1-14-4752/32 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 07. november 2014, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-14-4752 Kohtunik

Kohtuistungi sekretär

Prokurör

Kristel Vedro

Raili Raja

Marge Voogma Kriminaalasi

T.Z Karistusseadustiku (KarS) l21 süüdistus § järgi

Süüdistatav

Kaitsja

T.Z (isikukood XXX), elukoht

xxxx, xxxx. karistatus: varem kriminaalkorras karistamata. tõkend: ei ole kohaldatud Vandeadvokaadi abi Janar Urres Asja läbivaatamise kuupäev 26.09.2014, 10.10.2014 RESOLUTSIOON: Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) 175 lg 1 p 2, 3, 4, 5, 9, 179 lg 1 p 1, 180 lg § 1, 306, 313, 315, 318, 319 kohus otsustas:

Süüdi tunnistada

T.Z Karistusseadustiku § järgi l21 ja karistuseks mõista 1 (üks) aasta vangistust. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta karistus tingimisi kohaldamata ja määrata katseajaks 3 (kolm) aastat. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse jõustumise aeg. T ei kohaldatud. ÕKEND

2

MENETLUSKULUD

KrMS § 175 lg 1 p alusel välja mõista 4, 5, 9, 179 lg 1 p 2 T.Z-ilt menetluskulu riigituludesse järgmiselt: -sundraha eurot 532,50 (viissada kolmkümmend kaks eurot,50 senti), -toimiku paljundamise kulu 0,45 viis senti), eurot ( nelikümmend

- -adv abile Janar Urresele määratud kaitsjale v makstud tasu õigusabi eest kohtueelses menetluses 80,40 eurot ( rot ja 40 senti) kaheksakümmend eu ja

- -adv abile Janar Urresele määratud kaitsjale v makstud tasu õigusabi eest kohtumenetluses 672,00 eurot (kuussada eurot). seitsekümmend kaks

T.Z tasuda väljamõistetud summad ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest

Rahandusministeeriumi arvelduskontole SEB Pangas nr EE891010220034796011 või

Swedbankis nr EE932200221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber

2800049900 ning selgitus. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud,

suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Hansa Law Offices

kasuks 672,00 eurot (kuussada seitsekümmend kaks eurot v.-adv. abi Janar Urrese poolt määratud korras süüdistatava kaitsjana osutatud õigusabi eest. T.Z

TSIVIILHAGI Kannatanu A Ki tsiviilhagi 559,83 eurot. Võlaõigusseadus (VÕS) § 1043 ja 1045 lg 1 p alusel välja mõista 2 T.Z-ilt A Ki kasuks varaline kahju summas 559,83 eurot (viissada viiskümmend üheksa eurot, 83 senti). T.Z tasuda väljamõistetud summa ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest A

Ki arveldusarvele xxxx.

Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, on

kannatanul õigus pöörduda nõude täitmiseks kohtutäituri poole täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

A

SITÕENDID

Puuprussi tükid (3 tükki), mis on antud hoiule Ida politseiprefektuuri Rakvere

politseijaoskonna asitõendite hoiuruumi asitõendi üleand –vastuvõtuakti nr 2/3 mise 19.12.2012 alusel -

hävitada kohtuotsuse jõustumisel.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu

Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb

teatada Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisele järgnevast päevast, so hiljemalt 14.11.2014. a.

Apellatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus kättesaadav Viru Maakohtu kantseleis

28.11.2014.a. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, so hiljemalt 12.12.2014.a.

3

T.Z süüdistatakse selles, et tema, 17.07.2012 kella 16.00 paiku xxxx maja hoovis ähvardas A Kit tekkinud tüli käigus vägivallaga ja tungis talle kallale, haaras tal riietest

kinni ning tahtis käega lüüa, mille peale A Ki võttis autost sõrgkangi ja tõrjus sellega

T.Z eemale. Seejärel võttis T.Z kannatanu autost puuprussi ja

hakkas sellega A K eemale. T.Z it ründama, mille peale kannatanu jooksis

jooksis A Kile järgi ja kui kannatanu maha kukkus, siis hakkas puuprussiga kannatanut peksma ja lõi maaslamavale kannatanule puuprussiga korduvalt vastu pead ja keha ning vastu käsi, milleg kaitses pead löökide eest. T.Z põhjustas oma tegevusega a kannatanu

kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustused - vasaku küünarvarremurd, põrutushaavad pealael ja vasakul ülahuulel, hematoomid vasakul õlavarrel ja paremal põlvel.

Seega T.Z, lüües teist inimest, põhjustades sellega teisele isikule füüsilist valu ja tervisekahjustusi, pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1) Kohus, hinnanud kõiki kohtuistungil uuritud tõendeid nende kogumis on seisukohal, et

T.Z-ile esitatud süüdistus on täielikult tõendamist leidnud ja õigesti kvalifitseeritud. T.Z

end talle esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud.

Esitatud süüdistuse kohaselt on kehalise väärkohtlemise T.Z-ile inkrimineeritud

järgi järgmised objektiivse koosseisu tunnused: ja füüsilise valu tervise kahjustamine põhjustamine.

Kannatanu A K b, et 17.07.2012 i ütlustest nähtu peale tööd kusagil kella 16.00 ajal läks tema

ema elukohta xxxx auto kuuri prusse ja laudu viima. Käis toas ja ajas tagurpidi pesuköögi juurde, et asjad kuuri tõsta. oli käruga kuuri Ta jättis T.Z juures, istus paku peal. ruumi piisavalt, et T.Z - saaks käruga edasi tagasi sõita. Hakkas prusse ja laudu

maha võtma, tegi pagasniku luugi lahti, võttis asjad maha, et panna seina äärde püsti.

T.Z ütles, et ``kui sa veel ühe laua siia seina lööd, siis saad kohe vastu

hambaid``. T.Z teda Ta hakkas veel ühte prussi maha võtma ja kohe ründas

vasakult pool ist kinni. t. Võttis vasakust õlast, fliis Lüüa ei jõud T.Z nud, sest kannatanu võttis sõrgk eemale tõ autost angi, et T.Z ugata, et ta laseks lahti ja

hoovist välja joosta. Omateada ta ei löönud sõrgkangiga T.Z, lihtsalt peletas eemale. Ta ei usu, et sai T.Z-ile pihta, sest viimane ei reageerinud sellele kuidagi. T.Z Kannatanu lasigi lahti, võttis bussist puuprussi ja hakkas sellega vehkima.

hakkas eest ära jooksma, T.Z jooksis talle puuprussiga autost järgi. Ta jõudis joosta umbes 10 meetrit kui kukkus käpuli maha. Seal kuhu ta kukkus oli pehme murumaa. Kannatanul läks sõrgkang jooksu ajal käest lahti ja see jäi maha vedelema. Kukkumiskohast jäi kang umbes poole meetri kaugusele. kukkus tema kõrvale, T.Z viimane sai temast varem

. Kui püsti ja kukkus puuprussiga hoope jagama lagipähe. Sai kümneid hoope T.Z hoope jagas oli tema pikali maas, hoidis käsi ees, et ei lööks surnuks. Ta ise ei saanud lüüa, sest hoobid aina tulid ja tulid. lõi talle jämeda puuprussiga T.Z

lagipähe, tal oli 8 cm peahaav ja käeluu Puupruss läks peksmise käigus kolmeks puruks.

tükiks. Ta karjus kõvasti, et peksmine lõppeks. Ta kartis oma elu pärast. T.Z lõpetas peksmise kui tuli õue. K K

T.Z puid aiast kuuri. andis kohtus ütlusi, et 17.07.2012 vedas tema aiakäruga

4

Tal oli juba mitmes kärutäis puid kuuri viidud, kui K tuli ja parkis auto maja otsas asuvasse parklas oli seal tund aega, plaanis koos emaga midagi. Siis se. Läks ema juurde korterisse ja tuli Ki ja hakkas bussiga tagurdama otse A Kile, et kuuri ette ja parkis tal tee kinni. Ta ütles rohkem laudu sauna ei pane. T.Z K

