2-14-58498/2 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-14-58498

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

01. detsember 2014. a, Tartu kohtumaja, kirjalik

menetlus

Tsiviilasi

Kaupmehe Järelmaks OÜ hagi Margus Kalvet vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

574,90 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

Kaupmehe

Järelmaks

OÜ

(registrikood

11906650; asukoht Rüütli 23, 51006 Tartu), lepinguline

esindaja

Alar

Kondratjev

(Balti

Võlgade

Sissenõudmise

Keskus

OÜ;

e-post

inkasso@sissenoudekeskus.ee)

Kostja Margus Kalvet (isikukood 38002172712,

elukoht XXXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Kaupmehe Järelmaks OÜ hagi Margus Kalvet vastu osaliselt.

2. Välja mõista Margus Kalvetilt Kaupmehe Järelmaks OÜ kasuks 24.10.2013 sõlmitud

järelmaksulepingu

nr

1333420/96ta

alusel

põhivõlgnevus

341,49

eurot,

sissenõutavaks muutunud tasumata järelmaksuintress 23,48 eurot, tasumata

krediidiintress 5,08 eurot, võla sissenõudmisega seotud kulud 25,56 eurot ning

sissenõutavaks muutunud viivis 48,75 eurot, kokku 444 (nelisada nelikümmend neli)

eurot ja 36 senti.

3. Välja

mõisa

Margus

Kalvetilt

Kaupmehe

Järelmaks

OÜ

kasuks

viivis

põhivõlgnevuselt (341,49 eurot) kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni 27% aastas,

kusjuures viivisenõuded kokku ei või ületada põhinõuet.

4. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Toimetada otsus kätte pooltele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. Jätta menetluskulud poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

2. Välja mõista Margus Kalvetilt Kaupmehe Järelmaks OÜ kasuks menetluskulu

summas 172 (ükssada seitsekümmend kaks) eurot ja 66 senti (riivilõiv ning

õigusabikulu põhjendatud ja vajalikus ulatuses võrdeliselt hagi rahuldamise

ulatusega).

3. Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud

korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus

taastatakse (TsMS § 1741 lg 4).

Kaja esitamine

Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja

võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul

oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse

toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega

või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajalt tasutakse

riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt

hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. (TsMS § 415, §

142 lg-d 1 ja 2)

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. (TsMS § 632 lg 1, §

633 lg 7)

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. (TsMS § 187 lg 6)

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa.

Kohus märgib, et tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu

esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled

ise ei ole sellele tuginenud. Vaidlust ei ole selles, et hageja tegutses kostjale järelmaksu

võimaldades oma majandustegevuse raames ja kostja oli hagejaga lepingut sõlmides tarbijaks

VÕS § 34 tähenduses.

Hageja on palunud kostjalt välja mõista võla sissenõudmisega seotud kulud summas 63,90

eurot.

Järelmaksulepingu

nr

1333420/96ta

kohaselt

kohaldatakse

lepingule

järelmaksulepingute üldtingimusi. Järelmaksulepingute üldtingimuste p 7.5 kohaselt

kohustus krediidisaaja hüvitama krediidiandjale võla sissenõudmisega seotud mõistlikud

kulud. Krediidisaajale ja lepinguga seotud isikutele lepingu rikkumise tõttu saadetud

teadetega seotud kulud tuli hüvitada vastavalt krediidiandja hinnakirjale. Hinnakirja kohaselt

tuli meeldetuletus- ja hoiatuskirja eest tasuda 12,78 eurot ning ülesütlemisavalduse eest 25,56

eurot. Toimiku materjalidest nähtuvalt on kostjale saadetud kaks võlateatist, lepingu

ülesütlemise hoiatus ning lepingu ülesütlemisavaldus, neist kolme esimese saatmise kulu on

vastavalt hinnakirjale 12,78 eurot ning ülesütlemisavalduse saatmise kulu 25,56 eurot.

VÕS § 35 lg 1 järgi loetakse tüüptingimuseks lepingutingimust, mis on eelnevalt välja

töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi

rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise

lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. VÕS § 42 lg 3

p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige

tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise

korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt

kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt

võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline

tüüptingimus tühine.

Järelmaksulepingule

kohaldatavaid

üldtingimusi

tuleb

kohtu

hinnangul

pidada

tüüptingimusteks. Kohus nõustub hagejaga, et meeldetuletus- ja hoiatuskirjade ning

ülesütlemisavalduse tasu ei sisalda pelgalt postiteenuse maksumust, kuid kindlaksmääratud

tasu suurus peab olema mõistlikult põhjendatav. Hageja saatnud kostjale kaks võlateatist, ühe

lepingu ülesütlemise hoiatuse ja ühe lepingu ülesütlemisavalduse. Kohus leiab, et hageja

poolt hinnakirjas kindlaksmääratud kirjalike teadete maksumus on ebamõistlikult suur,

arvestades kulu töövahenditele, tööjõule ja tööajale. Seega on VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel tühine

tüüptingimus, millega krediidiandjal on õigus nõuda krediidisaajale saadetud kirjalike

teadetega seotud kulutuste hüvitamist krediidiandja hinnakirja järgi. Kohtu hinnangul on

mõistlik ja põhjendatud meeldetuletus- ja hoiatuskirjade ning ülesütlemisavalduse maksumus

6.39 eurot (mis vastab hageja hinnakirjas käendajale saadetava hoiatuskirja ning posti teel

tõendi või päringu vastuse väljastamise tasule), mistõttu mõistab kohus kostjalt hageja kasuks

välja 25,56 eurot (4 × 6.39) võla sissenõudmisega seotud kulu katteks.

Arvestades hagi osalist rahuldamist tuleb menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel jätta kostja

kanda 93,33% ulatuses ja hageja kanda 6,67% ulatuses.

TsMS § 1741 lõikest 3 ja menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja

kasuks välja menetluskulu 172,66 eurot (riivilõiv ning õigusabikulu põhjendatud ja vajalikus

ulatuses võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega). Hageja on palunud välja mõista riigilõivu

125 eurot ning õigusabikulu summas 114 eurot. Arvestades nõude olemust, hagi hinda,

hagiavalduse vormi ja asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit

pidamata, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikulu summas 60 eurot (TsMS §

175 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik