3-14-50893/14 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-14-50893 Otsuse tegemise kuupäev ja koht 28.11.2014 Tartus

Kohtunik Mare Priks Kohtuasi V.A. kaebus Tartu Vangla kohustamiseks paigutada kaebaja kambrikaaslasest eraldi ja arvestada kinnipeetavate kokkupaigutamisel nende iseloomuomadusi. Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja V.A.; Vastustaja: Tartu Vangla Resolutsioon Jätta V.A. kaebus Tartu Vangla vastu haldusasjas 3-14-50893 rahuldamata.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega apellatsioonikaebuse esitamise viimaseks kuupäevaks on 29.12.2014. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil Asjaolude kirjeldus

V.A. on esitanud Tartu Halduskohtule liitkaebuse, milles on taotlenud kohustada Tartu Vanglat paigutada kaebaja eraldi kambrikaaslasest K. K. ja arvestama kinnipeetavate kokku paigutamisel nende iseloomuomadusi ja soove. Sama kaebusega on nõutud mittevaralise kahju hüvitamist summas 2500 eurot seonduvalt 07.08.2013 Tartu Maakohtult saadud kirja avamisega vanglaametnike poolt kaebaja juuresolekuta ning 3500 eurot seonduvalt sellega, et kaebaja nimele 17.02.2014 saabunud kiri anti teisele kinnipeetavale. Tartu Halduskohus pidas menetluse ökonoomia seisukohalt vajalikuks nõuded eraldada kohtumäärusega 22.05.2014 ja vaadata nõuded läbi iseseisvas menetluses.

2

Tartu Halduskohus menetleb haldusasja 3-14-50893 raames V.A. kaebust Tartu Vangla kohustamiseks paigutada kaebaja kambrikaaslasest eraldi ja arvestada kinnipeetavate kokkupaigutamisel nende iseloomuomadusi.

Kinnipeetav V.A. on esitanud vanglale 10.02.2014 märgukirja, milles nõudis enda ja oma kambrikaaslase eraldi paigutamist. Kaebaja ei soovinud olla ühes kambris koos kinnipeetav K. K., kuna nad olid iseloomult, poliitiliselt ja usuliselt erinevad inimesed, kaebaja soovis enese kambrisse paigutamist koos kinnipeetav M. K.. 07.03.2014 otsusega nr 6-24/1020-2 jäeti kinnipeetav teise kambrisse paigutamata. 13.03.2014 esitas V. A. vaide, milles nõuab jätkuvalt enda ja oma kambrikaaslase eraldi paigutamist. Tartu Vangla jättis 08.04.2014 vaideotsusega nr 1-11/119-2 V. A. vaide rahuldamata.

Kaebaja pöördus kohtu poole ning kohtumäärusega 03.06.2014 võttis kohus asja menetlusse ja vabastas kaebaja riigilõivu tasumisest.

Kaebaja seisukohad, põhjendused ja taotlused

Kaebuse esitaja on märkinud, et Tartu Vangla on sihilikult ja kuritahtlikult eiranud kõiki turvalisuse ja julgeoleku tagamise meetodeid , kuna on kaebajaga paigutanud ühte kambrisse kinnipeetava, kellega kaebajal on erimeelsused ja konflikti tekkimise oht. Kaebaja märgib, et Tartu Vangla on teda paigutanud ühte kambrisse kinnipeetav K. K.ga ning paari päeva jooksul selgus, et nad ei sobi ühte kambrisse. Kaebuses märgitu kohaselt K. K. on mittesuitsetaja, kes teeb kaebajale märkusi suitsetamise kohta, mõlemal kinnipeetaval on erinevad maailmavaated; kambrikaaslane on elanud läbi raske trauma, on valudes ja hingeldab pidevalt, mis tekitab kaebajas närvilise olukorra ja konfliktiohu. Kaebaja toob ka näiteid, kus kinnipeetavaid on ümber tõstetud ühest kambrist teise kinnipeetavate soovil, kuid kaebaja soove tema ümberpaigutamiseks vangla ei arvestanud. Vangla ei ole arvestanud kaebaja ja K. K. soove nende eraldi paigutamiseks ning on loonud sellega ohtliku olukorra nii kaebajale kui ka kinnipeetav K. K.. Kaebaja märgib, et Tartu Vangla eesmärk on inimesi piinata, kaebaja viitab Euroopa vanglareeglistiku normidele.

