3-13-2364/31 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

1

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-13-2364 Otsuse kuupäev 1. detsember 2014 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi XXX kaebus Sotsiaalkindlustusameti 09.07.2013 otsuse nr 998069 ning 30.09.2013 vaideotsuse nr 1.1-11/867 tühistamiseks ja Sotsiaalkindlustusameti kohustamiseks kompleksse tervisliku ekspertiisi läbiviimiseks Asja läbivaatamine 01.10.2014 kohtuistungil ja kirjalikus menetluses Menetlusosalised

Resolutsioon Kaebaja – XXX Kaebaja esindaja – vandeadvokaat Ilya Zuev Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet

1. Jätta kaebus rahuldamata. 2. Määrata vandeadvokaat Ilya Zuevile haldusasjas nr 3- 13-2364 XXX riigi õigusabi osutamise eest riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi osutamisel kantud sõidukulud 602 (kuussada kaks) eurot, millele lisandub käibemaks 120 (ükssada kakskümmend) eurot 40 (nelikümmend) senti, s.o kokku 722 (seitsesada kakskümmend kaks) eurot 40 (nelikümmend) senti. 3. Eesti Advokatuuri juhatusel kanda riigi õigusabi tasu ja sõidukulu 602 (kuussada kaks ) eurot, millele lisandub käibemaks 120 (ükssada kakskümmend) eurot 40 (nelikümmend) senti, s.o kokku 722 (seitsesada kakskümmend kaks) eurot 40 (nelikümmend) senti Grandman Law Firm Advokaadibüroo arvele.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 31. detsember 2014. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

2

Asjaolud ja menetluse käik

1. 09.07.2014 otsusega nr 998068 määras Sotsiaalkindlustusamet XXX töövõime kaotuse ulatuseks 50%. Sama päeva otsusega nr 998069 jättis Sotsiaalkindlustusamet XXXl puude tuvastamata. XXX esitas otsuste peale vaide. 30.09.2013 vaideotsusega nr 1.1-11/867 rahuldas Sotsiaalkindlustusamet vaide osaliselt ja tunnistas kehtetuks 09.07.2014 otsuse nr 998068 ning tegi ettekirjutuse asja uueks läbivaatamiseks. 09.07.2014 otsuse nr 998069 osas jäeti vaie rahuldamata. 03.10.2013 otsusega nr V1675 tuvastas Sotsiaalkindlustusamet XXXl töövõime kaotuse ulatuseks 60%.

2. Tartu Halduskohtusse saabus 19.11.2014 XXX kaebus Sotsiaalkindlustusameti 30.09.2013 vaideotsuse õigusvastasuse tuvastamiseks. Ühtlasi taotles ta enda riigilõivu tasumisest vabastamist kaebuse esitamisel. 3. Oma 17.01.2014 määrusega jättis Tartu Halduskohus XXX kaebuse käiguta ning andis talle tähtaja oma nõude täpsustamiseks.

4. 21.03.2014 esitas XXX taotluse riigi õigusabi saamiseks. 25.03.2014 määrusega rahuldas Tartu Halduskohus taotluse ning andis talle riigi õigusabi kaebuse täienduse koostamiseks.

5. Määratud esindaja vandeadvokaat Ilya Zuev esitas 20.04.2014 kohtule taotluse kaebuse täienduse esitamise tähtaja pikendamiseks kuni 05.05.2014. 21.04.2014 rahuldas Tartu Halduskohus taotluse.

6. 27.04.2014 esitas XXX esindaja uue kaebuse tervikteksti, milles kaebaja nõuab Sotsiaalkindlustusameti 09.07.2013 otsuste nr 998068 ja 998069, 30.09.2013 vaideotsuse nr 1.1- 11/867 ning 03.10.2013 otsuse nr V1675 tühistamist ja vastustaja kohustamist kaebaja suhtes kompleksse tervisliku ekspertiisi läbiviimiseks.

7. Tartu Halduskohus võttis 07.05.2014 määrusega kaebuse menetlusse osas, milles kaebaja nõuab Sotsiaalkindlustusameti 09.07.2013 otsuse nr 998069, 30.09.2013 vaideotsuse nr 1.1-11/867 ja 03.10.2013 otsuse nr V1675 tühistamist ning vastustaja kohustamist kaebaja suhtes kompleksse tervisliku ekspertiisi läbiviimiseks. Kohus tagastas kaebuse osas, milles kaebaja nõudis Sotsiaalkindlustusameti 09.07.2013 otsuse nr 998068 tühistamist.

8. Sotsiaalkindlustusamet esitas 22.05.2014 kirjaliku vastuse kaebusele, milles paluti jätta kaebus 03.10.2013 otsuse nr V1675 otsuse osas läbi vaatamata ning ülejäänud osas rahuldamata.

9. 30.05.2014 määrusega jättis Tartu Halduskohus XXX kaebuse läbi vaatamata Sotsiaalkindlustusameti 03.10.2013 otsuse nr V1675 tühistamise nõude osas kuna kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast ning andis kaebajale tähtaja selgitamaks, millal ja mil viisil ta sai kätte Sotsiaalkindlustusameti 30.09.2013 vaideotsuse nr 1.1-11/867.

