3-14-51907/8

KO H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Einar Vene ja Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 28.11.2014, Tartu Haldusasja number 3-14-51907 Haldusasi Nikolai Sokolovi (Sokolov) kaebus Tallinna Vangla kinnipidamistingimustega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 05.11.2014. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Nikolai Sokolovi määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Määruskaebuse esitaja Nikolai Sokolov Vastustaja Tallinna Vangla RESOLUTSIOON 1. Jätta määruskaebus läbi vaatamata osas, milles määruskaebuse esitaja palub võimaldada tal tasuda riigilõivu osamaksetena. 2. Jätta määruskaebus ülejäänud osas rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 05.11.2014. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates. ASJAOLUD 1. 25.06.2014 registreeriti Tallinna Vanglas määruskaebuse esitaja kahjunõue (tl 14−15p), milles ta taotleb talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist seoses ebainimlike kinnipidamistingimustega Tallinna Vanglas perioodil 01.11.2011 – 23.04.2013. 2. 29.08.2014 saabus Tartu Halduskohtule määruskaebuse esitaja kaebus (tl 2−7), milles ta palub talle välja mõista hüvitis 300 eurot iga Tallinna Vanglas viibitud kuu eest, kus ta viibis perioodil 01.11.2011 – 23.04.2013. Määruskaebuse esitaja märgib, et Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) lahendite kohaselt on igal kinnipeetaval õigus vähemalt 4 m2 suurusele isiklikule ruumile. Määruskaebuse esitaja sõnul arvestab EIK isikliku ruumi arvutamisel kambri üldpinnast välja tualettruumi ja mööblialuse pinna ning EIK seisukohtade järgi on olukord,

kus kinnipeetava isikliku ruumi suuruseks on vähem kui 3 m2, iseenesest Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) artikli 3 rikkumine. Määruskaebuse esitaja pidi viibima 15 m2 suuruses kambris koos viie vahistatuga ning ta ei saanud kasutada spordisaali. Ainsaks kehaliseks tegevuseks oli jalutusboksis käimine. Liikumisvaegusest on määruskaebuse esitajal tekkinud liigesevalud. Kaebusele on määruskaebuse esitaja lisanud menetlusabi taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks. 3. 22.10.2014. a otsusega nr 5-18/14/18043-2 (tl 16−18p) jättis Tallinna Vangla määruskaebuse esitaja 25.06.2014. a kahju hüvitamise taotluse osas, milles see puudutas kinnipidamistingimusi 01.08.2012, läbi vaatamata, ning muus osas rahuldamata. 4. Tartu Halduskohus jättis 05.11.2014. a määrusega (tl 23−24) määruskaebuse esitaja menetlusabi taotluse rahuldamata ning andis talle tähtaja kaebuse esitamisel riigilõivu tasumiseks summas 161,7 eurot. Tulenevalt riigilõivuseaduse § 571 lg-st 2 tuleb halduskohtule kahju hüvitamiseks kaebuse esitamisel tasuda riigilõivu kolm protsenti summast, mille väljamõistmist taotletakse, kuid mitte alla 15 euro ja mitte üle 750 euro. Et määruskaebuse esitaja nõuab hüvitist 10 eurot päevas ehk 300 eurot kuus perioodil 01.11.2011 – 23.04.2013 Tallinna Vanglas viibimise eest ja see periood kestis 539 päeva, on kahjunõude suuruseks 5390 eurot ning sellelt nõudelt kuulub tasumisele riigilõiv 161,7 eurot. Halduskohus leiab, et määruskaebuse esitaja menetlusabi taotlus ei kuulu halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 110 lg 1 p 1, HKMS § 111 lg 1 ja HKMS § 112 lg 1 p 1 järgi rahuldamisele. Määruskaebuse esitaja vanglasisese isikuarve väljavõttelt nähtub, et neljal kuul enne halduskohtule kaebuse esitamist ehk perioodil 28.04.2014 – 27.08.2014, oli määruskaebuse esitaja sissetulek 449 