1-14-3759/49 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28. november 2014, Tallinn Kriminaalasja number 1-14-3759 Kohtukoosseis

Eesistuja Ivi Kesküla, liikmed Pavel Gontšarov

ja Andres Parmas Kohtuistungi

sekretär Kea Lemming Kohtuistungi toimumise aeg ja koht 12. november 2014, Tallinn Kriminaalasi XX

süüdistuses KarS § 266 lg 1 ja § 213 lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 10. septembri 2014 aasta otsus üldmenetluses

Apellatsiooni esitaja

Kaitsja Prokurör Riigiprokur

ör Tristan Ploom Süüdistatav XX, ik: XXXXXXXXXXX, varem kriminaalkorras karistamata, eelvangistuses ei viibinud Kaitsjad Küllike Namm, Kristiina Urb

RESOLUTSIOON

Tühistada Harju Maakohtu 10. septembri 2014 aasta otsus kriminaalasjas nr 1-14-3759 tsiviilhagi rahuldamise ja - (X . XX lt ) väljamõistmise osas Kannatanu YY-

l on õigus esitada hagi tsiviilkohtumenetluse korras. Muuta Harju Maakohtu põhiosa, jättes sellest välja tsiviilhagi puudutava põhjenduse.

Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.

Kaitsja apellatsioon rahuldada osaliselt.

2

KrMS § 185 lg 1 alusel mõista Eesti Vabariigilt välja XX kasuks 2304 (kaks tuhat kolmsada neli) eurot . apellatsioonimenetluses õigusabi osutamise eest makstud tasu hüvitamiseks

Edasikaebamise kord

Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada ringkonnakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul.

SÜÜDISTUS:

1.

04 XX süüdistatakse selles, et .04.2012 täpsemalt tuvastamata kellaajal sisenes ta täpselt tuvastamata viisil kui valdaja tahte vastaselt korterisse aadressil X . YY XX

Seega pani

selt, see XX toime võõrasse ruumi ebaseadusliku tungimise valdaja tahte vasta tähendab KarS § 266 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse XX selles, et olles 04.04.2012 täpsemalt tuvastamata kellaajal saanud sissetungimise teel äravõtmise teel YY XXX YY korterist aadressil enda valdusesse nimele väljastatud SEB Panga Visa Gold krediitkaardi nr XXXXXXXXXXXXXXXX, asetas selle pangakaardi 04.04.2012 kell 05:40:59 pangaautomaati EYP00396, aadressil Randvere tee 6,

Viimsi vald, sisestas ebaseaduslikult, s.t omamata õigust teise isiku nimele väljastatud

pangakaarti kasutada, PIN- 04.04.2014 kell 05:40:59 kuni 05:46:41 koodi ning võttis pangaautomaadist

650 eurot. tekitas kannatanule -le YY tahet vastaselt välja sularaha XX YY kokku varalise kahju summas 673,93 EUR, millest 650 EUR moodustab välja võetud sularaha, millele lisanduvad teenustasud kogusummas 23.93 EUR.

Seega pani toime varalise kasu saamise andmete ebaseadusliku sisestamise teel, see XX tähendab KarS § järgi kva 213 lg 1 lifitseeritava kuriteo.

HARJU MAAKOHTU OTSUS:

2. Maakohus tunnistas

XX süüdi KarS § 266 lg.1 järgi ja mõistis talle karistuseks 6 kuud vangistust,

KarS§ 213 lg.1 järgi ja mõistis talle karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. KarS§ 64 lg.1 alusel üksikkaristusest raskeima suurendamise teel mõistis liitkaristuseks 2 aastat vangistust. Vastavalt KarS § 73 lg 1 ja 3 jättis vangistuse tingimisi kohaldamata ning 3-aastase katseaja. Katseaja algust arvestas kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 10.09.2014.a.

APELLATSIOON:

3. Kogu käesolev kriminaalmenetlus üles ehitatud nn välistamismeetodil ning prokurör seda ka möönab. Apellant on seisukohal, et süüdistuse pinnalt ja tuvastatud asjaoludest lähtuvalt ei ole välistamismeetodi kasutamine põhimõtteliselt lubatud.

Riigikohtu lahenditest nr 3-1-1-12-07 ning 3-1-1-33-08 nähtub, et välistamismeetodit on võimalik kasutada üksnes teatud olukordades, s.o siis, kui kuritegu pannakse toime ruumis, kus viibivad mitu inimest, kellest ühegi kohta pole kriminaalmenetluse käigus õnnestunud koguda ümberlükkamatuid otseseid tõendeid. Küll aga on kindlaks tehtud, kes täpselt ruumis viibisid

3

ja selles ei ole vaidlust. Seejuures tuleb võrdselt vaatluse alla võtta kõik ruumis viibinud isikud ning kohtuotsuse põhjendustes peavad kajastuma argumendid selle kohta, mille alusel kohus leiab, et tegu ei saanud toime panna teine samas ruumis viibinud isik.

Praeguses kriminaalasjas ei ole ilmselgelt tegemist eelkirjeldatud olukorraga, kuna

sündmuskohal ei olnud mitut inimest, kelle viibimine sündmuskohal oleks tõsikindlalt tuvastatud ning kelle puhul tuleks välistamismeetodit kasutades otsustada, kes teo toime pani. Vastupidi, Apellandi hinnangul on tuvastamata, kas

XX sündmuskohal üldse viibis. Märkimist väärib ka see, et kohus ei ole esitanud põhjendusi selle kohta, miks ta peab välistamismeetodi

kasutamist antud asjas võimalikuks. Riigikohtu seisukohtadest tuleneb ka kõrgendatud põhjendamiskohustus välistamismeetodi kasutamisele. Eeltoodut arvestades leiab apellant, et kohtuotsuse tühistamiseks annab alust juba üksnes välistamismeetodi ebaõige rakendamine. Isegi juhul kui öelda, et välistamismeetodi kasutamine oli võimalik (mida see ei olnud), ei ole XX süü tõendatud. Apellant on seisukohal, et asjas pole esitatud tõendeid, mis kas või kogumis

võiksid anda aluse süüditunnistamiseks. Kohtuotsus on rajatud oletustele ning asjasse XX puutumatutele asjaoludele. Lisaks on kõik kahtlused (kui neid üldse kahtlusteks saab nimetada) tõlgendatud süüdistatava kahjuks.

Ei ole tõendatud, kuidas YY korterisse siseneti. riminaalmenetluse alustamise teatise kohaselt alustati 04.04.2012.a kriminaalasjas menetlust selle kohta, et aadressil XXX kell 7.15 leidis

YY, et rõduukse avami ’i kohtus antud se teel tungiti sisse tema korterisse. Tunnistaja WW

ütluste kohaselt rääkis ta 04.04.2012. a hommikul telefoni teel YY-ga ning nad arutasid ka

sissetungimist. ei osanud - - - YY WW le siis öelda, kust sisse tungiti kas rõdu või välisukse

kaudu (13.08 istungi protokoll, lk 8). Seega pidas

YY ka ise võimalikuks seda, et siseneti rõduukse kaudu. Nimetatut kohus aga hinnanud ei ole. Esmalt märgib Apellant, et 04.04.2012.a sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt on uks ja lukk visuaalsel vaatlusel vigastusteta. Sellest

järeldub, et pole kontrollitud, kas luku sisemuses on muukimisjälgi. Et uks võis olla

lukustamata, on kooskõlas muuhulgas tunnistaja antud ütlustega, mille kohaselt DD DD ei teadnu

d, kas korteriuks oli lahti või mitte, kuna DD seda ise ei kontrollinud. Küll aga oli uks vahel päeval lukustamata olnud, kui keegi kodus oli (13.08. istungi protokoll lk 14). Juba ainult DD ütlustest, mille usaldusväärsust pole keegi kunagi kahtluse alla seadnud, nähtub, et

YY-l ei olnud ukse lukustamine tegelikult automaatne tegevus, nagu ta ise väitis. R - - õduukselt ega välisukselt sõrmejälgi ega DNA d ei võetud. Sõrmejälgi ega DNA d ei võetud ka

YY käekotilt, rahakotilt ega kapilt, millel käekott koos seal sees oleva rahakotiga asetses. Juhul kui lähtuda eeldusest, et YY telefoni olid salvestatud PIN-koodid ja neid koode kasutati

raha välja võtmiseks, siis tekib põhjendatult küsimus, miks ei võetud raha välja ka deebetkontolt. Kohus on jätnud kaitsja vastava väite analüüsimata.

P

. ole tõendatud, et XX’il olid YY korteri võtmed Keegi ei ole näinud ega ühegi tunnistaja ütluste kohaselt ei ole seda kellelegi väitnud, et tal on korteri võti aab järeldada, et XX YY . XX YY -l ei olnud

korteri võtmeid, mitte vastupidi, et tal need olid.

Ei

ole tõendatud, et XX viibis väidetava kuriteo toimepanemise ajal sündmuskohal, s.o

teadmata on, kuidas oleks

ohale saama. Vaidlust ei ole, et kuriteo XX pidanud sündmusk

toimepanemise ajal valduses autot ei olnud.

XX XX kõneeristustest selgub, et kuriteo

toimepanemise ajavahemikul ei ole

XX kellegagi ühendust võtnud ega pole temaga kontakteerutud. See tõendab, et ei kutsunud taksot. XX XX-l ei olnud võimalik teo toimepanemise ajal sündmuskohal olla. Nendele asjaoludele kohus aga hinnangut andnud ei ole, peale selle, et kohus on täiesti ekslikult ja asjaolusid arvestamata asunud seisukohale, et - XX l oli võimalus need kuriteod toime panna (Kohtuotsuse lk 11 teine

4

lõik). Tegemist on olulise asjaoluga tõendamisesemes, mille tuvastamata jätmine on oluline kriminaalmenetlusõiguse rikkumine.

Kohus on täiesti meelevaldselt asunud seisukohale, et -l oli motiiv sellisel moel kuriteod XX

toime panna ja et üksnes XX XX -l oli motiiv ja mitte kellelgi teisel. Mis puudutab

majanduslikku olukorda kuriteo toimepanemise ajal, siis on kohus jätnud arvestamata, et tegelikult oli

XX töötu väga lühikese perioodi vältel (kõigest paar kuud) ning sel ajal toetasid teda vanemad, mistõttu tema majanduslik olukord oli talutav. Apellant on seisukohal, et kohtu järeldust XX motiivi osas - saada vaba raha -

ei kinnita kohtumenetluses kontrollitud tõendid.

Asjaolu, et raha võeti välja ainul ühelt kaardilt, lükkab kohtu sellekohase järelduse ümber

Apellandile jääb arusaamatuks kohtu hinnangu andmine süüdistatava tegevusele süüdistuse välisel ajal (ca 1 aasta enne süüdistuses nimetatud tegu) ja olukorras, kus isikul oli töökoht ning kindel sissetulek. E oli - i saa teha tõsikindlat järeldust, et XX UU le võlgu ning selle pinnalt omakorda järeldada, et

XX jätab võlad maksmata. UU´u ütlustest on võimalik teha järeldus, et XX´il oli piisavalt raha ka ks. UU´u kulude katmiseks ning viimasele raha andmise XX ei saanud ka kuidagi teada seda, et WW´it sellel õhtul tegelikkuses YY´e korteris ei viibinud (auto olemasolu või puudumine ei saa mingilgi moel anda alust isiku tegeliku asukoha kohta) ja seda et just sellel WW kuupäeval Prantsusmaal viibis.

YY ärkamise ajast ei saa seega järeldusi seonduvalt sissetungimise ajaga teha. Puudub võimalus ka järelduseks ´e kasutamist, mistõttu ei saa , et sissetungimine toimus vahetult enne YY kaardi

teha ka järeldust, et isik, saanud pangakaardid enda valdusesse, suundus Viimsi kaubanduskeskusesse sularaha välja võtma.’ Kohtueelses menetluses ei selgitatud välja tõendamiseseme jaoks väga olulist küsimust, millal pangakaardid reaalselt viimati illal ta neid kasutas. YY´e valduses olid ja m

Apellandile arusaamatuks, kuidas saab kohus jääb UU´u ütlusi usaldusväärseteks pidada, kui

UU XX on tundnud ära pildilt, mida kohus pildiks ei pidanud. Kohus on küll tsiteerinud

asjatundja PL

kohtus antud ütlusi, kuid ei ole neid hinnanud (v.a osas, milles PL ütles, et inimesed tunnevad paremini ära neile lähedasi või tuttavaid inimesi. Selle kohta leidis kohus, et see on eluliselt usutav). Samas tuleneb PL´i ütlustest selgelt, et käesolevas asjas ei olnud

võimalik kujundiekspertiisi läbi viia ning kuivõrd oli võimalik tuvastada üksnes kolm üldtunnust ja tavaliselt võrdlevad nad 20 eritunnust, siis ei saa anda hinnangut isiku samasuse kohta. Selliste üldtunnustega isikute arv on lihtsalt liiga suur. Seega ütles asjatundja, erinevalt

UU YY ´st ja -st, et isiku samasust ei ole võimalik tuvastada, millise ütlusega oleks kohus

kindlasti pidanud otsust tehes arvestama. Apellandi hinnangul tekitasid PL´i antud ütlused kahtluse nii ja

oli see isik, kes YY UU ütluste usaldusväärsuse osas kui ka selles osas, kas XX automaadist sularaha välja võttis. Sellise kahtluse tõlgendas kohus aga süüdistatava kahjuks.

Täiesti meelevaldne järeldus, et tegemist ei saanud olla juhusliku sissetungimisega on kohtu

põhjusel, et sülearvuteid ei võetud ära On tõenäoline, et juhuslik sissetungija, ehmudes

kardinaplagina ja/või YY liigutamise peale magamistoas, haaras kaasa esimese ettejuhtuva vähegi väärtuslik eseme, s.o käekoti, milles tavapäraselt hoitakse rahakotti.

Lisaks sellele, et kohus on kohaldanud välistamismeetodit olukorras, kus seda teha ei ole lubatud, on kohus rajanud otsuse oletustele ning teinud järeldusi asjaolude pinnalt, mis asjasse

ei puutu ega kuidagi

XX süüd ei saa tõendada. Kohus on tõendeid uurinud puudulikult ja ühekülgselt, Kõik kahtlused on tõlgendatud süüdistatava kahjuks. Tõenditest ja asjaoludest on tehtud järeldused, mis sobituksid versiooniga, mille järgi on süüdi. Kohus on XX juhindunud

5

üksnes prokuröri poolt koostatud süüdistusakti, mis sisaldab ainult süüstavat infot, jättes

XX kaitsja poolt esitatud väited analüüsimata.

KrMS § 15 lg 1 kohaselt võib maakohtu kohtulahend tugineda vaid tõenditele, mida on kohtulikul arutamisel esitatud ja vahetult uuritud ning mis on protokollitud. Kohus ei saanud

mitte kuidagi hinnata, kas

fotot YY sai üldse XX fotolt ära tunda, kuivõrd kohus pole XX digitaalsel kujul ja suuren

datult kunagi näinud.

Apellant on seisukohal, et kuivõrd foto äratundmiseks esitamisel rikuti oluliselt KrMS XX -s sätestatut, ei saa tugineda ühelegi ütlusele, mis puudutavad XX väidetavat äratundmist. Kuivõrd tegemist on olulise rikku lg 2 kohaselt misega, on nimetatud tõendid lubamatud. KrMS § 81 esitatakse isik, asi või muu objekt äratundmiseks koos vähemalt kahe sellega sarnase objektiga.

Apellant on seisukohal, et kannatanu

YY ütlused ei anna mingisugust tõenduslikku teavet ning lisaks on tegemist ebausaldusväärse tõendi allikaga.

Kohus ei ole otsuses CD-plaati ega salvestatud fotofaile arvestanud, sh ei ole kohus põhjendanud, miks ta need arvestamata jätnud.

XX tunnistati süüdi KarS § 266 lg 1 alusel omavolilises sissetungis ning KarS § 213 lg 1 alusel

arvutikelmuses. Kohtu hinnangul on tegemist arvutikelmusega ning mitte vargusega, kuna

tegemist on andmetöötluse protsessiga, kus pangale kui tehingu tegijale luuakse ettekujutus sellest, et inimene, kes kaardi automaati sisestab, omab õigusi raha sealt välja võtta, mida tal tegelikult ei ole. Apellandi hinnangul on selline kvalifitseerimine täiesti väär ning vastuolus Riigikohtu praktikaga. Riigikohus on leidnud seda, et arvutikelmusest saab rääkida siis, kui on tegemist internetipanga kaudu rahaülekannetega teistele kontodele või maksetega kaupade eest. Süüdistuses puuduvad viited sellele, et lisaks rahale varastati pangakaardid. Tegemist on konstruktsiooniga, kus YY

pangakaartide äravõtmine ei ole kvalifitseeritud kuriteoks, kuid nende kasutamine on kvalifitseeritud arvutikelmuseks. Eeltoodust tulenevalt leiab a

pellant, et KarS § 213 koosseis ei ole täidetud, mistõttu tuleb XX ainuüksi sel põhjusel õigeks mõista.

KrMS § 313 lg 1 p 10 kohaselt esitatakse süüdimõistva kohtuotsuse resolutiivosas otsus tsiviilhagi lahendamise kohta ja meetmed tsiviilhagi tagamiseks. Tsiviilhagi ei ole seega rahuldatud, kuna see eeldab obligatoorselt vastavat otsustust kohtuotsuse resolutiivosas. Ka resolutsiooni kuulutamisel ei avaldatud kohtu otsustust tsiviilhagi rahuldamise osas. Seetõttu ei olnud Apellandi hinnangul kohtuotsuse põhjendustes lubatud tsiviilhagi üldse käsitleda.

Apellandi esmane taotlus on, et ringkonnakohus tühistaks maakohtu otsuse ning teeks ise uue otsuse, millega mõistaks õigeks. Apellant on seisukohal, et käesolevas asjas ei ole enam XX

võimalik koguda täiendavaid tõendeid, kuivõrd DNA, sõrmejälgede proovide võtmiseks on ilmselgelt liiga hilja. Põhistamiskohustuse mis tahes rikkumine ei tähenda, et asi tuleks saata

tagasi esimese astme kohtule. See piiraks ringkonnakohtu võimalust maakohtu vigu ise

kõrvaldada ja tooks kaasa kriminaalmenetluse põhjendamatu ajaja ressursimahukuse (vt RKKKo 3-1-1-14-14, p-d 696 ja 697). Apellandi hinnangul on ringkonnakohtul võimalik ise

uus otsus teha. Alternatiivselt, kui kohus leiab, et ta siiski ei saa ise uut otsust teha, palub apellant saata asja esimese astme kohtule uuesti arutamiseks.

6

Lähtudes KrMS § 337 lg 1 p tühistada Harju Maakohtu 10.09.2014.a kohtuotsus -st 4 palub kriminaalasjas nr 1-14-

3759 täielikult ning teha uus kohtuotsus, millisega mõista XX õigeks KarS § 266 lg 1 ja § 213 lg 1 järgi ning jätta kõik menetluskulud riigi kanda või

l -st 2 palub ähtudes KrMS § 337 lg 2 p tühistada Harju Maakohtu 10.09.2014.a kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-14-

3759 täielikult ja saata kriminaalasi uuesti arutamiseks maakohtule. KrMS § 185 lg jätta -st 1 palub XX menetluskulud riigi kanda.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS:

4. Süüdistatav toetab kaitsja poolt esitatud apellatsiooni. Taotleb õigeksmõistva otsuse

tegemist.

Kaitsja-apellant toetab esitatud apellatsiooni ja taotleb süüdimõistva otsuse tühistamist ja eelkõige uue otsusega õigeksmõistmist. Jääb ka alternatiivse taotluse juurde. XX

Prokuröri arvamuse kohaselt on kohtuotsus seaduslik ja põhjendatud ning apellatsiooni alusel

tühistamisele ei kuulu. Palub jätta maakohtu otsus muutmata ja esitatud apellatsioon rahuldamata.

KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:

5. Kohtukolleegium tutvunud toimiku materjalidega, otsuse sisu ja apellatsiooni väidetega, ära kuulanud menetlusosalised leiab

järgmist.

6. Kaitsja on viidates Riigikohtu lahenditele märkinud, et välistamismeetodi kasutamine on

võimalik üksnes siis kui kuritegu pannakse toime ruumis, kus viibivad mitu kindlakstehtud isikut, hul pole sellise kellest ühegi kohta pole otseseid tõendeid õnnestunud koguda. Antud ju olukorraga tegemist mistõttu on välistamismeetodi kasutami , rikutud on KrMS § ne lubamatu 7 lg 2,3 põhimõtteid.

Kolleegium nendib, et vaidlustatud kriminaalasjas pole tõepoolest tegemist suletud ruumis

kindlaksmääratud isikute poolt toimepanemisega, kuid kolleegium ei saa nõustuda kuriteo kaitsja seisukohaga nagu Riigikoh lahenditest tulenevalt on

tu igal juhul ja täielikult välistatud

mingis muus olukorras välistamismeetodi kasutami Küll aga saab nõustuda kaitsja ne.

seisukohaga, et välistamismeetodi puhul peavad kohtuotsuse põhjendustes kajastuma argumendid selle kohta, mille alusel kohus leiab, et tegu ei saanud toime panna keegi teine isik ehk siis eeldatakse siiski kindlakstehtud isikute ringi ning kui kaudsete tõendite kogumi

tervikhinnangu tulemina pole õnnestunud kõrvaldada kahtlusi süüdistatava süüs, tuleb

pöörduda põhimõtte poole, ning et kahtluste püsimajäämise tõenäosus on

suurem siis, kui tõendite kogum hõlmab eranditult vaid kaudseid tõendeid.

