3-14-51772/15 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(4)

K O H T U O T S U S E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Monika Laatsit Otsuse tegemise aeg ja koht 28. november 2014. a, Tallinn Haldusasja number 3-14-51772 Haldusasi A.T. kaebus Maksuja Tolliameti 18. juuli 2014. a intressinõude nr 13-3/101267 tühistamiseks Menetlusosalised Kaebaja – A.T., volitatud esindajad vandeadvokaadid Vahur Kivistik ja Monika Nõlv Vastustaja – Maksuja Tolliamet, volitatud esindaja Margo Karu Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Resolutsioon 1. Lõpetada haldusasja menetlus osas, milles Maksuja Tolliamet tunnistas 18. juuli 2014. a intressinõude nr 13- 3/101267 osaliselt kehtetuks 12. septembri 2014. a otsusega nr 13-1/3003 (16. märtsi 2009. a maksuotsusega nr 12-5/151 määratud tulumaksult 19. maist 2011 kuni 22. oktoobrini 2013 arvestatud intressid, kokku 21 396,55 eurot). 2. Ülejäänud osas jätta kaebus rahuldamata. 3. Tagastada A.T.le seoses haldusasja menetluse osalise lõpetamisega 179 eurot kaebuse esitamisel tasutud riigilõivust. Riigilõivu tagastamiseks tuleb A.T.l esitada kohtule avaldus, milles on muu hulgas ära näidatud pangakonto number, kuhu riigilõivu saab tagastada. 4. Ülejäänud osas jätta menetluskulud kummagi poole enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 29. detsembril 2014.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Maksuja Tolliamet (MTA) esitas A.T.le 18.07.2014 intressinõude nr 13-3/101267 (edaspidi ka 18.07.2014 intressinõue või vaidlustatud intressinõue), millega kohustas A.T.t tasuma 2005. a füüsilise isiku tulumaksu intressi 61 754,22 eurot, 2008. a füüsilise isiku tulumaksu intressi 12 657,63 eurot ning 2009. a füüsilise isiku tulumaksu intressi 11 761,17 eurot, maamaksu intressi 1 567,96 eurot ja raskeveokimaksu intressi 2 124,70 eurot.

2(4) 2. A.T. esitas 18.08.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 18.07.2014 intressinõude tühistamiseks. 3. MTA tunnistas 12.09.2014 otsusega nr 13-1/3003 (edaspidi ka 12.09.2014 otsus) vaidlustatud intressinõude kehtetuks 16.03.2009 maksuotsusega nr 12-5/151 määratud tulumaksult perioodil 09.05.2011-22.10.2013 arvestatud intresside osas, kokku summas 21 396,55 eurot. 4. A.T. palus 10.10.2014 seisukohas lõpetada haldusasja menetlus HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel osas, milles maksuhaldur tunnistas vaidlustatud intressinõude 12.09.2014 otsusega kehtetuks, ning mõista vastustajalt selles osas välja menetluskulud vastavalt HKMS § 108 lgle 6. Ülejäänud osas jäi kaebaja nõude juurde tühistada MTA 18.07.2014 intressinõue. 5. MTA teatas 04.11.2014 seisukohas, et ei vaidle menetluse osalusele lõpetamisele vastu, kuid palub menetluskulud jätta välja mõistmata, sest 12.09.2014 otsuse vastuvõtmine ei olnud tingitud A.T. kaebusest.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD 6. A.T. palub tühistada 18.07.2014 intressinõude kehtima jäänud osas. Kaebaja leiab esiteks, et intressinõue ei vasta maksukorralduse seaduse (MKS) § 46 lg 3 p 7 ja § 115 lg 3 nõuetele, sest selles ei ole märgitud intressinõude täitmise tähtaega. Teiseks on kaebaja seisukohal, et intressinõue ei ole kontrollitav. Intressinõude lisast ei selgu vaidlusaluse maksusumma kujunemine. Kuna kogu maksuarvestust ei ole esitatud, ei ole arusaadavad ega kontrollitavad ka intressinõudes märgitud vähendused. Intressinõudest ei selgu iga maksu lõikes ja üldiselt, millal ja millises suuruses on toimunud põhimaksude tasumised. Seega pole kontrollitav, kas maksuhaldur on järginud MKS § 105 lg-s 6 sätestatud maksude tasumise järjekorda. Intressinõude motiveerimatus ja intresside kujunemise ebaselgus on intressinõude tühistamise iseseisvaks aluseks. 7. MTA vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta kaebus rahuldamata. Kaebaja suhtes viiakse läbi täitemenetlust ning intressinõudes on viidatud MKS § 114 lg-le 4, mille kohaselt ei pidanud maksuhaldur kaebajale sellistel asjaoludel intressinõude tasumise tähtaega andma. Kooskõlas MKS § 115 lg-ga 1 peab intressi arvestama ja tasuma maksukohustuslane. Vaidlustatud intressinõudes on välja toodud intressi arvestamise metoodika. Intressivõla kujunemine kajastub intressinõude lisas. Kaebaja on kaebuse lisas 3 maksuhalduri metoodikat kasutanud, järelikult pidi see kaebajale olema arusaadav ja kontrollitav.