10. 07.07.2014 kaebaja seisukohtade kohaselt ei mäleta ta, millal ta vaideotsuse kätte sai. Samuti esitas kaebaja riigi õigusabi taotluse tema esindamiseks halduskohtumenetluses.

11. Tartu Halduskohus esitas 05.08.2014 halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 58 alusel Sotsiaalkindlustusametile kohtunõude, milles palus väljastada teavet, millal sai XXX 30.09.2013 vaideotsuse kätte. Sotsiaalkindlustusamet täitis kohtunõude 08.08.2014 ning edastatud dokumentidest ilmnes, et XXX sai vaideotsuse kätte 28.10.2013.

3

12. 18.08.2014 määrusega rahuldas Tartu Halduskohus XXX 07.07.2014 riigi õigusabi taotluse ning määras, et vandeadvokaat I. Zuev jätkab talle riigi õigusabi andmist. Ühtlasi määras kohus haldusasja läbivaatamisele 23.09.2014 kohtuistungil. 22.08.2014 määrusega muutis kohus XXX esindaja taotlusel kohtuistungi aega ning määras selleks 01.10.2014.

13. Asjas toimus 01.10.2014 kohtuistung, millel osalesid XXX, tema esindaja ning Sotsiaalkindlustusameti esindajad. Istungil määras kohus, et jätkab asja menetlemist kirjalikus menetluses.

14. XXX esindaja esitas 07.10.2014 kohtule täiendavaid dokumente XXX tervisliku seisundi kohta.

15. 20.10.2014 määrusega andis Tartu Halduskohus menetlusosalistele tähtaja kuni 31.10.2014 täiendavate menetlusdokumentide esitamiseks. Kohus teatas, et kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 01.12.2014.

16. Sotsiaalkindlustusamet esitas 29.10.2014 oma seisukoha, mille kohaselt on vaidlustatud otsused ka esitatud lisateavet arvesse võttes õiged.

17. Kaebaja jääb 31.10.2014 avalduse kohaselt varem esitatud seisukohtade juurde.

18. 05.11.2014 esitas kaebaja esindaja taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Kokku on vandeadvokaat Ilya Zuev 5. novembri 2014 taotluses palunud välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt advokaaditasu ja sõidukulu koos käibemaksuga 722 euro 40 sendi ulatuses.

Kaebuse põhjendused

19. Kaebuse kohaselt rikuvad vaidlustatud otsused kaebaja õigust õiglasele riigi toetusele ja väärikale elule. Kaebaja põeb kolme kroonilist haigust: südamekahjustusega hüpertooniatõve, suhkurdiabeeti ning kroonilist kõhunäärme põletikku. Hüpertooniatõve tõttu on füüsilisel pingutusel (nt trepist liikudes) tugevad valud rindkeres, hingeldushood ja pidev köha. Hoolimata ravist ei ole vererõhk normaliseerunud. Suhkrutõve raviks süstib kaebaja insuliini 2-3 korda päevas. Suhkrutase veres on väga kõikuv, mille tõttu on pidev mõõtmine vajalik. Madala suhkrutaseme korral hakkab kaebaja üle keha värisema. Nägemine on halvenenud. Juurde on tekkinud tuimus jalgades. Vasakul jalal on tuimad varbad ning sääre välimine külg. Kaebajal esinevad igapäevaselt kõhuvalud, mis on tingitud kõhunäärmepõletikust. Toitudes peab kaebaja hoolikalt jälgima, mida ta sööb, sest paljud toiduained tekitavad valusid kõhus. Peale sööki on pidev iiveldustunne, esineb ka oksendamist.

20. Terviseprobleemidega kaasneb pidev nõrkus, väsimus, jõuetus, esinevad unehäired. Olemasolevate terviseprobleemide leevendamiseks on kaebaja muutnud oma eluviisi: toitub tervislikult, sööb sagedamini ja väiksemates kogustes, on vähendanud soola tarbimist, loobus suitsetamisest ning alkoholist, võimleb iga päev. Kehakaalu on kaebaja suutnud langetada paari aastaga 14 kg, kuid terviseprobleemid on püsima jäänud. Kaebaja vajab kõrvalist abi söögitegemisel, majapidamistöödega toimetulekul, tänaval liikumisel haiguste ägenemisel, sest esineb olukordi, kui kaebaja ei suuda voodist tõusta või tänaval edasi liikuda, samuti peale füüsilist pingitust. Sageli tekivad peavalud. Esinevad meeleolu langus, jõuetus ning emotsionaalne kurnatus seoses tervisliku olukorraga. Peale vähese füüsilise töö tegemist on kaebaja sunnitud paariks tunniks pikali heitma, kuna enesetunne on muutunud väga halvaks (värisemine, valud kõhus ja rindkeres, pearinglus). Enamasti peab kaebaja loobuma ka pealelõunastest käikudest. Tervislikel

4

põhjustel pidi ta loobuma poole kohaga tööst, sest halb enesetunne ja väsimus takistavad normaalselt töötamast.

