3-14-51900/12 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Madis Ernits, Tiina Pappel Määruse tegemise aeg ja koht 28.11.2014, Tartu Haldusasja number 3-14-51900 Haldusasi Aleksei Maksimovi kaebus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 28.10.2014. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus Aleksei Maksimovi määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Aleksei Maksimov Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON 1. Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 28.10.2014. a määrus resolutsioon p 2 osas muutmata. 2. Jätta kaebaja 02.11.2014. a taotlus riigi kulul õigusabi saamiseks rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. A. Maksimov esitas 27.08.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1), mis ei ole loetav ja mille tõlkimine on võimatu. 2. Tartu Halduskohus 23.09.2014. a määrusega (tl 6-6p) jättis A. Maksimovi kaebuse käiguta ja andis puuduste kõrvaldamiseks 10 päeva määruse kättesaamisest alates. Halduskohus märkis, et halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 52 lg-st 6 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 334 lg-st 1 tulenevalt esitatakse avaldused, taotlused, vastuväited ja kaebused kohtule selgesti loetavas masinavõi arvutikirjas A4 formaadis. Halduskohus osutas, et kuivõrd 27.08.2014. a avaldus ei ole loetav, on kaebaja rikkunud selgelt loetavuse nõuet. Halduskohus selgitas, et ei nõua kaebajalt masinavõi arvutikirjas kaebuse esitamist, kuid puuduste kõrvaldamiseks on vajalik, et kaebaja esitaks kaebuse selge ja loetava käekirjaga. Halduskohus märkis, et kuna kaebaja on 27.08.2014 koostanud vaid ühe kaebuse ning samal nädalal, s.o 25.08.2014-31.08.2014 on kohtusse saabunud vaid seesama kaebus, siis peab kaebajal endal olema ülevaade, milline oli vastava kaebuse sisu. Arvestades kaebaja avalduse lakoonilisust, märkis halduskohus, et HKMS § 38 lg 1 p-dest 5-10 tuleneb,

mis tuleb muuhulgas kaebuses märkida. Lisaks viitas halduskohus, et HKMS § 39 lg 1 p 4 kohaselt tuleb kaebusele lisada andmed riigilõivu tasumise kohta või menetlusabi taotlus. 3. A. Maksimov esitas 09.10.2014 pöördumise (tl 12), milles märkis, et ta sai 23.09.2014. a määruse ning palus kohtul anda talle kaitsja. 4. Tartu Halduskohus 28.10.2014. a määrusega (tl 16-16p) tagastas A. Maksimovi kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel ja jättis kaebaja taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks rahuldamata. Halduskohus märkis, et andis 23.09.2014. a määrusega kaebajale võimaluse puuduste kõrvaldamiseks 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Kaaskirja ja kättetoimetamise teatise kohaselt sai kaebaja Tartu Halduskohtu 23.09.2014. a määruse koos tõlkega kätte 06.10.2014. Puuduste kõrvaldamise 10-päevane tähtaeg hakkas kulgema 07.10.2014 ja viimane päev puuduste kõrvaldamiseks oli 16.10.2014. Halduskohus selgitas, et kaebaja ei ole kohtu poolt nõutud puudusi kõrvaldanud ja on piirdunud 09.10.2014 esitatud pöördumises kaitsja nõudmisega. Pöördumise lakoonilisusest ei nähtu kaebuse nõue ja alus, vaidlustatud tegevuse sisu ja periood ega kaebuse faktiline põhjendus. Seega ei vasta kaebus jätkuvalt HKMS § 38 lg-le 1, eelkõige nimetatud normi punktides 5-10 toodud nõuetele. Halduskohus ei saa kaebust ise sisustada haldusorgani vastuse pinnalt ning kaebaja peab ise kaebuses selgesõnaliselt märkima, millega ta rahul ei ole ja millised tagajärjed talle väidetavalt saabusid. Lisaks märkis halduskohus, et kaebajal on kohustus esitada selge ja loetava käekirjaga kaebus, eriti veel olukorras, kus kaebus ei ole eestikeelne ning kohus peab seda tõlkima. Halduskohus lisas, et kaebaja ei ole esitanud riigilõivu tasumist tõendavat maksekorraldust ega riigilõivust vabastamise taotlust. Halduskohus jättis kaebaja riigi õigusabi taotluse riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata. Halduskohus mõistis kaebaja esitatud riigi õigusabi taotlust selliselt, et kaebaja soovib riigi õigusabi isiku esindamiseks halduskohtumenetluses. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Halduskohus selgitas, et eelnevate kohtumenetluses osalemistega, erinevate taotluste esitamisega ning edasikaebeõiguse kasutamisega on tõendatud, et kaebaja on võimeline ise kaitsma oma õigusi. Halduskohus märkis, et tulenevalt uurimisprintsiibist on kohtul haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada. Seega ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised. Halduskohus selgitas, et uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 5. A. Maksimov esitas 02.11.2014 määruskaebuse (tl 19), milles märkis, et ta sai 28.10.2014. a määruse. Kaebaja selgitas, et siiani ei ole antud kaitsjat, rikutud on võrdsuse põhimõtet ja ta ootab kaitsjat. 6. Tartu Halduskohus 25.11.2014. a määrusega (tl 23-23p) võttis menetlusse kaebaja määruskaebuse Tartu Halduskohtu 28.10.2014. a määrusele; jättis määruskaebuse Tartu Halduskohtu 28.10.2014. a määruse peale rahuldamata ning edastas määruskaebuse koos materjalidega Tartu Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks. 2 2