V.A. on taotlenud Tartu Vangla kohustamist paigutada kaebaja kambrikaaslasest kaaskinnipeetav K. K. eraldi ja arvestada kinnipeetavate kokku paigutamisel nende iseloomuomadusi.

Vastustaja seisukohad, põhjendused ja taotlused

Vastustaja märgib, et käesoleval ajal ei viibi kaebaja koos kambrikaaslase K. K. samas kambris. 25.06.2014 seisuga viibib kaebaja kambris 1055, K. K. aga kambris 1093, seega on kohustamisnõue täidetud.

Osas, milles kaebaja nõuab, et Tartu Vangla peab arvestama kinnipeetavate paigutamisel kinnipeetavate isikuomadustega, ei saa kinnipeetav nõuda vanglalt endale meelepärast kaaskinnipeetavat, kellega viibida ühes kambris , kuna selleks puudub õigusnorm. Vangla viitab vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 1 ja § 12, millest vangla peab juhinduma.

Tartu Vangla taotleb jätta kaebuse rahuldamata.

3

Kohtu seisukohad, põhjendused ja otsustus

1.Tartu Vangla on oma vastuses kohtule selgitanud, et 25.06.2014 seisuga viibib V. A. kambris 1055 ning K. K. kambris 1093, seega on eelnimetatud kinnipeetavad eraldi paigutatud ning kaebaja on saavutanud kaebusega kohtumenetluses oma eesmärgi esitatud nõude osas ja selles osas on kaebus muutunud ainetuks.

2.Kuna eeltoodud nõue on seotud ka kaebuses toodud teise nõudega, milles kaebaja taotleb edaspidi vanglal arvestada kinnipeetavate ühte kambrisse paigutamisel kinnipeetavate isikuomadustega, peab kohus otstarbekaks lahendada mõlemad nõuded koostoimes ning jätab kaebuse täies ulatuses rahuldamata.

3.Kohus märgib, et kinnipeetaval ei ole seaduslikku alust nõuda endale kindlat kambrit kinnipidamisasutuses ega valida kambrikaaslast. Küll aga on vanglal kohustus järgida VangS § 11 lg 1 põhimõtteid, mille kohaselt toimub kinnipeetava paigutamine vanglasse täitmisplaani alusel, arvestades kinnipeetavate vanust, sugu, tervise seisundit ning iseloomuomadusi ja karistusaja pikkust ning VangS § 12, mille kohaselt tuleb eraldi hoida naisi ja mehi; alaealisi ja täiskasvanuid, kinnipeetavaid ja vahistatuid ning isikuid, keda nende ametialase tegevuse tõttu ähvardab kättemaksuoht. Vangla on õigesti märkinud, et toimingu sooritamise kohustamiseks peab olema õigusnorm, mille täitmist haldusorganilt nõutakse. Kohus märgib, et kaebaja kui kinnipeetav ei saa teha vanglale soovitusi ega ettepanekuid kuidas vangla peaks käituma kinnipeetavate paigutamisel.

4.Kaebaja on viidanud ka Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovituse Rec(2006)2 Euroopa Vanglareeglistiku p-de 18.6, 18.7 ja 18.10 sätetele. Eelnimetatud viidete kohaselt on soovituslik paigutada kinnipeetavad mitmekaupa juhul kui see on põhjendatud ning neid vange, kes sellistes oludes omavahel sobivad; reeglistik räägib ülerahvastatud vanglate tingimustest ning märgib, et vangide paigutamine peab olema saavutatud vähimate turvameetmetega, millega välditakse vangide põgenemist ning vigastuste tekitamist endile ja ülejäänud vangidele. Kohus märgib, et Euroopa vanglareeglistiku sätted ei ole Eestile täitmiseks kohustuslikud, kuigi neid tuleks järgida.

5.Eeltoodu alusel jätab kohus kaebuse täies ulatuses rahuldamata. Kohus on lähtunud otsuse tegemisel HKMS § 160 lg 1, mille kohaselt koosneb kohtuotsus sissejuhatusest, selgitustest, kirjeldavast ja põhjendavast ning resolutiivosast.

/allkirjastatud digitaalselt/ Mare Priks kohtunik