21. 2009 määrati kaebaja raske puue ja 80% töövõime kaotus. Kaebaja leiab, et tema tervislik seisund on oluliselt halvenenud. Arvestades kaebaja esitatud selgitustega ei ole eluliselt usutav, et kui 2009 kaebajal oli tuvastatud raske puue ja 80% töövõime kaotus, siis tema tervislik seisund saaks vahepeal taastuda nii, et kaebajal puudub puue ja töövõime kaotus vähenes 20%-30% võrra. Kaebaja hinnangul tehti otsused tema suhtes kergekäeliselt ning ilma sisulise uurimiseta, kuigi kaebaja suhtes olid läbi viidud ka tervislikud uuringud. Eriti 09.07.2013 otsustes on olemas üksnes viide õigusaktide paragrahvidele ja ekspertarsti arvamusele, kuid otsustest ei selgu, millised asjaolud olid otsuste langetamisel arvestatud ja millised mitte. Taolistes asjades on haldusorganil suur diskretsiooniruum, mistõttu otsus peab olema kontrollitav. Antud juhul otsused ei ole kontrollitavad. Kaebaja ei saa arvestada sellega, et tema olukorras on õiglane, et tema töövõime kaotuse määr on vaid 60% ning puue üldse puudub. Haldusorgan pidi vastavalt kaebaja tervislikele etteheidetele ise uurima, kas kaebaja vajab täiendab uurimist või mitte. Selle asemel pärast 30.09.2013 vaideotsust juba 03.10.2013 tehti töövõime kaotuse korrigeerimise otsus V1675. Haldusorgani selline käitumine on vastuolus haldusorganil lasuva uurimispõhimõttega. Lõppkokkuvõttes asub kaebaja seisukohale, et Sotsiaalkindlustusameti otsused ei ole kontrollitavad ega motiveeritud.

22. 01.10.2014 kohtuistungil selgitas kaebaja esindaja, et otsuseid lugedes ei ole aru saada, miks on määratud selline puue ja miks haldusorgan sai sellise lahendi. Kaebaja selgitas, et tal on tuvastatud 2. ja 3. seljalüli vigastus, puue aga anti 2008 või 2009 kuni 2010 ilma seljavigastuseta. Materiaalselt pole võimalik taastusravis käia. Kaebaja märkis, et soovis küsimustiku täitmisel abi ametnikult, kuid pidi selle ikkagi üksi täitma. Uue taotluse sai ta lõpuks täita koos ametnikuga. Vaidlustatud otsuse puhul täitis ta taotluse samamoodi kui varasema ning ta polnud teadlik, et varasemas oli arvestatud operatsiooni.

Vastustaja vastuväited

23. Oma kirjalikus vastuses kaebusele selgitab Sotsiaalkindlustusamet, et vaidlustatud otsuste tegemise aluseks on võetud kaebaja poolt 03.06.2013 esitatud ekspertiisitaotlus ning ekspertarstide dr Maiu Elkeni ja dr Andres Mesila poolt vastavalt 03.07.2013 ja 29.09.2013 tervise infosüsteemis koostatud terviseseisundi kirjeldused. Vaideotsuse nr 1.1-11/867 ja otsuse nr V1675 tegemisel on arvestatud ka Medicum AS-lt 19.09.2013 saadud koopiat XXX haigusloo kirjeldusest.

24. Kaebaja põhilisteks vaevusteks otsuse nr 998069 tegemise ajal olid kõrvetised, unehäired, survetunne peas ja pearinglus, vaideotsuse nr 1.1-11/867 ja otsuse nr V1675 tegemise ajal ka nimmevalud ja vasaku jala välimise serva tuimus. Terviseseisundi kirjelduste andmetel oli kaebaja enne ekspertiistaotluse esitamist olnud kinnipidamisasutuses ning ei olnud ravimeid korralikult tarvitanud. Siiski oli tema vererõhk perearsti ambulatoorse epikriisi andmetel raviga ohjatud (vererõhu väärtused 142/100 mmHg ja 148/106 mmHg) ning suhkurtõve kontroll oli rahuldav (veresuhkur 10,6 mmol/l). Neuroloogi läbivaatusel 17.09.2013 oli leitud valutundlikkuse vähenemine jalgade (eelkõige vasaku jala) välimisel serval ja suutmatus kõndida varvastel. Samal päeval tehtud neuromüograafilisel uuringul oli leitud inaktiivne 4. nimmenärvijuure kahjustus, neuropaatilist sündroomi ei esinenud, sensoorsed kiirused olid normis. 01.09.2013 tehtud peaaju kompuutertomograafilisel uuringul patoloogiat ei leitud. Seega võib öelda, et 30.09.2013 tehtud vaideotsuse nr 1.1-11/867 ja 03.10.2013 tehtud otsuse nr V1675 tegemise ajal olid vastustajal olemas kõik vajalikud andmed püsiva töövõimetuse ja puude ekspertiisi läbiviimiseks (otsus nr 998069 vaadati üle juba vaidemenetluse käigus). Püsiv töövõimetus 60% on XXXl tuvastatud