eurot. Vangistusseaduse (VangS) § 44 lg 2 alusel teostati kinnipidamisi summas 95 eurot. Elektriseadmete kasutamise eest tasus määruskaebuse esitaja kõnealusel perioodil kokku 13,71 eurot. Järelikult tuleb määruskaebuse esitaja antud perioodi sissetulekust maha arvata 108,71 eurot. Määruskaebuse esitaja menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu sissetulek HKMS § 112 lg 1 p 1 mõttes oli 340,29 eurot ning kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek 170,15 eurot. Kuna see ületab tasumisele kuuluvat riigilõivu 161,7 eurot, keelab HKMS § 112 lg 1 p 1 kaebajale menetlusabi anda ning taotlus tuleb jätta rahuldamata. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS 5. 14.11.2014 saabus halduskohtule määruskaebuse esitaja määruskaebus (tl 27−28) Tartu Halduskohtu 05.11.2014. a määrusele. Määruskaebuse esitaja palub vabastada ta täielikult riigilõivu tasumisest. Määruskaebuse esitaja selgitab, et kaebuse ja riigilõivust vabastamise taotluse esitamise hetkel ei olnud tal piisavalt raha riigilõivu tasumiseks, mistõttu puudus tal faktiliselt võimalus riigilõivu tasuda ning tuleb eeldada, et ta oli maksevõimetu. HKMS § 112 lg 1 p 1 ei võimalda isiku sissetulekutest maha arvata kulutusi hügieenitarvetele, toidule ega riietele, mis piirab ebaproportsionaalselt põhiseaduse §-s 15 ja § 24 lg-s 5 sätestatud põhiõiguste kasutamist. Kohtul tuleks HKMS § 112 lg 1 p-i 1 kohaldada koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-ga 186. Riigilõivust vabastamata jätmine jätab kaitseta määruskaebuse esitaja õigused, sh EIÕK art-st 6 tuleneva juurdepääsuõiguse kohtule. 2 2

Kui ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendamatu, palub määruskaebuse esitaja alternatiivselt vabastada ta riigilõivu tasumisest osaliselt. Määruskaebuse esitaja leiab, et halduskohus on vaidlustatud määruses ekslikult märkinud, et tema sissetulekutest on VangS § 44 lg 2 alusel teostatud kinnipidamisi summas 95 eurot. Kõikidest kaebaja vanglasisesele arvele laekuvatest summadest peetakse kinni 50 % nõuete rahuldamiseks. Seega on arusaamatu, kuidas teostati sissetulekutest summas 449 eurot kinnipidamisi üksnes 95 euro väärtuses. Alternatiivselt palub määruskaebuse esitaja võimaldada tal tasuda riigilõivu ositi. Määruskaebuse esitaja sissetulekud ühes kuus on 50−100 eurot, millest arvestatakse maha 50% ja millest peab jätkuma ka vanglale elektri eest tasumiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ja Tartu Halduskohtu 05.11.2014. a määruse tühistamiseks puuduvad alused. Esmalt selgitab kohus määruskaebuse läbivaatamise ulatust (I) ning lahendab seejärel määruskaebuse (II). I 7. Käesolevas asjas on määruskaebuse esitaja kaebuse esitamisel halduskohtult taotlenud tema riigilõivu tasumisest vabastamist, kuna ta on püsivalt maksejõuetu isik, kellel puudub vara, mida realiseerida (tl 9). Menetlusosalisele kohtu poolt võimaldatava menetlusabi liigid määratleb HKMS § 110 lg 1 teine lause, mille kohaselt võib kohus menetlusabina isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja: 1) vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu või kautsjoni tasumisest või muude kohtukulude või menetlusdokumentide tõlke kulude kandmisest; 2) võib tasuda riigilõivu, kautsjoni või muud kohtukulud või menetlusdokumentide tõlke kulud osamaksetena kohtu määratud tähtaja jooksul perioodiliste maksetena; 3) ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses; 4) vabastatakse täielikult või osaliselt kohustusliku kohtueelse menetlusega seotud kuludest või nähakse ette nende