3-14-50855/9 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-14-50855 Otsuse tegemise kuupäev ja koht 28.11.2014, Tartus

Kohtunik Mare Priks Kohtuasi P.V. kaebus Tartu Vangla direktori 22.04.2014 käskkirja nr 3- 2/265 p-de 1 ja 3 õigusvastaseks tunnistamise ja hüvitise maksmise kohustamise ja põhiseaduslikkuse kontrolli nõudes. Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja P.V., esindaja vandeadvokaat Anti Aasmaa Vastustaja Tartu Vangla Resolutsioon Jätta P.V. kaebus haldusasjas 3-14-50855 rahuldamata. Saata kaebaja poolele vangla täiendav vastus (19.11.2014) Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega apellatsioonikaebuse esitamise viimaseks kuupäevaks on 29.12.2014. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil Asjaolude kirjeldus

P.V. esindaja vandeadvokaat Anti Aasmaa on esitanud Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla direktori 22.04.2014 käskkirja nr 3-2/265 peale.

Tartu Vangla direktori käskkirjaga 22.04.2014 nr 3-2/265 on otsustatud: p. 1 - vabastada P.V. Tartu Vangla teenistusest ja kriminaalhooldusametniku ametikohalt avaliku teenistuse seaduse (ATS)§ 90 lg 1 p 2 alusel koondamise tõttu alates 01.05.2014; p. 2 - lugeda P.V. teenistussuhte viimaseks päevaks 30.04.2014.

2

p.3 - Riigi Tugiteenuste Keskusel maksta P.V. hüvitist ühe kuu keskmise palga ulatuses; p.4 - Riigi Tugiteenuste Keskusel maksta P.V. hüvitist väljateenitud puhkuse eest 11,51 kalendripäeva ulatuses. p.5 - Riigi Tugiteenuste Keskusel maksta P.V. palka iga etteteatamistähtajast puudu jäänud tööpäeva, see on 17 tööpäeva eest. Samuti on teenistujal õigus saada koondamise tõttu kindlustushüvitist töötuskindlustuse seaduses ettenähtud tingimustel ja korras (TLS § 100 lg 2). Käskkiri on P.V. kätte toimetatud.

01.05.2014 jõustunud justiitsministri 26.05.2008 määruse nr 25 „Tartu Vangla teenistujate koosseis“ redaktsiooni kohaselt väheneb kriminaalhooldusosakonna teenistujate arv seonduvalt kriminaalhooldusosakonna töö ümberkorraldamisega.

26.03.2014 edastati P.V. teatis nr 3-1/276-1, milles teatati ametikoha koondamisest ja asenduskoha pakkumisest. Teatise kohaselt on Tartu Vangla teinud ettepaneku jätkata teenistust lapsehoolduspuhkusel viibiva kriminaalhooldusametniku asenduskohal kuni ametniku teenistusse naasmiseni. Oma soovist teenistuse jätkamiseks on palutud teatada hiljemalt 02.04.2014. P.V. on esitanud avalduse 02.04.2014, milles palub end koondada alates 01.05.2014.

Kaebuses toodud seisukohad, põhjendused ja taotlused

Kaebuse esitaja ei nõustu tema koondamise põhjendustega ning leiab, et koondamine on läbi viidud õigusvastaselt. Kaebuses märgitu kohaselt pidi jääma peale 01.05.2014 kriminaalhooldusosakonda vabu ametikohti ning kaebaja palub kohtul hinnata kas koondamissituatsioon üldse oli tekkinud.

Kaebaja ei ole rahul sellega, et rakendatud on avaliku teenistuse seadust uues redaktsioonis, milles on hüvitist ette nähtud ametniku ühe kuu keskmise palga ulatuses. Kaebajal on arusaam, et temale tulnuks maksta varasemalt kehtinud (kuni 31.03.2013) avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 131 lg 1 redaktsioonis sätestatud hüvitisemäärad, kuna P.V.al oli teenistusstaaži üle 5 aasta ning ATS § 131 lg 1 nägi ette koondamishüvitised vastavalt avaliku teenistuse staažile. Kaebuse kohaselt on P.V.al teenistusstaaži 8 aastat 6 kuud ja 14 päeva.