5

vastavalt sotsiaalministri 03.01.2002 määrusele nr 3. Arvestades, et kaebajal esineb samaaegselt mitu haigust, millest kõige suurema protsendi annab tüsistusteta suhkurtõbi (50%) ja raskuselt teine tervisehäire on südamekahjustusega hüpertooniatõbi (põhjustab püsiva töövõimetuse 30%) ning et tegemist on üksteist võimendavate funktsioonihäiretega, on püsiva töövõimetuse suuruseks saadud 50% x 1,2 = 60%. Teised kaebajal esinevad haigused seda protsenti rohkem ei suurenda, kuigi ka neid on arvesse võetud.

25. Otsuste põhjendamise küsimuses on Sotsiaalkindlustusamet seisukohal, et otsus nr V1675 ja vaideotsus nr 1.1-11/867 on piisavalt põhjendatud ja kaalutletud. Otsuse nr 998069 näol on tegemist puude tuvastamise otsusega sotsiaalministri määruse nr 61 „Puude raskusastme ja lisakulude tuvastamise kord ja tähtajad ning hüvitatavate lisakulude arvutamise kord“ § 12 mõistes. Sotsiaalkindlustusamet ei ole kohustatud puude tuvastamise otsusele märkima puude tuvastamise või mittetuvastamise põhjendust ning põhjendus on olemas ekspertarsti arvamuses. Sotsiaalkindlustusameti otsused vastavad seaduses toodud nõuetele ja sisaldavad kõiki kohustuslikke andmeid. 26.11.2009 tuvastati suurem püsiva töövõimetuse protsent ja keskmine puue, kuna tol korral oli tegemist kõhuseina songa operatsiooni järgse varase raviperioodiga ning püsiv töövõimetus ja puue tuvastati üheks aastaks alates 04.11.2009 kuni 30.11.2010. Vahepealsel perioodil (enne uue ekspertiisitaotluse esitamist 03.06.2013) kaebajal püsivat töövõimetust ja puuet ei olnud.

26. Puude tuvastamiseks võetakse iga funktsioonihäire tuvastamisel aluseks ekspertarsti arvamuse ja taotleja hinnangu arvväärtuste kaalutud keskmine, kus ekspertarvamuse kaal on 80% ja taotleja hinnangu kaal 20%. Kui ekspertarsti arvamuse arvväärtus funktsiooni kõrvalekalde ulatusele on 0, siis seda funktsioonihäiret ei tuvastata, hoolimata taotleja hinnangust. Sotsiaalkindlustusametil on õigus muude asjasse puutuvate andmete põhjal korrigeerida saadud kompenseeritud funktsioonihäiret 0,5 ühiku võrra. Võttes aluseks dr M. Elkeni hinnangu ning XXX ekspertiisitaotluse, tuli funktsioonihäire suurimaks arvväärtuseks 1,6 ning puuet ei tuvastatud. Kuna kaebaja elab Tartu linnas ja vajalikud teenindusasutused on tema elukohale küllaltki lähedal, ei ole ka Sotsiaalkindlustusamet korrigeerinud ühtegi kompenseeritud funktsioonihäiret.

27. Sotsiaalkindlustusamet märgib, et Sotsiaalkindlustusametile ei ole seatud kohustust ise dokumente hankida. Sotsiaalkindlustusamet ei ole õigustatud ega pädev ise uuringuid määrama, kuna sellist õigust pole talle seadusega antud. Vastustajal on võimalik ebapiisavate andmete korral isikule anda tähtaeg lisaandmete esitamiseks või arsti poole pöördumiseks, kuid vastustaja ise täielikku ekspertiisi läbi viia ja uuringutele isikut suunata ei saa. Ekspertiisi läbiviimine toimub määruste kohaselt Sotsiaalkindlustusametile esitatavate dokumentide alusel. Mis puudutab kaebaja väidet, et vaideotsuses oli esitatud vastustaja seisukoht, et kuna vaides on kirjeldatud erinevaid tervisehäireid, siis soovitab vastustaja kaebajal konsulteerida oma pereja eriarstidega terviseseisundit puudutavate täiendavate uuringute läbiviimise vajaduse osas, on vastustaja käitunud korrektselt ja teavitanud isikut täiendavate uurimise läbiviimise võimalusest, mis aga peab toimuma isiku enda tahtel ja tema tegevuse tulemusena, sest vastustajal puudub õigus isikut ise uuringutele suunata. Vastustaja ei saa haldusmenetluse läbiviimisel ja ekspertiisi teostamisel astuda üle talle seaduse ja määrustega seatud piiridest ja regulatsioonist.