ütluste kohaselt oli saun mitu aastat ite käes, ta andis sauna ära, mis ta majandab seal. sõnul lauad läksid ja T.Z lauad tulidtalle see ei meeldinud. Ta hakkas A. K vasakut ist mööda minema ja sai sõrgkangiga vastu

küünarvart. Ta pidi ennast kaitsma, võttis bussist prussi ja hakkas A Kit prussiga eemale lükkama. Lükkas nii kaua kui sai ja siis i hakkas ära minema, A K jooksma. Kui A Ki hakkas eemale liikuma, siis oli tal kang käes. Ta läks järgi tahtis kangi käest ära võtta, sest tapariist oli tal käes, i kukkus ja ta kukkus ka. Ta sai püsti ja 2 lööki ei tea, millal tagasi tuleb. A K -3-

sai A Kile pann K T.Z a, siis läks pruss katki ja i jättis sõrgkangi maha. sõnul sihtis ta A K kangi lahti laseks Viimane lasi i vasakut kätt, et ta , sõrgkang oli tal vasakus käes. selle lahti ja ta lükkas kangi eemale. näinud ta enne kui võttis Seda, et tal endal haav oli, ei

pluusi seljast ära. Haav oli nagu kirvega löödud, sügavalt, nahk ja liha rippus. T.Z sõnul , tal on käte ja jalgadega probleeme. on ta xxxx

Tunnistaja K Ku ütlustest nähtub, et sündmuse toimumise ajal oli tema õues lillepeenart rohimas. Tal on kõva kuulmine, kuid kuulis imelikku häält, astus paar sammu ja nägi nurga tagant, et A Ki oli selili keset üks mees, hoovi, käed ja jalad ette sirutatud enesekaitseks ja

teine mees, T.Z äigas talle esiteks vastu ühte külge kaikaga, siis vastu teist külge. Kui lõi kaikaga pähe, siis sai tema jalad alla ja pani kisaga, et politsei T.Z ja kiirabi kutsuda, maja peauksest sisse. tuli vastu L Ki, kes Jõudis suure kisaga majja ja talle läks hoovi. välja naabrid, kellel ta käs Kisa peale tulid korterist nr xxxx kis politsei ja kiirabi kutsuda. A anti esmaabi ja viidi kiirabisse. T.Z s viimane nägi hiljem hoovis, ku otsis midagi. A Mt tema selle sündmuse ajal kuskil õues liikumas ei näinud. Kaigas, millega kannatanut löödi oli 5 6 cm läbimõõduga ja 1,5 m pikk puukaigas. -

Tunnistaja L Ki ütlustest nähtub, et 17.07.2012 tuli poeg tema juurde ja pani oma auto hoovi kuuride ette ja tuli ütlema, et ta on nüüd siin. Poeg läks õue, et jäi riideid vahetama ja tema asju võtma, kui kuulis koridoris, et keegi oiga . Koridoriaknad olid hoovi poole, aknast nägi s

poja bussi puukuuride ees ja poja jalgu maja nurga juures maas. Ta läks hüsteeriasse ja jooksis õue. Ümber nurga jõudes nägi, et poeg oli üleni verine, oli külili maas ja oigas. Tema juures maas oli kolm pikka verist A M prussi tükki. Tema löömist ei näinud. Pani tähele, et

küsis T.Z-ilt selle peale, kui viimane tunnistajale inetusi karjus, et ``kas tahad ka ?`` Prussitükid korjas tema ülesse ja pani kuuri, need viis politsei järgmisel päeval ära. Mäletab, et sõrgkang vedeles hoovis maas, kuskil bussi läheduses võttis selle

maas ja T.Z ära ja viis enda kuuri. ei näinud. Mingeid vigastusi tema T.Z

Tunnistaja A M ütlustest nähtub, et 17.07.2012 õhtupoolikul oli tema köögis ja tegi

õhtusööki, aken oli lahti. Kuulis kui hoovi sõitis auto. oli õues ja vedas T.Z puid. Tema aknale vaatama ei jäänud kuna tegi süüa. Kuulis äkki mingit kisa. Aknast ta ei näinud ja ta jooksis õue. Nägi, et on kaigas käes. Jooksis lähemale ja nägi, T.Z et K T.Z-ile, et miks sa seda tegid, mida sa lollist i on pikali maas. Tema hüüdis

puutuma hakkasid. L Ki tuli hoovi. T.Z tuppa ei tulnud. Millalgi nägi, et Ta viidi politseisse.

