3-14-50769/20 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-14-50769 Otsuse tegemise kuupäev ja koht 28.11.2014 Tartus

Kohtunik Mare Priks Kohtuasi V.A. kaebus Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamise nõudes 2500 eurot seonduvalt Tartu Maakohtult saadud kirja avamisega ja 3500 euro nõudes seonduvalt kaebajale adresseeritud kirja andmisega teisele kinnipeetavale. Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja V.A.; Vastustaja: Tartu Vangla Resolutsioon Jätta V.A. kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju nõudes haldusasjas 3-14-50769 rahuldamata. Jätta V.A. taotlus Tartu Vangla ja vanglaametniku kriminaalvastutusele võtmiseks läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega apellatsioonikaebuse esitamise viimaseks kuupäevaks on 29.12.2014. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil Asjaolude kirjeldus

V.A. on esitanud Tartu Halduskohtule liitkaebuse, milles on taotlenud kohustada Tartu Vanglat paigutada kaebaja eraldi kambrikaaslasest K. K. ja arvestama kinnipeetavate kokku paigutamisel nende iseloomuomadusi ja soove. Sama kaebusega on nõutud mittevaralise kahju hüvitamist summas 2500 eurot seonduvalt 07.08.2013 Tartu Maakohtult saadud kirja avamisega vanglaametnike poolt kaebaja juuresolekuta ning 3500 eurot seonduvalt sellega, et kaebaja nimele 17.02.2014 saabunud kiri anti teisele kinnipeetavale. Tartu Halduskohus pidas menetluse ökonoomia seisukohalt vajalikuks nõuded eraldada kohtumäärusega 22.05.2014 ja vaadata nõuded läbi iseseisvas menetluses.

2

Tartu Halduskohus menetleb haldusasja 3-14-50769 raames V.A. kaebust Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes summas 2500 eurot seonduvalt 07.08.2013 Tartu Maakohtult saadud kirja avamisega vanglaametnike poolt kaebaja juuresolekuta ning 3500 eurot seonduvalt sellega, et kaebaja nimele 17.02.2014 saabunud kiri anti teisele kinnipeetavale.

Kaebuse esitaja on esitanud vanglale 28.02.2014 kahju hüvitamise taotluse, milles soovis mittevaralise kahju hüvitamist 350 eurot seoses 07.08.2013 saabunud tähitud kirja avamisega ja kirjaümbriku rikkumisega. Tartu Vangla jättis 19.05.2014 otsusega nr 1-13/271-2 kahju hüvitamise taotluse rahuldamata.

Kaebuse esitaja on esitanud 28.02.2014 vanglale kahju hüvitamise taotluse, milles soovis mittevaralise kahju hüvitamist 350 eurot seoses kaebajale 17.02.2014 adresseeritud kirja üleandmisega teisele kinnipeetavale. Tartu Vangla jättis 19.05.2014 otsusega nr 1-13/272-2 kahju hüvitamise taotluse rahuldamata.

Kaebaja poolt märgitu kohaselt, kuna vangla ei ole kaebaja kahte 350 eurost kahjunõuet vabatahtlikult hüvitanud, suurendas kaebaja oma kaebuses kohtule kahjunõudeid vastavalt 2500 eurole ja 3500 eurole. Kuna kohtumenetluses ei ole keelatud suurendada kohtueelses menetluses esitatud kahju hüvitamise nõuet, võttis kohus asja 02.06.2014 kohtumäärusega menetlusse ja vabastas kaebaja riigilõivu tasumisest.

Kaebaja seisukohad, põhjendused ja taotlused

Kaebuse kohaselt on V.A. saabunud Tartu Maakohtust kiri 07.08.2013 ning saadetud kirja ümbrik oli rikutud, kusjuures kaebajal on arusaam, et tema kirjaümbrik on avatud ning kaebaja kirja sisuga on tutvutud. Kaebaja märgib, et vanglal ei ole õigust kontrollida kaebaja kirju ning neid lugeda, kiri tuleb anda allkirja vastu koheselt adressaadile. Kuna kaebaja kahjunõuet vangla ei rahuldanud, suurendas kaebaja kahjunõuet summale 2500 eurot , kuna vangla on ilma kaebaja juuresolekuta avanud kaebaja kirja ning sellega on rikutud kaebaja õigusi privaatsusele.