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. Käesolevas määruskaebemenetluses on vaidlus Tartu Halduskohtu 28.10.2014. a määruse üle, millega halduskohus jättis rahuldamata kaebaja taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks (resolutsiooni p 2). 8. Kõigepealt kontrollib ringkonnakohus, kas halduskohus on A. Maksimovi määruskaebuse Tartu Halduskohtu 28.10.2014. a määruse peale õigesti menetlusse võtnud ning seejärel võtab seisukoha kaebaja määruskaebuse osas (I). Seejärel võtab ringkonnakohus seisukoha kaebaja 02.11.2014 esitatud taotluse osas riigi õigusabi saamiseks (II). I 9. HKMS § 207 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas halduskohus on määruskaebuse õigesti menetlusse võtnud ja teeb menetlustoimingud, mis halduskohus jättis seoses määruskaebusega tegemata. HKMS § 207 lg 2 kohaselt kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi vaatamata. 10. Tartu Halduskohtu 25.11.2014. a määrusest nähtuvalt on halduskohus kaebaja määruskaebust ja selle täiendust mõistnud selliselt, et kaebaja vaidlustab 28.10.2014. a määrust resolutsiooni p 2 osas, kuna määruskaebuse põhjendused seonduvad vaid kaitsja andmata jätmisega ning määruskaebuse põhjendustest ei nähtu kaebaja tahet vaidlustada kaebuse tagastamist 28.10.2014. a määruse resolutsiooni p-ga 1. HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuslikuks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kuigi 02.11.2014 esitatud määruskaebuses ei ole Tartu Halduskohtu 28.10.2014. a määruse tühistamise taotlust sõnaselgelt esitatud, on kaebaja märkinud, et siiani ei ole kaitsjat. Eeltoodust järelduvalt on ringkonnakohtu hinnangul kaebaja tahe, et ringkonnakohus tühistaks Tartu Halduskohtu 28.10.2014. a määruse resolutsiooni p 2 osas. Halduskohus on märkinud, et määruskaebus on vastavalt riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p-le 10 riigilõivuvaba. Seega on Tartu Halduskohus 25.11.2014. a määrusega kaebaja määruskaebuse õigesti menetlusse võtnud. 11. Halduskohus on vaidlustatud määruses põhjendanud, mis tingis kaebaja riigi õigusabi saamise taotluse rahuldamata jätmise. Kaebajale RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel riigi õigusabi andmata jätmise osas nõustub ringkonnakohus halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata lähtudes HKMS § 203 lg-st 2 ja § 201 lg-st 4. 12. Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus kaebaja 02.11.2014. a määruskaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 28.10.2014. a määruse muutmata. 13. 02.11.2014. a määruskaebuses halduskohtule märgib kaebaja, et ta ootab kaitsjat. Ringkonnakohus tõlgendab seda kaebaja soovina saada riigi õigusabi määruskaebuse läbivaatamisel. Tartu Halduskohus on 25.11.2014. a määruses jätnud taotluse ebaõigesti tähelepanuta. HKMS § 114 lg 1 kohaselt esitatakse menetlusabi taotlus kohtule, kus toimub või peaks toimuma menetlus, mille kulude kandmiseks menetlusabi taotletakse. Ringkonnakohus võtab kaebaja riigi õigusabi taotluse osas seisukoha alljärgnevalt. 3 3

II 14. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb kaebaja 02.11.2014. a pöördumises märgitut tõlgendada taotlusena riigi õigusabi saamiseks isiku esindamiseks halduskohtumenetluses. Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitavalt märkida, et riigi õigusabi andmise eesmärk on tagada kvaliteetse õigusabi saamine kõigile isikutele, kellel selle järele vajadus on, ning põhimõtted õigusabi vajaduse määramiseks on sätestatud seaduses. Riigil on kohustus abi vajavale isikule tasuta õigusabi anda üksnes riigi õigusabi seaduses selleks ettenähtud tingimuste esinemise korral. RÕS § 7 lgs 1 on toodud riigi õigusabi andmisest keeldumise alused ning ühe või mitme aluse esinemisel on riigi õigusabi andmine välistatud. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Halduskohtumenetluses ei kehti eeldust, et menetlusosaline peab kohtumenetluses osalema esindaja kaudu. Ringkonnakohus selgitab, et halduskohtus valitsev uurimisprintsiip ja selgitamiskohustus aitavad kompenseerida kaebaja õigusalaste teadmiste võimalikku puudumist. Kohtul on haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada ning sellest tulenevalt ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna kaebaja määruskaebus on ringkonnakohtule arusaadav ning riigi õigusabi andmine ei mõjuta määruskaebuse lahendamist, siis on kaebaja võimeline oma õigusi määruskaebuse esitamisel ise kaitsma, mistõttu jääb esitatud riigi õigusabi taotlus rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel 4 4