljastatud projekteerimistingimustele ning taotlema uue ehitusloa. Ettekirjutus tuli täita hiljemalt 30.09.2011.

7. A. Kopatš esitas 07.04.2011 Tartu Halduskohtule kaebuse Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 09.03.2011. a korralduse nr 56 p-de 1 ja 2 ning 16.03.2011. a ettekirjutuse nr 7-3.2/4 tühistamiseks. Kaebuse põhjendused: 7.1. Projekteerija N. Kostina poolt projektis valeandmete esitamine ei tähenda, et XXXXXXXXXXX kinnistu omanik kui taotleja esitas ehitusloa taotlemisel valeandmeid. Seda seisukohta kinnitab Tartu Ringkonnakohtu 15.09.2005. a otsus haldusasjas nr 2-3-258/05. 7.2. Vaidlustatud 09.03.2011. a korraldus ei vasta haldusmenetluse seaduse (HMS) § 64 lg-le 3, sest vastustaja ei ole ehituslubade kehtetuks tunnistamisel kaalutlusõiguse teostamisel selles sättes nimetatud asjaoludega arvestanud. Näiteks pole arvestatud, et ehituslubade väljaandmisest on möödunud vastavalt seitse ja kuus aastat. Vaidlustatud korraldusest ei selgu kinnistu omaniku roll valeandmete esitamisel jms. Samuti on selles jäänud arvestamata ehituslubadega seotud halduskohtu järeldused ja kohtuotsus. Korraldusest ei nähtu kaebaja usaldusega arvestamist vastavalt HMS § 67 lg-le 1 ega HMS § 67 lg-s 2 sätestatuga arvestamist. Kehtetuks tunnistatud ehituslubade alusel juba teostati täies mahus elamu rekonstrueerimine ning olulises mahus sauna ehitustööd. 7.3. Vaidlustatud korraldus rikub ka ehitusseadusega (EhS) esitatud nõudeid. See seadus näeb ette, et ehitusloa kehtetuks tunnistamine on kohaliku omavalitsuse pädevuses ning vastavalt EhS § 19 lg 4 p-le 5 lahendatakse kohaliku omavalitsuse ülesannete jaotamine linna ehitusmäärusega. Narva-Jõesuu linna ehitusmääruse § 3 lg 2 p 1 näeb ette, et linnavalitsus võib annulleerida ehitusloa, kuid kaebaja hinnangul ei ole see sama kehtetuks tunnistamisega. Isegi kui linnavalitsus oli ehituslubade kehtetuks tunnistamiseks pädev organ, pole ehituslubade kehtetuks tunnistamisel järgitud EhS § 28 lg-t 3, sest korralduses pole määratud, millised on ehituslubade kehtetuks tunnistamise tagajärjed.

3

7.4. Vaidlustatud korraldus on ebatäpne, kuna selle kohaselt anti 06.09.2004. a korraldusega nr 217 ehitusluba elamu ehitamiseks ning 29.09.2014. a korraldusega nr 154 ehitusluba sauna rekonstrueerimiseks. Tegelikult elamu rekonstrueeriti ning saun ehitati uuesti. 7.5. Ka 16.03.2011. a ettekirjutus ei vasta HMS ja EhS nõuetele. Ettekirjutuse preambula kohaselt tühistas vastustaja 09.03.2011. a ehitusloa nr 56. Jääb ebaselgeks, millise ehitusloa tühistamisest käib jutt. Samuti on ebaselge ettekirjutuse õiguslik alus, kuna ettekirjutuses viidatakse Narva-Jõesuu linna ehitusmääruse §-le 181, kuid selles sättes puuduvad alused ehitusloa kehtetuks tunnistamiseks või tühistamiseks. Ebaselge on, millistele projekteerimistingimustele peab vastama kaebaja sauna kohta koostatav uus ehitusprojekt. Lisaks, kuna sauna ehitusalune pind on 30 m2, siis vastavalt EhS § 15 lg 1 p-le 1 on tegemist väikeehitisega ning sel juhul pole vaja ehitusprojekti koostada, v.a EhS § 16 lg-s 3 sätestatud juhtudel. Ettekirjutuses sisalduv hoiatus selle täitmata jätmise tagajärgede kohta jääb üldse arusaamatuks. Sellest paistab, nagu ettekirjutuse teinud ehitusjärelevalvet teostav ametnik kehtestab ettekirjutuses hoopis Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 09.03.2011. a korraldusega ehituslubade kehtetuks tunnistamise tagajärgi, milleks tal aga pädevus puudub. Ettekirjutuses tehtud viited EhS § 61 lg-le 6 ja § 64 lg-le 8 on vastuolulised. Asendustäitmise ja sunniraha seadus (ATSS) ei näe sunnivahendina ette trahvi.

