3-14-50600/24 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Maili Lokk, Tiina Pappel Määruse tegemise aeg ja koht 28.11.2014, Tartu Haldusasja number 3-14-50600 Haldusasi Juri Kolesnikovi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti poolt tekitatud kahju hüvitamiseks summas 1000 eurot Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 29.10.2014. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus Juri Kolesnikovi määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Juri Kolesnikov Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 29.10.2014. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. J. Kolesnikov esitas 22.04.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1), mille kohaselt ta pöördus prokuratuuri poole ja sai 17.04.2014 vastuse nr 14210000015 RP-6-9/14/78, mis ei lahenda ühtegi tema kaebuse taotlust. Sellest lähtudes palus kaebaja halduskohtul oma kaebuse, kahju hüvitamise taotluse summas 1000 eurot ja ka kõik ülejäänud punktid läbi vaadata. Kaebaja palus end vabastada riigilõivu tasumisest, kuna ta on arreteeritud ning tal pole sissetulekuid. 2. Tartu Halduskohus 05.05.2014. a määrusega (tl 33-34) tagastas kaebuse Riigiprokuratuuri 17.04.2014. a määruse vaidlustamise osas halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 alusel ning jättis kaebuse hüvitamisnõude osas käiguta. Halduskohus märkis, et kaebus arestimaja tingimustega põhjustatud kahju hüvitamise nõude osas on esitatud hilinenult ning selgitas, et kaebajal tuleb esitada kaebetähtaja ennistamise taotlus ja tähtaja möödalaskmise põhjused. Lisaks pidi kaebaja täpsustama nõude sisu ja märkima, kelle vastu kahju hüvitamise nõue esitatakse ning kas tegemist on varalise või mittevaralise kahjuga.

3. Kaebaja esitas 12.05.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse puuduste kõrvaldamise avalduse (tl 40-40p), milles väitis, et pidas kaebuse esitamise tähtajaks 17.05.2014. Kaebaja täpsustas, et moraalset kahju tekitati talle arestimajas sellega, et ta pidi kambris viibima üksi, kuigi varem on teda astma tõttu hoitud kambris kellegagi koos, et astmahoo korral abi kutsuda. Samuti kannatas kaebaja enda väitel psüühiliselt seetõttu, et tal ei lubatud advokaadile helistada. Kaebaja väitis, et kannatas õhupuuduse, selja-, pea-, puusa- ja alajäsemevalude pärast ning ei saanud kaks kuud jalutuskäigul käia, kuna temalt võeti ära riided ja jalanõud, aga uusi asemele ei toodud. 4. Tartu Halduskohus 02.09.2014. a määrusega (tl 48) jättis kaebuse teistkordselt käiguta ning andis kaebajale puuduste kõrvaldamiseks tähtaja 15 päeva alates määruse kättesaamisest. Halduskohus märkis, et kuna kaebaja taotleb arestimaja tingimustega tekitatud kahju hüvitamist, on kahju hüvitamise osas vastustajaks Politsei- ja Piirivalveamet. Halduskohus palus kaebajal täpsustada, kas ta taotleb kahju hüvitamist ainult inimväärikuse alandamise või ka tervise kahjustamise eest ning kui suure osa 1000 eurost moodustab terviserikkega põhjustatud kahju ning kui suure osa inimväärikuse alandamisega põhjustatud kahju. Halduskohus selgitas, et vastavalt kaebaja hinnangule saab arvestada kui suure osa kahjunõudest moodustab väärikuse alandamisega põhjustatud kahju, mille eest tuleb kaebajal tasuda riigilõiv või halduskohtul vabastada kaebaja riigilõivu tasumisest. Halduskohus selgitas ka seda, et kaebajal on jätkuvalt võimalik esitada kaebetähtaja ennistamise taotlus. 5. Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule 22.09.2014 pöördumise (tl 55) milles selgitab, et teda vabastati 2014. aastal mitu korda riigilõivu tasumisest seoses maksejõuetusega. Kaebaja selgitas, et kahju on talle tekitatud sellega, et arestimaja süül piinles ta kaks kuud jalutuskäikude ja ravimiteta, kuna tal on astma ja teised haigused. Lisaks sai kaebaja enda väitel paljajalu käimise tagajärjel veel mingi haiguse. Kaebaja märkis, et jätab kahjusumma jaotamise inimväärikuse alandamise ja tervisekahju tekitamise eest halduskohtu äranägemisele. 