Sama kaebusega nõuab V. A. 3500 eurot mittevaralise kahju hüvitamist, kuna vanglaametnik on 17.02.2014 kaebajale saadetud kirja andnud kätte kaaskinnipeetavale. Sellest tulenevalt on vangla rikkunud kaebaja õigusi eraelu puutumatusele ja sõnumisaladuse rikkumisele. Kuna kaebaja on esitanud mittevaralise kahju hüvitamise nõude 350 eurot vanglale ning vangla ei ole nõuet rahuldanud, on kaebaja kohtusse pöördumisel suurendanud kahju nõuet.

Kaebuse täienduses märgib kaebaja, et ümbrik , millega kiri 07.08.2013 kaebajale saadeti, oli rikutud. Kaebaja ei pea usaldusväärseks vangla poolt kogutud ja kohtule esitatud vanglaametnike selgitusi ning märgib, et vangla annab kohtule valeütlusi ja tõendid on fabritseeritud. Kaebaja taotleb algatada vangla vastu kriminaalmenetlus karistusseadustiku (KarS)§ 320 tunnustel ning samuti taotleb vanglavalvur Paul Jermolajevi suhtes kriminaalmenetluse alustamist ja kuriteo teate prokuratuurile saatmist.

Täiendavalt märgib kaebaja, et 17.02.2014 tuli kaebajale kiri ning tema kiri oli antud teise kinnipeetava kätte. Kaebaja kinnitab, et ükski kinnipeetav ise ei saa ühtki kirja võtta, see antakse vanglavalvuri poolt kinnipeetavale kätte. Kaebaja soovis sellekohast turvalindistuse kontrolli ning jääb enda esialgse seisukoha juurde, et vangla on toime pannud õigusvastase teo, mille eest tuleb kaebajale mittevaraline kahju välja mõista.

3

Vastustaja seisukohad, põhjendused ja taotlused

Tartu Vangla palub jätta kaebuse rahuldamata.

Vangla märgib, et 07.08.2013 anti kaebajale kätte temale adresseeritud kiri Tartu Maakohtust ning vanglaametnikud on teinud kirjale märke, et kiri on saadetud väljastusteatega, mida kirja kättesaamise ajal ümbriku küljes ei olnud ning kirjaümbrik oli rikutud. Vangla viitab vanglaametnike M. Tiigivee, S. Külma ja P.Jermolajevi kirjalikele ütlustele, et kaebajale saadetud 07.08.2013 kirjaümbrik oli vigastustega, kuid see ei olnud avatud. Vangla märgib, et eeltooduga on tõendatud, et vangla ei ole kaebaja suhtes õigusvastaselt käitunud ning ei ole sõnumisaladuse rikkumise näol kaebajale kahjulikke tagajärgi tekitanud.

Vastustaja märgib, et kaebajale saadetud 17.02.2014 kiri oli tõepoolest üle antud teisele kinnipeetavale R. K.e, kes andis allkirja valele kirjavahetuslehe reale ja võttis kaebajale adresseeritud postkaarti enda kätte ja suundus osakonda. Kui valvur eksitust märkas, kutsuti R. K. tagasi, samal ajal oli hõiganud R. K. kaebajale ja küsinud, et kas jätab postkaardi valvuri kätte, mille peale andis kaebaja R. K. loa kiri kaasa võtta. Vastustaja tunnistab kaebaja kirja üleandmisel teisele kinnipeetavale oma eksimust ning on kaebaja ees vabandanud. Vangla peab antud juhul piisavaks vabandamist ning leiab, et tegemist oli inimliku eksitusega ning vangla käitumine ei olnud pahatahtlik ning peab mittevaralise kahju hüvitamist rahas põhjendamatuks.

Vastuse täienduses märgib vastustaja, et halduskohtu pädevusse ei kuulu kriminaalmenetluse algatamine ning annab täiendava selgituse juhtunu kohta ning esitab valvur Marika Lillepõllu seletuse asja materjalide juurde.

Kohtu seisukohad, põhjendused ja otsustus

1.Kohus, tutvunud asja materjalidega, asub seisukohal, et kaebaja mittevaralise kahju hüvitamise nõue 2500 euro kui ka 3500 euro nõudes on põhjendamatud.

2.Seonduvalt 07.08.2013 Tartu Maakohtult saadud tähitud kirja ümbriku rikkumise ja kaebaja väidete kohaselt kirja loata avamise eest nõuab kaebaja 2500 eurot mittevaralise kahju hüvitamist ning 17.02.2014 kaebaja kirja andmise eest allkirja vastu teisele kinnipeetavale nõuab kaebaja mittevaralise kahju hüvitamist 3500 eurot. Kaebaja on kohtumenetluses suurendanud kahjunõuet, mis on lubatav, kuna kohtueelses menetluses esitatud kahjunõude suurendamine kohtumenetluses ei kujuta endast täiendava nõude esitamist (Riigikohtu lahend 3-3-1-97-10).

3.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Viidatud sättele tugineva mittevaralise kahju hüvitamise nõude puhul tuleb kontrollida, kas kahju hüvitamise taotlusest nähtub selle alus ehk vangla tegevus, mis väidetavalt kahju tekitas, ja kahjunõude ese ehk faktilised tagajärjed, mida isik käsitab kahjuna . Seda, kas ja millist RVastS § 9 lg 1 märgitud õigust isikule tekitatud kahju riivab, peavad kahju hüvitamise taotluses kahjunõude esemena kirjeldatud faktilistest tagajärgedest lähtudes otsustama kahjunõuet lahendav haldusorgan ja kohus. Kohus on kahjunõude läbivaatamisel seega seotud kahju hüvitamise taotluses kahjuna kirjeldatud tagajärgedega.

4.Esiteks vaatab kohus kas kaebajale on kahju tekitatud seonduvalt 07.08.2013 saadetud kirja ümbriku rikkumisega ja sellega seonduvalt sõnumisaladuse rikkumisega.

4

Asja materjalide kohaselt on antud kaebajale üle 07.08.2013 Tartu Maakohtust saabunud kiri. Kaebaja on esitanud pretensiooni, et kirjaümbrik on katkine ja kiri on avatud. Vangla on asjaolusid kontrollinud ning tuvastanud, et kirjaümbrik on küll vigastatud, kuid kirja pole avatud. V. A. ei ole tõendanud, et tema kirjaümbrik oli avatud, kuid tõendatud on vanglaametnike poolt antud seletustega vangla direktorile (tl.37,38), et 07.08.2013 saabunud kirja ümbrik on saanud kahjustada justkui oleks väljastusteate tõmbamisel ümbriku küljest rebenenud ka ümbrikunurgast tükike, kuid ülejäänud liimiriba oli kinni ning ümbrikul puudusid avamisjäljed. Kohus peab usaldusväärseks vanglaametnike seletusi kirjaümbriku kohta vangla direktorile ja asub seisukohale, kahjustada saanud kirjaümbrik ei saa kaebajale tekitada niisugust kahju, mis annaks alust rahaliseks hüvitamiseks. Samas on vangla poolt kogutud tõenditega leidnud kinnitust, et kaebajale saadetud kirjaümbrik ei olnud avatud, mistõttu ei olnud võimalik ka vanglaametnikel selle sisuga tutvuda. Vangla on esitanud kirjavahetuse kaardid kohtule ning märkinud, et valvur Hille Vagula on näinud rikutud ümbrikku, millel puudus väljastusteade ning kirjavahetuse kaardil puudub märge, et kiri oleks olnud avatud. Sama kirja on vaadelnud ka inspektor-kontaktisikud Sigrid Külm ja Mairit Tiigivee, kes on andnud selle kohta oma seletuse, millele kohus ka eelpool on viidanud.

Vangistusseaduse (VangS) § 29 lg 1 kohaselt avatakse kinnipeetavatele saadetud või tema poolt saadetavad kirjad, välja arvatud VangS § 29 lg 4 ja 5 sätestatud juhud, kinnipeetava juuresolekul ning võetakse ära esemed, mille omamine vanglas on vangla sisekorraeeskirjadega keelatud. Kinnipeetava kirja sisu ei kontrollita. Antud juhul on Tartu Maakohtult kaebajale saadetud kiri üle vaadatud vanglateenistuse ametnike poolt ning vaatluse käigus on selgunud, et ümbrik oli küll vigastatud, kuid ümbrik ei olnud avatud, mistõttu ei olnud ka rikutud sõnumisaladust. Kohus märgib, et kaebaja poolt märgitud kahtlused vanglaametnike pädevuse ning süü kohta, et ümbrik oli avatud ja selle sisuga tutvuti on paljasõnalised ja põhjendamatud ning mittevaralise kahju nõudeks puudub alus. Samas on valvur P. Jermolajev oma seletuses kinnitanud, et nägi kirjaümbrikku kui kaebaja esitas vanglale kahju hüvitamise taotluse ning kirjaümbrikul oli vigastatud vasak ülemine nurk ning peab võimalikuks, et ümbrikust tükikene oli rebitud koos sinna kleebitud väljastusteatega, ülejäänud ümbrik oli vigastamata ning on välistatud, et ümbrik oleks olnud avatud. Kaebaja on saatnud kohtule ka avatud tühjad kirjaümbrikud asja juurde, millest on sisu välja võetud ning pole võimalik hinnata kas ümbrikud on avanud adressaat ise või keegi teine ning see ei tõenda vaidlusaluse ümbriku olukorda. Kaebaja on märkinud, et palus teha ümbrikust foto, kuid vangla ei teinud. Kohus märgib, et asja materjalidest ei nähtu, et kaebajale oleks keeldutud ümbrikust foto tegemiseks ja vangla on märkinud, et dokumendihaldusprogrammist ei nähtu, et kaebaja oleks peale kirjaümbriku kättesaamist teinud taotluse vigastatud kirjaümbriku fotografeerimiseks ning tõenäoliselt puudus ka ümbriku fotografeerimiseks vajadus.