28. 01.10.2014 kohtuistungil selgitas Sotsiaalkindlustusamet, et kaebaja taotlused pole olnud identsed, kuna varasemalt arvestati songa operatsiooni. Operatsioonist oli aga möödunud neli aastat ning 60% töövõimetust on õige. Sotsiaalkindlustusametil oli võimalik puuet määrata, kuna arvestati ekspertarstide ja perearsti epikriise ning neuroloogi tulemusi. Ühtlasi nõudis Sotsiaalkindlustusamet Medicum AS-lt välja haigusloo. Kõrgvererõhutõbi oli diagnoositud, aga raviga olid tulemused paremaks saadud. Suhkrutõve kontroll oli rahuldav 10,6 mmol/l , neuroloogi läbivaatusel vasaku

6

jala serval oli valu vähenenud, oli leitud 4. nimme närvijuure kahjustus, neuropaatilist sündroomi ei esinenud, sensoorsed kiirgused olid normis. Peaaju tomograafias patoloogiat ei leitud. Nende andmete põhjal oli Sotsiaalkindlustusametil kõik olemas, et töövõimetuse ja puude ekspertiis läbi viia.

29. Oma 29.10.2014 avalduses teatas Sotsiaalkindlustusamet, et ka Tartu Vangla tervisekaardis märgitud andmeid arvesse võttes on vaidlustatud otsused õiged. Nende andmete põhjal ei saa ekspertarstid XXX muude funktsioonide kõrvalekallet kompenseeritud kujul (st ravimeid kasutades) hinnata suuremaks kui 2 (mõõdukas kõrvalekalle), kuid seda on dr M. Elken ja dr A. Mesila, kelle arvamused on võetud 09.07.2013 otsuse nr 998069 ja 30.09.2013 vaideotsuse nr 1.1- 11/867 aluseks, juba ilma vangla tervisekaardi andmeteta teinud. Järelikult Tartu Vangla tervisekaardis kajastuv lisateave Sotsiaalkindlustusameti 09.07.2013 otsust nr 998069 ja 30.09.2013 vaideotsust nr 1.1-11/867 ei muuda. Neid otsuseid ei muuda ka täiendavalt esitatud Valga Haigla statsionaarne epikriis, sest XXX sattus haiglasse ägeda pankreatiidiga, mis vajab kõigepealt korralikku ravi, kuid ei põhjusta puuet. Täiendavalt on kaebaja esindaja poolt kohtule saadetud ka perearsti saatekirjad, kuid saatekirjade alusel puuet ei tuvastata.

Kohtu põhjendused

30. Käesolevas asjas on kaebaja esitanud kohtule vastavalt HKMS § 37 lg 2 p 1 ja 2 tühistamiskaebuse ja kohustamiskaebuse, milles taotleb Sotsiaalkindlustusameti 09.07.2013. a otsuste nr 998069 ja 30.09.2013 vaideotsuse nr 1.1-11/867 tühistamist ja vastustaja kohustamist kaebaja suhtes kompleksse tervisliku ekspertiisi läbiviimiseks.

31. Kohtul tuleb hinnata, milline oli kaebuse esitaja tervislik seisund vaidlustatud otsuse tegemise eel, so enne ekspertiisitaotluse tööealisele inimesele esitamist 03.06.2013. Vaidlustatud otsuste õiguspärasuse ja põhjenduste seisukohalt ei oma iseenesest tähtsust see, milline oli ja on kaebuse esitaja tervislik seisund vaide ja kaebuse kohtusse esitamise ajal ja kohtus arutamise ajal. Seepärast ei saa asjassepuutuvateks lugeda kaebuse esitaja poolt antud oma tervise kohta kirjeldusi ja tõendeid hilisema perioodi tervisliku seisukorra kohta, so peale vaidlustatavate otsuste tegemist. Seetõttu peab kohus ka igati põhjendatuks seda, et kohtumenetluses kohus lähtub kaebaja tervisest ja hinnangust tema terviseseisundi kohta dokumentide põhjal perioodil enne 03.06.2013. Kohtul tuleb tuvastada, kas arvestades kaebaja tervislikku seisundit ülal nimetatud perioodil on töövõime kaotuse protsent 60 ja puude mittemääramine põhjendatud ja kooskõlas õigusnormidega ja kas on kompleksse tervisliku ekspertiisi läbiviimiseks vajadus. Seoses sellega, et kaebaja vaidlustab vaideotsust tervikuna, kohtul ei ole võimalust töövõimekaotuse protsendi määramise nõuet jätta läbi vaatamata. Vaideotsuse menetlemisel oli määratud täiendav ekspertiis ja vaideotsuse resolutsiooni punkt ühe otsustamiseks lähtuti ekspert A. Mesila arvamusest, et kaebajale töövõimekaotuse 50% oli määratud ekslikult, pidi olema 60%, kuid kaebaja leidis, et pidi olema hoopis 80%.

