4-14-9298/8 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Kohtuasi nr 4-14-9298

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 07.11.2014 lõpposa

Viru Maakohtu kohtunik

Tiit Kullerkupp sekretäri

Kai Rosar

juuresolekul arutas avalikul kohtuistungil 07.11.2014 Rakvere kohtumajas väärteoasja KALLE LUIK süüdistuses LS § 201 lg 2; § 205; § 224 lg 1 järgi väärteoprotokolli AB 1410515-3496 alusel. Istungist võttis osa menetlusalune isik Kalle Luik /isikukood 37603265219, elukoht xxxx/ ja kohtuväline menetleja Ave Uue tunnistuse alusel.

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku § 107 lg.1 p1; 108; 111; 113, kohus

otsustas:

KALLE LUIK süüdi tunnistada LS § 201 lg 2; § 205; § 224 lg 1 järgi ja mõista karistuseks KarS § 63 lg 1 alusel LS § 201 lg 2 järgi arest 7 (seitse) päeva. Aresti kandmise aja alguseks lugeda Kalle Luige kinnipidamise aeg 06.11.2014.a.

Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada apellatsioonikaebus Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse kohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Asjaolud

Väärteoprotokollist nähtub, et 06.11.2014 kell 16.55 Lääne-Virumaal, Rakvere vallas, Tõrremäe külas, Haljala teel Kalle Luik juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, olles eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud: sõidukil puudus ees registreerimismärk; juhi ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,19 mg/l +/- 0,05 mg/l, lõplik joove 0,14 mg/l. Märgitakse, et alkoholisisaldus väljahingatavas õhus on mõõdetud mõõteseadmega Alcotest 7110 nr ARDM-0072 taatlustunnistuse nr TTRC-14- 00100. Protokollis märgitakse, et Kalle Luik rikkus LS § 90 lg 1 p 1 ja 3, § 76 lg 1 ja § 69 lg 3 nõudeid, tema poolt toimepandu on kvalifitseeritav LS § 201 lg 2, § 205 ja § 224 lg 1 järgi. Protokollis on märgitud, et süüd tõendavad indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollid, tunnistaja ülekuulamise protokoll, menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, fototabel.

Tõendid

Kohtuistungil Kalle Luik tunnistas ennast süüdi kõigis kolmes rikkumises, samas väitis vastuoluliselt eelmainitule, et pole kaks kuud alkoholi tarvitanud. Tunnistab, et juhtimisõigust pole tal kunagi olnud, et sõitis kodust xxxx kaudu Rakverre suitsu ostma ja peeti kinni politsei poolt.

Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist nähtub, et Kalle Luige väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,14 mg/l. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest nähtub, et 23.12.2013 kõrvaldati Kalle Luik mootorsõiduki juhtimiselt kuni juhtimisõiguse saamiseni. Fototabelist nähtub, et Kalle Luige poolt juhitud sõidukil xxxx puudub esimene registreerimismärk. Karistusregistri õiendist nähtub, et Kalle Luigel on 9 kehtivat kriminaalkaristust ja 3 kehtivat väärteokaristust, nähtub, et teda on korduvalt karistatud KarS § 424 järgi joobes juhtimise eest, väärteokorras on teda muuhulgas 16.01.2014 karistatud mootorsõiduki juhtimise eest omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust.

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud väärteoprotokolli ja tõenditega, kuulanud ära Kalle Luige ütlused, kohtuvälise menetleja seisukoha, leiab, et menetlusalusele isikule etteheidetavate tegude toimepanemine on tõendatud, tema tegevuses esinevad temale inkrimineeritavate väärtegude süüteokoosseisud, tema tegevuse õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Menetlusaluse isiku kohtus antud ütlustest nähtub, et ta tunnistab ennast süüdi kõigis etteheidetavates rikkumistes. Lisaks kinnitavad tema poolt väärtegude toimepanemist kohtuistungil uuritud teised tõendid. Alkoholi piirmäära ületamist kinnitavad objektiivsete tõendtitena indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollid, registreerimismärgi puudumist kinnitab fototabel. Varasem sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus kinnitab LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo süüteokoosseisu esinemist Kalle Luige tegevuses. Kohus leiab, et Kalle Luik pani väärteod toime vähemalt otsese tahtlusega. Ta oli teadlik või vähemalt möönis kõiki süüteo asjaolusid, kuid vaatamata sellele juhtis mootorsõidukit.

Karistus LS § 201 lg 2 alusel mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, kes on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. LS § 205 alusel riikliku registreerimismärgita mootorsõiduki juhtimise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. LS § 224 lg 1 alusel Mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,20–0,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10–0,24 milligrammi – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

Kuna Kalle Luik on väärteod toime pannud ühe teoga, tuleb temale KarS § 63 lg 1 sätteid kohaldades mõista üks karistus seadusesätte alusel mis näeb ette raskeima karistuse.

KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kalle Luigele karistuse mõistmisel tuleb arvestada asjaolu, et tegemist on isikuga, kel pole juhtimisõigust kunagi olnud, vaatamata sellele on teda korduvalt karistatud liikluses toime pandud kuritegude ja väärtegude eest. Kohus arvestab karistust kergendava asjaoluna süü tunnistamist, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Arvestades väärteo tehiolusid, isiku süü suurust ja tema isikut, leiab kohus, et Kalle Luige puhul on karistuse eesmärkide saavutamine võimalik karistades teda arestiga. Kohus leiab, et rahatrahvi abil karistuse eesmärkide saavutamine pole antud juhul võimalik. Kalle Luige ütlustest nähtuvalt pole tal kindlat töökohta ega ka sissetulekut, varasemad rahatrahvid pole positiivset mõju avaldanud ja on tasumata. Arvestades asjaolu, et Kalle Luike pole varem arestiga karistatud, et Kalle Luige ütlustest nähtuvalt on tal kuus alaealist ülalpeetavat ja tema tervislik olukord on halb, leiab kohus, et karistuse eesmärkide saavutamiseks on piisav tema karistamine arestiga 7 päeva.

Kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiit Kullerkupp

Tartu Ringkonnakohtu 18.12.2014 kohtuotsuse RESOLUTSIOON

1. Viru Maakohtu 7. novembri 2014 otsus jätta muutmata. 2. Kalle Luige apellatsioon jätta rahuldamata.

Kohtuotsus jõustus 30. detsembril 2014. a Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusega.

Nooremreferent

/allkirjastatud digitaalselt/

Lea Herne