3-14-52110/11 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Tiina Pappel, Einar Vene

Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2014, Tartu

Haldusasja number

3-14-52110

Haldusasi

Aleksei Maksimovi kaebus Tartu Vangla vastu kahju

hüvitamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 10. oktoobri 2014. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Aleksei Maksimovi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Aleksei Maksimov

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 10. oktoobri 2014. a määrus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A. Maksimov esitas 7. veebruaril 2014 ja 10. veebruaril 2014 Tartu Vanglale 56 venekeelset

kahju hüvitamise taotlust.

2. Tartu Vangla jättis 18. veebruari 2014. a otsusega nr 1-13/157-2 A. Maksimovi 7. veebruaril

2014 ja 10. veebruaril 2014 esitatud 56 venekeelset kahju hüvitamise taotlust menetlusse

võtmata ning tagastas need A. Maksimovile 30. novembri 2000. a määruse nr 72 „Vangla

sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 491 lg 5 alusel. Tartu Vangla märkis, et vanglale on teada, et

A. Maksimov oskab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal enda õigusi kaitsta. Tartu Vangla

viitas, et seda on kaebaja ka näidanud, esitades hulgaliselt eestikeelseid pöördumisi Tartu

Vanglale erinevates küsimustes. Sellest tulenevalt leidis Tartu Vangla, et kaebaja on võimeline

eesti keeles kaitsma oma õigusi ning suhtlema vanglaametnikega.

3. A. Maksimov esitas 16. septembril 2014 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles märkis, et ta

on saanud Tartu Vanglalt vastuse nr 1-13/184-2 ning pöördub kohtusse hagiga summas 50

eurot päevas selle eest, et kinnipeetavaid valvavad naisvalvurid.

4. Tartu Halduskohtu 10. oktoobri 2014. a määrusega tagastati A. Maksimovi kaebus HKMS

§ 121 lg 1 p 4 alusel, kuna kaebaja ei ole kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks

ettenähtud kohustuslikust korrast. Määruse põhjenduste kohaselt:

4.1. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 kohaselt on kinnipeetaval või vahistatul õigus vangla

tekitatud kahju hüvitamiseks halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või

vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise

taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi

vaatamata jätnud. Eeltoodud sättest tuleneb kaebajale kohustus läbida hüvitamisnõudes enne

kohtusse pöördumist kohustuslik kohtueelne menetlus.

4.2. Kohus edastas 6. oktoobril 2014 Tartu Vanglale päringu, paludes teavet käesolevas asjas

kohtueelse menetluse läbimise kohta. Tartu Vangla teatas 9. oktoobril 2014 kohtule, et

7. veebruaril 2014 registreeriti Tartu vanglas A. Maksimovi poolt vene keeles esitatud kahju

hüvitamise taotlus, mis puudutab vanglas kinnipeetavaid valvavaid naissoost valvureid. Koos

vastusega edastas vangla kohtule Tartu Vangla 18. veebruari 2014. a kirja, millega on

keeldutud kaebaja 7. veebruari 2014 ja 10. veebruari 2014 esitatud 56 venekeelse kahju

hüvitamise taotluse menetlusse võtmisest ning need on tagastatud põhjusel, et A. Maksimov

oskab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal enda õigusi kaitsta (VSkE § 491 lg 5).

4.3. Kui kahju hüvitamise taotlus tagastatakse, ei tähenda see, et kaebajal on sellisel juhul

alati õigus pöörduda kohtusse. Käesoleval juhul on Tartu Vangla A. Maksimovi kahju

hüvitamise taotluse tagastanud õiguspäraselt. Tartu Vangla on kaebaja kahju hüvitamise

taotluse tagastanud ning on viidanud A. Maksimovi eesti keele oskusele, kuna A. Maksimov

on esitanud vanglale hulgaliselt eestikeelseid pöördumisi ja on vanglaametnikega suhelnud

eesti keeles. Nimetatud pöördumised seda, et kaebaja valdab eesti keelt tasemel, mis

võimaldab tal oma õigusi kaitsta. Lisaks tõendab A. Maksimovi eesti keele oskust kohtule

edastatud Tallinna Kutsekooli lõputunnistuse hinneteleht, kus kaebaja eesti keele oskust on

hinnatud „heaks“ ja ka asjaolu, et kaebaja on varem töötanud Eesti Politseis, kus on eesti

keele oskus nõutav. Kaebaja on Tartu Halduskohtu 9. aprilli 2014. a haldusasjas nr 3-14-56

toimunud istungi ajal teatanud, et ta saab eesti keelest aru.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. A. Maksimov esitas 16. oktoobril 2014 määruskaebuse, milles märkis, et ta sai kohtu

10. oktoobri 2014. a määruse ja siiani ei ole võimaldatud kaitsjat ning kohtu seisukoht on

arusaamatu. Lisaks palus A. Maksimov vabastada ta riigilõivu tasumisest.

6. Tartu Halduskohus 24. novembri 2014. a määrusega vabastas kaebaja riigilõivu tasumisest

määruskaebuse esitamisel; võttis menetlusse kaebaja määruskaebuse Tartu Halduskohtu

10. oktoobri 2014. a määrusele; jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas

määruskaebuse läbivaatamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

8. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu 10. oktoobri 2014. a määruses esitatud

seisukohtadega ega pea neid vajalikuks korrata (HKMS § 203 lg 1 ja § 201 lg 4).

Ükski määruskaebuses esitatud väidetest ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks.

9. Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitavalt märkida, et õige on halduskohtu seisukoht, et kui

kahju hüvitamise taotlus tagastatakse, ei tähenda see seda, et kaebajal on sellisel juhul alati

õigus pöörduda kohtusse. Tartu Vangla 9. oktoobri 2014. a vastusest Tartu Halduskohtu

kohtunõudele selgub, et kaebaja on esitanud mitmeid eestikeelseid pöördumisi Tartu Vanglale.

Samuti nähtub vastusele lisatud kaebaja Tallinna Kutsekooli tunnistuse hinnetelehe koopiast, et

A. Maksimovi eesti keele oskus vastab tasemele „hea“. Lisaks on kaebaja töötanud Eesti

Politseis, kus on eesti keele oskus nõutav. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga,

et nimetatud pöördumised, Tallinna Kutsekooli lõputunnistuse hinneteleht ning varasem

töötamine Eesti Politseis tõendavad, et A. Maksimov valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab

tal oma õigusi kaitsta. Seega on halduskohus õigesti leidnud, et kuivõrd kaebaja valdab oma

õiguste kaitseks eesti keelt piisavalt, siis toimis vangla kahju hüvitamise taotlust tagastades

õiguspäraselt. Kuivõrd kaebaja kahju hüvitamise taotlus tagastati läbi vaatamata, siis on

kaebajal kahju hüvitamise nõudes läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus. Seega on

halduskohus kaebuse õigesti HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastanud.

10. Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest jääb määruskaebus rahuldamata ja Tartu

Halduskohtu 10. oktoobri 2014. a määrus muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

/allkirjastatud digitaalselt/

Einar Vene