Alternatiivselt on kaebuses märgitud, et kaebajale kohalduks vangistusseaduse (VangS) § 1542 lg 3 alusel ettenähtud hüvitise maksmine. Kaebuses märgitakse, et P.V. on töötanud avalikus teenistuses väga pikka aega ning tal on tekkinud õiguspärane ootus koondamishüvitisele, mis sõltub pikast teenistusstaažist. Kaebuses on viidatud, et rakendamisele kuuluks avaliku teenistuse seadus eelmises redaktsioonis, mis nägi ette suurema hüvitise pikema avaliku teenistuse staaži korral ja tunnistada tekkinud olukorra muutus põhiseadusega vastuolus olevaks.

Kaebuse täienduses on viidatud, et vangla ei ole esitanud ühtki akti selle kohta, mil viisil oli kriminaalhooldusosakond jagatud üksusteks ja talitusteks piirkondlikul või muul põhimõttel. Kaebajat tulnuks võrrelda teiste osakoormusega ametisse jäävate ametnikega. Kaebaja on väitnud, et osaliselt jäid ametikohad täitmata ka peale 01.05.2014.

Kaebusega on taotletud tunnistada õigusvastaseks Tartu Vangla direktori käskkiri 22.04.2014 nr 3-2/265 p 1 osas ja mõista Tartu Vanglalt P.V. kasuks välja hüvitis 3 kuu keskmise palga ulatuses. Tunnistada kaevatav käskkiri õigusvastaseks p. 3 osas ning teha kohustav ettekirjutus maksta P.V. hüvitist 5 kuu põhipalga ulatuses.

3

Alternatiivselt taotleb kaebuse esitaja, et juhul kui P.V. puhul ei kohaldu VangS § 1542 lg 3 regulatsioon, siis tunnistada põhiseaduse § 10-ga vastuolus olevaks alates 01.04.2013 avaliku teenistuse seaduse § 131 lg 1 muutmine selliselt, et see ei võimaldanud hüvitist maksta lähtuvalt teenistusstaažist. Kaebusega on taotletud vastustajalt välja mõista kaebuselt tasutud riigilõiv ja õigusabikulud.

Vastustaja seisukohad, põhjendused ja taotlused

Vastustaja taotleb jätta kaebuse rahuldamata ning jätta menetluskulud kaebaja enda kanda. Vastustaja märgib, et kaebaja on vabastatud teenistusest koondamise tõttu, kuna kaebaja on loobunud talle pakutavast asenduskohast.

Vastustaja märgib, et P.V. ei pidanud vangla hüvitist maksma VangS § 1542 lg 3 alusel, kuna kaebaja ei olnud vanglateenistuse ametnik, samuti ei kuulu kaebajale hüvitise maksmine kuni 31.03.2013 kehtinud avaliku teenistuse seaduse sätete alusel teenistusstaažist lähtuvalt.

Kaebaja suhtes ei ole rikutud õiguspärase ootuse ega õiguskindluse printsiipi, kuna õiguspärase ootuse põhimõte ei tähenda, et kehtivaid seadusesätteid ei saa muuta ega ümber kujundada vastavalt olukorrale, kuid tehtavates muudatustes tuleb silmas pidada mõistliku aja nõuet, et normi adressaat saaks uute normidega tutvuda ja vastavalt sellele oma elu ümber korraldada. Vastustaja märgib, et kaebaja õigusi koondamisel ei puuduta asjaolu, et mõni ametnikest ikkagi jätkab teenistust osalise koormusega. Ametnike teenistusest vabastamisel koondamise tõttu lähtuti kriminaalhooldusametnike ametikohtade vajadusest piirkondade lõikes, et tagada kriminaalhoolduse jätkusuutliku läbiviimise võimekus uue kohtlemismudeli põhiselt.

Vastuse täienduses märgib vastustaja, et kaebaja õigusi ei ole tema koondamisel rikutud, kaebaja on soovinud ise koondamist ning kaebaja ei ole pidanud ise vajalikuks uurida, kas on võimalik temale ka mõni muu pakkumine teha enne koondamist.

Kohtu seisukohad, põhjendused ja otsustus 1.Kohus menetleb antud asjas P.V. kaebust Tartu Vangla direktori 22.04.2014 käskkirja nr 3- 2/265 p-de 1 ja 3 õigusvastaseks tunnistamise ja hüvitise maksmise kohustamise ja põhiseaduslikkuse kontrolli nõudes ja jätab kaebuse täies ulatuses rahuldamata.