KOHTU PÕHJENDUSED I 8. Kooskõlas HKMS § 152 lg 1 punktiga 4 lõpetab kohus menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud. HKMS § 152 lg 2 kohaselt ei lõpeta kohus nimetatud alusel menetlust, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. MTA tunnistas 12.09.2014 otsusega nr 13-1/3003 vaidlustatud intressinõude osaliselt kehtetuks (16.03.2009 maksuotsusega nr 12-5/151 määratud tulumaksult perioodil 09.05.2011-22.10.2013 arvestatud intresside osas, kokku summas 21 396,55 eurot). Kaebaja ei taotlenud selles osas menetluse jätkamist. Seega lõpetab kohus osaliselt (21 396,55 euro osas) haldusasja menetluse ning jätkab menetlust kaebaja nõudes tühistada intressinõue ka ülejäänud 68 469,11 euro osas.

3(4) II 9. Kaebaja väitel on intressinõue õigusvastane, sest selles ei ole märgitud täitmise tähtaega. MKS § 46 lg 3 p-st 7 ja § 115 lg-st 3 tulenevalt peab intressinõue sisaldama intressinõude täitmise tähtaega. MKS § 115 lg 4 teine ja kolmas lause sätestavad, et kui maksuvõlg nõutakse sisse sundtäitmise korras, arvestab intressi täitemenetlust läbiviiv maksuhaldur või kohtutäitur. Intressi tasumisel tagastusnõude tasaarvestamisega või täitemenetluse ajal ei rakendata MKS § 115 lõikes 3 sätestatud intressinõude tasumise tähtaja nõuet ega § 119 lõikes 3 sätestatud alammäära ning tasumine toimub jooksvalt. MTA 07.07.2014 täitmisavaldusest nr 13-19/1332 (tl 69) saab järeldada, et vaidlustatud intressinõude andmise ajal viidi kaebaja suhtes läbi täitemenetlust. Kuna maksuvõlga nõutakse sisse kohtutäituri kaudu, ei pidanud maksuhaldur MKS § 115 lg-st 4 tulenevalt andma kaebajale intressinõude tasumise tähtaega. Maksuhaldur on vaidlustatud intressinõudes nimetatud sättele tuginenud. Seega ei ole alust tühistada vaidlustatud intressinõuet põhjusel, et selles ei ole märgitud täitmise tähtaega. 10. Kaebaja arvates tuleks vaidlustatud intressinõue tühistada selle motiveerimatuse ja ebaselguse tõttu. MKS § 46 lg 3 p 5 kohaselt peab intressinõudes olema näidatud intressinõude õiguslik ja faktiline alus. MKS § 115 lg-st 3 ja § 95 lg-st 2 tulenevalt peab intressinõudest selguma, kuidas on tasumisele kuuluv intressisumma määratud. MKS § 115 lg 3 kohaselt tuleb intressinõudes näidata tasumisele kuuluv intressisumma, viivitatud päevade arv ja intressimäär. Vaidlustatud intressinõudes on viidatud selle esitamise õiguslikele alustele (MKS § 10 lg 2 p 3, § 46, § 115 lg-d 1, 3 ja 4). Intressinõue on kaebajale esitatud põhjusel, et ta ei ole õigeaegselt täitnud MKS § 105 lg-st 1 ja § 115 lg-st 1 tulenevat kohustust tasuda tähtpäevaks tasumata maksusummalt intressi. Intressinõude põhitekstis on esitatud metoodika, mille alusel intressi