3-14-52480/30 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Halduskohus Kohtukooseis Kadri Palm Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 28. november 2014, Jõhvi Haldusasja number 3-14-52480 Haldusasi Ragn-Sells AS-i kaebus riigihangete vaidlustuskomisjoni 9. oktoobri 2014. a otsuse peale vaidlustusasjas nr 243- 14/151726

Menetlusosalised Kolmas isik – Ragn-Sells AS, lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Kadri Suurkivi Hankija – Kiviõli Linnavalitsus; volitatud esindaja Avo Viiol Vaidlustaja – OÜ Ekovir, lepingulised esindajad advokaadid Kristo Kallas ja Kristel Valk

Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Resolutsioon 1. Jätta Ragn-Sells AS-i kaebus rahuldamata. 2. Mõista Ragn-Sells AS-lt OÜ Ekovir kasuks välja menetluskulud 1710 eurot. 3. Jätta Kiviõli Linnavalitsuse menetluskulud tema enda kanda. 4. Tagastada riigihangete vaidlustuskomisjonile vaidlustuse toimik nr 243-14/151726 pärast haldusasjas nr 3-14-52480 tehtud lõpliku kohtulahendi jõustumist. 5. Esialgse õiguskaitse määrusega kohaldatud keeld kehtib kuni haldusasjas nr 3-14-52480 tehtud lõpliku kohtulahendi jõustumiseni.

Menetlusosalistel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioon vahetult Tartu Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest ehk hiljemalt 8. detsembril 2014 (HKMS § 278 lg 1). Hankeasjas ei saa esitada vastuapellatsioonkaebust.

2 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 27. juunil 2014 avaldas Kiviõli Linnavalitsus (edaspidi ka hankija) riiklikus riigihangete registris riigihanke „Korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja leidmine Kiviõli linna jäätmeveopiirkonnas“ (viitenumber 151726) hanketeate (HT) ning tegi kättesaadavaks hankedokumendid (HD).

2. 30. juulil 2014 esitasid pakkumused kolm pakkujat - Eesti Keskkonnateenused AS, Ragn- Sells AS ja OÜ Ekovir.

3. Kiviõli Linnavalitsuse 10. septembri 2014. a korraldusega nr 251 „Riigihanke „Korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja leidmine Kiviõli linna jäätmeveopiirkonnas“, viitenumber 151726, pakkujate kvalifitseerimine, pakkumuste vastavaks ning pakkumuse edukaks tunnistamine“ kvalifitseeris hankija kõik pakkujad (p 1), tunnistas nende pakkumused vastavateks (p 2) ja tunnistas edukaks Ragn-Sells AS-i pakkumuse.

4. Riigihangete vaidlustuskomisjoni (VAKO) saabus 17. septembril 2014 OÜ Ekovir (edaspidi ka vaidlustaja) vaidlustus nr 243-14/151726, milles paluti tunnistada kehtetuks Kiviõli Linnavalitsuse 10. septembri 2014. a korraldus osas, milles tunnistati Ragn-Sells AS-i ja Eesti Keskkonnateenused AS-i pakkumused vastavateks ning Ragn-Sells AS-i pakkumus edukaks.

5. VAKO rahuldas 9. oktoobri 2014. a otsusega vaidlustuse osaliselt ning tunnistas kehtetuks Kiviõli Linnavalitsuse 10. septembri 2014. a korralduse osas, milles tunnistati edukaks Ragn-Sells AS-i pakkumus (tl-d 7-13). VAKO põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

5.1. Ühikuhindadena null- ja miinushindade pakkumise eesmärgiks on eelkõige pakkumuste hindamise kriteeriumidega manipuleerimine, kuna pakkumuste hindamisel proportsionaalsuse põhimõttel üles ehitatud hindamisvalemi järgi, moonutab null- ja miinushindade kasutamine pakkumuste hindamistulemusi olulisel määral null- ja miinushinda pakkunud pakkuja kasuks ning välistab lõppkokkuvõttes objektiivse hindamistulemuse saavutamise. Siiski leiab VAKO, et kuna HT-s ja HD-s puudub keeld null- ja miinushinnaga ühikuhindade kehtestamiseks, puudus hankijal õigus pakkumuste tagasilükkamiseks, milles on pakutud null- või miinushindu.

5.2. Vastavalt riigihangete seaduse (RHS) § 50 lg-le 1 on hankija kohustatud pakkumuste hindamisel arvestama ainult hanketeates, hankedokumentides või pakkumuse esitamise ettepanekus sätestatud pakkumuste hindamise kriteeriume. Tulenevalt HD p-dest 2.13 ja 17.2 tuleb vaidlusaluses riigihankes tunnistada edukaks pakkumus, mis osutub majanduslikult soodsaimaks HD lisas „Pakkumuse hindamise kriteeriumid“ kehtestatud pakkumuste hindamise kriteeriumide järgi. Hankija ei ole kohaldanud pakkumuste hindamisel hindamismetoodikat, mis on kehtestatud HD lisas „Pakkumuse hindamise kriteeriumid“, vaid on kasutanud matemaatilisi võtteid, mis teevad küll tehniliselt võimalikuks pakkumuste hindamise olukorras, kus on pakutud null- ja miinushindu, kuid on sellega sisuliselt muutnud HD-s kehtestatud pakkumuste hindamise aluseks olevaid valemeid. Kuna hankija ei ole arvestanud pakkumuste hindamisel ainult HT-s ja HD-s kehtestatud hindamise kriteeriume, ei ole hankija otsus Ragn-Sells AS-i pakkumuse edukaks tunnistamiseks kooskõlas RHS § 50 lg-dega 1 ja 2.

6. Ragn-Sells AS esitas 16. oktoobril 2014 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tühistada VAKO 9. oktoobri 2014. a otsuse osas, milles VAKO rahuldas vaidlustuse osaliselt ja tunnistas kehtetuks Kiviõli Linnavalitsuse 10. septembri 2014. a korralduse osas, millega tunnistati edukaks Ragn-Sells AS-i pakkumus, ning teha uus otsus, millega jätta OÜ Ekovir vaidlustus rahuldamata osas, milles OÜ Ekovir taotles Kiviõli Linnavalitsuse 10. septembri 2014. a korralduse kehtetuks

3 tunnistamist osas, millega tunnistati edukaks Ragn-Sells AS-i pakkumus (tl-d 3-6). Kaebuse põhjendused on järgmised.

6.1. Hankija on tunnistanud Ragn-Sells AS-i pakkumuse edukaks õiguspäraselt. Hankija oli hindamiskriteeriumina ette näinud valemid, millega anti punkte pakkujate poolt esitatud numbrilistele väärtustele. Konkreetse pakkuja punktide arv kogumisvahendi lõikes arvutati valemiga maksimaalsed osapunktid × odavaim pakkumus ÷ pakkuja pakkumus. Hindamiskriteeriumi olemusest tuleneb, et segaolmejäätmete (SOJ) odavaim hind saab 6 punkti ning ülejäänud pakkujad saavad punkte vastavalt ülaltoodud valemile. Suurjäätmete ja paber- ning kartongjäätmete käitlemise eest olid maksimumpunktid 14.

6.2. Pakkumuste hindamise protokolli lisast tuleneb, et hankija asendas hindepunktide arvutamisel hinna 0,00 hinnaga 0,001 ning miinusmärgiga hindade puhul lisati mõlemale poole valemit arvväärtus 1. Hankija tegi seda põhjusel, et juhul kui teha arvutus 6×0÷1,5 (SOJ käitlemise hinnad 0,14 m3 mahuti puhul) on tulemuseks igal juhul 0 tulenevalt matemaatilisest valemist. Sellise tulemuse vältimiseks ning lähtudes majandusliku soodsuse kriteeriumi mõttest, milleks on anda punkte proportsionaalselt odavaima pakkumusega, asendas hankija 0,00 hinna 0,001 hinnaga. Sealjuures ei ole tegemist hankija poolt meelevaldse pakkumuse muutmisega, kuna hankija muutis hinda üksnes ja ainult hindamise kontekstis, et tagada parim tulemus kõigi osapoolte jaoks. Hankija ei muutnud pakkumuse hinda pakkumuse enda kontekstis ehk kolmas isik käitleb edukaks osutumisel 0,08 m3 segaolmejäätmete kogumisvahendit ikka hinnaga 0,00 eurot ja mitte 0,001 eurot. Juhul kui hankija ei oleks muutnud 0,00 hinda hindamise kontekstis, siis oleks vähenenud vaidlustaja enda poolt saadud punktide arv. Hankija on hindamiskriteeriumi rakendades kohelnud kõiki pakkujaid võrdselt ning isegi pannud pakkujad paremasse positsiooni, kuivõrd 0,00 läbi korrutades oleks kõik teised pakkujad, kes ei pakkunud konkreetse jäätmemahuti hinnaks 0,00, saanud hindepunktiks 0.

6.3. Pakkumuste hindamise protokolli lisast tuleneb, et miinusmärgiga hindade puhul lisati mõlemale poole valemit arvväärtus 1. Eesti Keskkonnateenused AS pakkumus paber- ja kartongjäätmete käitlemise osas oli -0,10 eurot, olles loogiliselt võttes tarbijale kõige odavam ning saades seega maksimumpunktid, st 14 punkti. Ragn-Sells AS pakkumus oli -0,01 eurot ning punktide arv arvutati järgmiselt: 14×[1+(-0,1)]÷1+(-0,01)=12,73. OÜ Ekovir pakkumus oli 0,01 eurot ning punktide arv arvutati järgmiselt: 14×[1+(-0,1)]÷1+0,01=12,48. Hankija lisas mõlemale poole arvväärtuse 1 proportsionaalsete ja hindamise mõttega kooskõlas olevate hindamispunktide saamise eesmärgil. Hankija poolt välja arvutatud punktid 14, 12.73 ja 12.48 kajastavad õigesti pakutud hindade proportsioone, mistõttu on saavutatud hindamise eesmärk – majanduslikult soodsaima pakkumuse leidmine. Samuti on hankija kohelnud kõiki pakkujaid võrdselt, kuna valemit rakendati ühetaoliselt kõigi pakkujate suhtes. Loogiliselt võttes on tarbija jaoks kõige soodsam paberikäitlemise hind -0,10 eurot, teisel kohal on hind -0,01 eurot ja kõige vähem soodsam hind on 0,01 eurot.

6.4. Olenemata sellest, kuidas rakendada hindamiskriteeriumi paber- ja kartongjäätmete osas, osutub edukaks alati Ragn-Sells AS-i pakkumus. Ragn-Sells AS tugineb siinkohal Riigikohtu 13. juuni 2013. a otsusele haldusasjas nr 3-3-1-24-13 (p-d 26 ja 27), mille kohaselt ei too riigihankemenetluses tehtud viga kaasa hankija otsuse kehtetuks tunnistamist, kui rikutud menetlus- või vorminõue ei mõjutanud küsimuse otsustamist sisuliselt ja vaidlustusmenetluses leiab see asjaolu siiski tõendamist. Ragn-Sells AS soovib siinkohal täiendavalt välja tuua arvutusmeetodi, mille kohaselt saab Eesti Keskkonnateenused AS-i pakkumus paber- ja kartongjäätmete eest 14 punkti, kolmas isik 1,4 punkti ja vaidlustaja 1,17 punkti. Meetodi loogika lähtub sellest, et Eesti Keskkonnateenused AS-i hind on 10 korda soodsam kui Ragn-Sells AS-i oma, mistõttu peaks kolmandale isikule omistatama 1,4 punkti. Vaidlustaja saaks selle meetodi alusel 1,17 punkti (metoodika on lahti kirjeldatud lisas 2). Kokkuvõttes ei muudaks see kogupunktide arvu ning Ragn-Sells AS oleks ikkagi edukas. Kui

4 halduskohus leiab, et olemasolev arvutus on õigusvastane, siis tuleks arvesse võtta alternatiivseid arvutuskäike (lisa 3), mille kohaselt oleks ikka edukas Ragn-Sells AS. Kuna hankija peaks tegema täpselt sama sisuga uue otsuse hankemenetluses, siis menetlusökonoomia ja õiguskindluse põhimõttest ning Riigikohtu lahendist asjas nr 3-3-1-24-13 (p-d 26 ja 27) tulenevalt peaks halduskohus tühistama VAKO otsuse edasi kaevatud osas ning jätma vaidlustaja vaidlustuse rahuldamata.