5.Järgmisena vaatab kohus läbi, kas kaebajale on kahju tekitatud seonduvalt 17.02.2014 vangla poolt kaebajale adresseeritud kirja andmisega kaaskinnipeetavale. Kaebaja on kirjeldanud oma kaebuses, et vanglas kui kinnipeetavale tuleb kiri, tuleb võtta järjekorda ning oodata kui kiri antakse kätte allkirja vastu. Kaebajale tuli 17.02.2014 kirisaadetis ning kui ta soovis oma kirja kätte saada öeldi talle vanglaametnik J. Heeringu poolt, et tema kiri on antud teise kinnipeetava R. K. kätte. Vanglaametnik Janar Heering on oma selgituses kirjutanud, et kinnipeetav R. K. on andnud allkirja valele kirjavahetuslehe reale ja võttis V. A. saadetud postkardi enda kätte ja suundus sellega elusektsiooni. Vanglaametnik on koheselt viga märganud ning kutsunud R. K. tagasi. Samal ajal hõikas kinnipeetav R. K. V. A., et kas jätab postkaardi enda kätte, mille peale kinnipeetav V. A. vastas, et võta kaasa. Seega on vangla asunud seisukohale, et kaebaja on andnud loa R. K. talle kuuluv kirisaadetis kaasa võtta ja ära tuua.

5

Kohus nõustub vanglaga, et kirja üleandmisel teisele kinnipeetavale on vangla eksinud ja mitteõiguspäraselt käitunud, kuid see ei ole nii suur rikkumine, mis annaks alust mittevaralise kahju hüvitamise väljamõistmiseks. Vangla on ise oma viga tunnistanud ning samas ka vabandanud kaebaja ees, millega seonduvalt on õigusvastast tegu tunnistatud ja tegu on vabandusega hüvitatud. Kohus nõustub vanglaga ka selles, et iga väiksem õigusvastane käitumine ei too automaatselt kaasa mittevaralise kahju hüvitamist ning samas on kaebaja andnud kinnipeetav R. K. ise loa kiri kaasa võtta. Samas on vanglavalvur ise koheselt oma eksimust märganud ning sellega ei kaasnenud mingit kahjulikku tagajärge kaebajale. Tartu Vangla on esitanud vastuse täienduses ka Tartu Vangla valvur Marika Lillepõld seletuse, kes kinnitas, et valvur J. Heering lahendas eksimuse koheselt ja asi lahenes. Kuna vangla ise oma kaebaja poolt süüks arvatavat tegu tunnistab, puudus vajadus välja nõuda selle kohta muid tõendusmaterjale (turvakaamerate lindistus ja muud).

6.Eeltoodu alusel jätab kohus täies ulatuses kaebaja mittevaralise kahju nõude Tartu Vangla vastu rahuldamata.

7.. Kaebuses on ka taotlus Tartu Vangla ja valvur Paul Jermolajevi suhtes kriminaalmenetluse alustamiseks KarS § 320 tunnustel. Halduskohtumenetluse seadustiku ( HKMS) § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik- õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Tulenevalt HKMS § 151 lg 1 p 1 läbi HKMS § 121 lg 1 p 1 jätab kohus sellekohase taotluse läbi vaatamata, kui pärast asja menetlusse võtmist ilmneb, et vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Kohus märgib, et kriminaalmenetlust alustab uurimisasutus või prokuratuur kui selleks on olemas ajend ja alus ja puuduvad kriminaalmenetlust välistavad asjaolud. Kuriteoteade (kuriteokaebus) tuleb esitada uurimisasutusele või prokuratuurile.

8.Kohus on lähtunud otsuse tegemisel HKMS § 160 lg 1, mille kohaselt koosneb kohtuotsus sissejuhatusest, selgitustest, kirjeldavast ja põhjendavast ning resolutiivosast.

/allkirjastatud digitaalselt/ Mare Priks kohtunik