tasumine osamaksetena kohtu määratud tähtaja jooksul. Seega on HKMS § 110 lg 1 ls 2 p 1 kohaselt üheks menetlusabi liigiks kohtu poolt menetlusabi saaja vabastamine täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest. Ka määruskaebuse esitaja on esitanud halduskohtule menetlusabi taotluse just riigilõivu tasumisest vabastamiseks HKMS § 110 lg 1 ls 2 p 1 tähenduses ning halduskohus on selle taotluse lahendanud. Kuigi halduskohtule ei ole esitatud sõnaselget taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks osaliselt, ei ole menetlusseadustikust tulenevalt selle taotluse näol tegemist täielikult vabastamise taotlusest eraldiseisva taotlusega, vaid HKMS § 110 lg 1 ls 2 p-i 1 järgi saab kohus otsustada riigilõivust täieliku või osalise vabastamise ühe taotluse alusel. 8. Määruskaebuses on määruskaebuse esitaja esitanud ringkonnakohtule alternatiivselt ka taotluse võimaldada tal tasuda riigilõivu osamaksetena. Sellise taotluse näol on tegemist menetlusabi taotlusega HKMS § 110 lg 1 ls 2 p 2 tähenduses. Kuivõrd halduskohus ei ole menetlusabi taotlust riigilõivu tasumiseks osamaksetena eelnevalt lahendanud, ei saa ringkonnakohus apellatsioonikohtuna seda taotlust esimese kohtuinstantsina lahendada ning määruskaebuse esitajal puudub selles osas määruskaebuse esitamise õigus. Tulenevalt HKMS §-st 190 koosmõjus HKMS § 187 lg 3 p-ga 6 jäetakse apellatsioonkaebus läbi 3 3

vaatamata, kui pärast selle menetlusse võtmist ilmneb, et apellandil ei ole apellatsioonkaebuse esitamise õigust või kui asjas tehtav kohtuotsus ei saaks muutunud asjaolude tõttu enam ilmselgelt mõjutada tema õigusi või kohustusi. Tulenevalt HKMS § 203 lg-st 2 kohaldatakse määruskaebuse esitamisele ja menetlemisele apellatsioonkaebuse kohta sätestatut, kui HKMS 19. peatükist (Määruskaebus ringkonnakohtus) ei tulene teisiti. Antud juhul ei tulene HKMS 19. peatükist teisiti. Eeltoodust tulenevalt tuleb määruskaebus osas, milles määruskaebuse esitaja taotleb võimaldada talle riigilõivu tasumist osamaksetena, jätta HKMS § 190, § 187 lg 3 p 6 ja § 203 alusel läbi vaatamata. 9. Ringkonnakohus selgitab, et käesoleva määruskaebemenetluse esemeks on üksnes määruskaebuse esitaja vabastamine kas täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest HKMS § 110 lg 1 ls 2 p 1 mõttes, mitte aga riigilõivu tasumise võimaldamine osamaksetena HKMS § 110 lg 1 ls 2 p 2 mõttes. Riigilõivu osamaksetena tasumise soovi korral tuleb määruskaebuse esitajal esitada sellekohane täiendav taotlus halduskohtule. II 10. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on õigesti jätnud määruskaebuse esitaja menetlusabi taotluse täies ulatuses rahuldamata. 11. HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile. Ringkonnakohtu hinnangul saab HKMS § 112 lg 1 p-i 1 koosmõjus teiste HKMS 12. peatükis sisalduvate menetlusabi reguleerivate sätetega tõlgendada selliselt, et selle pinnalt arvestatav kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek näitab ka seda, kui palju oleks isik olnud võimeline kaebuse esitamisel kohtule maksma. Enne halduskohtule kaebuse esitamist tuleb kohtusse pöördumise kavatsusega isikul riigilõivu tasumise kohustusega arvestada ning kui kohtule nähtuvalt on tal olnud võimalik oma sissetulekute ja väljaminekute juures rahalisi vahendeid riigilõivu tarbeks säilitada, kuid ta ei ole seda teinud (näiteks on ostnud vangla kauplusest erinevaid kaupu), ei ole õigustatud ka tema riigilõivu tasumisest vabastamine. 