6.1.

Maakohus on ühe tõendina käsitanud kannatanu YY ütlusi, kusjuures on nende ütluste usaldusväärseks hindamist ka põhjendanud. Kaitsja on apellatsioonis korduvalt tuginenud oma järeldustes kannatanu poolt antud ütlustele, kuid samas on väljendanud seisukohta, et kannatanu

ütlused ei anna mingisugust tõenduslikku teavet ning tegemist on ebausaldusväärse tõendi allikaga, mis siis tähendab kannatanu ütluste tervikuna arvestamata jätmist.

Kolleegium peab vajalikuks selgitada, et KrMS § 289 kohaselt võib kannatanu ütluste

kohus usaldusväärsuse kontrollimiseks, kohtumenetluse poole taotlusel, ristküsitluse käigus määrata

7

kannatanu kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamise, kui need on vastuolus ristküsitlusel antud ütlustega. sukohal, et oluline on määrata, kas isik, kelle ütluste Kohtukolleegium on sei

usaldusväärsuse üle otsustatakse on andnud diametraalselt erinevaid ütlusi ja kui ta on seda

teinud, siis kas on tegemist osalise vastuoluga ning kas need ütlused puudutavad

tõendamiseseme asjaolude seisukohast olulist informatsiooni. Samuti on oluline, kas isik suudab erinevate ütluste andmist selgitada.

Apellant on kannatanu ütluste usaldusväärsuse seadnud kahtluse alla põhjendusel, et

kohtueelsel uurimisel ei andud ta ütlusi 04.04.12 -le helistamise kohta, kuid kohtulikul XX uurimisel sellist helistamist tunnistas. Kohtuistungil on avaldatud kannatanu kohtueelsel uurimisel antud ütlustest lause…Vahetult peale vargust ma suhtlesin temaga, ta helistas mulle 05.04.2012 ja ma rääkisin talle raha vargusest…. Asjaolu suhtes, et 05.04.2012 aastal

, vaidlus XX helistas kannatanule ja räägiti raha vargusest puudub. Kohtukolleegium leiab, et eeltoodu alusel pole selline kannatanu ütlustest tuvastatav vastuolu, mis seaks kahtluse alla nende usaldusväärsuse. Kannatanu poolt kohtuistungil antud

täpsustavad ütlused süüdistatavale helistamise osas, on käsitatavad usaldusväärsetena ,

. Vastavalt kohtuistungi protokollile ei ole kaitsja rohkem ütluste avaldamise taotlusi esitanud, seega muus osas kaitsja tuvastanud. kannatanu ütlustes vastuolu ei

Kannatanu ütlustele PIN koodide rahakotis olemise kohta on apellant kolleegiumi arvates andnud meelevaldse tõlgenduse. Nimelt on kannatanu nii esmasküsitluse kui ka teisesküsitluse käigus kinnitanud, et pangakaartide PIN koodid olid salvestatud tema telefonis. Kohtuistungi protokolli kohaselt (1 kd. t.lk. 60 pöördel) on kaitsja esitanud kannatanule küsimustiku…Kas te olete andnud sellist informatsiooni, et te olete olemas, teie rahakott on olemas, teie kaardi numbrid on samad ja et teil on kaartidel raha, kas te olite mingil viisil - XX le seda avaldanud, et ta teadis seda neljandal, olite mingit teavet andnud oma PIN koodide kohta, oma kaartide ja rahajäägi kohta, oma korteris oleku kohta, olite andnud -le mingit XX teavet

neljanda aprilli öö kohta 2012…..

Sellisele mitmest eraldi küsimusest koosnevale on kannatanu vastanud…Vaevalt ma jadale ütlen nii, et ma olen 04 aprillil kodus, mu rahakott on seal ja mul on kotis need PIN koodid ja pangakaardid on seal, sellist konkreetset infot ma ilmselgelt ei jaga… Kaitsja küsimus …Te ütlesite et PIN koodid olid kotis, kus kotis… vastas kannatanu, et ta ele vääratas praegu, ennem juba ütles, et PIN koodid olid telefonis kontaktide all. Praegu vääratas. Kaitsja uuesti esitatud küsimusel kinnitas kannatanu veelkord, et PIN koodid on telefonis. Kolleegiumi hinnangul le alust eeltoodud küsimuste ja vastuse sisust ja laadist tulenevalt po järelduseks, et kannatanu oleks andnud PIN koodide asukoha kohta vastuolulisi ütlusi.

Kaitsja on seadnud kahtluse alla ka kannatanu ütlused sellest, et sissetungimine toimus

04.04.2012 aastal. Kaitsja leiab, et see ei vasta tõele kuna kannatanu üksnes avastas sissetungimise 04.aprilli hommikul, kuid tal puudub teave selle kohta millal tegelikult sisse tungiti. Kannatanu ühetaoliste ütluste kohaselt ärkas ta 04. aprilli hommikul seetõttu, et teda häiris

rõduukse rulookardina liikumise heli. Ta v Ta tõusis ja pani aatas kella, see oli kuue ringis. tuulutusasendis oleva rõduukse kinni. märkas, et korteriuks oli lahti, avatud. Pani ka selle Siis kinni ja kuna talle unisena vaadates tundus, et kõik on nagu alles, läks jälle magama. Hommikul poega k poja salli ja teise ja kolmanda korruse vaheliselt ooli viies, avastas trepikoja käsipuult

trepilt . Avastas oma käekoti , et rahakotist oli kadunud raha ja pangakaardid. Siis lõi pildi selgeks, miks oli uks avatud, kuigi oli suhteliselt veendunud, et oli ukse lukustanud. õhtul

Prokuröri küsimusele, et kas sissetungimine võis toimuda enne kella kuut hommikul vastas

kannatanu jaatavalt kuna kell kuus ta vaatas kella, siis oli ruloo mingi aeg juba häirivalt plagisenud.

8

Kohtukolleegium leiab, et kannatanu ütlused sissetungimise võimaliku aja osas on loogilised

ning kannatanu saabki antud olukorras, kus ta vahetult sissetungijat oma korteris ei näinud eeldada, et sissetungimine sai toimuda enne

kui ärkas ja avastas, et välisuks on lahti.

Kannatanu ütluste usaldusväärsust ei sea kahtluse alla ka kaitsja poolt viidatud asjaolu, et 2014 aastal ütlusi andes ei mäletanud kannatanu millised olid teiste kontode jäägid arveldus 04.04.

2012 aastal. a Kolleegium märgib, et süüdistuse kohaselt oli võetud pangaautomaadist välj krediitkaardiga sularaha 650 eurot ning asjaolu kui palju veel erinevatel kontodel kannatanul kaks aastat tagasi raha oli,

pole antud juhul tõendamiseseme asjaoluks. Samuti ei sea kannatanu poolt kohtuistungil antud ütluste usaldusväärsust kahtluse alla asjaolu,

et ta ei mäletanud koheselt millises järjekorras toimusid tema osalusel menetlustoimingud , kohtueelses uurimises.

Kaitsja seisukohalt tekitab kahtluse kannatanu ütlustes ka asjaolu, et ta ei lasknud kohale kutsutud lukumeistril koheselt lukku vahetada vaid tegi seda hiljem.