Tunnistaja K R pea , kus pidi ütlustest nähtub, et ta sai 17.07.2012 le lõunat väljakutse xxxx

toimuma kaklus. Kohale jõudes oli kiirabi kohal, tohterdas ühte isikut. Läks nende juurde, isikul oli nägu verine. Rääkis kiirabiga, nad ütlesid, et isikul on käeluu katki. Küsis mis juhtus ja kannatanu vastas, et talle tuldi kallale ja näitas sissekäigu juures istuvale mehele. Läks selle

5

mehe juurde, kelleks oli T.Z, kes väitus, et temale tuli kannatanu raudkangiga kallale ja tema kaitses end puuprussiga. T.Z ta ei väliseid vigastusi ei näinud ja mäleta, et T.Z oleks avaldanud, et ta on viga saanud.

Patsiend A K haiglasse 17.07.2012 kell 16:12, kirjas on, et ikaardilt nähtub, et kiirabi viis i

patsiendile tuldi kodus kallale. Tüli käigus saanud löögi puukaikaga vastu pead ja vasakut

kätt. Pealalel vasakul cm pikkune põrutushaav ja vasakul ülahuulel 2 c 9 m pikkune

põrutushaav. Haavad õmmeldud. Röntgenis tegemist vasakul nihketa küünarluumurruga. Paigaldatud kips.

Perearsti tõendist nähtub, et i tuli 24.07.2012 perearsti vastuvõtule, kuna EMOs oli jäänud A K

fikseerimata hematoom vasaku õlavarre piirkonnas, paremal põlvel hematoom. Vasak käsi

kipsis. Vasaku õlavarre piirkonnas kollakas lilla värvusega hematoom 10 x 10 cm. Põlvel - hematoom kollast värvust 8 x 5 cm.

Asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et vaadeldavaks esemeks on L Ki poolt 18.07.2012 politseile üle antud puuprussi tükid. Prussi mõõtmed 3,5 x 5 cm. Puitmaterjali tükid pikkusega 35 cm, 40 cm ja 67 cm. Lühematel prussitükkidel verekahtlane määrdumine. Puuprussi pikkus kokku 142 cm.

Kriminaalasjas eelpool nimetatud on tuvastatud, et T.Z tõendite alusel 17.07.2012 kella 16.00 ajal xxxx maja hoovis A K ähvardas it tekkinud tüli käigus vägivallaga ja tungis talle kallale, haaras tal riietest kinni ning tahtis käega lüüa, mille peale i võtti A K s autost sõrgkangi ja tõrjus . Seejärel võttis T.Z sellega T.Z eemale kannatanu autost puuprussi ja hakkas sellega A Kit ründama, mille peale kannatanu jooksis

eemale. T.Z jooksis A K tanu maha kukkus, siis hakkas ile järgi ja kui kanna puuprussiga kannatanut peksma ja lõi maaslamavale kannatanule puuprussiga korduvalt vastu pead ja keha ning vastu käsi, milleg kaitses pead löökide eest. Seega realiseeris a kannatanu T.Z kehalise väärkohtlemise jektiivse koosseisu. T.Z põhjustas ob

oma tegevusega kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustused vasaku küünarvarremurd, - põrutushaavad pealael ja vasakul ülahuulel, hematoomid vasakul õlavarrel ja paremal põlvel.

Kohus märgib, et kannatanul ei ole mingit põhjust sündmust välja mõelda. Kannatanu ütlused

on kooskõlas ning haakuvad kohtumenetluses uuritud tõenditega: patsiendikaardi ja

perearstitõendiga põhjuste kannatanu vigastuste rohkuse ja tekke osas, tunnistaja K Ku ütlustega, kes nägi pealt kui T.Z lõi korduvalt maaslamavat ja ennastkaitsvat A Kit kaikaga vastu ühte ja teist külge ja vastu pead. Lisaks kinnitavad kannatanu ütlusi, et teda

peksis T.Z ooksu ajal maha, puuprussiga ja et temal kukkus sõrgkang käest j tunnistaja L K A K i ütlused, kes nägi, et i kõrval vedelesid kolm verist puuprussi tükki ja keset hoovi, vedeles sõrgkang. Asitõendi vaatlusprotokolliga on kindlaks tehtud, et pruss, millega kannatanut peksti, oli ligi 1,5 m pikkune ja 3,5 x 5 cm laiune puupruss.