32. Kaebuse esitaja tugineb oma väidetes peamiselt sellele, et varem, enne vaidlustatavate otsuste tegemist, oli talle määratud töövõimetus 80% ja raske puue, tervis ei ole varasema perioodiga võrreldes paranenud, tegelikkuses töövõime ei ole suurenenud, kuid töövõime kaotuse protsenti alandati 60-le ning puuet ei tuvastatud. Kaebaja leiab, et terviseseisund vaidlustatud otsuse tegemise ajaks ei ole paranenud ja hoopis halvenes ning seega ei ole töövõimetaseme protsendimäära alandamine ja puude raskusastme mittetuvastamine õiged ja õigustatud. Seoses sellega, et kaebaja vaidlustab vaideotsuse motiivid tervikuna, peab kohus samuti hindama kaebaja tervist.

33. Töövõime kaotuse protsendi määramine toimub vastavalt sotsiaalministri 23.09.2008 määruse nr 57 „Püsiva töövõimetuse, selle tekkimise aja, põhjuse ja kestuse tuvastamise kord“ (edaspidi

7

määrus nr 57) ja sotsiaalministri 03.01.2002 määruse nr 3 „Töövõime kaotuse protsendi määramise kord“ alusel (edaspidi määrus nr 3). Puude raskusastme ja lisakulude määramine toimub vastavalt sotsiaalministri 23.09.2008 määruse nr 61 „Puude raskusastme ja lisakulude tuvastamise kord ja tähtajad“ (edaspidi määrus nr 61).

34. Esmalt analüüsib kohus töövõime kaotuse protsendi määramist ja seega 30.09.2013 vaideotsuse nr 1.1-11/867 punkti 1 motiveerimise õiguspärasust. Teisalt kohus analüüsib 09.07.2013 otsuse nr. 998069 ja vaideotsuse nr 1.1-11/867 punktide 2 ja 3 õiguspärasust.

Kohus tegi kindlaks, et 09.07.2013 otsusega 998068 oli kaebajale määratud töövõime kaotuse protsent 50% seisuga enne 02.06.2013 ja püsiva töövõimetuse kestusega alates 02.06.2013 kuni 30.06.2014. Selle otsuse peale kaebaja esitas vaide ja 30.09.2013 vaideotsusega nr. 1.1-11/867 punktiga 1 oli tunnistatud kehtetuks 09.07.2013 otsus nr 998068 ja oli tehtud ettekirjutus uuesti läbi vaadata kehtetuks tunnistatud otsus 10 kalendripäeva jooksul, sest peale täiendava ekspertiisi määramist leiti, et kaebajal tegelikult on töövõime kaotuse protsent 60%, mitte 50%. 07.05.2014 määrusega kohus tagastas kaebuse selles osas, milles vastustaja peale kaebusega kohtusse pöördumist, ise tunnistas otsuse kehtetuks. Vaideotsuse punkti 1 täitmiseks vastustaja kohtumenetluse käigus 03.10.2013 määras kaebajale töövõimekaotuse protsendi – 60% püsiva töövõimetuse kestusega alates 02.06.2013 kuni 30.06.2014. Kaebajal oli võimalus käesoleva otsuse mittenõustumise puhul 30 päeva jooksul otsusest teadasaamise päevast pöörduda vastustaja poole, kes korraldab täiendava ekspertiisi. Kaebaja ei ole realiseerinud 03.10.2013 otsuse V1675 vaidlustamist ja otseselt pöördus kohtusse (19.11.2013), millega rikkus kohustuslikku kohtueelset korda ja seega käesoleva asja raames kaebajal puudub õigus 03.10.2013 otsuse nr V1675 vaidlustamiseks. 30.05.2014 kohtumäärusega kohus jättis kaebaja kaebuse läbi vaatamata 03.10.2013 otsuse nr V1675 tühistamise nõudes protsessinormide alusel. Seega kohus ei saanud selle asja raames vaadata läbi kaebust sisu poolest, mis puudutab töövõimekaotuse % määramist – 60 ja puudutab perioodi enne 02.06.2013. Kaebaja siiski jäi oma nõudmise juurde töövõime kaotuse protsendi määramise suhtes vaideotsuses kirjeldatud asjaolude osas ja leiab, et vaideotsuses on ikka töövõimekaotuse protsendi kohta seisukoht jätkuvalt ebaõige ja see peab olema suurem, kui 60%. Kohus peab vajalikuks märkida, et kaebajal on vale arusaam, et vaideotsusega on talle määratud püsiva töövõimekaotuse protsent; vaideotsusega on motiveeritud 09.07.2013 otsuse nr.998068 kehtetuks tunnistamist.

35. Kohus leiab, et 30.09.2013 vaideotsuse nr 1.1-11/867 punkt 1 tühistamiseks alust ei esine. Nimetatud vaideotsus puudutab esimest, so 09.07.2013 otsust nr.998068, mis on tunnistatud vaidlusaluse vaideotsusega kehtetuks. Tühistamisnõude osas märgib kohus, et esitatud tühistamis nõuetega palutakse kohtul tühistada haldusorgani vaideotsus, mis omab regulatiivust vaid koos vaidlustatud haldusaktiga. Siit on menetluslik nõue, et vaideotsust saab vaidlustada vaid koos vaide esemeks oleva haldusaktiga v.a. juhul, kui vaideotsus rikub kaebaja õigusi, sõltumata vaide esemest ( HKMS § 45 lg 4). Esitatud kaebusest ei järeldu, et vaidlustatava vaideotsusega oleks rikutud kaebaja õigusi, olenemata esialgsest otsusest. Kohus leiab, et vaide esemeks oleva haldusakti kehtetuks tunnistamise korral kaob tal samuti oma kehtivuse haldusakti vaidlustamisel langetatud vaideotsus. Vaideotsusega ei ole rikutud kaebaja õigusi ja seega kaebus selles osas ei kuulu rahuldamisele.