7. Ragn-Sells AS esitas koos kaebusega taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Ragn-Sells AS taotleb esialgse õiguskaitse raames hankijal hankemenetluse lõpetamisele suunatud otsuste tegemise keelamist kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Ragn-Sells AS on seisukohal, et antud juhul on esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjendatud ja vajalik, sest hankes esitatud pakkumuste jõusoleku tähtaeg saabub 28. oktoobril 2014. RHS § 45 lg 2 kohaselt on hankija kohustatud tegema pakkumuste jõusoleku pikendamise ettepaneku pakkujale vähemalt kümme päeva enne tema pakkumuse jõusoleku tähtaja lõppu, kui hankemenetlus ei ole selleks hetkeks lõppenud.

8. OÜ Ekovir palus 20. oktoobri 2014. a seisukohas esialgse õiguskaitse taotluse kohta jätta taotlus rahuldamata (tl-d 25-27).

9. Kiviõli linn palus 21. oktoobri 2014. a seisukohas esialgse õiguskaitse taotluse kohta jätta taotlus rahuldamata (tl-d 29-30).

10. Ragn-Sells AS esitas 21. oktoobril 2014 esialgse õiguskaitse taotluse täpsustuse (tl-d 32-33). Ragn-Sells AS täpsustas esialgse õiguskaitse taotluses kirjeldatud abinõud. Ragn-Sells AS taotles hankemenetluse lõpetamisele suunatud toimingute keelamist, põhjendades seda asjaoluga, et hankemenetluse kehtetuks tunnistamisel (RHS § 29 lg 3 p 6) kohtumenetluse ajal kaotab ta võimaluse sõlmida hankijaga hankeleping.

11. Tartu Halduskohus rahuldas 22. oktoobri 2014. a määrusega Ragn-Sells AS-i taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ja keelas Kiviõli linnal riigihanke „Korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja leidmine Kiviõli linna jäätmeveopiirkonnas“ (viitenumber 151726) menetluse lõpetamise RHS § 29 lg 3 p-de 6 ja 7 alusel kuni käesolevas haldusasjas lõpliku kohtulahendi jõustumiseni.

12. Vaidlustaja on seisukohal, et vaidlustuskomisjoni otsus on põhjendatud ja õiguspärane, hankija otsus Ragn-Sells AS-i pakkumuse edukaks tunnistamiseks ei ole kooskõlas RHS § 50 lg-tega 1 ja 2 (tl-d 49-52). Ragn-Sells AS-i kaebus ei ole põhjendatud alljärgnevatel põhjustel.

12.1. HD lisas on kirjeldatud ka pakkumuste hindamise metoodikat ja valemeid. Pakkumuste hindamise metoodikas ei ole hankija reguleerinud olukorda, kuidas tuleb käituda juhul, kui pakkumus sisaldab nullhindasid või miinusmärgiga hindasid. Kuna hankija ei osanud hindamiskriteeriumites reguleerida juhtumit, kui pakkumus esitatakse miinus- või nullhinnaga, siis on hankija ise tekitanud olukorra, kus ta ei saagi selliseid pakkumusi mingil muul viisil hinnata, kui HD-s ette nähtud. Hankija ei saa meelevaldselt mõelda välja valemeid ja skeeme, kuidas oleks võimalik siiski miinusmärgiga ja nullhinnaga pakkumusi hinnata olgugi, et HD-s ettenähtud valem seda ei võimalda.

12.2. Kuna null- ja miinushindadega pakkumusi oli hankijal võimatu hinnata, otsustas hankija muuta hindamissüsteemi. Nii nullhindade kui ka miinusmärgiga hindade puhul otsustas hankija kalduda kõrvale HD-s märgitud hindamissüsteemis ning lisas mõlemal juhul valemisse arvväärtusi (0,001 ja 1). Hankija ei ole põhjendanud, miks on vajalik niivõrd suur erinevus nullhindade ja miinushindade puhul, s.t miks hankija ühel juhul lisas numbri 0,001 ja teisel juhul numbri 1. Sellisest hindamissüsteemi muudatusest jääb mulje justkui oleks hankija teadlikult muutnud hindamissüsteemi

5 täpselt selliseks, et Ragn-Sells AS-i pakkumus osutuks selle süsteemi järgi edukaks. Puudub igasugune mõistlik põhjus ühel juhul kasutada valemis täiendavalt numbrit 1 ja teisel juhul 0,001.

12.3. Ekslik on ka Ragn-Sells AS-i lisas 3 tehtud järeldus, justkui on igal juhul Ragn-Sells AS-i pakkumine soodsaim sõltumata sellest, milline arvväärtus tegelikele hindadele lisada. Ragn-Sells AS on selle väite näitlikustamiseks toonud neli näidet. Vaidlustaja rõhutab, et käesoleval juhul ei ole vaid neli erinevat viisi väärtuspunkte arvutada, neid võimalusi on Ragn-Sells AS-i loogikat kasutades rohkem ning teistel juhtudel ei ole tulemused samasugused kui Ragn-Sells AS väidab.