8. Tartu Halduskohus rahuldas 11.08.2011. a otsusega kaebuse täielikult ning mõistis vastustajalt kaebaja kasuks välja riigilõivu 15,97 eurot. Otsuse kohaselt ei vasta vaidlustatud 09.03.2011. a korralduse p-d 1 ja 2 HMS § 64 lg-te 2 ja 3 ning § 66 lg 1 ja § 67 lg-te 1 ja 2 nõuetele. Arvestatud pole asjaoluga, et valeandmete esitamises mõisteti süüdi projekteerija, kuid taotluse ehitusloa saamiseks esitas kaebaja seaduslik esindaja. Ei nähtu, et vastustaja oleks tuvastanud tema seotuse teadliku valeandmete esitamisega. Samuti ei nähtu arvestamist asjaoluga, et saun oli juba püstitatud ning ehituslubade andmisest oli möödunud palju aega. Pole arvestatud kaebaja usaldust ega tema huve teiste huvidega kaalutud. Riigikohtu praktikast tuleneb, et haldusorgan ei ole EhS § 28 lg 1 p-des 1 – 7 esinevate aluste esinemisel kohustatud ehitusluba alati kehtetuks tunnistama ning realiseeritud ehitusloa puhul pole see ka enam võimalik. Praegusel juhul ei sisalda vaidlustatud korraldus selle mõistmiseks ja kontrollimiseks piisavaid põhjendusi ja kaalutlusi ning on õigusvastane ja rikub kaebaja õigusi. Vaidlustatud 16.03.2011. a ettekirjutuse õiguslikuks aluseks ei saa olla selles viidatud EhS § 61 lg 1 p 5, kuna enne sauna ehitamiseks antud ehitusloa kehtetuks tunnistamist oli ehitusluba siiski olemas. Ettekirjutuse aluseks ei saa olla ka EhS § 61 lg 1 p 2, kuna miski ei kinnita, et sauna ehitamise käigus pole kinni peetud projekteerimistingimustest. Arusaamatuks jäävad ka ettekirjutuse nõuded ja nende täitmiseks antud tähtaeg.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

9. Narva-Jõesuu Linnavalitsus esitas 12.09.2011 apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistada ja asja halduskohtule uueks läbivaatamiseks saata. Apellatsioonkaebuses täpsustati, et 06.09.2014. a korraldusega nr 217 väljastati tegelikult ehitusluba sauna ehitamiseks ning 29.09.2004. a korraldusega nr 154 ehitusluba sauna rekonstrueerimiseks. Halduskohtu otsusele vaidles vastustaja vastu järgmistel põhjustel: 9.1. Vastustaja leidis, et 09.03.2011. a korralduse nr 56 p-dega 1 ja 2 tunnistati kehtetuks täpselt need dokumendid, mis on seotud projektiga, millega linnavalitsusele esitati valeandmeid. 9.2. A. Kopatši seadusliku esindaja pädevuse tuvastamine toimus tema avalduste menetlemise käigus vastava ametniku poolt ning ei olnud vajadust seda vaidlustatud korralduses kajastada.

4

9.3. Keegi ei vaidlusta kehtetuks tunnistatud ehitusloa realiseerimist. Tuleb märkida, et kaebaja ei vaidlustanud nende korralduste kehtetuks tunnistamist, millega peatati ehitusloa täitmine. 9.4. EhS § 28 lg 3 kohaselt on ehitusloa väljastajal õigus ehitusluba kehtetuks tunnistada, kui selle taotlemisel on teadvalt esitatud valeandmeid. 9.5. Kohus märkis küll, et XXXXXXXXXXX ehitusloa täitmine on vastustaja 17.05.2006. a korraldusega nr 161 peatatud, kuid kohus ei leidnud, kas oli kasutatud muid vahendeid olukorra parandamiseks. Kohus jättis tähelepanuta, et vastustaja peatas ehitusloa täitmise korduvalt. 9.6. Kohus ei põhjendanud, milliseid kaebaja õigusi vaidlustatud korraldus ja ettekirjutus rikuvad.

10. A. Kopatši 17.10.2011. a vastuses palutakse apellatsioonkaebus rahuldamata jätta. Vastuse kohaselt on apellatsioonkaebus esitatud ebapädeva isiku – linnapea – poolt, sest pädev isik olnuks linnasekretär. Kaebaja kordas oma seisukohti, et kohtuotsus N. Kostina suhtes kriminaalasjas nr 1-10-3956 ei saa olla aluseks ehituslubade kehtetuks tunnistamisele. Pole selge, kuidas mõjutab vastustaja poolt viidatud kohtu seisukoht leebemate vahendite kasutamise kohta kohtuotsuse õigsust ja seaduslikkust. Ettekirjutuses on selgelt kirjas, et ettekirjutuse täitmata jätmisel tuleb taastada eelnev olukord, s.o ehitis lammutada. Samuti jääb kaebaja teiste põhjenduste juurde seoses ettekirjutuse õigusvastasusega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ja Tartu Halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamiseks ei ole alust. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad ka apellandi (vastustaja) poolt ringkonnakohtu menetluses kantud kulud tema enda kanda.