36. Seoses 03.10.2014 määratud püsiva töövõimetuse protsendiga 60% peab kohus vajalikuks märkida, et varem 80% töövõimekaotuse määramisel oli võetud arvesse just hiljuti tehtud songa operatsioon. Vaidlustatavate otsuste puhul enam ei saanud arvestada operatsiooni järgset olukorda, sest operatsioonist oli möödunud 4 aastat ning operatsiooni järgne periood on möödas ja protsendi määra on vähendatud. Käesolevas kaebuses ei ole kaebuse ese 03.10.2014 otsus, millega püsiva

8

töövõimekaotuse kestus oli määratud alates 02.06.2013 kuni 30.06.2014 ja kaebajal on õigus vaidlustada (mittenõustumisel) otsust, mis tehakse peale 30.06.2014.

37. Kohus analüüsib kaebajale puude ja seega ka puudest tingitud lisakulude mittemääramist ja 09.07.2013 otsuse nr 998069 õiguspärasust. Ekspertarst Ü. Laaneots ülal nimetatud otsuses leidis, et lähtuvalt igapäevasest tegutsemisest ja ühiskonnaelus osalemisest kaebajal puuet ei esine ning lisakulusid ei tuvastata määruse nr 61 §-de 5, 7 ja 12 lähtudes. Tööealise inimese puude raskusastme tuvastamisel võetakse arvesse taotleja enda poolt antud hinnang oma võimetele kompenseeritud kujul, ekspertarsti arvamus funktsioonide kõrvalekallete ulatusele kompenseeritud kujul ja meditsiinilised dokumendid. Ekspertarst annab arvamuse tööealise inimese puude raskusastme ja lisakulude kohta raviarsti poolt esitatud terviseseisundi kirjelduse alusel. Tööealise inimese kohta antud ekspertarsti arvamus sisaldab funktsiooni kõrvalekalde ulatust arvväärtuses kompenseeritult (isik kasutab abivahendit või ravimit) ja kompenseerimata kujul (isik ei kasuta abivahendit või ravimit). Vaidlustatud otsuses (tl 47) tegi ekspertarst kindlaks, et kaebajal on kerged takistused igapäevase eluga toimetulekus ning puudub alus puude raskusastme määramiseks.

38. Kaebaja ise on ekspertiisitaotluses märkinud, et abivahendeid kasutades esinevad tal mõnikord vähesed raskused ning liikumine ja poekoti tõstmine on raskusteta (lk 52-61) ja muid kehalisi ja meeleelundkonnaga seotud funktsionaalseid piiranguid tal ei esine. Vaidlustatav otsus on tehtud ekspertiisiks esitatud dokumentide alusel, sealhulgas kaebaja poolt oma tervisliku seisundi kirjelduste alusel. Kohtu arvates ei ole asjakohane kaebaja väide ( tl 164 ja 165 pöördel), et tema arstliku ekspertiisi taotluses tööealisele inimesele hindas ta oma terviseseisundit valesti ja vastas esitatud küsimustele nii, nagu aru sai ja see võis olla vale. Kohtu arvates on taotluses olevad küsimused nii arusaadavad ja lakoonilised, et eksida oma tervise hindamisel on praktiliselt võimatu, kui taotleja kirjeldab oma terviseseisundit vastavalt tegelikkusele. Kohtul ei ole alust kahelda kaebaja enda täidetud taotluse sisus. Kaebaja kinnitas oma andmete õigsust enda allkirjaga ja eksperdid lähtusid sellest.

39. Kohus on seisukohal, et puue määratakse vastavalt funktsioonihäire raskusastmele, aga mitte ravimivajadusest. Kui puuet ei tuvastata, ei tuvastata ka lisakulusid. 09.07.2013 ekspertarst leidis, et kaebajal puuet ei esinenud (tl 47). Kohus tuvastas, et töövõimetuse ja puude määramine on võrreldav, kuid metoodika on erinev: töövõimetuse protsendi määramine puudutab töö tegemist, puude määramine puudutab eluga hakkama saamist. Kaebaja mitte ükski väide ei anna alust kaevatava otsuse tühistamiseks. Ülaltoodu alusel kohus leiab, et kaevatav 09.07.2013 otsus nr 998069 on õiguspärane ja ei kuulu tühistamisele. Seoses sellega, et vaidlustatavad otsused ei kuulu tühistamisele, ei ole alust kompleksse tervisliku ekspertiisi läbiviimiseks.

40. HKMS § 108 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sotsiaalkindlustusamet ei ole esitanud menetluskulude nimekirja.

