1-14-532/33 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 01.12.2014.a., Rakvere kohtumaja Videokohtuistungi toimumise aeg 12.11.2014.a. Kohtuasja number 1-14-532 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Kai Rosar Tõlk

Kaitsja Tatjana Šibajeva

Matti Reinsalu Kohtuasi

Viru Vangla materjalid vangistusest tingimisi S.G enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu S.G, isikukood , XXX Vene Föderatsiooni kodanik, viibimiskoht: Viru Vangla

Karistuse kandmise algus 31.03.2014 09.12.2014 ja lõpp

RESOLUTSIOON:

Jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega S.G vabastamata.

Välja mõista S.G-lt menetluskuluna riigituludesse 72 eurot kaitsetasu adv.

Matti Reinsalu poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 AS-s SEB Pank, nr EE932200221023778606 AS-is Swedbank, nr

EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal või nr

EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049900. Kui

rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, , tema kaitsjale S.G-le ja prokurörile.

2 Asjaolud.

Viru Vangla esitas 26.09.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava S.G vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

S.G tunnistati Viru Maakohtu 27.02.2014.a. otsusega süüdi KarS § 424 järgi ja mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust 1/3 võrra,

lõplik karistus 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru

Maakohtu 28.08.2013.a. otsusega mõistetud ja kandmata jäänud karistuse võrra – 18 tundi üldkasulikku tööd, so 9 päeva vangistust, ja mõisteti liitkaristuseks 8 kuud 9 päeva vangistust.

Vangla poolt koostatud kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on S.G kriminaalkorras karistatud 3 korda ning vanglakaristust kannab esimest korda. Antud karistus

on mõistetud mootorsõiduki joobes juht dünaamika on jäänud samaks, imise eest. Kuritegude jätkuvalt juhib autot narkojoobes. Soodusteguriks on narkootiliste ainete tarvitamine.

Vanglas olles on alates 28.07.2014 töötanud majandustööl koristajana. Kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda oma isa korterisse xxxx. S.G

on omandanud aga kutsehariduse põhihariduse, peale seda asus õppima kutsekooli, jättis lõpetamata. Ei ole varem ametlikult töötanud, saab aru töötamise vajalikkusest. Riigikeelt

ei valda. Vabanedes tingimisi ennetähtaegselt ei ole S. kindlat töökohta G . Vanemad

on nõus materiaalselt toetama. Omab võlgnevusi kohtutäiturile summas 1526.92, mida teda pole vanglas olles tasunud. Isik võib panna tulevikus toime kasu saamise eesmärgil kuritegusid, kui tal puuduvad rahalised vahendid.

S on uhted lähedastega head. Isiku väidete kohaselt suhtleb ta ühe kriminaalkorras karistatud isikuga. Isikut on kaks korda kriminaalkorras karistatud narkojoobes mootorsõiduki juhtimise eest. Isik ise ei tunnista, et tal oleks probleeme narkootikumide tarvitamisega, kuid kaks viimast kuritegu

on toime pandud narkojoobes. Isik pani . Isikut on kahel korral katseajal toime väärtegusid karistatud joobes juhtimise eest, mistõttu isik ei aktsepteeri ühiskonnas kehtivaid reegleid ja

norme. Arvestades kinnipeetava varasemat karistatust on uue mitte vägivaldse kuriteo

toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 34%.

Viru Vangla toetas S. tingimisi ennetähtaegset vabanemist. G

Prokuratuuri seisukoht.

10.11.2014 kohtule edastatud seisukohas

kinnipeetava märkis prokurör, et ei soovi võtta osa

tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur ei toetanud kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. S. varasem elukäik ning G toimepandud kuritegude iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Tegemist on isikuga, keda on karistatud 3-l korral kriminaalkorras mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis.

Olukorras, kus aastast aastasse hukkub purjus juhtide süül Eest Vabariigis kümneid ja saab i

vigastada sadu inimesi, nõuavad positiivse üldpreventsiooni põhimõtted riigipoolset reaktsiooni, mis annaksid selge signaali sellest, et liiklusõigusrikkumiste näol on tegemist riigi

poolt rangelt karistatava vangistu te õigusrikkumistega, mis võib väljenduda se täiel määral ära kandmises. Süüdimõistetu oma tegevusega pani korduvalt ohtu teised liiklejad ja jalakäijad.

