2-13-23149/25 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Tsiviilasi nr: 2-13-23149

1(3)

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number Tsiviilasi 2-13-23149 Määruse tegemise aeg ja koht 28.11.2014.a, Tallinn

Kohtukoosseis Ülle Jänes, Margo Klaar, Kaupo Paal Kohtuasi Sitsi 28/30 Korteriühistu hagi OÜ DELECTO vastu võla saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 15.10.2014.a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Sitsi 28/30 Korteriühistu apellatsioonkaebus Tsiviilasja hind

1633,73 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): Sitsi 28/30 Korteriühistu (registrikood: 80071830, asukoht: Tallinn), seaduslik esindaja Dmitri Griškun

Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): OÜ DELECTO (registrikood: 10076487; asukoht: Tallinn), tehinguline esindaja Marina Suhnjova

Menetluse liik Kirjalik menetlus

Resolutsioon: 1. Keelduda Sitsi 28/30 Korteriühistu apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastada kaebus peale käesoleva kohtumääruse jõustumist apellatsioonkaebuse esitajale. 2. Teatada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmisest menetlusosalistele käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisega. 3. Jätta nii maakohtu kui ringkonnakohtu menetluskulud Sitsi 28/30 Korteriühistu kanda. 4. Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega

Tsiviilasi nr: 2-13-23149

2(3) kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

Asjaolud 1. 14.05.2013.a esitas hageja maakohtule hagi kostjalt kui korteriühistu liikmelt majandamiskulude, liikme osamaksu ja tarbitud teenuste eest tasu ning viivise väljamõistmiseks. 16.07.2014.a loobus hageja liikme osamaksu väljamõistmise nõudest. Hageja nõude aluseks on hageja üldkoosoleku 19.05.2012.a otsus, mis sätestab igakuise hooldustasu ja remondifondi suuruse. Kõnealuse üldkoosoleku kutse oli riputatud infostendile ning asetatud ka iga liikme postkasti. Üldkoosoleku 19.05.2012.a otsust ei ole vaidlustatud.

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. 19.05.2012.a üldkoosoleku otsused on tühised, kuna kostjat koosolekule kutsutud ei ole. Hageja ei ole esitanud ka tõendeid ühistu tehtud kulutuste kohta. Kostja on osaliselt hageja nõude tasaarvestanud.

3. Maakohus tegi 15.10.2014.a otsuse, millega võttis vastu osalise hagist loobumise ja jättis hagi rahuldamata. Kohus leidis, et põhiküsimus antud vaidluses on see, kas 19.05.2012.a üldkoosolekul vastuvõetud otsused on kehtivad. Hageja ei ole tõendanud, et ta on kostjale kõnealusest üldkoosolekust teatanud ja teinud seda seaduses ettenähtud etteteatamise tähtaja jooksul. Samuti ei ole tõendamist leidnud, kes üldkoosolekul täpselt osales. Seega, kuna on rikutud üldkoosoleku kokkukutsumise korda ja sellel ei ole osalenud kõik ühistu liikmed, siis ei olnud üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma. Juhul, kui seda on siiski tehtud, on sellised otsused tühised. Tühist otsust ei pea täitma ning kostja võib otsuse tühisusele viidata ka vastuväitena tema vastu esitatud nõudes sellekohase tuvastusnõude esitamiseta. Piisab asjaolude esitamisest, mis võimaldavad kohtul otsuse kehtivust kontrollida. Kostja on seda teinud. Hageja ei ole tõendanud ka majandamiskulude suurust. Kostja on aga tõendanud, et ta on tasunud ühistule majandamiskulude eest varemkehtinud tariifi alusel, millise asjaoluga ei ole hageja nõude esitamisel arvestanud.

4. Kostja maakohtu otsusega ei nõustunud ja esitas selle peale 15.11.2014.a apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse hagi rahuldamata jätmise osas ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Korteriühistute üldkoosolekul tehtud otsuste tühisusele saab tugineda üksnes korteriühistuseaduse § 13 lg-s 3 sätestatud kolmekuulise tähtaja jooksul hagiavaldust esitades, mis tähendab ühtlasi, et tühisuse vastuväite saab esitada üksnes hagi vormis ning selleks ettenähtud tähtaja jooksul. Kohus on vääralt leidnud, et kostjale ei ole üldkoosoleku kokkukutsumise teadet kätte toimetatud. Korteriühistus nö väljakujunenud tava kohaselt pannakse teade üldkoosoleku kokkukutsumisest üles trepikotta ja täiendavalt ühistu liikmete postkastidesse. Neid juhatuse liikmete toiminguid eraldi ei fikseerita ega koguta selle teostamise kohta tõendeid, seega on kaevatava otsuse järeldused vastavas osas pretsendenti loovad, kuna maakohtu hinnangul peab ühistu tõendama asjaolu, et ühistu liige on ka tegelikkuses üldkoosoleku kokkukutsumise teadet näinud. Hageja hinnangul on tegemist tõendamatu asjaoluga. Lisaks, ühe korteriühistu liikme poolt kutse mittekättesaamine ei ole sedavõrd oluline kokkukutsumise korra rikkumine, mis toob endaga kaasa üldkoosoleku otsuse tühisuse.

Määruse põhjendused 5. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et kooskõlas TsMS § 638 lg-ga 1, tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 2¹ alusel keelduda. TsMS § 405 lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase

Tsiviilasi nr: 2-13-23149

3(3) äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Hageja esitas maakohtusse raha maksmisele suunatud hagi, milles nõudis võla 1425,55 euro ja viivise 0,07% põhinõudelt alates hagi esitamisest kuni võlgnevuse tasumiseni väljamõistmist. Kuna hageja põhinõue ei ületa 2000 eurot, samuti ei ületa hageja põhinõue koos kõrvalnõuetega 4000 eurot, siis oli tegemist lihtmenetluses menetletud asjaga TsMS § 405 lg 1 tähenduses. TsMS § 637 lg 2¹ sätestab, et sama seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei ole otsuses kooskõlas TsMS § 442 lg-ga 10 märkinud, et annab loa otsuse edasikaebamiseks. Asjaolu, et maakohus täitis seadusest tuleneva nõude ja lisas kohtuotsusele edasikaebamise korda käsitleva selgituse, ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg 2¹ tähenduses. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, milliste puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole ka välistatud TsMS § 637 lg-s 2¹ sätestatud alustel. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas asjas TsMS § 637 lg-s 2¹ sätestatud aluseid apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks. Asjaolu, et apellant maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna vastupidise väitmiseks alust. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul alus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks.

6. Kuivõrd ringkonnakohus ei võta apellatsioonkaebust menetlusse, ei ole alust muuta maakohtu poolt määratud maakohtu menetluskulude jaotust. Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud kaebuse esitaja kanda.

Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud maakohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Ülle Jänes

Margo Klaar

Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/