2-13-38017/33 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Tsiviilasi nr: 2-13-38017

1(3)

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number Tsiviilasi 2-13-38017 Määruse tegemise aeg ja koht 28.11.2014.a, Tallinn

Kohtukoosseis Ülle Jänes, Margo Klaar, Kaupo Paal Kohtuasi OÜ CONTRACTOR hagi AS vastu võla saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu 22.10.2014.a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AS apellatsioonkaebus Tsiviilasja hind

2556,46 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): OÜ CONTRACTOR (registrikood: 11022401; asukoht: Kohila vald), seaduslik esindaja Hjalmar Liivik, tehinguline esindaja Tarmo Friedenthal

Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): AS (isikukood: XXXXXXXXXXX; elukoht: XXXXXX), tehinguline esindaja adv Marko Paabumets

Menetluse liik Kirjalik menetlus

Resolutsioon: 1. Keelduda AS apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastada kaebus peale käesoleva kohtumääruse jõustumist apellatsioonkaebuse esitajale. 2. Teatada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmisest menetlusosalistele käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisega. 3. Jätta nii maakohtu kui ringkonnakohtu menetluskulud AS kanda. 4. Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja

Tsiviilasi nr: 2-13-38017

2(3) järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

Asjaolud 1. 19.11.2013.a esitas hageja maakohtule hagi kostjalt 20.06.2010.a müügilepingust tuleneva võlgnevuse 1278,23 euro ja viivise 1278,23 euro väljamõistmiseks. Müügilepingu alusel müüs hageja kostjale puurpingi hinnaga 30 000 krooni, lepingu kohaselt pidi ostja tasuma lepingu sõlmimisel 10 000 krooni, mis tasaarvestati kostja töötasunõudega hageja vastu. Ülejäänud summa tuli tasuda nelja osamaksega. Kostja neid tasunud ei ole.

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Pooled ei ole müügilepingut sõlminud, kuna kostja ei ole tasunud esimest osamakset. Kostja ei tasunud lepingujärgseid makseid, kuna ei soovinud puurpinki enam osta. Hageja ei ole tõendanud, et puurpink anti üle nimetatud lepingu alusel. Kostja sai aru, et hageja andis talle puurpingi üle, tagamaks kostja 10 000 krooni töötasunõuet hageja vastu.

3. Maakohus tegi 22.10.2014.a otsuse, millega rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hagejale välja 1278,23 eurot võla katteks ja viivise 400 eurot. Kohus leidis, et vaidlus puudub selles, et vaidlusalune puurpink on kostja valduses. Asjas puuduvad tõendid, mis kinnitaksid, et puurpink võib olla kostja valduses muudel asjaoludel, kui sõlmitud lepingust ning poolte seletustest nähtub. Asjas puuduvad tõendid, et kostja oleks lepingust taganenud. Seega on leping kehtiv ja kostjalt tuleb välja mõista põhivõlg 1278,23 eurot ja viivis 400 eurot. Kohus vähendas viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 8 ja § 162 lg 1 alusel.

4. Kostja maakohtu otsusega ei nõustunud ja esitas selle peale 21.11.2014.a apellatsioon- kaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse ja jätta uue otsusega hagi rahuldamata. Kohus on põhjendamatult leidnud, et hageja esitatud lepingu puhul on tegemist müügilepinguga. Kohus, lugedes poolte vahel sõlmituks müügilepingu, on seda vääralt hinnanud, kuna kostja ei ole vastavalt lepingus sätestatule tasunud 10 000 krooni, mis on lepingu sõlmituks lugemise tingimus. Kohus ei ole pooltevahelise tasaarvestuse hindamisel tuginenud tõenditele, samuti ei ole tasaarvestuse tuvastamiseks kohaldanud VÕS 4.jaos sätestatut. Asjas puuduvad tõendid, et puurpink oleks just 20.06.2010.a müügilepingu alusel kostja valdusesse läinud.

Määruse põhjendused 5. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et kooskõlas TsMS § 638 lg-ga 1, tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 2¹ alusel keelduda. TsMS § 405 lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Hageja esitas maakohtusse raha maksmisele suunatud hagi, milles nõudis võla 1278,23 euro ja viivise 1278,23 euro väljamõistmist. Kuna hageja põhinõue ei ületa 2000 eurot, samuti ei ületa hageja põhinõue koos kõrvalnõuetega 4000 eurot, siis oli tegemist lihtmenetluses menetletud asjaga TsMS § 405 lg 1 tähenduses. TsMS § 637 lg 2¹ sätestab, et sama seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei ole otsuses kooskõlas TsMS § 442 lg-ga 10 märkinud, et annab loa otsuse edasikaebamiseks. Asjaolu, et maakohus täitis seadusest tuleneva nõude ja lisas kohtuotsusele edasikaebamise korda käsitleva

Tsiviilasi nr: 2-13-38017

3(3) selgituse, ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg 2¹ tähenduses. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, milliste puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole ka välistatud TsMS § 637 lg-s 2¹ sätestatud alustel. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas asjas TsMS § 637 lg-s 2¹ sätestatud aluseid apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks. Asjaolu, et apellant maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna vastupidise väitmiseks alust. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul alus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks.

6. Kuivõrd ringkonnakohus ei võta apellatsioonkaebust menetlusse, ei ole alust muuta maakohtu poolt määratud maakohtu menetluskulude jaotust. Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud kaebuse esitaja kanda.

Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud maakohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Ülle Jänes

Margo Klaar

Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/