Legislator Case Law & Legislation
3-14-51129/29 AI generated

3-14-51129/29 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-14-51129/29
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

A. Maksimov esitas 05.06.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1, tõlge tl 4), mille Tartu Halduskohus 13.06.2014. a määrusega (tl 5-5p) jättis kaebuse käiguta ning andis

Legislator headnote

AI generated

3-14-51129/29 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: A. Maksimov esitas 05.06.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1, tõlge tl 4), mille Tartu Halduskohus 13.06.2014. a määrusega (tl 5-5p) jättis kaebuse käiguta ning andis

Keywords

AI generated
authorization to sue standing against building permit standing to appeal grounds of challenge lack of prosecutorial standing application to an administrative authority
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Tiina Pappel, Maili Lokk

Määruse tegemise aeg ja koht

28.11.2014, Tartu

Haldusasja number

3-14-51129

Haldusasi

Aleksei Maksimovi kaebus Tartu Vangla vastu

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 04.09.2014. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Aleksei Maksimovi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Aleksei Maksimov

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta A. Maksimovi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 04.09.2014. a

määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A. Maksimov esitas 05.06.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1, tõlge tl 4), mille

kohaselt sai ta Tartu Vanglalt vastuse nr 2-3/2688-2 ning soovib seda halduskohtus

vaidlustada. Kaebaja palus end riigilõivust vabastada.

2. Tartu Halduskohus 13.06.2014. a määrusega (tl 5-5p) jättis kaebuse käiguta ning andis

puuduste kõrvaldamiseks aega 10 päeva.

3. Kaebaja esitas 22.06.2014 puuduste kõrvaldamise avalduse (tl 10, tõlge tl 12), milles palub

halduskohtul anda kaitsja, kuna ta ei mõista ilma kaitsjata paljusid küsimusi.

4. Tartu Halduskohus selgitas kaebajale 19.08.2014. a kirjas (tl 13), et riigi õigusabi taotluse

esitamine ei tähenda seda, et kaebuse puudused võib jätta kõrvaldamata. Halduskohus

pikendas puuduste kõrvaldamise tähtaega 10 päeva võrra kirja kättesaamisest arvates.

5. Tartu Halduskohus 04.09.2014. a määrusega (tl 16-17) tagastas A. Maksimovi kaebuse

(resolutsiooni p 1) halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 2 alusel ning jättis

tema taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 2) riigi

õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 alusel. Halduskohtu hinnangul ei vastanud kaebus

HKMS § 38 lgs 1, eelkõige nimetatud normi p-des 5-9 toodud nõuetele. Kaebajal oli võimalus

kaebust täpsustada ning halduskohtu hinnangul ei vajanud kaebuse nõude väljatoomine

juriidilisi teadmisi. Halduskohus märkis, et HKMS § 41 lg 1 teise lause kohaselt ei või kohus

teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire.

Eeltoodust tulenevalt tagastas halduskohus kaebuse. Halduskohus jättis kaebaja riigi õigusabi

taotluse rahuldamata, kuna eelnevate rohkearvuliste kohtumenetluses osalemistega, erinevate

taotluste esitamisega ning edasikaebeõiguse kasutamisega on tõendatud, et kaebaja on

võimeline ise kaitsma oma õigusi. Halduskohus märkis, et halduskohtumenetluses ei ole

esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Kaebaja esitas 15.09.2014 määruskaebuse (tl 22, tõlge tl 25), milles märgib, et pole siiani

saanud halduskohtult kaitsjat. Kaebaja peab vastuseid formaalseteks ja läbivaatamisi

ebatõelisteks, kuna ei ole kaitsjat. Kaebaja leiab, et on rikutud võrdsuse põhimõtet. Kaebaja

selgitab, et ootab kaitsjat, kuna see annab õiguse reaalselt läbi vaadata kaebuste sisu.

7. Kaebaja märkis 28.09.2014 esitatud pöördumises (tl 30, tõlge tl 32), et sai kohtuniku

määrused ja palub maksta välja Tartu Vangla tekitatud kahju. Kaebaja palub end vabastada

riigilõivu tasumisest, kuna tal ei ole selleks vahendeid. Kaebaja väidab, et vangla rikkus

kirjavahetuse saladust. Lisaks kordab kaebaja, et ootab kaitsjat.

8. Tartu Halduskohus 17.11.2014. a määrusega (tl 36-36p) vabastas kaebaja riigilõivu

tasumisest määruskaebuse esitamisel, võttis menetlusse tema määruskaebuse Tartu

Halduskohtu 04.09.2014. a määrusele ning jättis selle rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.

10. HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste

asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise

kohustuslikuks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende

lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kaebaja ei ole määruskaebuses nimetanud

vaidlustatavat halduskohtu määrust ega selget taotlust. Kuna kaebaja väljendab

rahulolematust seoses esindaja puudumisega, tuleb tõlgendada määruskaebust selliselt, et

kaebaja palub tühistada Tartu Halduskohtu 04.09.2014. a määruse resolutsiooni p 2. Kaebaja

on 28.09.2014 esitatud pöördumises palunud end riigilõivu tasumisest vabastada. Kuna

kaebuse tagastamise vaidlustamine määruskaebe korras eeldab riigilõivu tasumist, tuleb

pöördumist tõlgendada selliselt, et kaebaja taotleb ka Tartu Halduskohtu 04.09.2014. a

määruse resolutsiooni p 1 tühistamist.

11. Tartu Halduskohtu 04.09.2014. a määrusest tulenevalt tagastati A. Maksimovi kaebus

HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel. Nimetatud sätte kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega

selle esitajale, kui kaebus ei vasta HKMS §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt

määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.

Halduskohus selgitas kaebajale, millised puudused tema kaebuses esinevad ning määras

puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Ringkonnakohtu hinnangul andis halduskohus kaebajale

arusaadavad juhised puuduste kõrvaldamiseks ning jättis selleks piisavalt pika tähtaja. Kuna

kaebaja tähtaegselt puudusi ei kõrvaldanud ning tegemist oli puudustega, mis takistasid asja

läbivaatamist, tagastas halduskohus kaebuse õiguspäraselt.

12. Halduskohus jättis kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel.

Nimetatud sätte kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma

õigusi. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata

lähtudes HKMS § 203 lg-st 2 ja § 201 lg-st 4. Kaebaja väidab, et esindaja määramata

jätmisega on rikutud võrdsuse põhimõtet. Ringkonnakohus sellega ei nõustu, kuna

halduskohtumenetluses aitavad menetlusosaliste võrdsust tagada HKMS §-s 2 sätestatud

üldpõhimõtted.

13. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning Tartu

Halduskohtu 04.09.2014. a määruse muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk