3-14-50953/17 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Einar Vene ja Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 28.11.2014, Tartu Haldusasja number 3-14-50953 Haldusasi Ramil Chakirovi (Chakirov) kaebus Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamise nõudes summas 13 310 eurot Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 06.08.2014. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Ramil Chakirovi määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Määruskaebuse esitaja Ramil Chakirov Vastustaja Tallinna Vangla RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 06.08.2014. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates. ASJAOLUD 1. 18.02.2014 registreeriti Tallinna Vanglas määruskaebuse esitaja kahjunõue (tl 14- 16), milles ta palub hüvitada talle Tallinna Vanglas perioodidel 08.08.2006 kuni 24.03.2010 ja 30.06.2010 kuni 07.07.2010 kinnipidamise kestel tekitatud mittevaraline kahju summas 13 310 eurot. 2. Tallinna Vangla andis oma 17.04.2014. a kirjaga nr 5-18/14/5146-3 (tl 22p) määruskaebuse esitajale võimaluse tähtaja ennistamise taotluse esitamiseks. 3. Määruskaebuse esitaja selgitas 02.05.2014. a vastuses (tl 23) Tallinna Vangla 17.04.2014. a kirjale, et sai kahju tekkimisest teada Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) 19.12.2013. a otsusest.

4. 06.05.2014. a otsusega nr 5-18/14/5146-5 (tl 24-24p) tagastas Tallinna Vangla määruskaebuse esitaja 18.02.2014. a kahjunõude läbivaatamatult, kuna see oli esitatud olulise tähtaja rikkumisega ning taotluse esitaja ei esitanud ühtegi objektiivset asjaolu, mis tingiks kaebetähtaja ennistamise. 5. 28.05.2014 saabus Tartu Halduskohtusse määruskaebuse esitaja kaebus (tl 3-4), milles ta nõuab Tallinna Vangla kahju hüvitamise taotluse nr 5-18/14/5146-5 tühistamist ning Tallinna Vangla kohustamist tema kahju hüvitamise taotluse läbi vaatamiseks. Kaebuse kohaselt rajaneb Tallinna Vangla otsus väitel, nagu oleks ebapiisavast põrandapinnast tingitud inimväärikuse alandamine vahetult tuntav ja seetõttu hakkab kahju hüvitamise taotluse esitamise kolmeaastane tähtaeg kulgema hiljemalt kahju tekitamise viimasest päevast. Määruskaebuse esitaja möönab, et kahju oli talle vägagi tuntav, kuid ta arvas, et talle osaks saanud kannatused on kinnipidamisega paratamatult kaasnevad. Samuti oli ta segadusse viidud asjaolust, et justiitsministri 30.11.2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 6 lg 6 nägi ette minimaalselt 2,5 m2 põrandapinda kinnipeetavale. 6. 17.06.2014. a määrusega jättis Tartu Halduskohus kaebuse käiguta ning selgitas määruskaebuse esitajale piiranguid kohtueelset menetlust lõpetava lahendi iseseisval vaidlustamisel ning võimalust esitada kohtueelse menetluse läbimise korral hüvitamisnõue. 7. 27.06.2014 saabus Tartu Halduskohtusse määruskaebuse esitaja avaldus kaebuses puuduste kõrvaldamiseks (tl 9-9p). Määruskaebuse esitaja teatab, et soovib esitada hüvitamiskaebuse samadel alustel vanglale esitatud kahju hüvitamise taotlusega. Samas märgib ta, et ei nõustu Riigikohtu otsuses nr 3-3-1-93-13 märgitu ülekandmisega käesolevale asjale, kuna seal oli tegemist kehtivat seadusandlust rikkuvate kinnipidamistingimustega, tema puhul aga ei olnud tegemist riigisisese õiguse rikkumisega. Seega tuleb kohaldada riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17 lgs 3 ette nähtud 10 aasta pikkust tähtaega. 8. Tartu Halduskohus tagastas 06.08.2014. a määrusega määruskaebuse esitaja kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu. Võttes arvesse 27.06.2014 Tartu Halduskohtusse saabunud määruskaebuse esitaja avaldust, mõistab kohus kaebust viisil, et määruskaebuse esitaja soovib hüvitist 13 310 eurot perioodidel 08.08.2006–24.03.2010 ning 30.06.2010–07.07.2010 Tallinna Vanglas valitsenud kinnipidamistingimuste eest, kuna kinnipeetava kohta oli üksnes 1,5 m2 vaba pinda. Samuti esines kinnipidamistingimustes muid puudujääke. Halduskohtu hinnangul on Tallinna Vangla jätnud määruskaebuse esitaja kahju hüvitamise

taotluse

õiguspäraselt

läbi

vaatamata.

Väidetava kinnipidamistingimustega põhjustatud mittevaralise kahju tekkimine pidi olema määruskaebuse esitajale teada hiljemalt 07.07.2010 ehk Tallinna Vanglast lahkumise päeval ning seega saabus RVastS § 17 lõikes 3 sätestatud tähtaeg 07.07.2013. Määruskaebuse esitaja ei ole viidanud ühelegi mõjuvale põhjusele haldusmenetluse seaduse § 34 lg 1 mõttes, mis kohustanuks Tallinna Vanglat kahju hüvitamise taotluse esitamise tähtaega ennistama. Kohtu poolt antud õiguslikust hinnangust teadasaamine ei saa kuidagi mõjutada kahju faktilisest tekkimisest teadasaamist ning seda ei saa pidada ka mõjuvaks põhjuseks, mis takistanuks varem kahju hüvitamise taotlust esitamist. Käesoleval juhul ei ole määruskaebuse esitaja pidanud kinni 2 2

vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-s 8 ette nähtud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, kuna kahju hüvitamise taotlus Tallinna Vanglale on esitatud RVastS § 17 lõikest 3 tulenevat tähtaega rikkudes ning tähtaja ennistamiseks ei esinenud alust. Seega tuleb kaebus HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastada, kuna määruskaebuse esitaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks menetlemiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS 9. 19.08.2014 saabus halduskohtule määruskaebus (tl 32-32p) Tartu Halduskohtu 06.08.2014. a määruse peale. Määruskaebuses viitab määruskaebuse esitaja Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi lahendile asjas nr 3-4-1-9-14 (p 36), mille kohaselt täpset piiri, mil seadusliku kinnipidamisega kaasnevad tavapärased kannatused lähevad üle inimväärikust alandavaks kohtlemiseks, pole võimalik määrata. Just selle Riigikohtu poolt välja toodud seisukoha tõttu eristub määruskaebuse esitaja olukord Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-93-13 käsitletud olukorrast, ning antud juhtumil hakkas RVastS § 17 lg-s 3 ette nähtud 3-aastane tähtaeg kulgema momendist, mil määruskaebuse esitaja sai teada talle põhjustatud kannatuste inimväärikust alandavast iseloomust. Alternatiivselt tuleks antud juhtumil kohaldada RVastS § 17 lg-s 3 ette nähtud 10- aastast üldist tähtaja piirangut. 10. Tallinna Vangla palub määruskaebusele esitatud vastuses (tl 49) määruskaebus rahuldamata jätta. Tallinna Vangla peab määruskaebust põhjendamatuks ning nõustub Tartu Halduskohtu 06.08.2014. a määruses toodud seisukohtade ja põhjendustega. Tallinna Vangla rõhutab, et kaebetähtaja ennistamise objektiivseks põhjuseks ei saa lugeda seda, et määruskaebuse esitaja sai teada vangla tingimuste õigusvastasusest hiljem, kuna vastava teadmise puudumine ei takistanud määruskaebuse esitajal õigeaegselt haldusorgani poole pöörduda. Määruskaebuse esitaja õiguste rikkumist kinnitava kohtupraktika ootamine ei ole selliseks objektiivseks asjaoluks, mis tingiks hilisemalt kaebetähtaja ennistamise. Isegi õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul (RKHKm 01.10.2002, nr 3-3-1-57-02, p 19). RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 11. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ning Tartu Halduskohtu 06.08.2014. a määruse tühistamiseks puuduvad alused. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid käesolevas määruses korrata (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2). Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 12. Määruskaebuse esitaja poolt viidatud Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on oma lahendis asjas nr 3-4-1-9-14 selgitanud seda, mida tuleb arvesse võtta hindamisel, kas seadusliku kinnipidamisega kaasnevad tavapärased kannatused on üle läinud inimväärikust alandavaks kohtlemiseks. Näiteks on Riigikohus märkinud, et see sõltub muuhulgas seesuguse kohtlemise kestusest, selle füüsilisest ja psüühilisest mõjust, mõningatel juhtudel ka kannatanu isiku eritunnustest ning muudest kinnipidamise tingimustest (RKPSJKo 20.06.2014, 3 3

nr 341914, p 36). Riigikohtu seisukohtadest eeltoodud lahendis ei tulene mingil viisil alust asuda seisukohale, et antud juhul sai määruskaebuse esitaja talle Tallinna Vangla kinnipidamistingimustega põhjustatud kahjust teada alles tema poolt kogetud kannatuste inimväärikust alandavast iseloomust teadasaamisest. RVastS § 17 lg 3 seob kahju hüvitamise taotluse esitamiseks ette nähtud tähtaja kulgemise alguse kahju tekkimisest teadasaamise päevaga. Halduskohus on õigesti selgitanud, et jätkuva haldustoiminguga tekitatud mittevaralise kahju puhul on kahjust teadasaamise hetkeks üldjuhul hetk, mil lõppes isikule jätkuva toiminguga kahju tekitamine, ning viidanud ka asjakohasele kohtupraktikale (vt RKHKo 06.03.2014, nr 33-1-93-13, p 14). Nimetatud seisukoht on kohaldatav ka käesolevas asjas. Antud juhul on määruskaebuse esitaja ka ise kinnitanud, et tema poolt väidetud kahju oli talle vägagi tuntav. Seega pidi ta olema talle tekkinud kahjulikest mõjutustest teadlik juba hiljemalt tema kinnipidamise lõppemise hetkel ning tal oli pärast seda piisav aeg, s.o RVastS § 17 lg-s 3 ette nähtud kolm aastat, enda õiguste kaitsmiseks vangla ning seejärel kohtu poole pöördumiseks. Seda, kas kahju on kannatanule tekkinud õigusvastaselt ning kas avaliku võimu kandja tegevusega on alandatud tema inimväärikust, selgitatakse välja alles kahju hüvitamise taotluse läbivaatamise käigus. 13. Seega on Tallinna Vangla õiguspäraselt tagastanud määruskaebuse esitaja kahju hüvitamise taotluse selle mittetähtaegse esitamise tõttu. Tartu Halduskohus on 06.08.2014. a määruses õigesti leidnud, et määruskaebuse esitaja kaebus kuulub tagastamisele HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel nõuetekohaselt kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu, ning halduskohtu määruse peale esitatud määruskaebus tuleb seetõttu jätta rahuldamata. Tiina Pappel Einar Vene Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 4 4