12. Esmalt märgib ringkonnakohus seda, et põhjendatud ei ole kaebaja seisukoht, nagu ei saanuks seadusest tulenevalt apellatsioonkaebusele alla kirjutada Narva-Jõesuu linnapea A. Noormägi. KOKS § 49 lg 1 järgi on linnapea linnavalitsuse juht, kes esindab linnavalitsust. KOKS § 50 lg 1 p-de 2 ja 4 kohaselt esindab linnapea omavalitsusüksust ja linnavalitsust vastavalt seadusega, valla või linna põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele ning kirjutab alla linnavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele valitsuse dokumentidele. Kuna käesolevas asjas on apellandiks Narva-Jõesuu Linnavalitsus, siis võis apellatsioonkaebuse allkirjastada ka selle esindajana linnapea olenemata sellest, et KOKS § 55 lg 4 p-st 6 tulenevalt esindab linna kohtus linnasekretär. 13. Ringkonnakohtu hinnangul leidis halduskohus vaidlustatud otsuses põhjendatult, et Narva-Jõesuu 09.03.2011. a korraldus nr 56 ei vasta selle p-de 1 ja 2 osas HMS §-dest 64 lg 2 ja 3, 66 lg 1 ning 67 lg 1 ja 2 tulenevatele nõuetele, sest see ei sisalda asjakohaseid põhjendusi, sellest ei nähtu kaalutlusõiguse teostamist ega ka seda, kuidas on arvestatud kaebaja usaldust 2004 ja 2005. a väljastatud ehituslubade kehtimajäämise suhtes ja asjaolu, et viidatud ehituslubade alusel ehitatud ehitised olid 2011. a seisuga valmis ja reaalselt olemas. Narva-Jõesuu 09.03.2011. a korraldus nr 56 anti selle sisust nähtuvalt vastusena kaebaja taotlustele, kus viimane taotles linnavalitsuselt kehtivate ehituslubade alusel valminud ehitistele kasutusloa väljaandmist aadressil XXXXXXXXXXX Narva-Jõesuu. Vaidlustatud korralduse p-dega 1 ja 2 tunnistati kehtetuks 06.09.2004. a korraldus nr 217, millega väljastati kaebajale ehitusluba elamu ehitamiseks aadressil XXXXXXXXXXX ning 06.09.2004 välja antud ehitusluba nr 154, millega anti kaebajale ehitusluba ehitise rekonstrueerimiseks aadressil XXXXXXXXXXX . Kehtetuks tunnistamise ainsa põhjendusena on tehtud viide EhS § 28 lg 1 p-le 3 (ehitusloa väljastajal on õigus ehitusluba kehtetuks tunnistada, kui selle taotlemisel on

