3-14-51472/16 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Maili Lokk ja Madis Ernits

Määruse tegemise aeg ja koht

28.11.2014, Tartu

Haldusasja number

3-14-51472

Haldusasi

Vitali Gorkovi (Gorkov) kaebus Tallinna Vangla vastu

mittevaralise kahju summas 15 000 euro hüvitamiseks

seonduvalt

ebainimlike

vangistustingimustega

perioodil 15.04.2010−18.04.2012.

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 06.10.2014. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Vitali Gorkovi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Määruskaebuse esitaja Vitali Gorkov

Vastustaja Tallinna Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 06.10.2014. a määrus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

saamisest arvates.

ASJAOLUD

1. 17.03.2014 registreeriti Tallinna Vanglas määruskaebuse esitaja kahjunõue

nr 518/14/79841 (tl 21−22p), milles määruskaebuse esitaja taotleb talle tekitatud mittevaralise

kahju hüvitamist seoses ebainimlike kinnipidamistingimustega Tallinna Vanglas perioodil

aprill 2010 – aprill 2012. 14.04.2014. a kirjaga nr 5-18/14/7984-3 (tl 23−23p) andis Tallinna

Vangla määruskaebuse esitajale tähtaja kahjunõudes esinevate puuduste kõrvaldamiseks.

28.04.2014 registreeriti Tallinna vanglas määruskaebuse esitaja esindaja täiendavad selgitused

(tl 24p).

2. 13.07.2014 esitas määruskaebuse esitaja Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vanglalt

kahju hüvitamise nõudes summas 15 000 eurot. Kaebuse kohaselt on määruskaebuse esitajale

tekkinud kahju tema kinnipidamisega Tallinna Vanglas inimväärikust alandavates tingimustes.

Määruskaebuse esitajat hoiti Tallinna Vanglas kambrites, kus oli alati niiske ja rõske, isiklikku

ruumi kinnipeetava kohta oli 1,5 m2, jalutusruum oli suurusega 15 m2 ning kambri kunstlik

valgustus ei vastanud vangistusseaduse § 45 lg-le 1. Lisaks märgib määruskaebuse esitaja, et

vangla ei ole tähtaegselt tema kahju hüvitamise taotlust lahendanud, mistõttu on tal õigus

pöörduda kaebusega kohtusse. Koos kaebusega esitas määruskaebuse esitaja taotluse

menetlusabi saamiseks, s.o kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

3. 19.08.2014. a määrusega andis Tallinna Halduskohus käesoleva haldusasja menetlemiseks

üle Tartu Halduskohtule.

4. Tallinna Vangla tegi 09.09.2014 otsuse nr 5-18/14/7984-7 (tl 26−29), millega tagastas

kahju hüvitamise nõude perioodi 15.04.2010−11.03.2011 osas ning jättis kahju hüvitamise

nõude perioodi 12.03.2011−18.04.2012 osas rahuldamata.

5. Tartu Halduskohus rahuldas 06.10.2014. a määrusega (tl 31−32) menetlusabi taotluse

kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks osaliselt ning andis määruskaebuse

esitajale tähtaja kaebuse esitamisel riigilõivu tasumiseks summas 30 eurot.

Käesolevas asjas kaebuse esitamisel kuulub riigilõivuseaduse § 571 lg 2 järgi tasumisele

riigilõiv summas 450 eurot ehk kolm protsenti taotletavast 15 000 eurost. Määruskaebuse

esitaja vanglasisese isikukonto väljavõttest nähtuvalt on tema sissetulekud menetlusabi

taotluse esitamisele eelneval neljal kuul (13.03.2014−12.07.2014) olnud kokku 270 eurot.

Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 112 lg 1 p-s 1 nimetatud väljaminekuid, mida

võiks sissetulekutest maha arvata on olnud summas 203 eurot. Seega on HKMS § 112 lg 1

pi 1 alusel arvestatud määruskaebuse esitaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek 33 eurot

ja 50 senti ((270-203)/4x2). Kuigi kaebuselt tasutav riigilõiv 450 eurot ületab antud juhul

määruskaebuse esitaja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, ei ole kohtu hinnangul

tema täielik vabastamine riigilõivu tasumisest siiski põhjendatud. Halduskohus leiab, et antud

juhul on põhjendatud vabastada määruskaebuse esitaja riigilõivu tasumisest osaliselt ning

nõuda riigilõivu tema kahekordse ühe kuu keskmise sissetuleku ulatuses ehk summas 30

eurot.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

6. 21.10.2014 saabus halduskohtule määruskaebuse esitaja määruskaebus (tl 34, tõlge tl 42)

Tartu Halduskohtu 06.10.2014. a määrusele.

Määruskaebuse esitaja palub vabastada ta riigilõivu tasumisest täielikult, kuna ta ei ole

suuteline kohtu poolt nõutavat riigilõivu tasuma. Määruskaebuse esitaja sõnul ei ole

määruskaebuse esitamise hetke seisuga tema isikukontol rahalisi vahendeid, millest riigilõivu

tasuda. Raha kantakse talle üksnes elektrienergia eest tasumiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ja Tartu Halduskohtu

06.10.2014. a määruse tühistamiseks puudub alus.

8. Määruskaebuse esitaja ei ole rahul sellega, et kohus on jätnud ta riigilõivust 30 euro

ulatuses vabastamata. HKMS § 110 lg 1 ls 2 p-s 1 sätestatu kohaselt võib kohus

menetlusabina isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt

riigilõivu või kautsjoni tasumisest või muude kohtukulude või menetlusdokumentide tõlke

kulude kandmisest. Menetlusabi taotlust lahendades tuleb kohtul lähtuda HKMS §-des 111 ja

112 ette nähtud kriteeriumidest. HKMS § 111 lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale

menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu

menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on

piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Seega võib kohus

seadusest tulenevalt vabastada menetlusosalise menetlusabi korras menetluskulude tasumisest

ka osaliselt. Seda tehes on kohtul õigus anda hinnang menetlusosalise maksevõimele ehk

sellele, kui suures osas on menetlusosaline võimeline menetluskulusid andma.

Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on antud juhul õigesti määruskaebuse esitaja

maksevõimelisuse hindamisel tuginenud HKMS § 112 lg 1 p-s 1 sätestatu kohaselt

arvestatavale kahekordsele keskmisele ühe kuu sissetulekule. Nimetatud sätte kohaselt ei anta

füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja

kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud

nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud,

sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud

summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile. Seega on seadusandja selles

sättes andnud kohtutele kriteeriumi, mille pinnalt hinnata menetlusabi taotleja

maksevõimelisust. Ringkonnakohtu hinnangul saab HKMS § 112 lg 1 p-i 1 koosmõjus teiste

HKMS 12. peatükis sisalduvate menetlusabi reguleerivate sätetega tõlgendada selliselt, et

selle pinnalt arvestatav kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek näitab ka seda, kui palju

oleks isik olnud võimeline kaebuse esitamisel kohtule maksma. Enne halduskohtule kaebuse

esitamist tuleb kohtusse pöördumise kavatsusega isikul riigilõivu tasumise kohustusega

arvestada ning kui kohtule nähtuvalt on tal olnud võimalik oma sissetulekute ja väljaminekute

juures rahalisi vahendeid riigilõivu tarbeks säilitada, kuid ta ei ole seda teinud (näiteks on

ostnud vangla kauplusest erinevaid kaupu), ei ole õigustatud ka tema täielik riigilõivu

tasumisest vabastamine. Eeltoodust tulenevalt ei anna määruskaebuse rahuldamiseks alust ka

määruskaebuses esitatud väide, et käesoleval ajal puuduvad määruskaebuse esitajal vahendid

kohtu poolt nõutava riigilõivu tasumiseks.

9. Seega leiab ringkonnakohus, et halduskohus ei ole määruskaebuse esitaja menetlusabi

taotluse rahuldamisel üksnes 30 eurot ületavas osas menetlusnorme rikkunud ning Tartu

Halduskohtu 06.10.2014. a määruse peale esitatud määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

Tiina Pappel

Maili Lokk

Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/