arvestatakse (tähtpäevaks tasumata maksusumma korrutatuna viivitatud päevade arvuga korrutatuna intressimääraga). Intressinõude osaks olevas lisas on toodud selle valemi sisustamiseks vajalikud andmed (tähtpäevaks tasumata maksusumma suurus, tasumisega viivitatud päevade arv ja intressimäär) ning nende põhjal välja arvestatud intressisumma. Näidatud on ka maksuvõla tekkimise alus ja vastava maksu liik. Seega sisalduvad intressinõudes kõik seadusega nõutud andmed. Maksuhaldur on vaidlustatud intressinõudes viidanud võimalusele pöörduda küsimuste korral maksuhalduri poole. MKS § 14 lg 1 alusel annab maksuhaldur maksukohustuslase taotlusel teavet muu hulgas tema poolt tasumisele kuuluvate maksude, maksusumma arvutamise korra ja määramise aluste kohta. Seega kui intressinõue jäi kaebajale mingis osas arusaamatuks, nt maksude tasumise järjekorra osas, oleks saanud maksuhaldurilt nõuda täiendavaid selgitusi. Kaebuse lisast 3 (tl 12) võib siiski järeldada, et intressivõla kujunemine oli kaebajale (või vähemalt tema vandeadvokaadist esindajale) põhimõtteliselt arusaadav, sest kaebaja on nimetatud lisas kasutanud intresside arvestamisel sama metoodikat kui maksuhaldur. Arvestades eeltoodut, samuti asjaolu, et intressinõue ei ole kaalutlusõiguse alusel antud haldusakt, leiab kohus, et puudub alus vaidlustatud intressinõude tühistamiseks selle ebaselguse või vähese motiveerimise tõttu. 11. Kuna intressinõude tühistamiseks kaebuses märgitud põhjustel ei ole alust, tuleb kaebus jätta rahuldamata. III

4(4) 12. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 108 lg-st 6 tulenevalt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Menetluskulude väljamõistmiseks tuleb HKMS § 109 lg 1 kohaselt kohtule esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid ning nende esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. HKMS § 104 lg 5 p 4 alusel tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 2 või p 4 alusel. Kaebaja on kaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 750 eurot (tl 8 ja 21), seega tuleb kaebajale HKMS § 104 lg 5 p 4 alusel tagastada menetluse lõpetamisega proportsionaalne osa tasutud riigilõivust, st 179 eurot. Kuna kaebaja on tasunud riigilõivu sularahas ja kohtul puuduvad kaebaja pangakonto andmed, tuleb kaebajal riigilõivu osaliseks tagasisaamiseks esitada riigilõivuseaduse § 12 lg 2 nõuetele vastav taotlus. Kaebaja ei ole esitanud kohtule kuludokumente muude menetluskulude kohta. Ka vastustaja ei ole taotlenud kaebajalt menetluskulude väljamõistmist. Seega ülejäänud osas jäävad menetluskulud HKMS § 109 lgst 1 tulenevalt kummagi poole enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Monika Laatsit