2.Asja materjalide kohaselt on Tartu Vangla direktori käskkirja 30.05.2008 nr 3-1/812-P alusel seoses koosseisude muutmisega jätkanud Tartu Maakohtu kriminaalhooldusosakonna Tartu linna talituse 0,5 koormusega kriminaalhooldusametnik P.V. teenistust Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu linna talituse 0,5 koormusega kriminaalhooldusametniku ametikohal alates 01. juunist 2008, muutmata ametikoha eesmärki ja põhifunktsiooni. Seisuga 01.06.2008 on P.V.al avaliku teenistuse staaž 2 aastat 7 kuud ja 16 päeva. 3.26.03.2014 andis Tartu Vangla P.V. teatise nr 3-1/ 276-1 koondamise ja asenduskohale asumise pakkumise kohta, milles on teavitatud, et justiitsministri 26.05.2008 määrus nr 25 „Tartu Vangla teenistujate koosseis“ jõustub 01.05.2014. aasta redaktsioonis, milles kriminaalhooldusosakonna töö ümberkorraldamise tõttu Tartu Vanglas väheneb kriminaalhooldusosakonna teenistujate arv. Vangla on märkinud, et avaliku teenistuse seaduse § 90 lg 7 kohaselt tuleb koondatavale pakkuda teenistusest vabastamisel võimaluse korral samas ametiasutuses tema haridusele, töökogemusele, teadmistele ja oskustele vastavat ning eelmise ametikohaga sarnaste teenistusülesannetega ametikohta. Tartu Vangla on teinud ettepaneku kaebajale jätkata teenistust lapsehoolduspuhkusel

4

viibiva kriminaalhooldusametniku asenduskohal kuni ametniku teenistusse naasmiseni. Oma soovist on palutud teavitada hiljemalt 02.04.2014. 4.P.V. on 02.04.2014 kirjalikult vanglale vastanud ning palunud end koondada alates 01.05.2014. 5.Tartu Vangla käskkirjaga 22.04.2014 nr 3-2/265 on vabastatud P.V. Tartu Vangla teenistusest ja kriminaalhooldusametniku ametikohalt ATS § 90 lg 1 p 2 alusel koondamise tõttu alates 01.05.2014. 6. Antud juhul on tegemist koondamisega isiku enda soovil, mis ei saa olla koondamist sooviva isiku suhtes õigusvastane. Kaebajale on pakutud võimalust jätkata teenistust vanglas asenduskohal, kuid kaebaja on ise sellest keeldunud, olles esitanud vanglale sellekohase avalduse (tl. 26). Kaebaja ei ole vanglale ega kohtule selgitanud, miks ta ei eelistanud tööle jääda ja võttis vastu koondamise ning arusaamatuks jääb ka kohtule kaebuse esitamine koondamise vaidlustamisel. 7.Vastustaja on märkinud, et kui kaebaja pidas ka tegelikult vajalikuks teada saada täpseid andmeid ja võrdlusi koondamisel, oleks olnud võimalus kaebajal kuni enda sooviavalduse esitamiseks ettenähtud ajani seda haldusorganilt küsida. Kaebaja ei ole selle vastu huvi tundud ning pole väitnud, et vangla oleks keeldunud vastavat teavet avaldamast. Asja materjalidest nähtuvalt töötas kaebaja 0,5 koormusega seetõttu, et ta oli seda ise soovinud. Vangla on märkinud, et tõele ei vasta kaebaja väide, et alates 01.05.2014 uue koosseisu kinnitamise järgselt jäid täitmata ametiasutuses 0,5 ja 0,7 koormusega ametikohad. 01.05.2014 kehtima hakanud justiitsministri määruse nr 25 kohaselt ei ole kriminaalhooldusosakonnas osakoormusega teenistuskohti ette nähtud. Osakoormusega oli ette nähtud ainult nooremreferendi ja koristaja töökohad. Kaebaja avaldusest koondamiseks saab välja lugeda, et kaebaja ei soovinud vastustaja juures oma teenistust jätkata, mistõttu puudus vajadus võrrelda kaebajat mõne teise isikuga, kes pärast 01.05.2014 teenistusse jäid. 8.Eeltoodu alusel jätab kohus kaebuse rahuldamata vaidlustatud käskkirja p 1 ja p 3 õigusvastaseks tunnistamise osas. Kaebaja koondamine on olnud õiguspärane ja kaebajale on makstud õigesti hüvitist teenistusest vabastamise korral ATS § 102 lg 1 alusel ametniku ühe kuu keskmise palga ulatuses. Kohus asub seisukohale, et koondamissituatsioon tekkis, kuna teenistuse koosseisus toimusid ümberkorraldused, mille käigus teenistujate koosseis muutus ja vähenes.