Kolleegiumi seisukohalt tegelikkusele vastavate ütluste andmisel puudub alus ütluste usaldusväärsust kahtluse alla seada. Kaitsja järeldus, et selline viivitus on põhjendatud ainult

sellega, et tegelikult oli kott ja kaardid kadunud või varastatud mingil muul moel, mitte korterisse sisenedes, on meelevaldne ning paljasõnaline. Kaitsja ei täpsusta, millisel muul moel siis korteris olnud kott ja selles olnud kaardid varastati ja kott trepikotta sattus.

Kolleegium leiab, et eeltoodud kaitsja väited ja tõenditel mittetuginev järeldus kannatanu ütluste tõepärasust mingilgi määral kahtluse alla ei sea.

Kannatanu ütlusi on kinnitanud tunnistaja , kelle ütluste usaldusväärsust pole kaitsja DD kahtluse alla seadnud. Tunnistaja on mäletanud, et aprillis 2012 ühel hommikul kooli minnes leidis trepikojast käepideme pealt oma salli. Trepist alla minnes leidis ema käekoti ja sealt oli rahakotist ära võetud raha ja pangakaardid (1 kd. t.lk. 75).

Kokkuvõtvalt kolleegium nõustub maakohtu põhjendatud järeldusega, et kannatanu on

tõendiallikana usaldusväärne. Tema poolt kohtulikul uurimisel antud ütlustele on võimalik tugineda ning apellatsiooni väited ei anna alust ringkonnakohtul jõuda selles osas maakohtust erinevale seisukohal e.

6.2. Kaitsja on leidnud, et lubamatuks tõendiks on 10.01.2013 aasta vaatlusprotokoll ning taotleb selle dokumendi tõendikogumist välja jätmist. Kolleegium nõustub kaitsja seisukohaga, et vaatlusprotokoll (1 kd. t.lk. 66-67)

pole antud juhul tõendina käsitatav.

Asjatundjana on menetlustoimingusse kaasatud PL, kes on EKEI Infotehnoloogiaosakonna juhataja. Kohtuistungil on asjatundjana PL andnud ütlusi, et vaatlust teostas oma arvutiga, kõik materjali vaatas üle elektroonilisel kujul oma tööarvutiga. Vaatlust tema aadressil Vikerlase 14 läbi ei viinud, vaid tegi seda EKEI asukohas Tervise 30. Suhtles menetlejaga nii telefoni teel kui elektrooniliselt. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-31-11 sedastanud, et protokolli koostaja peab viibima menetlustoimingu juures, sest oma allkirjaga kinnitab ta, et menetlustoiming tehti just sellisel viisil, nagu see on protokollis kajastatud. Isik, kes menetlustoimingu tegemisest osa ei võta,

saab aga kirjeldada vaid teiste isikute tajutut, saamata ise vahetu mulje põhjal kinnitada menetlustoimingu läbiviimise käiguga seonduvat. Antud juhul on PL ütlustega tuvastatav, et vaatlust toimetas ta EKEI ruumides Tallinnas Tervise 30 ning vaatlusprotokolli koostanud menetleja vaatluse toimumise juures ei viibinud. Asjaolu, et menetleja ja menetlustoimingut läbiviiv isik omavahel suhtlesid ei ole samastatav tegeliku teadmisega kuidas vaatlus toimus.

9

6.3. P lvestis. rokuröri poolt on kohtule esitatud asitõendiks olev SEB panga turvakaamera sa Apellant on teinud maakohtule etteheited sellest, et nimetatud salvestisele on maakohus jätnud hinnangu andmata.

Maakohtu istungiprotokollist nähtuvalt on kohus piirdunud salvestistest tehtud fotode nelja

väljatrüki asitõendi avaldamisega, kuid

vahetut uurimist ei ole toimunud.

Apellatsioonimenetluse istungil toimus CD plaadil oleva Viimsi kaubanduskeskuse

turvakaamerate salvestise vaatamine . Teabetalletusel varjab ehk tõendi vahetu uurimine pangaautomaadist raha võttev isik nägu nii, et seda ei ole võimalik näha, enamus fotodel enda kuid

ühelt fotolt on nägu siiski nähtav.

Salvestise vahetu uurimise tulemusel ja kriminaaltoimiku materjalide juurde võetud foto

võrdlusel ütluste õigsuses , kolleegium veendus kannatanu sellest, et kohtueelsel uurimisel temale näidatud väljatrükk toimikus salvestis oli kvaliteetsem ja selgem kui foto . Nimetatud asjaolu on kinnitanud ka kohtuistungil ülekuulatud eriteadmisi omav PL, kes on selgitanud isiku . Samuti on andnud selgitusi teabetalletusel olevate fotode järgi äratundmise metoodikat fotode suurendamise st ja pildi kontrastsuse parandamisest, mis andis paremad võimalused isiku äratundmiseks. Istungiprotokolli kohaselt on prokurör esitanud nii kohtule kui ka kannatanule äratundmiseks

foto nr 2 väljatrüki. K ü te kohaselt näidati talle sama fotot annatanu tlus juba kohtueelsel uurimisel, kuid seda näidati ekraanil, pilt oli selgem, kvaliteetsem ning ta tundis sellelt ära XX. XX

oli äratuntav profiili, samuti nina, põskede ja suujoone järgi. Kaitsja nõusolekul on prokurör esitanud pangaautomaadi turvakaamera foto nr 2 väljatrüki ka

tunnistajale -

UU le, kes oli 2009 aasta lõpust kuni 2011 aasta suve lõpuni süüdistatava XX tüdruksõber. Tunnistaja ütluste kohaselt on temale fotolt äratuntavad näojooned, eelkõige XX nina ja suujoon. Seega on

kui tunnistaja , XX mõlemad elukaaslased, käesoleval juhul nii kannatanu YY UU

andnud ühetaolisi ütlusi sellest, et teabetalletuselt kui ka foto väljatrükilt on äratuntav pangaautomaadist raha väljavõtvas isikus . XX Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu uurimistoiminguna isiku äratundmiseks esitamist KrMS

§ 81 mõttes, kuivõrd puudub vastava menetlustoimingu protokoll. Seega on asjakohatud apellandi e

tteheited toimingu läbiviimisel ülalnimetatud menetlusnormide rikkumisest.

Eeltoodu toimingu läbiviimata jätmine ei vähenda kannatanu ja tunnistaja ütluste

usaldusväärsust sellest, et sularahaautomaadi turvakaamera salvestiselt kui ka foto nr 2 väljatrükilt tunnevad nad ära XX.

Kuriteo subjekti tuvastamist tuginevalt kannatanu ja tunnistaja kohtulikul uurimisel antud ütlustele viitega teabetalletuselt isiku äratundmisele on aktsepteerinud Riigikohus oma lahendis nr 3-1-1-117-13.

