4-14-6096/9 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

Väärteoasi nr 4-14-6096

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28.novembril

2014 Jõhvi kohtumajas Väärteoasja number 4-14-6096 Kohtunik Loretta Pikma kirjalikus menetluses Väärteoasi J.N kaebus PPA Ida Prefektuuri 01.07.2014 otsusele väärteoasjas nr , millega temale LS § 227 2402,14,000719 lg 2 alusel määrati rahatrahv 43 trahviühikut s eurot ja LS §

.o. 172 227 lg 5 p 1 alusel juhtimisõiguse äravõtmine 1-ks kuuks Kaebuse esitaja J.N, isikukood xxx, elukoht: xxx; e-mail:

xxx Juhindudes VTMS § 120, § 132 p 1, § 134, § 135 kohus

OTSUSTAS:

Rahuldada J.N kaebus ning tühistada Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 01.07.2014 otsus väärteoasjas 2402,14,000719 osaliselt, s.o Liiklusseaduse § 227 lg 5 p 1 alusel J.N-ile määratud lisakaristuse 1-ks kuuks juhtimisõiguse äravõtmise osas.

Muus osas

43 trahvi s.o. LS § 227 lg 2 alusel rahatrahvi ühiku ulatuses määramise osas jätta Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 01.07.2014 2402,14,000719 otsus väärteoasjas muutmata.

Rahatrahv tasuda

6-kuulise tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumise tähtajast

kohtuotsuse Rahandusministeeriumi arvele 891010220034796011 SEB Pangas, arvele EE EE

932200221023778606 Swedbank pangas, arvele EE403300333416110002 Danske pangas või arvele EE701700017001577198 №rdea pangas, viitenumber 10220145141487 ja selgitus „J.N 4-14-6096 rahatrahv“.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus kassatsioonikorras edasi kaevata RIIGIKOHTULE 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Menetlusosaline on kohustatud seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kättesaamisest teatama Viru Maakohtule kirjalikult oma soovist esitada kassatsioonkaebus.

2

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 01.07.2014 otsusega as nr 2402,14,000719 väärteoasj J.N-ile 43 ku ulatuses, s.o Liiklusseaduse § 227 lg 2 alusel määrati rahatrahv trahviühi 172 eurot ja LS § 227 lg 5 p 1 alusel juhtimisõiguse äravõtmine 1-ks kuuks.

Nimetatud otsuse kohaselt 12.06.2014 kell 09.40 menetlusalune isik J.N Ida-Virumaal Iisaku vallas -Tartu- Jõhvi Valga mnt 25-l kmkiirusega 119+/-8 km/h, l juhtis mootorsõidukit lubatud kiirus antud teelõigul 9 km/h.

0 km/h, seega ületas lubatud kiirust mitte vähem kui 21 Antud teoga rikkus juht Liiklusseadus

d ning tegu on kvalifitseeritav e § 15 lg 1 p 1 nõudei Liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi. Karistust kergendav asjaolu - kahetsus. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Otsuse tegemisel on

arvestatud tõendeid: kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll, tunnistaja ütlused, menetlusaluse isiku ütlused. Puuduvad väärteomenetlust välistavad asjaolud ja väärteomenetluse lõpetamise alused. Oma tegevusega menetlusalune isik seadis ohtu nii enda, kui ka teiste liiklejate elu ja tervise.

Sõidukiiruse valik on juhi teadlik otsus, mis ei sõltu teistest liiklejatest. Kiirustamine

koosolekule ei anna põhjust lubatud sõidukiirust ületada. Karistusregistri andmetest nähtub, et

menetlusalust isikut on varasemalt juba lubatud sõidukiiruse ületamise eest karistatud

(toimikusse lisatud karistusregistri väljavõte). Karistusena määratud rahatrahv on küll tasutud, kuid see ei ole pannud teda seadusekuulekamalt käituma. Juht peab sõidukit juhtides olema väga

tähelepanelik s.h. jälgima ka sõidukiirust. Seetõttu ja lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest määratakse põhikaristusena rahatrahv ja lisakaristusena võetakse ära juhtimisõigus.