Kohus leiab, et kõik nimetatud tõendid kinnitavad, et kannatanut peksis tahtlikult T.Z .

T.Z ütlused, et i teda esimesena ründas ei ole usutav ega lange kokku asjas A K

tuvastatud tehioludega. T.Z võttis omaks, et ta ei lubanud kannatanul rohkem laudu sauna panna, mis kannatanu sõnul kõlas ähvardusena ``kui sa veel ühe laua siia seina lööd, siis saad kohe vastu hambaid``. sõnul plaanis T.Z A Ki koos oma emaga tund aega toas midagi, täpsustamata mida. Kannatanu i ütlustest nähtub, A Ki ja tunnistaja L K

6

et A K L K i käis toas lühikest aega ja i pidi koheselt pärast riietumist ja asjade võtmist alla kuuride juurde tulema. Seega ei viibinud A K -10 minuti. T.Z i toas hinnanguliselt üle 5 sõnul tagurdas i bussi tema kuuri ette nii, et ta ei pääse käruga oma kuuri. Samas A K ks kinnitas ta ise hiljem, et auto ja kuuri vahele jäi kahe meetrine vahe. Sama märkis ka A Ki, et

ta jättis ruumi piisavalt, et T.Z saaks käruga edasi sõita. Seega ei ole tõendamist -tagasi

leidnud, et kannatanu plaanis koos emaga T.Z A K suhtes vägivallategu ja i

parkis kuuriukse oma autoga kinni nii, et T.Z ei pääseks kuurist välja või ei saaks teha asjatoimetusi kuuris.

Kohus tuvastas, et konflikti põhjuseks oli T.Z pahameel A Ki sauna kasutamise

suhtes, mis vallandas edasise sündmuste ahela. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et ründavas positsioonis olev isik jääb ootama, millal teda sõrgkangiga lüüakse. Usutavamad on kannatanu ütlused sündmuste käigu osas, et pärast ähvarduse väljaütlemist haaras T.Z

kannatanu fliisist kinni ja tahtis lüüa. Kohus hinnates väljaöeldud T.Z

lauset, leiab, et tema väljaöeldu lähe

b kokku tema edasise tegevusega. T.Z

haaras kannatanu õlast kinni ning tahtis lüüa, kuid kannatanu võttis kangi ja hakkas ennast kaitsma ehk tõrjuma rünnet. T.Z

Tõendami poolt kohtus väljaöeldu, et ta kaitses ennast ja st ei leidnud, et T.Z hakkas kannatanut taga ajama, et sõrgkang kui tapariist i vasakust käest ära võtta. A K Kohus

loeb need ütlused ennastõigustavateks. u sõnul ka Tunnistaja K K itses A Ki end T.Z

löökide eest käed ja jalad ettesirutatuna, mis kinnitab, et kannatanu vasakus käes ei olnud . Tunnistaja L K sõrgkangi i sõnul oli sõrgkang hoovis maas, mis kinnitab, et kannatanu

on andnud sõrgkangi käest lahti laskmise kohta õigeid ütlusi ütlus . T.Z ed

kannatanu K K Eeltoodud löömise tehiolude kohta on vastuolus tunnistaja u ütlustega.

põhjendustel loeb kohus tõendatuks, et põhjustas 17.07.2012 sündmuse T.Z

käigus asaku küünarvarremurru, põrutushaavad pealael ja vasakul ülahuulel, A Kile v

hematoomid vasakul õlavarrel ja paremal põlvel. Kiirabis fikseeriti koheselt tüli käigus

saadud vigastused: e põrutushaav peala l, põrutushaav vasakul ülahuulel, mis õmmeldi. Samuti fikseeriti küünarluumurd, mis pandi lahasesse. On usutav, et arvestades kannatanu vigastuste

rohkust, ei peetud vajalikuks märkida hematoome vasaku õlavarre piirkonnas ja paremal

põlvel, kuna need vigastused ei vajanud esmaabi. Perearsti tõendiga on ka need vigastused fikseeritud. Kohus peab usutavaks, et isik, kes on kukkunud vastu maad ja keda on korduvalt löödud vastu käsi on need vigastused saanud arutatava sündmuse käigus. ,