6. Tartu Halduskohus 29.10.2014. a määrusega (tl 68-69) jättis rahuldamata kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel, jättis kaebuse käiguta ning andis riigilõivu summas 30 eurot tasumiseks tähtaja 10 päeva määruse kättesaamisest arvates. Halduskohus märkis, et kaebajale põhjustatud inimväärikuse alandamist ja tervise kahju ei ole kohtul ise võimalik jagada osadeks. Halduskohus asus seisukohale, et ei saa vabastada kaebajat riigilõivu tasumisest tervisekahju osas ning kaebaja peab tasuma riigilõivu kogu summa ulatuses, mis on riigilõivuseaduse (RLS) § 571 lg-st 2 tulenevalt 30 eurot. Halduskohus märkis, et RLS § 22 lg 1 p-s 11 sätestatud riigilõivuvabastus kohaldub vaid juhul, kui väidetav kehavigastus või muu terviserike on kaebuses põhjendatud ning lubaks eeldada kehavigastust või muud terviseriket. Halduskohus viitas Riigikohtu halduskolleegiumi 12.05.2010. a määruse p-le 9 haldusasjas nr 3-3-1-12-10, milles leiti, et kui kaebaja ei ole kaebuses kehavigastust või muud terviseriket üldse põhjendanud, siis ei laiene kaebusele automaatne lõivuvabastus. Halduskohus märkis, et kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek perioodil 22.12.2013-21.04.2014 oli 63 eurot. Kuna see ületas tasumisele kuuluvat riigilõivu, ei olnud võimalik kaebaja riigilõivust vabastamise taotlust HKMS § 112 lg 1 p-st 1 tulenevalt rahuldada. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 7. Kaebaja esitas 12.11.2014 määruskaebuse (tl 75), milles märgib, et kohtud on teda juba mitu korda käesoleval aastal riigilõivu tasumisest vabastanud, sh Riigikohus asjades 3713465- 14, 3713-315-14, 3-7-1-3-634-13. Kaebaja selgitab, et ta on täiesti maksejõuetu, aresti tõttu ei 2 2

maksta talle invaliidsuspensioni, tal on suhtlemise keeld ja ta ei saa raha otsida ning kõik laekumised on juhuslikku laadi. Kaebaja selgitab, et soovib kahjuhüvitise jagada võrdselt füüsilise kahju ja moraalsete kannatuste vahel ehk 500 eurot kummagi eest. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 8. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. 9. HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuslikuks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Tartu Halduskohtu 29.10.2014. a määrus on vaidlustatav ainult resolutsiooni p 1 osas. Kaebaja ei ole määruskaebuses esitanud selget taotlust määruse tühistamiseks, kuid kuna ta on maininud, et sai selle kätte ning märgib, et ei mõista, kuidas saab temalt riigilõivu nõuda, kui tal pole selle tasumiseks raha, tuleb määruskaebust tõlgendada selliselt, et kaebaja taotleb Tartu Halduskohtu 29.10.2014. a määruse tühistamist. 10. Halduskohus on märkinud, et RLS § 22 lg 1 p-s 11 sätestatud riigilõivuvabastus ei kohaldu, sest kaebaja ei ole kaebuses kehavigastust või muud terviseriket üldse põhjendanud. Ringkonnakohus nõustub selle seisukohaga. Kaebaja väidab, et ta on maksevõimetu ning seoses arestiga ei maksta talle enam invaliidsuspensioni. Halduskohus kontrollis, kas HKMS § 112 lg 1 p 1 välistab käesoleval juhul menetlusabi andmise. HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summad, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile. Halduskohus märkis, et kaebaja kahekordne ühe kuu sissetulek oli 63 eurot. Kuna riigilõiv summas 30 eurot ei ületanud kaebaja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, jättis halduskohus menetlusabi taotluse rahuldamata. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on menetlusabi taotlust läbi vaadates arvutanud kaebaja kahekordse keskmise kuusissetuleku õigesti ning menetlusabi taotluse õigustatult rahuldamata jätnud. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et riigilõivust vabastamine teistes haldusasjades ei garanteeri riigilõivust vabastamist käesolevas haldusasjas, sest kohtud on hinnanud kaebaja sissetulekuid ja väljaminekuid erinevatel perioodidel. 11. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 29.10.2014. a määruse muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel 3 3