KAEBUS

J.N esitas Viru Maakohtule kaebuse Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 01.07.2014 2402,14,000719. otsusele väärteoasjas nr Esitatud kaebuses vaidlus

tab ta lisakaristuse määramist. 12.06.2014 kaebaja sõitis tööalasele kohtumisele. Ta sõitis Rakvere – xx xx Tudulinna - Iisaku kaudu. Seda teed ta ei ole varem sõitnud ja kuna tee on kohati kitsas ja kurviline, siis jäi püsikiirushoidik autos sisse lülitamata, mis oleks kahtlemata aidanud vältida hilisemat rikkumist. Arvestades eelseisva kohtumisega, tähtajalise saabumisega, oli ta tähelepanu hajutatud - keskendus liigselt ümbritseva liikluse jälgimisele ning ei märganud, et näidikute järgi ületas lubatud sõidukiirust. Tema liiklusrikkumine ei olnud tahtlik, see oli tingitu Kaebuse esitaja d tähelepanu hajumisest. andis sellekohase tunnistuse, seletuskirja ja väljendas oma kahetsust rikkumise üle. Kaebusele lisatud tõ ahatrahv 172 eurot tasutud ja esitatud tõend konto väljavõte endid selle kohta, et r 08.07.2014 tlk.9. Alaealiste laste sünnitunnistused tlk.13 ja 14.

12 tõend 1.12.2013 tlk 10- rikkumise iseloomustamise kohta.

Kohtuväline menetleja on nõus kirjaliku menetlusega ning on seisukohal, et menetlusaluse isiku süü õigusrikkumise toimepanemises on tõendatud ning põhjendatud oli ka määratud karistus nii põhikaristuse, kui ka lisakaristuse osas Väärteootsuse koostamisel arvestati kõikide asjaoludega, väärteootsuse põhistavas osas on märgitud: kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et menetlusaluse isiku süü õigusrikkumiste toimepanemises on tõendatud. Puuduvad väärteomenetlust välistavad asjaolud ja väärteomenetluse lõpetamise alused.

3

Karistusregistri ikut on varasemalt juba lubatud andmetest nähtub, et menetlusalust is sõidukiiruse ületamise eest karistatud (toimikusse lisatud karistusregistri väljavõte). Karistusena määratud rahatrahv on küll tasutud, kuid see ei ole pannud teda seadusekuulekamalt käituma. Juht peab sõidukit juhtides olema väga tähelepanelik s.h. jälgima ka sõidukiirust. Sellest lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest määratakse põhikaristusena rahatrahv ja lisakaristusena võetakse ära juhtimisõigus. Väärteootsuse koostamisel oli arvestatud ka menetlusaluse isiku poolt väljendatud kahetsusega. Kohtuvälise menetleja esindaja on jätkuvalt seisukohal, et lubatud sõidukiiruse ületamise näol on tegemist

väga ohtliku õigusrikkumisega. Juht peab olema mootorsõidukit juhtides tähelepanelik. Mootorsõiduki juhile on selgelt tajutav, kas ta juhib sõidukit lubatud sõidukiirusega või liigub 20 km/h suurema kiirusega. Kaebuses menetlusalune isik selgitas, et kiiruse valele valikule võis kaasa aidata ka see, et varasemalt on antud teelõigul kehtinud kiirusepiirang 100 km/h. Kohtuvälise menetleja esindaja ei saa nõustuda sellise väitega, kuna Ida Virumaal Jõhvi l. ei ole lubatud sõidukiirust - -Tartu-Valga mntvarasematel aastatel suurendatud. Menetlusaluse isiku poolt sellise väitega väljatulemisega püütakse kohut eksitada. Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et väärteootsuse koostamisel oli õige viidata menetlusaluse isiku poolt varasemalt toimepandud teole, kui kehtivale karistusele, seejuures oli tegemist samalaadse õigusrikkumisega. Siinkohal aga ei saa arutusele võtta varasema õigusrikkumise sisulist osa, kuna seda käesoleva menetluse raames ei arutata. Menetlusalune isik pidi arvestama asjaoluga, et teda on varasemalt samalaadse väärteo toimepanemise eest karistatud ning iga järgnev karistus võib olla eelnevast rangem s.h. võidakse piirata ka tema juhtimisõigust. Kaebuses on menetlusalune isik viidanud, et karistus on äärmiselt karm võrreldes seda kirjaliku hoiatusmenetluse käigus määratavate karistustega. Kohtuvälise menetleja esindaja juhib tähelepanu sellele, et tegemist on teistsuguse menetluse liigiga ning praeguse menetlusega kõrvutamine ei ole kohane. Menetlusalusele isikule on karistusena määratud rahatrahv alla keskmise sanktsiooni maksimum määrast. Menetlusaluse isiku puhul on juhtimisõigus karistusena ära võetud 1 kuuks, seega minimaalses ulatuses. Juhtimisõiguse äravõtmise puhul oli kaalukaks asjaoluks isiku enda käitumine liikluses s.t. lähtuvalt karistusregistri väljavõttele pelgalt rahatrahvide määramine ei mõjuta tema käitumist.

Kaebuses on menetlusalune isik juhtinud tähelepanu perekonnale ja töö iseloomule oma

põhjendusega, et juhtimisõiguse äravõtmisega ei saa ta jätkata enda pereliikmete abistamist ning täitmata jäävad ka tööülesanded. Perekonnas ülalpeetavate kohta on menetlusalune isik tõendid

lisanud ja kohtuvälise menetleja esindaja möönab, et menetlusaluselt isikult juhtimisõiguse äravõtmisega võib olla raskendatud ajutiselt tavapärane toimetamine, kuid siinkohal on selle olukorra taga siiski menetlusalune isik iikluses. Samas ei ole kaebusele ja tema käitumine l lisatud töölepingut, millest nähtuksid menetlusaluse isiku otsesed tööülesanded ja –kohustused. Kohtuvälise menetleja esindaja juhib siinkohal tähelepanu Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-26-10 p

7 milles on öelnud: “Kriminaalkolleegium märgib sedagi, et kuigi üldiselt võib nõustuda maakohtu seisukohaga, mille kohaselt tuleks vältida töökoha kaotust väärteokaristuse tulemusena, ei saa töökoha kaotamise võimalus olla iseenesest mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist välistavaks asjaoluks, sest KarS 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu“.

Ülaltoodut arvesse võttes kohtuväline menetleja palub jätta otsus muutmata ja kaebus rahuldamata.

4

KOHTU SEISUKOHT

VTMS § 120 kohaselt maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse

suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

Tutvunud kaebusega, toimiku materjalidega ja kohtuvälise menetleja seisukohaga ning hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid kogumis leiab kohus, et kaebus tuleb rahuldada ja J.N tühistada, osaliselt, väärteoasjas nr Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 01.07.2014 otsus 2402,14,000719 J.N-ile mõistetud lisakaristuse osas.

Vastavalt VTMS § le 87 arutatakse väärteoasja ainult väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. -

KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

Liiklusseaduse § 227 lg 2 sätestab, et mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse

ületamise eest 21–

– karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või

40 kilomeetrit tunnis sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

Väärteomenetluse seadustiku § 31 lg 1 kohaselt järgitakse tõendamisel ja tõendite kogumisel väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid VTMS 5. peatükis sätestatud erisusi arvestades.

Kuna kohtuväline menetleja täidab väärteomenetluses süüdistusfunktsiooni, lasub just temal väärteomenetluses tõendamiskoormus. Kooskõlas uurimisprintsiibiga tähendab eelöeldu muu hulgas seda, et kohtuvälise menetleja ametnik peab väärteokahtluse korral tegema kõik võimaliku tõendite kogumiseks ja see kohustus hõlmab nii menetlusalust isikut süüstavaid kui ka õigustavaid tõendeid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 5. aprilli 2007 otsus väärteoasjas nr 3- 1-1-4-07 p 9.1).

Väärteomenetluses lähtutakse tõendite kogumisel ja tõendamisel VTMS § 31 lg 1 kohaselt k -st 1 riminaalmenetluse sätetest, arvestades väärteomenetluse erisustega. KrMS § 60 lg tulenevalt võib väärteoasjas otsust tehes tugineda ainult asjaoludele, mis on kas tõendatud või tunnistatud üldtuntuks. See tähendab, et ei piisa paljasõnalisest faktiväitest, vaid väide peab olema kontrollitav. Saadud info vormistamine tõendi kujul ongi vajalik info kontrollitavuse tagamiseks. (RKL 3-1-1-145-05).

Kohus tutvus

s: tõenditega väärteotoimiku 01.07.2014 otsusega väärteoasjas nr 2402,14,000719 (lk 26) millest n 12.06.2014 kell ähtub, et 09:40 Ida-Virumaal Iisaku vallas -Tartu-Valga mnt 25 kmmenetlusalune isik, J.N Jõhvi l

kiirusega 119+/-8 km/h, lubat 0 juhtis mootorsõidukit ud sõidukiirus antud teelõigul 9 km/h, seega ületas lubatud sõidukiirust mitte vä

hem kui 21 km/h. Antud teoga rikkus juht L

iiklusseaduse § 15 lg 1 p 1 nõudeid ning tegu on kvalifitseeritav Liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi. Karistust kergendavaks asjaoluks on kahetsus. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Ülalmaini tõendeid: tud otsuse tegemisel arvestati

kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll e isiku ütlusi i, tunnistaja ja menetlusalus .

5

Väärteoprotokollis nähtub, t nr. AB 1410168 12.06.2014 t

(lk 20) et J.N juhtis mootorsõidukit as Jõhvi xxx reg nr xxx, 12.06.2014.a kell 09.40 Ida-Virumaal Iisaku vall -Tartu- Valga mnt 25 km-l, kus , kiirusega 119+/-8 km/h lubatud sõidukiirus 90 km/h , seega ületas lubatud km/h. sõidukiirust mitte vähem kui 21 Menetlusalune isik sai protokolli ärakirja kätte ning kinnitas protokolli märgitud andmete õigsust, mille kohta andis allkirja protokolli vastavas lahtris.

VTMS § s 19 ettenähtud õigused ja kohustused on menetlusaluse isikule teatavaks tehtud, - selgitatud, mille kohta protokollis on olemas menetlusaluse isiku allkiri.

Kiirusemõõteseadme kasutamise protokollist 12.06.2014 (lk 21) nähtub, et J.N

juhtis xxx xxx, 12.06.2014.a kell 09.40, Ida-Virumaal Iisaku mootorsõidukit registrimärgiga vallas Jõhvi l Jõhvi -Tartu-Valga mnt 25 kmsuunas. Mõõtmisel kasutati liiklusjärelvalve kiirusemõõteseadet Stalker DSR2X nr DP009663 antennid KC031279 ja KR009147, taatlustunnistus nr TTRSS-13/00271, mis testiti 12.06.2014 kell 08.15.

statsionaarselt paigaldatud . Kiiruse mõõtmine toimus kiirusemõõteseadmega

Mõõtmist teostati asulavälisel hea nähtavusega teel. Sõiduk , valgel ajal sademeta ilmaga ja liikus , kuiva kattega kahesuunalisel teel.

2 sõidurajaga Patrullauto liikus 1 sõidurajal kiirusega 73 km/h.

Sõiduki sõidukiiruse mõõtmiseks valiti mõõterežiim – vastutuleva objekti kiiruse mõõtmine

liikuvast sõidukist. Mootorsõiduk liikus 1 sõidurajal, vastassuunas, lähenes patrullautole, liikus üksinda. Kiirust mõõdeti sirgel teelõigul, segavaid faktoreid ei esinenud.

Seadme helisignaal 119 oli ühtlane ja seadme lugem – km/h. Lubatud sõidukiirus mõõdetaval

teelõigul – õõtmise laiendusmääramatus: +/ km/h. Ületas mõõdetaval

90 km/h. Kiiruse m -8 teelõigul lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 21

km/h.

Juhile näidati seadme tabloole fikseeritud näitu. Mõõtmise ajal kasutati video/helitehnikat

- peegelkaamerat. Menetlusalune isik kirjutas kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli, et on protokolliga ja näiduga tutvunud. Kohus uuris mõõtevahendi taatlustunnistust nr. 13/00271(tlk. 40), millest nähtub, TTRSS- et kiirusmõõtur Stalker DSR 2X on taadeldud 27.12.2013, ning vastab MKM 12.12.2006

määruse nr.104 lisa 2 p 8.2 nõuetele. Taatluskleebis (1 tk) asub näidiku korpusel; 4 tk sulgemiskleebist asuvad 1 tkvahemuunduril, näidiku tagaküljel 1tk, ja mõlema antenni korpuse liitekohal 1tk.

Kohus leiab, et kiirusemõõteseade juhtimisel oleva Stalker oli J.N DSR 2X

sõiduki sõidukiiruse mõõtmise hetkel taadeldud ähtud korrale ja oli vastavalt seaduses etten töökorras. Kiirusemõõteseadme testimine toimus kell 8.15 12.06.2014 on asjakohane ja kinnitab selle testimist enne seadme kasutamist samal kuupäeval. Eelnimetatud tõendiga on tõendatud, et kiirusemõõteseadme kasutamiseks takistusi ei tuvastatud ja seade on töökorras töötamiseks 12.06.2014 kell 9.40.

Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist 12.06.2014 (lk 22) nähtub, et J.N andis ütlusi selle kohta, et kiirustas koosolekule ning ei tekitanud ohtlikku olukorda. Ta kahetseb juhtunut. J.N vajab töö tegemiseks auto juhtimise õigust ja võimalusel palub säilitada juhtimise õigus. J.N kinnitab, et ta ei riku seadusi teadlikult.

Tunnistaja Mihkel Põder andis ütlusi ülekuulamise protokollis (lk 23 12.06.2014, millest )

nähtub, et teostas koos paarimehega 12.06.2014 liiklusjärelevalvet Jõhvi

-Tartu-Valga mnt. 25

6

km-l. Liikudes Tartu suunas kell 09.40 liikus neile vastu hõbedane sõiduauto xxx reg. nr. xxx, mille kiiruseks fikseerisid 119 km/h. Andsid koheselt peatumismärguanne. Juhiks osutus J.N , kes ütles, et kiirustab koosolekule.

Kohus uuris tõendit tlk.38, millelt videosalvestiselt -CD plaatnähtub jälgitavalt, et

patrullpolitseinikud teostasid liiklusjärelevalvet ja vastutuleva sõiduki kiirus fikseeriti

videosalvestusel näiduna 119 km/h. Sõiduk liikus üksinda vastutulevas sõidusuunas ja liikluses ning mõõtmisel segavad asjaolud puudusid. Patrullauto pööras ringi ja peatus J.N juhitava sõiduki taga.

Karistusregistri väljavõttest (lk 24) nähtub, et 13.06.2014 seisuga oli J.N 1 kehtiv väärteokaristus LS § 227 lg 2 eest.

Antud juhul Liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemine on tõendatud

J.N poolt rikkumise tunnistamisega menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis (lk

22 tunnistaja xx xx 3 e kasutamise protokolliga (lk 21 ja ) ütlustega (lk 2 ) ja kiirusemõõteseadm ), videosalvestisega (tlk. 38) millest tuleneb, et menetlusalune isik J.N 12.06.2014 kell

09.40, Ida-Virumaal -Tartu-Valga mnt 25 km-l, liikudes moot Iisaku vallas Jõhvi orsõidukiga, mille kiirus oli 119+/-8

km/h ületas mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirust mitte vähem kui

21 km/h.

Lähtudes ülaltoodust oma J.N käitumisega rikkus Liiklusseadus § 1 sätteid, e

5 lg 1 p 1 millega pani toime Liiklusseaduse . § 227 lg 2 sätestatud süüteo

Liikluss

asula 0 eaduse § 15 lg 1 p 1 kohaselt suurim lubatud sõidukiirus on välisel teel 9 kilomeetrit tunnis.

Liiklusseaduse § 227 lg 2 on sätestatud vastutus mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima

sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis - karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

Kohus on seisukohal, et antud - juhul ei esine VTMS § s 29 sätestatud väärteomenetlust

välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS § s 30 sätestatud - alustel.

Menetlusalune isik ei vaidlusta teo toimepanemist ega rikkumise kvalifikatsiooni ja vaidlustab üksnes lisakaristuse määramist.

Väärteoasja materjalidega on tõendatud, et Liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritav

väärtegu leidis aset ning selle väärteo pani toime . Õigusvastasust ega süüd J.N välistavaid asjaolusid kohus tuvastatud ei ole. Menetlusalusele isikule J.N-ile on kohtuvälise menetleja poolt Liiklusseadus § 227 lg 2 alusel m

172 eurot, mis on sanktsiooni ääratud karistuseks rahatrahv 43 trahviühiku ulatuses s.o.

keskmise määra lähedane (LS § 227 lg 2 rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni). Rahatrahvi summa on isik tasunud 08.07.2014 täies ulatuses.

7

Peale seda Liiklusseadus § 227 lg 5 p 1 alusel on määratud lisakaristus – J.N-ile

juhti - misõiguse äravõtmine 1 ks kuuks, mis on sanktsiooni alammäär (LS § 227 lg 5 p 1 sätestab,

et kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist LS § 227 lg 2 sätestatud süüteo eest ühest kuust kuni kolme kuuni).

Kohtuvälise menetleja otsuses on märgitud, et karistust kergendavaks asjaoluks on süü

tunnistamine ning vastutust raskendavad asjaolud puuduvad.

Kohus leiab, et menetlusalusele isikule määratud karistus on põhjendatud rahatrahvi osas. Antud juhul on aga lisakaristus . põhjendatud jätta kohaldamata e määramine

VTMS § 2 kohaselt, kui väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. KarS § 56 lg

1 sä karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel testab, et

kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse eesmärk on mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja kaitsta

õiguskorda. Kindlasti ei saa olla iseenesest karistamise eesmärgiks riigi tahe anda märku, et

teatud õigusrikkumiste toimepanijad saavad karmi karistuse, arvestamata eripreventiivset aspekti. Karistuse üldpreventiivne eesmärk on täidetud, kui isikutel on teadmine, et teole võib

järgneda karistus ning karistust sätestava õigusnormi olemasolu ja kohaldamine veenavad

inimesi selles, et kehtib vasta Karistuse v käitumisnorm ja see tegu väärib hukkamõistu. mõistmisel tuleb samuti lähtuda eripreventiivsest eesmärgist. Karistusregistri andmetel (lk 24) kaebuse esitajal on arasemalt on teda

1 kehtiv väärteokaristus. V väärteokorras karistatud Põhja Prefek otsusega Liiklusseaduse §

tuuri 01.12.2013 227 lg 2 alusel rahatrahviga 200 eur

ot. Karistus on täidetud 12.12.2013.

J.N tunnistas rikkumist menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis ja palus juhtimisõiguse säilitamist selle vajadust põhjendad

es. Kohus leiab, et karistuse määramisel kohtuvälise menetleja poolt on arvestatud nii toimepandud süüteo raskust, menetlusaluse isiku süüd ja kergendavad asjaolud, kui ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS §47 lg 1 sätestab, et kohus või kohtuväline menetleja võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on neli eurot Kohus leiab, et olukorras, kus mootorsõidukijuht ületas lubatud suurimat sõidukiirust on põhjendatud määrata isikule karistust sanktsiooni keskmise määra lähedases ulatuses, mis on proportsionaalne toime pandud rikkumisele ja piisav karistuse eesmärkide saavutamiseks.

Lisakaristuse määramise osa isiku kahetsust ja süü suurust s.o s, arvestades menetlusaluse isik hindas ekslikult valesti olukorda ning tema poolt toime pandud kiiruse ületamine 21 km/h on §227 lg 2 sätestatud keelumäära alampiiril. Ka kohtuvälise menetleja esindaja möönab oma arvamuses, et lisakaristuse kohaldamine toob kaasa ajutise raskendatud olukorra pereliikmetele, eelkõige kahe alaealise lapse ülalpidamise kohustuse t

äitmise piirangutena, mis mõjutavad eelkõige alaealiste heaolu ja täitmata jäävad tööülesand Kaebuse esitaja ei ole tõendina esitanud töölepingut ja tema väljaspool ed. elukohta tööülesannete täitmise vajaduse kohta tõendid puuduvad. Siinkohal kohus tõlgendab

8

kaebuse esitaja põhjenduse küllaldaselt põhjendatuks, sest väärteootsuses on märgitud

J.N töökohaks posti aadress ning sõidu eesmärgina xxx, millega seondub isiku enimetatud koosolekule

ei ole eelnimetatud sõitmine 12.06.2014 s.o neljapäeval ehk tööpäeval objektiivsete tõenditega ku olus, kuid samas ei õigusta ka sõidu idagi vastu lubatud kiiruse ületamist. Nimetatud väited näitavad eelkõige seda, et J.N selgitab tõepäraselt juhtunu asjaolusid. J.N peab aga edaspidi olema liikluses tähelepanelik ja järgima liikluskorralduse nõudeid, et mitte seada ohtu oma eriõiguste jätkuvat kasutamisõigust ja

selle eriõiguse võimalikust kaotamisest temale saabuvaid mittesobilikke tagajärgi, mis võiksid peale tema enda mõjutada negatiivselt nii pereliikmeid kui ka tööandjat.

Kohus leiab, et antud juhul on lisakaristuse kohaldamisega saabuvad tagajärjed ülemäära koormavad kaebuse esitaja pereliikmetele ja kolmandatele isikutele ( peab kohus tööandjale), võimalikuks rahuldada ning tühistada PPA J.N kaebus Ida prefektuuri 01.07.2014 otsus väärteoasjas nr mõistetud lisakaristus 2402,14,000719, J.N-ile . Muus osas tuleb eelnimetatud otsus jätta muutmata. Kohus leiab, et antud õigusrikkumise puhul karistuse eesmärkide saavutamine on võimalik ka üksnes rahatrahvi määramisega. J.N

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 120, § 132 p 2, § 134, § 135 kohus rahuldab J.N kaebuse ning Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 01.07.2014 otsuse tühistab väärteoasjas Liiklusseaduse § 227 lg 5 p 1 alusel määratud 2402,14,000719, J.N-ile lisakaristuse osas.

(allkirjastatud digitaalselt) Loretta Pikma Kohtunik