6.4. KarS § 266 lg 1 koosseisu moodustab muuhulgas valdaja tahte vastaselt võõrasse ruumi ebaseaduslik tungimine.

Vaidlusteta on tuvastatav, et aadressil X asuvas korteris elab kannatanu koos poja - XX YY DD

ga. Alates 2012 aasta märtsist elab seal ka kannatanu elukaaslane . Vaidlusteta on WW tõendatud, et viibis kuriteosündmuse ajal väljaspool Eesti Vabariigi piire. WW

YY . - ütluste kohaselt oli korteriukse võti vaid temal ja pojal, varuvõti asus korteris WW l võtit ei olnud. Korterisse sai

WW siseneda vaid siis kui keegi oli kodus või tema või pojaga koos. Pole tuvastatav, et

oleks andnud loa siseneda kellelgi korterisse 04.04.2012 YY või DD XXX ööse või v Nimetatud asjaolu ei ole väitnud ka arahommikul. kaitsja. Kaitsja on leidnud, et pole tõendatud kuidas YY korterisse siseneti. Seejuures viitab tunnistaja DD ütlustele sellest, et tema ei kontrollinud kas korter päeval, kui iuks oli lukustatud. Vahel keegi o kodus, on olnud korteriuks lukustamata. li

10

Samuti on kaitsja viidanud

YY ütlustele sellest, et ta oli üsna veendunud, et uks oli lukus. Kolleegium peab vajalikuks osutada, et KarS § 266 objektiivse külje tuvastamisel pole oluline millisel viisil on kannatanu tahte vastaselt, ebaseaduslikult korterisse tungitud, kas lukustamata või lukustatud ukse kaudu või rõduukse kaudu. Oluline on antud juhul vaidlusteta tuvastatu, et 04.04.2012 aastal oli korterisse sisse tungitud, et sisenemine korterisse toimus kannatanu YY nõusolekuta ja ebaseaduslikult. Apellandi viited läbiviimata menetlustoimingutele ja olematutele tõenditele on ainetud kuna

KrMS § 15 lg 1 kehtestab, et kohtulahend saab tugineda vaid tõenditel mida on kohtulikul arutamisel esitatud ja vahetult uuritud ning mis on protokollitud.

Maakohus on

esitatud tõendite kogumis hindamise tulemusena jõudnud järeldusele, et kannatanu korterisse tungiti korteriukse mega avamise teel. st, ukseluku võt YY on andnud ütlusi, et ukselukk on sees poolt liblikaga, mitte võtmega keeratav t . Lukustamine on automaatne tegevus enne magamaminekut, seepärast on ta üsna veendunud, et lukustas ukse (1 kd. t.lk. 57 pöördel). Kaitsja väide, et kannatanu ei ole andnud 2014 aastal kohtuistungil ütlusi sellest, et ta täie kindlusega ja 100% saab kinnitada, et lukustas ukse 03.04.2012 aasta õhtul magama minnes tõdemuseks, et selle ööl oli uks lukustamata , ei anna iseenesest alust l . Samuti ei anna selliseks järelduseks alust tunnistaja DD ütlus sellest, et päevasel ajal, kui keegi oli kodus, oli vahel uks lukustamata. Asjaolust, et kannatanu ei sattunud avatut ust nähes paanikasse, ei saa teha järeldust, et uks oli jäänud lukustamata. Kannatanu ütluste kohaselt on ta rahulik inimene ja avastades lahtise ukse, leidis sellise asjaolu olevat väga imeliku, kuid vaadates, et asjad kadunud ei ole, läks tagasi magama. Otsustas, et mõtleb selle asja peale hiljem. Miks ta nii käitus selgitada ei oska 1 kd. t.lk. 61 pöördel). (

Kohus on tuginenud ka sündmuskoha vaatlusprotokollile, kus on märgitud, et uks ja lukk on visuaalsel vaatlusel vigastusteta (1 kd. t.lk. 29-30). Samuti ka tunnistajana ülekuulatud Kaspar Sõelsepa ütlustele sellest, et kohapeal käinud lukumeister helistas talle ja selgit , et ukslukk as on korras ja ei vaja vahetamist. Kohtu järeldust, et sissetungijal pidid olema võtmed, kinnitab ka asjaolu, et maja välisuks on iselukustuv ning seda saab avada vaid

võtmega.

Kaitsja on märkinud, et kohus ei ole andnud hinnangut võimalusele, et korterisse võidi siseneda rõduukse kaudu.

Kannatanu

oli YY ütluste kohaselt jättis ta õhtul rõduukse tuulutusasendisse ja hommikul rõduuks tuulutusasendis, mis tähendab, et uks oli kaldu, alt o kinn li i ja ülevaltpoolt veidi avatud. Tuvastatud on, et kannatanu korter asub neljandal korrusel. Kaitsja on rõdu kaudu juhuslikku sissetungimist põhistanud ka asjaoluga, et rõdupiirde otsasein on nagu redel. Kolleegium leiab, et isegi kui vaatlusprotokollide lisaks olevalt fotolt nähtub mingi väikeste vahedega rõdupiire,

ei tee selline asjaolu usutavaks, et libedal ajal valib juhuslik kurjategija korterisse

sissetungimise kohaks just maja kõige kõrgemal, neljandal korrusel asuva korteri ja suudab mingil moel tuulutusasendis olevast rõduuksest sisse minna.

Kaitsja seisukohalt on tõendamata, et XX-l olid YY korteri võtmed, tehes samas viite kannatanu ütlustele, et ajal, mil tema elukaaslaseks oli , olid korteri varuvõtmed lühiajaliselt viimase XX käes. Kannatanu on andnud ütlusi, et korterivõtmeid ei ole ta kaotatud ning ainukesena on tema poolt antuna XX kasutanud lühiajaliselt tema võtmeid ning vaid tal oli võimalus teha nendest koopia.

Seega on meelevaldne ja vi kaitsja idatud kannatanu ütlustega vastuolus olev järeldus, et on välistatud, et l oleks kunagi olnud võimalus iseseisvalt XX- YY korterisse sisse saada.

11

6.5.

Kriminaalasjas on vaidlusteta tõendatud, et YY krediitkaardiga võeti 04.04.2012 kell 05:40:59 kuni 05:46:41 Viimsi kaubanduskeskuse juures asuvast pangaautomaadist välja tema arvelduskontolt 650.00 eurot. Samuti on tõendatud, et pangaarvelt võeti kannatanule kuuluv raha välja tema nõusolekuta.

Maakohus on nõustunud prokuröri käsitusega, et selline ebaseadu

slik tegevus on kvalifitseeritav arvutikelmusena KarS § 213 lg 1 järgi. Kolleegium jagab maakohtu seisukohta. Kaitsja leiab, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust ning ülaltoodud juriidiline hinnang on vastuolus ka Riigikohtu praktikaga. Viidates Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-83-07

märgib kaitsja, et arvutikelmusest saab rääkida siis kui tegemist on internetipanga kaudu rahaülekannetega teistele kontodele või maksetega kaupade eest.

Kolleegium sellise käsituse ega Riigikohtu lahendile antud kitsendava ja ka eksliku

tõlgendusega nõustuda ei saa. Riigikohus on nii kaitsja poolt viidatud lahendis, kui ka oma

lahendis nr 3-1-1-35-10 andnud selgituse olukorrale kui isik kasutab võõrast pangakaarti ja kaardi seadusliku valdaja nõusolekuta sisestab PIN koodi, mille tagajärjel tehakse kannatanu arvelduskontol varakäsutus ja süüdlane saab varalist kasu. Sellist käitumist tuleb vaadelda KarS § 213 lg te 1 või 2 ( - ) objektiivsetele tunnustele vastava kuriteona, sest maksmiseks on vajalik täiendav toiming andmete ebaseaduslik sisestamine, mille tulemusena käivitatakse - lubamatult andmetöötlusprotsess.