12.4. Kuna eksimus proportsionaalse hindamise läbiviimisel on hindamises läbiv, on kogu hindamine tervikuna vale.

13. Kiviõli Linnavalitsus esitas hankija otsust puudutavad selgitused VAKO-le ja jääb nende juurde (tl 54-55). Pakkumuste võrdlemine ja hindamine toimus hankedokumentides ja hanketeates esitatud hindamiskriteeriumite alusel.

13.1. Riigihanke “Korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja leidmine Kiviõli linna jäätmeveopiirkonnas” hindamiskriteeriumid on objektiivsed, on seotud kontsessiooni andmise esemega ning on esitatud tähtsuse järjekorras. Vaidlust ei ole hindamiskriteeriumite vastavuse suhtes. Vaidlus on esitatud pakkumuste hindamises vastavalt hindamiskriteeriumitele e. hindamismetoodikas ning selles, kas hankija võis kasutada matemaatilisi võtteid hindamismetoodikas toodud valemi rakendamise tagamiseks.

13.2. Hindamismetoodika kirjeldus oli esitatud dokumendis pakkumuse hindamise kriteeriumid (hankedokumentide punkt 2.1.3). Pakkumuste ettevalmistamise ajal esitas Hankija selgituse huvitatud isiku küsimusele ja lisas näite hindamispunktide arvutamise kohta. Näide oli lisatud excel- formaadis, mis andis huvitatud isikutele võimaluse kontrollida hindamismetoodikat erinevate ühikuhindadega, sh null- ja miinushindadega. Huvitatud isikud täiendavaid selgitusi hindamismetoodika kohta ei küsinud ning hankedokumente ei vaidlustanud.

13.3. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2014/23/EL,

26. veebruar 2014, kontsessioonilepingute sõlmimise kohta artikli 41 järgi kontrollib hankija, kas pakkumused vastavad nõuetekohaselt kontsessiooni andmise kriteeriumitele ja RHS § 50 järgi arvestab hankija ainult hanketeates või hankedokumentides sätestatud pakkumuste hindamise kriteeriume. Kiviõli Linnavalitsus on pakkumusi võrrelnud ja hinnanud varem hanketeates ja hankedokumentides avaldatud hindamiskriteeriumite alusel, arvestades kriteeriumitele omistatud suhtelist osakaalu. Kontsessiooni artikli 41 tähenduses ei ole muudetud kriteeriumite tähtsuse järjekorda. Kiviõli Linnavalitsus võrdles ja hindas pakkumusi hankedokumentides avaldatud ja hankemenetluse ajal pakkujatele selgitatud hindamismetoodika järgi, so säilitas pakkumuste hindamise kriteeriumite tõlgenduse. Seega olid tagatud direktiivi artiklis 3 ja RHS §-s 3 sätestatud pakkujate võrdse kohtlemise ja riigihanke läbipaistvuse põhimõtted.

13.4. Nullhindade puhul on jagatise mõlemale poole lisatud arvväärtus 0,001, mille tulemusena on jagatis suurem nullist ja jagatis kajastab pakkumuse hindade suhtelist osakaalu. Miinushindade puhul on jagatise mõlemale poolele lisatud arvväärtus 1, mille tulemusena on jagatis suurem nullist ja jagatis kajastab pakkumuse hindade suhtelist osakaalu. Arvväärtus 1 kajastab täisarvu murdosa arvväärtuste suhtes. Seejuures ei muutu pakkumuse hinnad ning samaks jääb hindamismetoodika. Hindamismetoodika järgi saab parim pakkumus maksimaalse arvu punkte ja iga järgnev pakkumus suhteliselt väiksema arvu punkte. Seega ka null- ja miinushindade puhul saab parim pakkumus maksimaalse arvu punkte ja järgnevad pakkumused proportsionaalselt vähem punkte. Kiviõli

6 Linnavalitsus möönab, et miinushindade positiivseks arvväärtuseks teisendamisel erineva suurusega arvväärtuste lisamisel jagatise mõlemale poolele, on saadav tulemus erinev. Samas annab hindade proportsionaalsust järgiv miinushindade teisendamine ühesuguse parima tulemuse. Kiviõli Linnavalitsus nõustub kaebuse lisas 3 esitatud arvutustega.

14. Ragn-Sells AS esitas 12. novembril täiendavad seisukohad (tl-d 75-78).

14.1. OÜ Ekovir on enda vastuses ajanud läbivalt segi omavahel 0 (null) ja miinushindadega teenustasude hindamise, eksitades sellega kohut. Kolmas isik selgitab, et 0,00 hinna asendamisel muu väärtusega pidi lähtuma sellest, et uus väärtus oleks niivõrd väike väärtus, kui võimalik. Hankijal ei olnud võimalik asendada 0,00 hinda 0,01-ga, kuivõrd sellist hinda on pakutud mahutiväliste jäätmete 1m3 ühekordse käitlemise eest Eesti Keskkonnateenuste AS-i poolt ning suurjäätmete 1m3 käitlemise eest Eesti Keskkonnateenuste AS-i ja OÜ Ekovir poolt. Nii mahutiväliste jäätmete kui suurjäätmete eest pakkus Ragn-Sells AS hinda 0,00, mistõttu oleks hindamisel saanud 0,00 ja 0,01 eurone teenustasu sama palju hindepunkte. Selle välistamiseks on Hankija asendanud 0,00 eurot hinnaga 0,001 eurot ning seetõttu on omistatud hinnale 0,00 eurot rohkem punkte kui 0,01 eurot. Juhul kui Hankija oleks asendanud hinna 0,00 hinnaga 1, siis ilmselgelt ei oleks madalaim hind enam madalaim, kuivõrd 0,01 eurot (Eesti Keskkonnateenuste AS-i hind mahutiväliste jäätmete käitlemise eest) on madalam väärtus, kui 1,0 (RS hinnale omistatav väärtus mahutiväliste jäätmete käitlemise eest. Hankija on hindamiskriteeriumi rakendades kohelnud kõiki pakkujaid võrdselt (RHS § 3 p 3) ning isegi pannud pakkujad paremasse positsiooni, kuivõrd 0,00-ga läbi korrutades oleks kõik teised pakkujad, kes ei pakkunud konkreetse jäätmemahuti hinnaks 0,00, saanud hindepunktiks 0.

14.2. Miinushinda on pakutud vaid paber- ja kartongjäätmete osas, mida hinnati hindamiskriteeriumi nr 2 alusel. Seega ei puuduta miinushind hindamiskriteeriumi nr 1 ja 3, mis puudutasid segaolmejäätmete ja suurjäätmete käitlemist. Kolmas isik tõi enda kaebuses välja erinevaid arvutusmeetodeid, mis annavad kõik lõppkokkuvõttes sama tulemuse – edukaks pakkujaks osutub Ragn-Sells AS.

14.3. Hindamiskriteeriumeid tuleb rakendada kooskõlas hankija tahtega ja hindamiskriteeriumi eesmärgiga. VAKO on varasemas lahendis nr 93-14/150367 leidnud, et vastuolulistele hindamise kriteeriumitele tuleb anda tõlgendus hindamise kriteeriumide eesmärgi ja hankija tahte kaudu (p 12). Viidatud lahendis seisnesid asjaolud samuti valemi, mis oli selgelt hankedokumentides ette nähtud, muutmises pakkumuste hindamise käigus. Esialgset valemit rakendades oleks pakkuja saanud 20 punkti süsteemis 27 punkti. Vaidlustuskomisjon selgitas, et kuna hankelepingu sõlmimise kriteeriumiks oli majanduslik soodsus, siis oli hankija õigustatud valemi parandamiseks, tagamaks tegelikult majanduslikult soodsaima pakkumuse edukaks tunnistamine. Formaalne valemiviga ei anna alust hankemenetluse kehtetuks tunnistamisele. VAKO möönas, et kui valem on HD-s sätestatud viisil, et see annab ebaõigeid ja proportsioonist väljas tulemusi, on hankijal õigus rakendada kohasemat valemit, et saavutada eesmärk, millele hange suunatud on. VAKO leidis, et rakendades modifitseeritud valemit, käitus hankija lähtuvalt RHS § 50 lg-st 2.

15. OÜ Ekovir esitas 12. novembril 2014 täiendavad seisukohad ja taotluse menetluskulude väljamõistmiseks (tl-d 80-81). Hankija ei ole kohaldanud pakkumuste hindamisel hindamismetoodikat, mis on kehtestatud HD lisas „Pakkumuste hindamise kriteeriumid“, vaid on nimetatud kriteeriumides etteantud valemeid muutnud, mis on teinud küll võimalikuks hinnata ka pakkumusi, mis sisaldavad null- ja miinushindu, kuid sellega on õigusvastaselt muudetud HD-s kehtestatud pakkumuste hindamise aluseks olevaid valemeid ja rikutud proportsionaalse hindamise põhimõtet. Vastupidiselt hankija väitele, ei olnud hankija selgituse põhjal huvitatud isikutel võimalik vastusest välja lugeda, et null- või miinushinnaga pakkumuste puhul muudab hankija valemeid.

7 Seetõttu on väär ka hankija väide, et hankija hindas pakkumusi hanketeates ja HD-s avaldatud hindamiskriteeriumite alusel.

16.1. Kiviõli Linnavalitsus esitas OÜ Ekovir seisukohale vastuse, kus ta leiab, et on hankijana järginud RHS § 50 lg 1 ja lg 2 sätestatud pakkumuste hindamise kriteeriumite ja nende suhtelise osakaalu järgimise kohustust (tl-d 87-88). RHS §-st 50 ei tulene, millisel moel peab hankija pakkumuste võrdlemisel hindamiskriteeriumite suhtelist osakaalu rakendama. Oluline on hindamiskriteeriumite ja nende suhtelise osakaalu säilitamine.

16.2. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2014/23/EL kontsessioonilepingute sõlmimise kohta annab hankijale ulatuslikuma kaalutlusõiguse ruumi kui Eesti siseriiklik õigus. Kontsessiooni direktiivi artikli 41 kohaselt tuleb pakkumuste hindamiskriteeriumid esitada tähtsuse järjekorras. Seega jääb hankija kaalutlusõiguse piiridesse hindamismetoodika täpsustamine või muutmine pakkumuste hindamise ajal, kui sellega ei muudeta hindamiskriteeriume ja nende järjekorda (suhtelist osakaalu).

16.3. Euroopa Kohus on kohtuasjas nr C226/09 leidnud, et pakkumuste hindamise meetodi täpsustamine, kui sellega ei muudeta hindamise kriteeriumite suhtelisi osakaale pärast esitatud pakkumuste avamist, vastab riigihangete läbiviimise nõuetele. Kohtuotsuse p-s 46 märgitakse “Kriteeriumide suhtelist osakaalu kindlaks määrates hankija vaid täpsustas pakkumuste hindamise meetodit, rikkumata sealjuures mingil moel kohustust säilitada pakkumuste hindamise kriteeriumide sama tõlgendus, kuna neid ei olnud loetletud kasvavas tähtsuse järjekorras.”