41. Käesolevas haldusasjas osutas kaebaja XXXle Tartu Halduskohtu 25. märtsi 2014 määrusega määratud riigi õigusabi korras advokaaditeenuseid Grandman Law Firm Advokaadibüroo advokaat Ilya Zuev.

Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate

9

kulude hüvitamise ulatuse ja korra (edaspidi tasude ja kulude kord) kehtestab advokatuuri juhatus igaks eelarveaastaks, arvestades riigieelarvest selleks eraldatud vahendite suurust ja riigi õigusabi eeldatavat mahtu.

42. Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009 otsusega (muudetud Eesti Advokatuuri juhatuse 30. septembri 2014 otsusega) kinnitatud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord“ (edaspidi kord) punkti 41 kohaselt isiku esindamisel halduskohtumenetluses, määrab kohus riigi õigusabi tasu kindlaks Lisas toodud alustel ja korras. Korra lisa punkti 9 kohaselt on isiku esindaja tasu arvestamisel halduskohtumenetluses riigi õigusabi osutamise eest tasu iga poole tunni kohta on 36 eurot.

Korra punktis 2 sätestatakse, et kui riigi õigusabi osutav advokaat osutab õigusteenust advokaadibüroo kaudu, mille pidaja on käibemaksukohustuslane, lisandub riigi õigusabi tasule ja riigi õigusabi osutamisega seonduvatele kuludele käibemaks.

Korra lisa punkti 14 kohaselt kui riigi õigusabi osutamise koht asub advokaadibüroo, mille kaudu advokaat õigusteenust osutab, asukohast vähemalt 40 kilomeetri kaugusel, makstakse advokaadi põhjendatud taotlusel tema poolt riigi õigusabi osutamise kohta ja tagasi jõudmiseks kulutatud aja eest kokku tasu vastavalt advokaadibüroo kaugusele, arvestades ühte suunda: 1) 15 eurot, kui riigi õigusabi osutamise koht asub 40 kuni 50 kilomeetri kaugusel; 2) 20 eurot, kui riigi õigusabi osutamise koht asub 51 kuni 100 kilomeetri kaugusel; 3) 25 eurot, kui riigi õigusabi osutamise koht asub 101 kuni 150 kilomeetri kaugusel;

Korra lisa punkti 17 kohaselt riigi õigusabi osutanud advokaadi taotluse alusel määrab kohus kindlaks hüvitamisele kuuluvad advokaadi või advokaadibüroo pidaja poolt riigi õigusabi osutamisega seoses kantud sõiduja majutuskulud, kui riigi õigusabi on osutatud linnas või vallas, mis ei hõlma advokaadibüroo või selle osakonna, mille kaudu advokaat õigusteenust osutab, asukohta, või toimub rahvusvahelise õigusabi raames välisriigis.

Korra lisa punkti 19 kohaselt punktis 17 nimetatud juhtudel riigi õigusabi osutamisega seoses kantud isikliku või advokaadibüroo pidaja sõiduauto kasutamise kulud hüvitatakse advokaadi põhjendatud taotlusel summas 0,3 eurot iga läbitud kilomeetri kohta. Kui sõiduauto kasutamise kulud on kantud ühes või mitmes asjas, jagatakse hüvitis riigi õigusabi saajate arvuga ja saadud tulemuse alusel esitatakse taotlus kulude hüvitamise suuruse kindlaksmääramiseks iga riigi õigusabi saaja osas eraldi.

43. Kohus on seisukohal, et Grandman Law Firm Advokaadibüroo vandeadvokaadi Ilya Zuevi taotlus riigi õigusabi tasu ja kulude väljamõistmiseks antud asjas on põhjendatud ja kuulub täielikult rahuldamisele. Tegemist on mõistlike ja vajalike kulutustega. Kohtu hinnangul on reaalne, et advokaadil kulus käesolevas haldusasjas õigusabi osutamiseks neliteist pooltundi, mis teeb tasu suuruseks 14x36=504 eurot ning esindaja märgitud tasu seoses riigi õigusabi osutamise käigus tehtud toimingutega summas 456 eurot mahub nimetatud piirmäära. Samuti on põhjendatud Tallinn- Tartu-Tallinn (370 km) sõidukulu 111 eurot ja tasu sõidule kulutatud aja eest summas 35 eurot. Käesolevas haldusasjas moodustab õigusabi tasu koos sõidukuludega kokku 602 eurot, millele lisandub käibemaks 120 eurot 40 senti.

44. Tulenevalt eeltoodust kuulub XXXle osutatud õigusabi eest vandeadvokaat Ilya Zuevile tasumisele kokku riigi õigusabi tasu summas 722 eurot 40 senti.

10

45. RÕS § 30 lg 1 kohaselt riigi õigusabi osutamist rahastatakse riigieelarvest selleks eraldatud rahast. RÕS § 24 lg 1 kohaselt kohtulahendi alusel riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude väljamaksmist riigi õigusabi osutanud advokaadile korraldab advokatuur.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tamara Hristoforova kohtunik