Kohus loeb T.Z ütlused oma halvast tervisest ja eelkõige käte löögijõu nõ mitte usaldusväärseteks, kuna tunnistaja u ütluste kohaselt lõi rkuse st K K T.Z kannatanut korduvalt puuprussiga vastu külgi ja ühe korra vastu pead, mis kinnitab T.Z

võimet puuprussi hoida ja seda peksmisvahendina kasutada. Lisaks kinnitavad

kannatanule tekitatud vigastused, et T.Z käte löögijõud oli tugev. Kohtu

hinnangul T.Z tuvastatud xxxx ja pool aastat hiljem toimunud (luuja

liigesehaiguse) operatsioon ei kinnita, et T.Z ei oleks jaksanud kannatanule süüdistuses märgitud vigastusi tekitada.

2 - ) KarS § 15 lg 1 kohaselt on karistatav üksnes tahtlik kuritegu, kui KarS s ei ole sätestatud karistust ettevaatamatu teo eest. Teo tehioludest nähtuvalt pani vägivallateo T.Z

toime tahtlikult, otsese tahtlusega. Kannatanu T.Z ütlustest nähtub, et lõi

maaslamavat kannatanut korduvalt puuprussiga vastu külgi, käsi, nägu ja pead, seega T.Z a asjaolu ja tahtis seda. teadis, et ta teostab süüteokoosseisule vastav

3

) Kohus leiab, et T.Z teos õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

7

Hinnates kriminaalasjas kogutud tõendeid kogumis, ei ole usaldusväärsed T.Z

ütlused selles, et tema oli sunnitud ennast kaitsma ründe eest. Tema ütlused ei haaku tuvastatud tehioludega ega kannatanu ja tunnistajate ütlustega. T.Z tunnistas ise,

et teda ärritas juba pikemat aega i käitumine ja toimetamine nende hoovis ning ka sel A K

korral läks tema it keelama, kuigi mingit tõsiselt võetavat põhjust ei olnud. Seega on A K täiesti loogiline ja usutav, et ta võttis, olles endast väljas, kannatanu fliisist kinni. Usutav ja loogiline on, et kannatanu võttis enda kaitseks sõrgkangi ja võt T.Z tis

puuprussi, et vastu rünnata. Kannatanu poolt tahtlik löömine ei ole T.Z tõendamist leidnud, kui üldse, siis võis ta kogemata tabada T.Z. Kohus ei pea

usaldusväärseks, et kannatanu tekitas T.Z-ile igastuse, kuna väidetava tõsise v

sellisest vigastusest tulev veri oleks koheselt T.Z tähelepanu pälvinud ja ka löögiga kaasnev valu oleks T.Z kohe tundnud ning ta oleks koheselt politseile oma vigastamisest teada andnud või oleks seda politseijaoskonnas märgatud. Tunnistaja K Ri sõnul kui tema sündmuskohale jõudis, siis tema väliseid vigastusi ei näinud T.Z

ja ta ei mäleta, et oleks avaldanud, et ta on viga saanud. Seetõttu ei ole T.Z usutav T.Z v e vigastuse. äide, et ta sa s lle sündmuse käigus tõsise

T.Z poolt esitatud tõendid ei kinnita tema ütlusi, sest arstil käis ta tunduvalt hiljem, seega võis saada vigastuse hiljem teistel asjaoludel. Esitatud fotod ei tõenda vigastuse saamist 17.07.2012, kuna ei ole tuvastatav, millal, kus ja kellest need on tehtud. A Ki suhtes

kriminaalmenetlus lõpetati, kuna tõendamist ei leidnud, et kannatanu T.Z tahtlikult lõi.

Hinnates isiku tegutsemist hädakaitses, tuleb esmalt kindlaks teha hädakaitseseisundi

olemasolu ja alles siis hinnata hädakaitse tegevust ja selle piire. Karistusseadustiku § 28 lg 1 kohaselt tuleb kõigepealt tuvastada vahetu või vahetult eesseisev rünne kaitsja või teise isiku

õigushüve vastu. Vahetu on selline rünne, mis seisab vahetult ees, leiab parajasti aset või

kestab veel. Kui isik asub ennast kaitsma teo vastu, mis ei seisa vahetult ees, on tegemist ennakkaitsega ja hädakaitse on välistatud.