17. OÜ Ekovir esitas täiendava vastuse ja menetluskulude väljamõistmise taotluse, milles selgitas, et mistahes hindamissüsteemi muudatus (numbri liitmine, lahutamine, jagamine vmt) on igal juhul keelatud, kui seda ei ole ette nähtud hankedokumentides. Kui kaebaja oleks teadnud, et hankija hindamissüsteemi null- ja miinushindade puhul muudab, oleks kaebaja saanud seda arvestada pakkumuse esitamisel ning temalgi oleks olnud sel juhul võimalus soovi korral null- või miinushinda pakkuda. Kaebaja hinnangul ei ole käesoleval juhul ka asjakohane kolmanda isiku viide vaidlustuskomisjoni lahendile 93-14/150367, kuna nimetatud vaidlustusmenetluses olid asjaolud käesoleva vaidlusega võrreldes sootuks erinevad. Nimelt oli selles hankes hankija teinud inimliku eksituse ning ette näinud eksitava valemi. Käesoleval juhul ei olnud mitte valem eksitav, vaid valemi muutmine, selline hankija tegevus ei olnud aga ettenähtav.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 18. Hinnanud poolte väiteid ja vaadanud läbi haldusasja toimikus, samuti vaidlustusasja toimikus olevad materjalid, leiab kohus, et Ragn-Sells AS-i kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

19. Kiviõli Linnavalitsus avaldas riiklikus riigihangete registris riigihanke „Korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja leidmine Kiviõli linna jäätmeveopiirkonnas“ hanketeate ning tegi kättesaadavaks hankedokumendid. Hankedokumentide p 2.1 kohaselt koosnevad hankedokumendid juhistest pakkujale ning lisadest, milleks p 2.1.3 kohaselt on ka „Pakkumuse hindamise kriteeriumid“. Tulenevalt hankedokumentide p-dest 2.1.3 ja 17.2 tunnistatakse edukaks majanduslikult soodsaim pakkumus lähtudes HD punktis 2.1.3 esitatud hindamiskriteeriumitest. Hankedokumentide lisas „Pakkumuse hindamise kriteeriumid“ on kehtestatud järgmised hindamise kriteeriumid: 1) Segaolmejäätmete ühekordse käitlemise eest jäätmemahutite lõikes – osakaal 72; 2) Teenustasu paberi ja kartongi 1 m3 ühekordse käitlemise eest – osakaal 14; 3) Teenustasu suurjäätmete 1 m3 käitlemise eest – osakaal 14.

8

20. Ragn-Sells AS esitas detailses pakkumuse maksumuses nullhindu ja nii Ragn-Sells AS kui ka Eesti Keskkonnateenused AS pakkusid paberi ja kartongi 1 m3 ühekordse käitlemise teenustasuks miinushindu. Poolte vahel puudub vaidlus, et hanke alusdokumentides puudub nii selgesõnaline keeld kui luba pakkuda ühikuhindadena null- ja miinushindu. Seega hanke alusdokumendid null- ja miinushindade pakkumist ei reguleeri. Pakkumuste hindamise metoodikas ei ole hankija reguleerinud olukorda, kuidas tuleb käituda juhul, kui pakkumus sisaldab nullhindasid või miinusmärgiga hindasid. Samuti pole vaidlust selles, et hankija ei ole kohaldanud pakkumuste hindamisel hindamismetoodikat, mis on kehtestatud hankedokumentide lisas „Pakkumuse hindamise kriteeriumid“, vaid on valemeid muutnud, mis on teinud võimalikuks hinnata ka pakkumisi, mis sisaldavad null- ja miinushindu.

21. Vaidlus on selles, kas hankijal oli kohustus arvestada pakkumuste hindamisel ainult hanketeates, hankedokumentide või pakkumuse esitamise ettepanekus sätestatud pakkumuste hindamise kriteeriumitega või sai hankija teha omaalgatuslikult hindamismetoodika muudatusi ja mõelda välja valemeid, kuidas oleks võimalik null- ja miinushinda hinnata, olgugi, et hankedokumentides ettenähtud valem seda ei võimalda.

22. Jäätmeseaduse (JäätS) § 1 lg 5 sätestab, et korraldatud jäätmeveo tellimisele kohaldatakse riigihangete seaduses sätestatut, arvestades jäätmeseaduse erisusi. Korraldatud jäätmeveole ei kohaldata riigihangete seaduse §-s 141 sätestatut. JäätS 4. peatükk reguleerib kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmehooldust. JäätS § 66 lg 5 kohaselt peab jäätmeveo teenustasu olema piisav, et katta jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- ja järelhoolduskulud ning jäätmete veo ja veo ettevalmistamisega seotud kulud. JäätS § 66 lg 6 sätestab, et jäätmeveo teenustasu suuruse kindlaksmääramisel juhindutakse jäätmete liigist, kogusest, omadustest, jäätmeveo teenindussagedusest ning teistest asjaoludest, mis oluliselt mõjutavad käitlemise maksumust.

23. RHS § 31 lg 4 sätestab, et kui hankija sõlmib hankelepingu majanduslikult soodsaima pakkumuse alusel, nimetab hankija hankelepingu esemega seotud objektiivset hindamist võimaldavad pakkumuste hindamise kriteeriumid, milleks võivad olla eelkõige kvaliteet, hind, tehniline väärtus, esteetilised ja funktsionaalsed omadused, keskkonda mõjutavad omadused, käitamiskulud, tasuvus, müügijärgne hooldus ja tehniline abi ning selle maksumus, sõlmitava hankelepingu alusel vahetult teenuste osutamise või ehitustööde tegemise eest vastutavate isikute spetsiifilised tõendatud oskused või kogemus, millest otseselt sõltub osutatavate teenuste või tehtavate ehitustööde kvaliteet, hankelepingu täitmise tähtaeg. Hankija nimetab pakkumuste majandusliku soodsuse hindamise seisukohast objektiivselt põhjendatud suhtelise osakaalu, mille ta igale valitud pakkumuste hindamise kriteeriumile omistab. RHS § 50 lg 1 kohaselt hindab hankija vastavaks tunnistatud pakkumusi. Pakkumuste hindamisel arvestab hankija ainult hanketeates, hankedokumentides või pakkumuse esitamise ettepanekus sätestatud pakkumuste hindamise kriteeriume. RHS § 50 lg 2 sätestab, et kui hankija sõlmib hankelepingu majanduslikult soodsaima pakkumuse alusel, hindab ta pakkumusi vastavalt hanketeates või hankedokumentides nimetatud hankelepingu esemega seotud pakkumuste hindamise kriteeriumidele omistatud suhtelisele osakaalule. Hankija tunnistab põhjendatud kirjaliku otsusega edukaks pakkumuste hindamise kriteeriumide kohaselt kõige soodsama pakkumuse.

