1-14-9174/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 1. detsembril 2014. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-14-9174

Kohtukoosseis Kohtunik Peet Teidearu

Sekretär Heli Nurmoja

Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri I osakonna prokurör Margit Pärn Kriminaalasi

F.S süüdistuses karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 121 järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav+

F.S isikukood: XXX; elukoht: XXX; kriminaalkorras karistatud kahel korral;

kohaldatud tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 15.08.2014. a

Kaitsja Vandeadvokaat Ann Saar (lepinguline kaistja) Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) §-st 180, § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249, kohus otsustas:

Süüdi tunnistada F.S KarS § 121 järgi ja mõista temale karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

KarS § 68 alusel lugeda F.S-i poolt eelvangistuses viibitud aeg 14.-15.08.2014. a, s.o 2 (kaks) päeva karistusaja hulka ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista F.S-ile 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

2 KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui F.S ei pane 18 (kaheksateistkümne) kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid, st:

1. elab kohtu määratud alalises elukohas, st XXXX;

2. ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3. allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa lahkumiseks Eesti territooriumi piires

kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

6. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 78 p 1 alusel hakata katseaja kulgu arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 01.12.2014. a.

Määrata F.S katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu esinduse kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Tühistada F.S-i suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest.

F.S-ile Tartu Maakohtu 15.08.2014. a määrusega kriminaalasjas nr 1-14-6788 kohaldatud ajutine lähenemiskeeld I.K. , S.K. , K.K. , K.K. muutub tühiseks käesoleva kohtuotsuse jõustumisel.

Asitõendiks olev CD, millel on väljavõte kannatanu S.K. kõnedest politseisse, jätta kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimiku juurde.

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista F.S-ilt riigituludesse menetluskuludena süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha 532.50 eurot ja ekspertiisi tegemise kulu 122 eurot, s.o kokku 654 (kuussada viiskümmend neli) eurot ja 50 (viiskümmend) senti.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et F.S on õigus temalt välja mõistetud menetluskulud tasuda ositi kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates 1 (ühe) aasta jooksul.

Makseinfo Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele nr

EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või arveldusarvele nr EE502200221014193355 Swedbank AS-is või arveldusarvele nr EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või arveldusarvele nr EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis Seejuures tuleb märkida viitenumbriks 99914700038217 ning selgituseks kohustatud isiku nimi, kohtuasja number ning makseliigi nimetus.

Otsuse vabatahtliku täitmise korral tuleb riigituludesse makstavad menetluskulud tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral

pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

3

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

Süüdistus F.S süüdistatakse selles, et tema ajavahemikul 13.08.2014 kella 21:30 kuni 14.08.2014 kella 4:00 Tartu maakonnas Konguta vallas XXX külas XXX XXX korteris isiklike suhete pinnalt

tekkinud tüli käigus kasutas korduvalt füüsilist vägivalda oma elukaaslase I.K. suhtes. F.S tiris I.K. korduvalt juustest, lõi teda mitmel korral rusikaga kõhtu, vastu paremat õlavart ning paremat reit. Tüli käigus haaras F.S korduvalt oma elukaaslasel kõrist ning kägistas teda. Tülisse sekkusid I.K. alaealised lapsed S.K. (sünd. XXX) ja K.K. (sünd. XXX), kes palusid F.S ema suhtes vägivalla kasutamine lõpetada. Selle peale vabastas F.S I.K., kuid haaras mõlemal lapsel kõrist kinni ning liikus lastetoa poole. I.K. sekkumisel vabastas F.S

laste kõrid haardest, kuid haaras seejärel uuesti I.K. kõrist kinni. Oma tegevusega põhjustas F.S I.K. , S.K. ja K.K. füüsilist valu.

Sellega pani F.S toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tervise kahjustamise, peksmise ja valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise.

Kokkulepe

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

Prokurör taotleb, et:

1. F.S tunnistatakse süüdi KarS § 121 järgi ja mõistetakse temale karistuseks 1 aasta

vangistust;

2. KarS § 68 alusel loetakse eelvangistuses viibitud aeg 14.-15.08.2014. a, s.o 2 päeva karistusaja

hulka ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõistetakse temale 11 kuud ja 28 päeva vangistust;

3. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel ei pöörataks mõistetud vangistust täielikult täitmisele, kui F.S

ei pane 18 kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid, st: 3.1. elab kohtu määratud alalises elukohas;

3.2. ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3.3. allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

3.4. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa lahkumiseks Eesti territooriumi piires

kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

4 3.5. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

3.6. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks;

Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ning et ta jääb selle juurde. Prokurör ja kaitsja jäid samuti sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma vaba tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid.

Seega tuleb F.S süüdi tunnistada KarS § 121 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

F.S-ile Tartu Maakohtu 15.08.2014. a määrusega kriminaalasjas nr 1-14-6788 kohaldatud ajutine lähenemiskeeld muutub tühiseks käesoleva kohtuotsuse jõustumisel.

Asitõendite suhtes kohaldatavad meetmed CD, millel on väljavõte kannatanu S.K. kõnedest politseisse, jätta kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimiku juurde.

Menetluskulud Käesolevas asjas on menetluskuludeks: süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise

astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral on 1,5 kuupalga alammäära, s.o 532.50 eurot, KrMS § 175 lg 1 p-le 3 vastavalt ekspertiisi tegemise kulu 122 eurot.

Tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

Arvestades kriminaalmenetluse kulude suurust, on ilmne, et nende ühe korraga tasumine tekitab

isikule majanduslikke probleeme. Seega leiab kohus, et on põhjendatud võimaldada F.S tasuda menetluskulud KrMS § 180 lg 3 alusel ositi 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust.

Kohtunik