Käesolevas asjas pole tuvastatud vahetut ega vahetult eesseisvat kannatanust lähtuvat ohtu. Vastupidi T.Z A K oli see, kes ründas it esimesena, peale mida kannatanu võttis

enda kaitseks kätte sõrgkangi ja vabanedes haardes põgenes joostes. T.Z

T.Z, selle asemel, et lasta A Kil ära minna, jooksis talle prussiga järgi ja vaatamata sellele, et kannatanu kukkus maha, lõi puuprussiga maaslamavat kannatanut vastu külgi, käsi, nägu ja pead. Seega hinnates i suhtes KarS § 28 lg T.Z tegevust A K - st 1 lähtuvalt, l lõi puuprussiga kannatanut, ei eian, et hetkel, mil T.Z viibinud ta hädakaitseseisundis, sest i teda vahetult ei rünnanud ega olnud ka alust eeldada, et võiks A K toimuda vahetu rünne.

Kui isik arvab ekslikult, et kaitseseisundit moodustavad asjaolud on olemas (et on rünne), on selline eksimus õigus tegemist on eksimusega õigustavas asjaolus (KarS § 31 likult arvestatavlg 3).

KarS § 31 lg 1 kohaselt ei ole tahtlik tegu õigusvastne, kui isik seda toime pannes kujutab endale ette ekslikult ette asjaolusid, mis välistaksid teo õigusvastasuse. Hindamaks, kas isik eksis vahetu või vahetult eesseisva ründe osas, tuleb esmalt vastata küsimusele, kas teo

tehiolusid ja sündmustikku silmas pidades oli isiku eksimus adekvaatne. KarS § 31 lg 1

sätestatule ei ole põhjust tugineda juhul, kui isik põhjendamatult, ilma igasuguste tema arusaama toetavate asjaoludeta leiab, et teda rünnatakse ning mis seetõttu annaks talle aluse kahjustada teise isiku õigushüvesid. Kohus hinnates teo tehiolusid ja sündmustikku tuvastas,

8

et T.Z ei olnud põhjust endale ette kujutada asjaolusid, mis välistaksid teo õigusvastasuse, vaid ta põhjendamatult asus kannatanut esimesena ründama. Seetõttu tunnistab kohus esitatud süüdistuses KarS § järgi süüdi. T.Z 121

KARISTUS

4) KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt

arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra KarS § 56 lg 2 kohaselt kaitsmise huvisid. võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega.

KarS § näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. 121

Kehalise väärkohtlemisega rünnatav õigushüve on inimese tervis.

Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda karistusraamidest. mõistetakse Kohtupraktika kohaselt

karistus üldjuhul sanktsiooni keskmise määra järgi, kui puuduvad karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud.

T.Z end toimepandud teos nud. Tema süüdi ei tunnista käitumises puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Üldpreventiivsetel kaalutlustel ehk õiguskorra kaitsmise huve silmas pidades peab kohus isikule, kes oga kannatanule põhjustab vägivallate

hulgaliselt tervisekahjustusi, mõistma karistuse sanktsiooni keskmise määrale lähedases

määras. Eripreventiivses mõttes on T.Z varem karistamata isik, mistõttu on

võimalik, arvestades tema isikuomadusi ja süü suurust, teda mõjutada hoidum süütegusid

a st

toime panemast tingimusliku vangistusega. , kes Kohus ei pea põhjendatuks mõista isikule

kuriteosündmuse ajal ja ka pärast seda pole ülesnäidanud vähimatki kahetsust, rahalist

karistust, kuna selline karistus ei avaldaks isikule mingit mõju. Eeltoodud põhjendustel

mõistab kohus T.Z-ile karistuseks KarS § 121 järgi 1 aasta vangistust, mida

tingimuslikult ei kohaldata 3 aastase katseaja jooksul. Katseaja alguseks tuleb lugeda kohtuotsuse jõustumise aeg.

MENETLUSKULUD

5 lg 1 p 4, 5, 9, 179 lg 1 p 2 alusel tuleb T.Z-ilt ) KrMS § 175 välja mõista

menetluskulu riigituludesse sundraha 532,50 eurot, toimiku paljundamise kulu 0,45 eurot,

määratud kaitsjale v adv abile Janar Urresele makstud tasu õigusabi eest kohtueelses - menetluses 80,40 eurot ja - määratud kaitsjale v adv abile Janar Urresele makstud tasu õigusabi eest kohtumenetluses 672,00 eurot.

Kohus leiab, et menetluskulud olid vajalikud süüteo tuvastamiseks ning menetluse tagamiseks, mistõttu tuleb need kulud süüdimõistetult välja mõista.

TSIVIILHAGI

6 Kannatanu A Ki tsiviilhagi 559,83 eurot. )

VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju

hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt

seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 2 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane kui see tekitati

kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on

9

kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamise olukorda, mis on võimalikult lähedane

olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kannatanu A K vallateoga visiiditasuarve summas i on kandnud seoses vägi järgmisi kulutusi:

3.20 eurot, ravimite ostmise kulud 9,96 eurot, 2,41 eurot, 4,53 eurot, kokku 16,90 eurot. Saamata jäänud töötasu summas 539,73 eurot.

Saamata jäänud töötasu hüvitise väljaarvutamisel on aluseks võetud i konto väljavõte, A K millest nähtub, et talle on arvele laekunud haigushüvitis 63,67 eurot, 396,97 eurot ja 351,61 eurot, kokku 812,25 eurot. Xxxx A Ki viibis haiguslehel vastus päringule, millest nähtub, et 17.07- 28.09.2012. Töötasu selle perioodi eest oleks olnud 1711,37 eurot (bruto). Töötasust tuleb maha arvestada 21 % tulumaksu ehk 359,39 eurot, siis jääb töötasu summaks 1351,98 eurot. Sellest tuleb maha arvestada saadud haigushüvitis 812,25 eurot, siis on saamata jäänud

töötasu suuruseks 539,73 eurot. Visiiditasu 3,20 eurot, ravimiarved 16,90 eurot ja saamata jäänud töötasu 539,73 eurot (hüvitamisele kuuluvaks tsiviilkahjuks) kokku liites on tsiviilhagi

559,83 eurot.

Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ning tuleb välja

mõista , kes põhjustas kannatanule t T.Z-ilt ervisekahjustuse. T.Z tasuda A Ki arveldusarvele väljamõistetud summa ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest xxxx.

ASITÕENDID

7) Puuprussi tükid (3 tükki), mis on antud hoiule Ida politseiprefektuuri Rakvere

politseijaoskonna asitõendite hoiuruumi asitõendi üleandmise –vastuvõtuakti nr 2/3 19.12.2012 alusel -

hävitada kohtuotsuse jõustumisel.

(allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik

Tartu Ringkonnakohtu 20.01.2015 kohtuotsuse RESOLUTSIOON

1. Viru Maakohtu 7. novembri 2014 tmata ja esitatud apellatsioon rahuldamata. otsus jätta muu 2. Hansa Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Law Offices kasuks 192 32 eurot) vandeadvokaadi abi Janar Urrese poolt eurot (sh käibemaks süüdistatav T.Z-ile apellatsioonimenetluses määratud korras kaitse teostamise

eest. 3. KrMS § 185 lg 2 alusel mõista punktis 2 nimetatud menetluskulu välja T.Z-ilt.

Süüdistatavalt välja mõistetud kaitsjatasu tuleb 30 päeva jooksul alates kohtulahendi

jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB a/a EE891010220034796011, Swedbank a/a nr EE932200221023778606, Danske Bank AS Eesti

filiaal a/a i filiaal EE403300333416110002 või Nordea Bank Finland PLC Eest

a/a 99915700002666 EE701700017001577198. Maksekorraldusele märkida viitenumber

(selgitusse märkida lahendi number ning isik, kelle eest tasutakse ning nõude liik).

10

Kui rahaline nõue ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

R

iigikohtu 15.04.2015 kohtumääruse RESOLUTSIOON

Kriminaalmenetluse seadustiku § 349 lg s 3 märgitud aluste puudumise tõttu -

jätta T.Z kaitsja vandeadvokaat Janar Urrese kassatsioon menetlusse võtmata.

Kohtuotsus jõustus 15. aprillil 2015. a Riigikohtu kohtumäärusega.

(allkirjastatud digitaalselt) Lea Herne referent