9.Rahuldamata jääb P.V. kaebuse nõue saada hüvitist kuni 31.03.2013 kehtinud ATS § 131 lg 1 alusel sõltuvalt avaliku teenistuse staažist, mida antud asjas ei saa rakendada, kuna seadusandlus ei näe ette juhtusid, et kellel on kuni 01.04.2013 kehtima hakanud avaliku teenistuse seaduse ajaks täitunud vastav avaliku teenistuse staaž, makstakse hüvitist kuni 31.03.2013 kehtinud avaliku teenistuse seaduse sätete alusel.

10.Rahuldamata jääb kaebuse nõue saada VangS § 1542 lg 3 alusel makstavat hüvitist koondamise korral, kuna kaebaja ei olnud vanglaametnik. VangS § 111 lg 1 kohaselt on vanglaametnik vanglas teenistuses olev ametnik, kelle ülesanne on kinnipeetava ja vahistatu kinnipidamine ja järelevalve, julgeoleku tagamine vanglas ning kohtueelse menetluse või kohtuvälise menetluse toimetamine vanglas toimepandud süütegudes, samuti sellealase tegevuse juhtimine. P.V. oli teenistussuhtes vanglaga kriminaalhooldusametniku ametikohal avaliku teenistuse seaduse tähenduses.

11.Samuti ei ole rikutud kaebaja suhtes õiguskindluse ega õiguspärase ootuse printsiipi ning puudub vajadus algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus. Asjaolu, et kaebajal on täitunud teatud teenistusstaaž ajal mil kehtis avaliku teenistuse seadus vanas redaktsioonis, mil oli ettenähtud

5

koondamisel hüvitis sõltuvalt avaliku teenistuse staažist, ei rakendu see põhimõte alates 01.04.2013 kehtima hakanud avaliku teenistuse seaduses, mis näeb ette koondamishüvitise ATS § 102 lg 1 alusel ühe kuu keskmise palga ulatuses avaliku teenistuse staažist sõltumata, ei ole õiguskindluse ega õiguspärase ootuse põhimõtete rikkumine.

Usalduskaitse ehk õiguspärase ootuse põhimõte ei tähenda, et keelatud oleks mis tahes õigusakti muutmine tulevikus. Õiguskindluse põhimõte ei nõua, et seadust ei või ümber kohandada vastavalt elumuutustele ja elukorraldustele. Kuigi õiguskindlus on väga soovitav, võib sellega kaasneda ülemäärane jäikus, ent õigus peab suutma muutuvate oludega kaasa minna. Õiguskindluse põhimõtte kohaselt ei võeta isikult ära seda riigi poolt antud õigust, mida isik on hakanud juba realiseerima. Ja kui arvestada seadusandluse muutmisel mõistliku aja põhimõtet, on avaliku teenistuse seaduse uus redaktsioon vastu võetud juba 13.06.2012, mis jõustus 01.04.2013 ning seega oli kaebajal võimalus ning piisavalt aega tutvuda uute normidega. 12.Eeltoodust tulenevalt on Tartu Vangla kohaldanud õigesti teenistusest vabastamisel avaliku teenistuse seaduse sätteid uues redaktsioonis, mis on kehtima hakanud 01.04.2013, mil kaebaja teenistuses oldud aeg hüvitise suurust ei mõjuta. 13. Eeltoodu alusel jätab kohus täies ulatuses kaebuse rahuldamata. Kohus on lähtunud otsuse tegemisel HKMS § 160 lg 1, mille kohaselt koosneb kohtuotsus sissejuhatusest, selgitustest, kirjeldavast ja põhjendavast ning resolutiivosast.

14.Menetluskuludest:

Tulenevalt HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti. Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, jäävad kaebaja poolt kantud menetluskulud tema enda kanda. Tartu Vangla ei ole omapoolselt menetluskulude väljamõistmist taotlenud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Mare Priks kohtunik