24. VAKO leidis, et hankija otsus Ragn-Sells AS-i pakkumuse edukaks tunnistamiseks ei ole kooskõlas RHS § 50 lõigetega 1 ja 2 ning tuleb tunnistada kehtetuks. Hankija ei ole arvestanud pakkumuste hindamisel ainult hanketeates ja hankedokumentides kehtestatud hindamise kriteeriumidega.

9 25. Kohus nõustub VAKO-ga selles, et kuna hanketeates ja hankedokumentides puudub keeld null- ja miinushinnaga ühikuhindade kehtestamiseks, puudus hankijal käesoleval juhul õigus pakkumuste tagasilükkamiseks, milles on pakutud null- või miinushindu (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 17. juuni 2010. a otsust asjas nr 3-09-2213). RHS § 47 lg 2 sätestab, et hankija lükkab pakkumuse tagasi, kui see ei vasta hanketeates või hankedokumentides esitatud tingimustele. Hankija võib tunnistada pakkumuse vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid nimetatud tingimustest. Riigikohtu halduskolleegium on 18. novembri 2009. a otsuses asjas nr 3-3-1-44-09, p-s 18 leidnud, et ristsubsideerimine jäätmeveoteenuste puhul ei ole keelatud. Kolleegium selgitas, et JäätS § 66 lg 5 reguleerimisalasse ei kuulu vaba ettevõtluse huvidest lähtuva konkurentsi kaitsmine, vaid sätte otstarbeks on määrata need kriteeriumid, millest lähtuvalt peab kohaliku omavalitsuse üksus jäätmeveo teenustasu määramisel arvestama. Jäätmeseaduse eelnõu seletuskirjas on märgitud, et JäätS §-s 66 sätestatud jäätmeveo teenustasu määramise alused määratakse "saastaja maksab" põhimõttest lähtuvalt. Õigusriikliku seadusreservatsiooni nõude kohaselt ei saa ristsubsideerimise keeldu tuletada "saastaja maksab" põhimõttest, kuna nimetatud mõistete sisu, maht, ulatus ja reguleerimisalad ei kattu. Ristsubsideerimise keelu korral sekkub riik või kohaliku omavalitsuse üksus ettevõtte tegevusse ning keelab teatud käitumise majandus- ja kutsetegevuses, näiteks ühe kaubaturu kahjumi katmise teise kaubaturu kasumi arvelt. "Saastaja maksab" põhimõtte kohaselt peab jäätmevaldaja kandma jäätmete kõrvaldamise kulud. Näiteks on subsideerimise keelamine sõnaselgelt sätestatud ühistranspordiseaduse § 13 lg-s 1 või elektrituruseaduse § 58 lg-s 1.

26. Kohus nõustub VAKO-ga ka selles, et hankija pidi arvestama võimalusega, et jättes hankedokumendis välistamata võimaluse null- ja miinushinnaga ühikuhindade pakkumiseks ja kehtestades samas pakkumuste hindamise metoodika hankedokumentide lisas „Pakkumuse hindamise kriteeriumid“ esitatud kujul, riskis ta võimalusega, et null- ja miinushinnaga ühikuhindade pakkumise korral muutub pakkumuste hindamine äärmiselt problemaatiliseks.

27. Hankija oli hindamiskriteeriumina ette näinud valemid, millega anti punkte pakkujate poolt esitatud numbrilistele väärtustele. Konkreetse pakkuja punktide arv kogumisvahendi lõikes arvutati valemiga maksimaalsed osapunktid × odavaim pakkumus ÷ pakkuja pakkumus. Pakkumuste edukaks tunnistamise protokolli lisa p 1 kohaselt lähtus hankekomisjon hindamisel ja võrdlemisel hindamismetoodikast ning alljärgnevast: 1) Nullhinna kasutamine valemites. Nullhinna puhul lisati punktide arvutamise valemisse mõlemale poole arvväärtus 0,001. 2) Negatiivse hinna puhul saadi suhtarv lisades mõlemale poolele arvväärtuse 1. Hankija leiab, et matemaatilise valemi kasutamisel kõrvaldati 0-väärtuse ja miinusväärtuse mõju matemaatiliste võtetega, mis ei mõjutanud hindamismetoodika alusel punktide andmist. Kohus selle seisukohaga ei nõustu.

28. RHS § 3 p 2 kohaselt peab hankija tagama riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse. Kohtu hinnangul on hankija selle põhimõtte vastu eksinud. Hankija ei saa meelevaldselt mõelda välja valemeid ja skeeme, kuidas oleks võimalik siiski miinusmärgiga ja nullhinnaga pakkumusi hinnata olgugi, et hankedokumentides ettenähtud valem seda ei võimalda. Hankija pidanuks pakkujaid teavitama, et null- ja miinushindadega pakkumuste puhul, muudab hankija valemit ja selgitama, milline on lahendus väärtuspunktide arvutamiseks null- ja miinushindade pakkumise korral.

29. Kohus ei nõustu hankija seisukohaga, et pakkujad pidid seda olukorda ette nägema. Hankija ei ole põhjendanud, miks on vajalik niivõrd suur erinevus nullhindade ja miinushindade puhul, s.t miks hankija ühel juhul lisas arvu 0,001 ja teisel juhul arvu 1. Väärtuspunktid oleksid olnud erinevad, kui hankija oleks kasutanud juurdeliidetud arvu 1 asemel nt arve 0,11 või 10 või 100. Pole selge, et valemite selline muutmine tagaks parima tulemuse kõigi osapoolte jaoks. Kohus nõustub

10 OÜ-ga Ekovir selles, et sellisest hindamissüsteemi muudatusest jääb mulje, justkui oleks hankija teadlikult muutnud hindamissüsteemi täpselt selliseks, et Ragn-Sells AS-i pakkumus osutuks selle süsteemi järgi edukaks.

30. Kohus leiab, et ühikuhindadena null- ja miinushindade pakkumise eesmärgiks on eelkõige pakkumuste hindamise kriteeriumidega manipuleerimine, kuna pakkumuste hindamisel proportsionaalsuse põhimõttel üles ehitatud hindamisvalemi järgi, moonutab null- ja miinushindade kasutamine pakkumuste hindamistulemusi olulisel määral null- ja miinushinda pakkunud pakkuja kasuks ning välistab lõppkokkuvõttes objektiivse hindamistulemuse saavutamise. Kohtu hinnangul on hankija kasutanud ebaõiget matemaatilist meetodit, mis moonutab pakkumuste vahelisi proportsioone. Hankija on püüdnud probleemi lahendada ja liitnud jagajale ja jagatavale arvu 1, kuid sellega on muutunud ka arvude omavaheline suhe. Ka hankija ise möönab, et miinushindade positiivseks arvväärtuseks teisendamisel erineva suurusega arvväärtuste lisamisel jagatise mõlemale poolele, on saadav tulemus erinev. Kuna eksimus proportsionaalse hindamise läbiviimisel on hindamises läbiv, on kogu hindamine tervikuna vale.

31. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Ragn-Sells AS-i kaebuse rahuldamata ja VAKO 9. oktoobri 2014. a otsuse vaidlustusasjas nr 243-14/151726 tühistamata. Kohus ei tühista 22. oktoobri 2014. a esialgse õiguskaitse määrust asjas nr 3-14-52480. HKMS § 294 lg 4 sätestab, et esialgse õiguskaitse määrusest tulenev õigus, kohustus ja keeld, samuti esialgse õiguskaitse määruse alusel antud haldusakt kehtivad kuni kohtuotsuse jõustumiseni või kaebuse tagastamise või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise määruse jõustumiseni.

32. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kirjalikus menetluses esitatakse menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta.

33. OÜ Ekovir palus jätta menetluskulud Ragn-Sells AS-i kanda ja mõista Ragn-Sells AS-lt välja OÜ Ekovir poolt kantud menetluskulud 1710 eurot (tl-d 52 pöördel, 81 pöördel). 29. oktoobril 2014 tegi kohus määruse, millega andis menetlusosalistele võimaluse täiendavate menetlusdokumentide, sh menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamiseks. Määruse kohaselt oli täiendavate dokumentide esitamise tähtaeg 12. november 2014, teise poole esitatule võis vastuväiteid esitada kuni 21. novembrini 2014. OÜ Ekovir esindaja on esitanud kohtule arve, mille kohaselt tuli tasuda õigusteenuste eest 1710 eurot (tl 82), samuti maksekorralduse, millelt nähtub, et OÜ Ekovir on arve eest tasunud (tl 83). 21. novembril 2014 on OÜ Ekovir esitanud täiendava taotluse menetluskulude väljamõistmiseks summas 228 eurot, seoses hankija ja kolmanda isiku poolt 12. novembril 2014 esitatud menetlusdokumentide tutvumise ja vastuse koostamisega. Kokku on OÜ Ekovir kandnud menetluskulusid 1938 euro ulatuses. Kohus leiab, et põhjendatud on Ragn-Sells AS-lt OÜ Ekovir kasuks välja mõista menetluskulud 1710 euro ulatuses. Kuigi OÜ Ekovir esitas 21. novembril 2014 kohtule taotluse täiendava menetluskulu väljamõistmiseks ja sellekohase arve, esitati arve tasumist tõendav dokument kohtule alles 26. novembril 2014. Seetõttu jääb 228 eurot välja mõistmata.

34. Kiviõli Linnavalitsus palus jätta menetluskulud poole kanda, kelle kahjuks otsus tehti (tl 55 pöördel). Hankija on esitanud kohtule menetluskulude väljamõistmise taotluse 350 euro väljamõistmiseks (tl 91), samuti arve (tl 92) ja maksekorralduse, mis kinnitab 350 euro tasumist (tl 93). Kohus jätab Kiviõli Linnavalitsuse menetluskulud teiselt poolelt välja mõistmata. Riigikohtu halduskolleegium on 19. juuni 2007. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-24-07, p-s 16 selgitanud, et

11 õigustamaks halduskohtumenetluses kantud haldusvälise õigusabi teenuse kulude väljamõistmist, peab kohtuasjas vaieldavad küsimused olema reeglina väljaspool haldusorgani igapäevast põhitegevust. Põhimõtteliselt sama seisukohta on kolleegium väljendanud korduvalt ka varem (vt nt 10. mai 2001. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-11-01; 5. oktoobri 2005. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-48- 05; 14. mai 2007. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-16-07). 6. novembri 2007. a otsuse haldusasjas nr 3-3- 1-52-07 p-s 10 märkis kolleegium, et haldusorgan võib välist õigusabi küll kasutada, ent peab arvestama sellega, et kui tegemist on haldusorgani põhitegevusega seotud vaidlusega, siis võivad tema menetluskulud jääda tema enda kanda ka kaebuse põhjendamatuse korral. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei välju vaidlus hankija põhitegevuse raamidest. Pealegi oleks hankija menetluskulude väljamõistmine Ragn-Sells AS-lt äärmiselt ebaõiglane (HKMS § 108 lg 11), kuna jättes hankedokumendis välistamata võimaluse null- ja miinushinnaga ühikuhindade pakkumiseks, riskis hankija võimalusega, et null- ja miinushinnaga ühikuhindade pakkumise korral muutub pakkumuste hindamine äärmiselt problemaatiliseks ja sellega seoses võivad tekkida kohtuvaidlused.

35. VAKO esitas 22. oktoobril 2014 kohtule vaidlustuse toimiku nr 243-14/151726, paludes vajaduse möödumisel toimik komisjonile tagastada, kuna tegemist on originaaltoimikuga (tl 46). Kohus leiab, et toimikut ei saa VAKO-le tagastada enne, kui käesolevas asjas on lahend jõustunud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kadri Palm kohtunik