Asjaolu, kas isik kannab raha üle pangakontole või võtab selle sularahana välja, pole materiaalõiguslikku hinnangut muutev nagu ka asjaolu kas kannatanule kuuluva pangakaardi hõivamine on kuriteona kvalifitseeritav või mitte

.

6.6. Kaitsja on märkinud, et teiste, kannatanult hõivatud pangakaartide kasutamise kohta ei ole kriminaalasjas tõendeid. Kui lähtuda eeldusest, et YY telefoni oli salvestatud PIN koodid, siis

tekib kaitsjal küsimus miks ei võetud raha välja Kohus on jätnud kaitsja ka teiselt kontolt. vastava väite analüüsimata.

Veel on kaitsja märkinud, et kuna kannatanu käekotti ja rahakotti pole vaadeldud, fotografeeritud, pole välistatud võimalus, et YY-l võis käekott kaduda või ununeda kuhugi juba varem, et keegi võis vaadata üle õla tema PIN koodi kui ta automaadist võttis välja sularaha

või võis ka telefonist näha PIN koodi, kui kannatanu seda sealt vaatas. Puudub võimalus järelduseks, et sissetungimine toimus vahetult enne kaardi kasutamist, mistõttu ei s YY aa teha

järeldust, et isik, saades pangakaardid enda valdusse, suundus Viimsi kaubanduskeskusse sularaha välja võtma.

Kohtukolleegium nendib, et süüdistataval ja kaitsjal on õigus esitada kõikvõimalikke

kaitseversioone, kuid see ei tähenda, et neid peaks automaatselt käsitlema tõestena ning lähtuma nende kehtivusest (tõepärasusest) seni, kuni pole tõendatud vastupidine. Oluline on seega tähele panna, et põhimõtte poolt ei ole hõlmatud igasugused hüpoteetilised variandid

ja olemuselt ümberlükkamatud abstraktsed võimalused, mis võimaldaks tõendites sisalduvat teavet tõlgendada süüdistatava kasuks. Kohtukolleegium märgib, et KrMS § 268 lg 1ettenähtud menetlusliku üldpõhimõtte kohaselt

arutab kohus kriminaalasja süüdistatava suhtes ainult süüdistusakti järgi, mistõttu on alusetud kaitsja etteheited sellest, et kohus pole analüüsinud miks pole toime pandud suuremat kahju

tekitavat kuritegu. Tõendamisesemesse kuuluvad asjaolud nagu kuriteo toimepanemise aeg,

koht ja viis, subjekt kuuluvad tuvastamisele süüdistuse piires tõendite kogumis hindamise tulemina ning kohus ei pea analüüsima kaitsja oletuslikke ning paljasõnalisi versioone.

Kohtukolleegiu ning nendega riimuvate m leiab, et maakohus on kannatanu ütlustele tunnistaja le j

te ütluste a ka esitatud kirjalike tõenditele tuginevalt lugenud tõendatuks, et YY korterisse sissetungimise käigus 04.04.2012 aastal enne kella 6.00, hõivatud pangakaardiga oli

12

elukoha vahetus läheduses asuvast SEB panga automaadist 04.04.2012 aastal kella 05:40:59 kuni 05:46:41välja võetud PIN koodi sisestamise teel 650.00 eurot. Kolleegium ei pea ka usutavaks kaitsja väidet, et sissetungimise aega ega isikut pole võimalik

seostada pangaautomaadist sularaha väljavõtmise aja ja isikuga. Juba tõendite pinnalt tuvastatud kuritegude toimepanemise aeg ja koht annab aluse lugeda tõendatuks, et sama isik,

kes kannatanu korterisse varahommikul ebaseaduslikult tungis pangakaardid ning käekotist hõivas, võttis vahetult pärast seda ka kannatanu kodule lähimast pangaautomaadist raha välja.

Kohtukolleegium luges juba usaldusväärseteks kannatanu ütlused selles, et pangakaardi PIN

koodid olid tal salvestatud telefonis. Asjaolu, et süüdistatav korduvalt kasutas kannatanu telefoni, luges sõnu ütlustega, tunnistaja ütlustega ning meid, on tuvastatav kannatanu

YY DD

seda pole ka apellant vaidlustanud. Kannatanu ei ole andnud ütlusi, et tema telefoni oleks

kasutanud veel keegi kõrvaline isik. Seega on tuvastatav, et l oli juurdepääs kannatanu XX- telefonis salvestatud PIN koodidele. Fakti, et sularahaautomaadist raha välja võtnud isik teadis PIN koodi, kinnitab ka pangakaardi tehingute väljavõte, millest nähtuvalt on isik sisestanud

õige PIN koodi korduvalt, võttes välja väiksemaid rahasummasid. Tegemist ei olnud seega juhusliku katsetamisega sisestada õige PIN kood. Samuti selgitab korduv raha välja võtmine ja selleks korduv PIN koodi sisestamine ajakulu, mis SEB panga andmetel summa 650 eurot väljavõtmiseks kulus.

6.7. Kaitsja

märgib, et XX ütluste kohaselt viibis ta ööl vastu 04.04.2012 oma kodus. Autot tal

ei olnud ning kõneeristustest nähtub, et taksot ei kutsunud, öösel Jürist Tallinna XX

ühistransport ei käi. Eeltoodu viitab kaitsja arvates sellele, et ud võimalik teo XX-l ei oln toimepanemise ajal sündmu , kuid kohus on jätnud sellistele asjaoludele hinnangu skohal olla andmata. Kolleegium märgib, et kaitsja poolt viidatud ja jälitusprotokollis kajastatud ja Tele 2 väljatrükist nähtuvate andmete (1 kd. t.lk. 110-117) alusel pole võimalik tuvastada kus tugijaama piirkonnas abonent asus ajavahemikul 03.04.2012 aasta kella 22.02. kuni 04.04.2012 aasta kella 09.09 . Samuti ei kinnita alibit asjaolu, et ta eeltoodud ajavahemikul, telefoni teel taksot ei XX Jürisse tellinud, kuna see

ei tõenda tema asukohta kuriteosündmuste ajal.

6.8. Kohtukolleegium peab vajalikuks osutada, et kuriteo toimepanemise motiiv on koosseisu

tunnus mis tuleb eraldi tuvastada vaid juhul kui see on inkrimineeritud kuriteo koosseisutunnu -le on esi

sena seaduses otseselt ettenähtud. XX tatud süüdistus KarS § 266 lg 1 ja § 213 lg 1 järgi, kus motiiv ei ole kuriteo koosseisuliseks tunnuseks, mistõttu selle eraldi tuvastamiseks vajadus puudub. ja tema tahtlus oli Asjaolu, et süüdistatava käitumist ajendas

suunatud vabade rahaliste vahendite saamiseks, on maakohus piisavalt otsuses käsitanud. Sellest tulenevalt ei pea ringkonnakohus vajalikuks motiivi osas põhjendusi esitada ega kaitsja vastavasisulisi

väiteid analüüsida.

Kokkuvõtva nõustub maakohtu järeldusega, et süüdistuses esitatud kuriteod on lt kolleegium

toime pandud, et teod pani toime süüdistatav ning need on õigesti kvalifitseeritud. Teo

õigusvastasust välistavad asjaolud ei ole tuvastatavad ning XX on talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi. Kolleegiumi arvamuse kohaselt saab eeltoodud järeldusele jõuda tõendite alusel neid kogumis hinnates ütlusi, äratundmisest kuriteo . Kannatanu

YY XX toimepanijana, kinnitavad tunnistaja

ning UU ütlused eelpool käsitatud kaudsed tõendid, mis viitavad kuriteo toimepanijana vaid -le. XX Küll aga saab nõustuda kaitsja seisukohaga, et tegemist ei ole olukorraga kus oleks kasutatav välistamismeetod. Samas kolleegium leiab, et ka maakohtu otsuse põhjendustest nähtuvalt pole maakohus kurjategijana tuvasta XX misel välistamismeetodit kasutanud, kuna puudub isikute

13

ring keda oleks vaatluse alla võetud ja argumenteeritult välistatud. Käesoleval juhul on tegemist tõenditega mis kogumis annavad aluse jõuda järeldusele, et kuritegude toimepanijaks on . XX

Tõendamisesemesse kuuluvate asjaolude tuvastamisel kriminaalmenetlusseadustiku olulisi rikkumisi, mis lõppkokkuvõttes tooks endaga kaasa kriminaalasja saatmise uueks arutamiseks

kohtukolleegium ei tuvastanud, mistõttu kaitsja alternatiivne vastavasisuline taotlus rahuldamisele ei kuulu.

7. - XX le mõistetud karistuse ebaseaduslikkuse kohta, ei ole kaitsja apellatsioonis eraldi põhjendust esitanud. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et nii mõistetud üksikkaristused kui liitkaristus on kooskõlas KrMS § 56 sätestatuga vastavalt nii süü suurusele kui süüdistatava isikuandmetele. Kolleegium ei tuvastanud karistust kergendavaid asjaolusid, mis tooks kaasa leebema karistuse mõistmise ringkonnakohtu poolt. KarS § 73 sätete kohaldamist on maakohus põhistanud ning selles osas kohtuotsuse muutmiseks seaduslikud alused puuduvad.

8. Kaitsja etteheited kohtuotsusele tsiviilhagi puudutavas osas on asjakohased. Nimelt Harju Maakohus ei ole 10.09.2014. a kuulutatud resolutiivotsuses ega ka kohtuotsuse

tervikteksti resolutiivosas süüdistatavalt tsiviilhagi välja mõistnud. Küll aga on kohus

tsiviilhagi käsitanud kohtuotsuse põhistavas osas. Kolleegium osutab, et maakohtul puudus

kuulutatud resolutiivotsuse pinnalt alus tsiviilhagi osas oma põhjendused esitada, kuna

kohtuotsuse põhjendused peavad olema vastavuses resolutiivosa järeldustega. Seega kuulub maakohtu otsuse põhiosa muutmisele, jättes välja tsiv

iilhagi rahuldamist puudutava põhistuse. 06.10.2014. a määrusega on maakohus koos arveldusarve numbri parandustega täiendanud ka

kohtuotsuse resolutiivosa tsiviilhagi väljamõistmises. Maakohus leidis, et tsiviilhagi on resolutiivosast jäänud välja ekslikult. Kohtukolleegium, tuginedes Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-85-13, leiab, et maakohus otsuse

resolutiivosa selliselt parandada ei saa. KrMS § 5 sätestab, et pärast kohtuotsuse 306 lg

allkirjastamist võib kohus omal algatusel või kohtumenetluse poole taotlusel parandada

kohtuotsuses kirjaja arvutusvead ning ilmsed ebatäpsused, mis ei mõjuta otsuse sisu. Tsiviilhagi väljamõistmine muudab vaieldamatult otsuse sisu. Samuti ei ole tegemist kirjaveaga või ebatäpsusega KrMS § 5 esimese lause tähenduses § 306 lg . Seega ei anna KrMS 306 lg 5

kohtule õigust täiendada kohtuotsust pärast selle allkirjastamist süüdistatavalt tsiviilhagi väljamõistmisega.

Antud juhul ringkonnakohus tunnistab sellise rikkumise KrMS § 339 lg 2 alusel oluliseks rikkumiseks, kuna sellega on kaasnenud ebaseadusliku otsuse tegemine ning mis toob kaasa kohtuotsuse osalise tühistamise.

Tähele tuleb panna seda, et ringkonnakohus arutab kriminaalasja vaid kaitsja apellatsiooni

alusel Seega puudub . Prokurör ega kannatanu ei ole maakohtu otsust vaidlustanud. apellatsioonikohtul õigus oma uue otsusega süüdistatava olukorda tsiviilhagi lahendada ning raskendada, seda ei saa teha ka maakohus tulenevalt KrMS § 341 lg-st 5. Eeltoodust tulenevalt

kolleegium leiab, et tegemist on olukorraga kus sisuliselt on kohus jätnud tsiviilhagi läbi

vaatamata ning selle lahendamine kriminaalmenetluses pole enam võimalik, mistõttu on kannatanul õigus esitada hagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras.

9. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 3 ja 4, § 338 p 3, § 339 lg 2, § 340 lg 2 p 5

tühistab ringkonnakohus Harju Maakohtu 10.09.2014.a otsuse tsiviilhagi osas ja muudab kohtuotsuse põhiosa, jättes selles välja tsiviilhagi puudutava põhjenduse.

10. Lepinguline kaitsja taotleb apellatsioonimenetluses õigusabiga seotud kulutuste hüvitamist

23 tunni eest kogusummas koos käibemaksuga 3312 eurot. Arve kohaselt kulutas kaitsja

14

apellatsiooni koostamiseks 15,5 tundi, kohtuistungiks ettevalmistumiseks 6,5 tundi ja

kohtuistungil osalemiseks 1 tunni. Kohtukolleegium leiab, et taotlus kuulub rahuldamisele osaliselt. Kaitsja poolt taotluses äranäidatud apellatsioonimenetluse ettevalmistamisega seotud

ajakulu ei saa hinnata mõistlikuks. Kaitsja on õigusabi osutanud ka maakohtus ning tema

maakohtule esitatud kirjalikud teesid ühtivad suures osas nii apellatsiooni kui ka kirjalike

kohtukõne teesidega, mistõttu ligi 20 tunnine ajakulu apellatsioonimenetlusega seotud dokumentide koostamiseks ei ole põhjendatud. Kriminaalasi ei ole mahukas ega juriidiliselt keerukas ning maakohtu otsus ei ole pikk. Kolleegiumi seisukohalt saab lugeda KrMS § 175 lg 1 p 1 kooskõlas olevaks apellatsioonimenetluse ettevalmistamisega seotud ajakuluks kokku 15 tundi. Võttes aluseks kaitsja poolt arve peal äranäidatud tunni hinna 120 eurot, kuulub seega

ettevalmistamise eest hüvitamisele 1800 eurot. Kaitsja poolt äranäidatud kohtuistungil osalemise aeg 1 tund on kooskõlas kohtuistungi protokolliga ning kuulub hüvitamisele. Seega

kokku kuulub apellatsioonimenetluses õigusabi osutamisega seotuna hüvitamisele koos käibemaksuga 2304 eurot, milline summa tuleb KrMS § 185 lg 1 alusel süüdistatava kasuks Eesti Vabariigilt välja mõista.

Ivi Kesküla Pavel Gontšarov

Andres Parmas

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/