3-14-51129/29 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedA. Maksimov esitas 05.06.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1, tõlge tl 4), mille Tartu Halduskohus 13.06.2014. a määrusega (tl 5-5p) jättis kaebuse käiguta ning andis
Legislator headnote
AI generated3-14-51129/29 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: A. Maksimov esitas 05.06.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1, tõlge tl 4), mille Tartu Halduskohus 13.06.2014. a määrusega (tl 5-5p) jättis kaebuse käiguta ning andis
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
MÄÄRUS
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Madis Ernits, Tiina Pappel, Maili Lokk
Määruse tegemise aeg ja koht
28.11.2014, Tartu
Haldusasja number
3-14-51129
Haldusasi
Aleksei Maksimovi kaebus Tartu Vangla vastu
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 04.09.2014. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Aleksei Maksimovi määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja Aleksei Maksimov
Vastustaja Tartu Vangla
RESOLUTSIOON
Jätta A. Maksimovi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 04.09.2014. a
määrus muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse
kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. A. Maksimov esitas 05.06.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1, tõlge tl 4), mille
kohaselt sai ta Tartu Vanglalt vastuse nr 2-3/2688-2 ning soovib seda halduskohtus
vaidlustada. Kaebaja palus end riigilõivust vabastada.
2. Tartu Halduskohus 13.06.2014. a määrusega (tl 5-5p) jättis kaebuse käiguta ning andis
puuduste kõrvaldamiseks aega 10 päeva.
3. Kaebaja esitas 22.06.2014 puuduste kõrvaldamise avalduse (tl 10, tõlge tl 12), milles palub
halduskohtul anda kaitsja, kuna ta ei mõista ilma kaitsjata paljusid küsimusi.
4. Tartu Halduskohus selgitas kaebajale 19.08.2014. a kirjas (tl 13), et riigi õigusabi taotluse
esitamine ei tähenda seda, et kaebuse puudused võib jätta kõrvaldamata. Halduskohus
pikendas puuduste kõrvaldamise tähtaega 10 päeva võrra kirja kättesaamisest arvates.
5. Tartu Halduskohus 04.09.2014. a määrusega (tl 16-17) tagastas A. Maksimovi kaebuse
(resolutsiooni p 1) halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 2 alusel ning jättis
tema taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 2) riigi
õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 alusel. Halduskohtu hinnangul ei vastanud kaebus
HKMS § 38 lgs 1, eelkõige nimetatud normi p-des 5-9 toodud nõuetele. Kaebajal oli võimalus
kaebust täpsustada ning halduskohtu hinnangul ei vajanud kaebuse nõude väljatoomine
juriidilisi teadmisi. Halduskohus märkis, et HKMS § 41 lg 1 teise lause kohaselt ei või kohus
teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire.
Eeltoodust tulenevalt tagastas halduskohus kaebuse. Halduskohus jättis kaebaja riigi õigusabi
taotluse rahuldamata, kuna eelnevate rohkearvuliste kohtumenetluses osalemistega, erinevate
taotluste esitamisega ning edasikaebeõiguse kasutamisega on tõendatud, et kaebaja on
võimeline ise kaitsma oma õigusi. Halduskohus märkis, et halduskohtumenetluses ei ole
esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
6. Kaebaja esitas 15.09.2014 määruskaebuse (tl 22, tõlge tl 25), milles märgib, et pole siiani
saanud halduskohtult kaitsjat. Kaebaja peab vastuseid formaalseteks ja läbivaatamisi
ebatõelisteks, kuna ei ole kaitsjat. Kaebaja leiab, et on rikutud võrdsuse põhimõtet. Kaebaja
selgitab, et ootab kaitsjat, kuna see annab õiguse reaalselt läbi vaadata kaebuste sisu.
7. Kaebaja märkis 28.09.2014 esitatud pöördumises (tl 30, tõlge tl 32), et sai kohtuniku
määrused ja palub maksta välja Tartu Vangla tekitatud kahju. Kaebaja palub end vabastada
riigilõivu tasumisest, kuna tal ei ole selleks vahendeid. Kaebaja väidab, et vangla rikkus
kirjavahetuse saladust. Lisaks kordab kaebaja, et ootab kaitsjat.
8. Tartu Halduskohus 17.11.2014. a määrusega (tl 36-36p) vabastas kaebaja riigilõivu
tasumisest määruskaebuse esitamisel, võttis menetlusse tema määruskaebuse Tartu
Halduskohtu 04.09.2014. a määrusele ning jättis selle rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.
10. HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste
asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise
kohustuslikuks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende
lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kaebaja ei ole määruskaebuses nimetanud
vaidlustatavat halduskohtu määrust ega selget taotlust. Kuna kaebaja väljendab
rahulolematust seoses esindaja puudumisega, tuleb tõlgendada määruskaebust selliselt, et
kaebaja palub tühistada Tartu Halduskohtu 04.09.2014. a määruse resolutsiooni p 2. Kaebaja
on 28.09.2014 esitatud pöördumises palunud end riigilõivu tasumisest vabastada. Kuna
kaebuse tagastamise vaidlustamine määruskaebe korras eeldab riigilõivu tasumist, tuleb
pöördumist tõlgendada selliselt, et kaebaja taotleb ka Tartu Halduskohtu 04.09.2014. a
määruse resolutsiooni p 1 tühistamist.
11. Tartu Halduskohtu 04.09.2014. a määrusest tulenevalt tagastati A. Maksimovi kaebus
HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel. Nimetatud sätte kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega
selle esitajale, kui kaebus ei vasta HKMS §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt
määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.
Halduskohus selgitas kaebajale, millised puudused tema kaebuses esinevad ning määras
puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Ringkonnakohtu hinnangul andis halduskohus kaebajale
arusaadavad juhised puuduste kõrvaldamiseks ning jättis selleks piisavalt pika tähtaja. Kuna
kaebaja tähtaegselt puudusi ei kõrvaldanud ning tegemist oli puudustega, mis takistasid asja
läbivaatamist, tagastas halduskohus kaebuse õiguspäraselt.
12. Halduskohus jättis kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel.
Nimetatud sätte kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma
õigusi. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata
lähtudes HKMS § 203 lg-st 2 ja § 201 lg-st 4. Kaebaja väidab, et esindaja määramata
jätmisega on rikutud võrdsuse põhimõtet. Ringkonnakohus sellega ei nõustu, kuna
halduskohtumenetluses aitavad menetlusosaliste võrdsust tagada HKMS §-s 2 sätestatud
üldpõhimõtted.
13. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning Tartu
Halduskohtu 04.09.2014. a määruse muutmata.
/allkirjastatud digitaalselt/
Madis Ernits
/allkirjastatud digitaalselt/
Tiina Pappel
/allkirjastatud digitaalselt/
Maili Lokk