5

teadvalt esitatud valeandmeid) ja sellele, et kriminaalasjas nr 1-10-3956 tunnistati valeandmete esitamises süüdi XXXXXXXXXXX ehitusprojekti koostanud füüsilisest isikust ettevõtja N. Kostina. Kuna ehitusloa taotlused esitas kaebaja seaduslik esindaja, mitte N. Kostina ja viidatud kriminaalasjas ega ka muul viisil haldusorgani poolt ei ole tuvastatud kaebaja või tema seadusliku esindaja seotust projekteerija poolt linnavalitsusele valeandmete esitamisega, siis on halduskohus põhjendatult leidnud, et EhS § 28 lg 1 p 3 ei saa antud juhul olla varasemalt välja antud ehituslubade kehtetuks tunnistamise aluseks. Sellele on muuhulgas viidatud ka Tartu Ringkonnakohtu varasemas, 15.09.2005. a otsuses haldusasjas nr 2-3-258/05, milles ringkonnakohus märkis, et: „Alusetu on ka apellandi seisukoht, et projekteerija poolt asendiplaanile tehtud märkus, et ehituse vahelised kaugused kruntidel XXXXXXXXXXX tn Narva-Jõesuus on võetud omanike vastastikuse kokkuleppe järgi, on käsitletav valeandmete esitamisena ehitusloa taotlemisel. Viidatud asendiplaanil on ka märge, et omanike avaldus hoitakse projekti tegija arhiivis. Juhul, kui sellist avaldust projekteerija arhiivis ei ole, siis võib rääkida projekteerija poolt ebaõigete andmete esitamisest, kuid samas ei saa väita, et ehitusloa taotleja oleks esitanud ehitusloa taotlemisel valeandmeid.“ Nimetatud kohtuasjas vaidlustas L. Kopatš Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 21.02.2005. a korraldust nr 33, millega linnavalitsus tühistas XXXXXXXXXXX kohta 06.09.2004 antud korralduse nr 217 (kaebajale ehitusloa andmine elamu ehitamiseks aadressil XXXXXXXXXXX ). 14. Halduskohus viitas otsuse tegemisel põhjendatult ka Riigikohtu lahenditele haldusasjades nr 3-3-1-23-06 ja nr 3-3-1-63-10, kus leiti, et EhS § 28 lg 1 p-des 1 kuni 7 esinevatel alustel ei ole haldusorgan kohustatud ehitusluba alati kehtetuks tunnistama ja ehitise valmimise läbi realiseeritud ehitusloa puhul ei ole see ka enam võimalik. Seejuures märgiti, et ehitusloa kehtetuks tunnistamine on äärmiselt range mõjutusvahend, mida tuleb hoolega kaaluda ja kohaldada kohases menetluses üksnes ilmselgelt domineeriva avaliku huvi korral. Seda, milline on see ilmselgelt domineeriv avalik huvi, mis tingis just niisuguse sisuga korralduse andmise olukorras, kus ehitis on juba valmis, linnavalitsuse 09.03.2011. a korraldusest ei nähtu. Seega on halduskohus jõudnud õigele seisukohale, märkides, et haldusakt, mis ei sisalda selle mõistmiseks ja kontrollimiseks piisavas ulatuses põhjendusi ja kaalutlusi on õigusvastane ja rikub niisugusena ka selle adressaadi õigusi. Asjaolu, et linnavalitsus on varasemalt XXXXXXXXXXX jaoks välja antud ehitusluba oma haldusaktidega peatanud, ei muuda vaidlusalust 09.03.2011. a korraldust motiveerituks ega õiguspäraseks korralduseks.

15. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga ka selles osas, mis puudutab 16.03.2011. a ettekirjutuse tühistamist. Kohaliku omavalitsuse ametiisiku õigus teha ehitise omanikule ettekirjutusi, tulenes EhS §-dest 60 lg 1 p 7 ja 61 lg 1. Vaidlustatud 16.03.2011. a ettekirjutuse aluseks on samuti väide, et XXXXXXXXXXX omanik A. Kopatš on esitanud ehitusloa taotluses valeandmeid, mistõttu andis linnavalitsus 09.03.2011 korralduse, tühistades oma varasema 06.09.2004. a korralduse nr 217 ja ka ehitusloa nr 154. Nagu varem juba märgitud, ei ole vastustaja poolt viidatud kriminaalasjas ega ka muul viisil tõendatud, et ehitusloa taotlused esitanud kaebaja või tema seaduslik esindaja oleksid ehitusloa taotlemisel esitanud linnavalitsusele teadvalt valeandmeid. Asjaolu, et linnavalitsus tunnistas 2004-2005. a alates XXXXXXXXXXX osas kehtinud ehitusload kehtetuks, ei saa olla alus XXXXXXXXXXX omanikule ettekirjutuse tegemiseks EhS § 61 lg 1 p 5 alusel, sest kuigi XXXXXXXXXXX osas välja antud ehitusload tunnistati vahetult enne ettekirjutuse tegemist kehtetuks, olid need varasemalt siiski olemas ja kehtivad ning puudub alus öelda, et nende ehituslubade alusel juba valmis olevad ehitised ehitati ilma ehitusloata. Teise alusena on ettekirjutuses viidatud EhS § 61 lg 1 p-le 2, kuid ka see ei saa olla ettekirjutuse tegemise aluseks, sest ettekirjutusest ei nähtu, et aadressil XXXXXXXXXXX ehituslubade alusel

6

ehitatud hooned ei vastanud linnavalitsuse poolt välja antud projekteerimistingimustele. Kuna vaidlust ei ole selles, et XXXXXXXXXXX asuv saun on juba valmis ehitatud ja vastustaja ei ole varasemalt väitnud ega tõendanud, et ehitamine toimus projekteerimistingimustele mittevastava ehitusprojekti alusel, siis leidis halduskohus põhjendatult, et arusaamatud on ka ettekirjutuses toodud nõuded peatada sauna edasine ehitamine ja koostada uus väljastatud projekteerimistingimustele vastav ehitusprojekt. Vastustaja väited selle kohta, et vaidlustatud korralduse andmisel ja ettekirjutuse tegemisel arvestati ka naaberkrundi omaniku õigusi ja huve, kuna kohtupraktikas on asutud seisukohale, et ehitusloa andmisel tuleb muuhulgas arvestada naabri õigusi ja huve, ei ole käesoleval juhul asjakohased, sest tegemist ei ole ehituslubade andmise menetlusega.

Agu Timmi

Einar Vene

Maili Lokk