3

Kinnipeetav ei ole õigustanud kohtu usaldust antud võimal ega ole osanud hinnata temale ust karistust vabaduses kanda, pannes katseajal toime uue liikluskuriteo, st ta on rikkunud katseaja tingimusi kõige raskemal viisil. Seega S.G puhul on olemas kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei

ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Kinnipeetav on näidanud oma käitumisega, et kriminaalhooldus ei ole küllaldane meede, mis hoiab ära tema

poolt uute süütegude misest. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega toimepane

kaasneb samuti katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja lisakohustuste panemisega

süüdimõistetule. Prokuratuuril puudub süüdimõistetu seekord suudaks selle veendumus, et

läbida nõuetekohaselt.

Tingimisi mõistetud karistus ja tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabanemine ei ole

niivõrd erinevad, et süüdimõistetu poolt karistuse tingimisi kandmisel katseaja tingimuste

rikkumine ei võimalda teha järeldusi süüdimõistetu poolt võimalike rikkumiste kohta

vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Mõlemal juhul on süüdimõistetu

kohustatud käituma õiguskuulekalt ja alluma kriminaalhooldaja järelevalvele. Kui

süüdimõistetu pole ühel juhul suutnud neid tingimusi täita, annab see aluse kahelda tema

suutlikkuses teha seda teisel juhul. Nimetatud kinnipeetava puhul on tegemist e kõrg käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada.

S.G otseselt seotud narkootikumide tarvitamisega. kriminaalne käitumine on Vangla on l ohtlikuks avalikkusele. Prokuratuuril ei ole tekkinud kindlat ugenud süüdimõistetut

veendumust, et süüdimõistetu ei kujutaks vabaduses viibides ohtu ühiskonnale ning oleks sobilik kriminaalhooldusametniku käitumiskontrollile allutamiseks. Olukorras, kus kinnipeetav

ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest tema vabastamise korral oleks ühiskonna heaolu ohustatud.

Piirangud, mis on seotud kriminaalhooldusega, ei ole piisavad süüdimõistetu õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Käitumiskontroll ei hoiaks teda uute kuritegude toimepanemisest ja tema

käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning

karistamise eesmärgid jäävad täitmata.

Süüdimõistetu mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta poolt on uue jooksul 34%, mis ei ole madal risk.

Maakohtu istung.

12.11.2014 toimunud videokohtuistungil avaldas kinnipeetav, et ei soovi vabaneda enne tähtaega. Kinnipeetava kaitsja märkis, et vabanemiseni on jäänud 27 päeva.

Kohtumääruse põhjendused. Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja

neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

4 Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja ning tutvunud prokuröri seisukohtadega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kuigi isikul on vabaduses olemas elukoht ja vangla toetab tema vabanemist, on kohtu hinnangul isiku vabastamist mittetoetavad asjaolud kaalukamad.

Tegemist on isikuga, keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud samalaadsete kuritegude

toimepanemise eest. Korduv karistatus samalaadsete kuritegude eest näitab, et isik ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ning jätkab kuritegude toimepanemist. Isikul puudub vabanedes töökoht. Kohus märgib, et töökoha ja seega sissetuleku olemasolu on

isiku ennetähtaegse vabastamise üks eeldustest, mistõttu kohus käesoleval juhul ei pea

põhjendatuks kinnipeetavat ennetähtaegselt vabastada. Kuivõrd isik on materiaalse kasu

saamise eesmärgil kurite toime pannud, on tõenäoline, et majanduslike raskuste ilmnemisel o võib ta taas varavastaseid kuritegusid toime panna.

Kuritegude toimepanemisel on soodusteguriks olnud narkootiliste ainete tarvitamine, isik on kuritegusid pannud toime narkojoobes. Kuna isik ise ei tunnista probleemi olemasolu, on kohtu hinnangul olemas risk, et isik jätkab vabaduses narkootiliste ainete tarvitamist ja paneb nende mõjul toime uusi õigusrikkumisi. Tegemist on isikuga, kes on varasemalt katseajal olles kriminaalhoolduse nõudeid rikkunud.

Kohus märgib, et eeltoodu näitab, et isik ei suhtu tõsiselt temale kriminaalhoolduse ajaks

pandud kohustustesse. Kohus leiab, et kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine oleks

käesoleval hetkel ennatlik, kuivõrd allutamine käitumiskontrollile ei suuda isikut mõjutada käituma seaduskuulekalt.

Kohus märgib, et vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta uue mitte jooksul on 34%, mis ei ole madal risk. Kinnipeetava vabastamist ei toeta ka prokuratuur.

Kohus rõhutab, et reeglina tuleb süüdimõistetul ära kanda talle mõistetud karistus tervikuna

ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et S.G puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine.

Eeltoodust tulenevalt, kohus ei nõustu süüdimõistetu S.G vabastamisega vangistuse kandmisest enne tähtaega.

Maakohus juhindus KarS § 76 ning KrMS § 175 lg 1 p 4, § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387

sätteist.

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp