3-14-52826/22 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generated1
Legislator headnote
AI generated3-14-52826/22 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: 1
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
1
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Maret Altnurme Määruse tegemise aeg ja koht 01.12.2014, Tallinn Haldusasja number 3-14-52826 Haldusasi AS Saarte Liinid kaebus Vabariigi Valitsuse 16.10.2014 protokollilise otsuse nr 47 p-i 11 tühistamise nõudes. RESOLUTSIOON 1. Võtta vastu AS Saarte Liinid kaebusest loobumise avaldus ja lõpetada haldusasja nr 3-14-52826 menetlus. 2. Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda. 3. Saata määrus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
Asjaolud
1. Tallinna Halduskohtule saabus 17.11.2014 AS Saarte Liinid kaebus Vabariigi Valitsuse 16.10.2014 protokollilise otsuse nr 47 p-i 11 tühistamise nõudes.
2. 24.11.2014 esitas kaebaja kohtule kaebusest loobumise avalduse.
3. 25.11.2014 saabunud seisukohas vaidleb Rahandusministeerium avalduse rahuldamisele vastu. Rahandusministeerium leiab, et kaebaja esindaja tegevus on mõtlematu ning taotluste vastandlikkus annab märku kaebaja heitlikkusest. Halduskohus kui uurimisprintsiibil tegutsev kohus ei tohiks soosida sarnast kaebaja esindaja tegevust ning kaebaja huvides tuleks kaebus menetlusse võtta ning haldusasi lõpuni menetleda. Rahandusministeerium on seisukohal, et taotluse rahuldamata jätmine ei ole pelgalt kohtu töökoormuse suurendamine ja kaebaja esindaja pahatahtlik sidumine menetlusega. Rahandusministeerium soovib kaebuse menetluse jätkamist menetlusökonoomika seisukohast, kuna nii kaebaja kui ka Rahandusministeerium on ühiselt soovinud vältida olukorda, kus vaidlustatud otsuse alusel toimuv võimalik haldusmenetlus toimuks volitusõiguseta.
3.1. Rahandusministeerium märgib, et kuigi haldusorgani menetluskulusid reeglina vastaspoolelt välja ei nõuta, siis käesolev olukord on erandlik. Kaebuse esitaja taotles esialgse õiguskaitse kohaldamist olukorras, kus selleks ei olnud vähimatki vajadust. Sarnaselt meile leidis kohus, et esialgse õiguskaitse taotlemise põhjused on otsitud.
2 3.2. Rahandusministeeriumi vastus kohtule jaotus kaheks: vastus esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlusele ja vastus kaebusele kõigis muudes aspektides. Kui teine neist oli märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse kohaselt sisuliselt selgitustaotlusele vastamine, siis esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlusega on kaebuse esitaja kohut ja vastustajat põhjendamatult eksitanud ja koormanud. Kuna kaebuse esitaja esindaja on professionaalne õigusnõustaja, siis peab vastustaja seda olukorda taunimisväärseks ning menetluskulude väljanõudmist ühtlasi eripreventiivseks.
3.3. Rahandusministeeriumi esindajal kulus kaebusele vastamiseks aega neli tundi. Esialgse õiguskaitse kohaldamise teema moodustas Rahandusministeeriumi vastusest ca 1/3, seega taotleb Rahandusministeerium kaebuse esitajalt vaid kulutustest kolmandiku väljanõudmist. Rahandusministeeriumi esindaja märgib, et kahtlust ei ole selles, et Rahandusministeerium kuu lõpus esindajale palga välja maksab. Rahandusministeeriumil kulub esindaja nelja tunni töötasuks 20,24 eurot (bruto), millest 1/3 on 5,06 eurot. Rahandusministeerium leiab, et palgatõendite, konto väljavõtete jms esitamine oleks käesolevat menetlust ülemäära koormav.
4. 25.11.2014 saabus kohtule Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumi seisukoht, milles ta teatab, et tal puuduvad vastuväited esitatud avaldusele ning ta ei soovi menetluskulude väljamõistmist.
Kohus leiab
5. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 153 lg 1 esimese lause kohaselt on kaebajal õigus kaebusest loobuda kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. HKMS § 152 lg 1 p-i 3 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kohus võtab vastu kaebusest loobumise. Kohus selgitab Rahandusministeeriumile, et kaebusest loobumine on kaebaja menetluslik õigus (HKMS § 27 lg 2 p 2), mida on kaebajal õigus realiseerida kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku kohtulahendi jõustumiseni (HKMS § 153 lg 1). Kaebusest loobumise vastuvõtmisest on kohtul õigus keelduda ainult juhul, kui kaebajal puudub halduskohtumenetluses teovõime ning kaebusest loobumise avaldus on esindaja poolt esitatud vastuolus kaebaja huvidega (HKMS § 153 lg 1). Vaidlus puudub, et kaebaja teovõimet pole piiratud. Järelikult on Rahandusministeeriumi vastuväited kaebusest loobumise avalduses osas täielikult asjakohatud.
Seega - kuna kaebaja on esitanud kaebusest loobumise avalduse ning ei esine selle avalduse vastuvõtmisest keeldumise aluseid, tuleb kaebusest loobumise avaldus vastu võtta ilma kaebust menetlusse võtmata (HKMS § 152 lg 3) ning lõpetada haldusasjas menetlus HKMS § 152 lg 1 p-i 3 alusel.
6. Rahandusministeerium on esitanud kohtule taotluse mõista oma koosseisulise juristi töötasu menetluskuluna kaebajalt välja. Kohus on seisukohal, et tegemist pole HKMS § 103 lg 1 p 1 mõttes menetluskuluga. Nii nähtub Rahandusministeeriumi kodulehelt, et Angela Jürgenson on Rahandusministeeriumi jurist, kelle tööülesannete hulka kuulub mh Rahandusministeeriumi esindamine kohtus. Seega täitis Rahandusministeeriumi volitatud esindaja käesolevas asjas üksnes oma tööülesandeid ning Rahandusministeeriumil pole tekkinud antud asjaga seoses täiendavaid esindajakulusid. Kohtupraktikas on leidnud korduvalt kinnitust, et haldusorgan peab halduskohtumenetluses enda esindamisega ise hakkama saama (läbi oma ametnike), va juhul kui vaidlus haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamidest väljub, millisel juhul haldusorgani välise õigusabi kasutamisega seotud menetluskulud võidakse hüvitada.
3 Asjakohatud on Rahandusministeeriumi väited seoses kaebaja esindaja väidetava pahatahtliku käitumisega, mistõttu kohus sellele hinnangut ei anna. Eelöeldu tõttu jääb Rahandusministeeriumi taotlus rahuldamata.
Et Majandusja Kommunikatsiooniministeerium ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude hüvitamiseks ja kaebajal puudub vastavalt HKMS § 108 lg-le 7 õigus vastavat taotlust esitada, jäävad nende menetluskulud nende endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme Kohtunik