12. Antud juhul on määruskaebuse esitaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek HKMS § 112 lg 1 p 1 mõttes 170,15 eurot, millest kohus saab järeldada, et ta on majanduslikult võimeline tasuma halduskohtu poolt nõutud riigilõivu summas 161,7 eurot ning puudub ka vajadus tema vabastamiseks riigilõivu tasumisest osaliselt. Määruskaebuse esitaja maksevõime hindamisel ei oma tähtsust määruskaebuses esitatud väited selle kohta, et määruskaebuse esitaja isikukontole laekunud summadest on tehtud liiga vähe kinnipidamisi nõuete fondi. Tõepoolest ei nähtu kõnealuselt isikukontolt, et vangla oleks kõikidest määruskaebuse esitaja sissetulekutest pidanud kinni summad nõuete fondi kandmiseks. Küll nähtub aga kontoväljavõttest, et määruskaebuse esitaja on kasutanud talle laekunud summasid kaupluses ostude tegemiseks. Seega on tal olnud võimalus neid summasid käsutada enda tahte kohaselt ning kohtusse pöördumise soovi olemasolu korral oli 4 4

tal võimalus säilitada osa oma rahalistest vahenditest kaebuse esitamisel riigilõivu tasumiseks. Sellises olukorras ei anna riigilõivu tasumisest vabastamiseks alust see, et kaebuse esitamise hetkeks isikul enam riigilõivu tasumiseks rahalisi vahendeid ei ole. 13. Määruskaebuses leiab määruskaebuse esitaja, et halduskohus oleks pidanud tema maksevõime hindamisel arvesse võtma ka kulutusi hügieenitarvetele, toidule ning riietele. Ringkonnakohus määruskaebuse esitaja sellise väitega ei nõustu. Kulutused, mida kohus saab menetlusabi taotleja sissetulekutest maha arvata, näeb ette HKMS § 112 lg 1 p 1, ning nendeks on maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summad, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile. Kohtupraktika on täpsustanud HKMS § 112 lg 1 p-s 1 nimetatud kulutuste võimalikku sisu kinnipidamisasutuses viibivate isikute puhul. Näiteks on kohtud lugenud kinni peetavate isikute puhul mõistlikuks kuluks eluasemele nende poolt kasutatud elektrienergia eest makstud summasid (nt Tallinna Ringkonnakohtu 23.05.2012. a määrus nr 3-12-911, p 9; 18.06.2012. a määrus nr 3-12-327, p 7; Tartu Ringkonnakohtu 22.08.2012. a määrus nr 3-12- 342, p 5; 24.08.2012. a määrus nr 3112533, p 5; 03.09.2012. a määrus nr 3-12-33, p 5). Samuti on kohtupraktikas asutud seisukohale, et analoogia korras on HKMS § 112 lg 1 p-s 1 nimetatud mahaarvamistega võrdsustatavad kinnipeetava isikuarvele kantud summadest seaduse alusel (VangS § 44) tehtavad rahaliste nõuete täitmiseks ja vabanemisfondi hoiustamiseks kinni peetavad summad, sest kinnipeetaval puudub nende summade osas käsutamisõigus (Riigikohtu halduskolleegiumi 12.03.2012. a määrus haldusasjas nr 3-7-1-3- 61-12). Alama astme kohtutel tuleb sellest praktikast ka lähtuda. Kuigi tulenevalt HKMS § 116 lg-st 2 ja TsMS § 186 lg-st 1 on kohtul hindamisruum, kas konkreetse menetlusabi taotluse lahendamisel esineb ka muid seaduses otseselt nimetamata tähendust omavaid asjaolusid, mida tuleks taotluse lahendamisel arvesse võtta, ei ole ringkonnakohtu hinnangul ükski määruskaebuse esitaja poolt välja toodud kulutuste liik piisavalt põhjendatud, et seda tuleks lisaks HKMS § 112 lg 1 p-s 1 väljatoodud kulutustele menetlusabi võimaldamise otsustamisel arvesse võtta. 14. Seega leiab ringkonnakohus, et halduskohus ei ole määruskaebuse esitaja menetlusabi taotluse rahuldamata jätmisel ning tema täielikult riigilõivu tasumisest vabastamata jätmisel menetlusnorme rikkunud ning Tartu Halduskohtu 05.11.2014. a määruse peale esitatud määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Tiina Pappel Einar Vene Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 5 5