3-14-52256/15 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Määruse tegemise aeg ja koht 28.11.2014, Tallinn Haldusasja number 3-14-52256 Haldusasi I.A.’i kaebus Tallinna Vangla tegevuse ja tegevusetuse õigusvastasuse tuvastamiseks Menetlustoiming Kaebuse tagastamine Resolutsioon

1. Tagastada kaebus.

2. Saata käesoleva määruse ärakiri kaebajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.

1. I.A. esitas Tallinna Halduskohtule 29.09.2014 kaebuse, milles palub tuvastada Tallinna Vangla tegevuse ja tegevusetuse õigusvastasus. Kaebuse kohaselt on teda ilma psühhiaatri ettekirjutuseta hoitud perioodil 18.082014–09.09.2014 kambris nr 125, kus olmetingimused ei vasta vangistusseaduse (VangS) § 45 lõikele

1. Kaebaja väitel pidi ta viibima 7,95m2 suuruses aknata ruumis, kus põleb ööpäev läbi kunstlik valgustus ning puudub ventilatsioon, kambris puudub häirenupp ning kaebaja ei saanud kambri iseärasuste tõttu kutsuda vanglaametnikke, kambri sisustuse hulgast puudus riidekapp või riiul, kaebajale ei tagatud igapäevaselt ajalehti, takistatud oli juurdepääs Internetile ja kultuuriprogrammides osalemine. Kaebaja märgib ka, et ajavahemikul 19.08.2014–22.08.2014 olid temalt ära võetud vangla sisekorraeeskirja § 60 lõike 1 järgi lubatud esemed (piibel, sõnaraamatud, kohtudokumendid). Vangla ei ole reageerinud kinnipeetava taotlustele viia ta üle paremate olmetingimustega kambrisse.

2. Kohus jättis kaebuse 03.10.2014 määrusega käiguta (tl 14–15), paludes kaebajal muuhulgas selgitada, miks on tuvastamiskaebuse esitamine kaebaja õiguste kaitseks vajalik, s.o millist eesmärki soovib kaebaja tuvastamiskaebusega saavutada. Kaebaja vastuse kohaselt kannab kaebus hilisema kahjunõude esitamise eesmärki (tl 20).

3. Kohus leiab, et kaebus tuleb HKMS § 121 lg 2 punkti 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu kaebajale tagastada. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevaga.

4. Kaebaja on pöördunud halduskohtu poole tuvastamiskaebusega, eesmärgiga esitada tulevikus kohtule hüvitamiskaebus. Esitatud tuvastamiskaebusega vaidlustab kaebaja tema paigutamise fakti kambrisse nr 125, kambri nr 125 olmetingimusi ja talle seatud täiendavaid piiranguid. Tuvastamiskaebuse esitamine halduskohtule on HKMS § 37 lg 2 punkti 6 järgi iseenesest lubatud, kuid sellele kehtivad teatud piirangud. HKMS § 45 lõike 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu (HKMS § 45 lg 2 ls 3). Seega sõltub tuvastamiskaebuse esitamise lubatavus sellest, kas kaebajal leidub õiguste kaitseks tõhusamaid vahendeid ja kas hilisemal hüvitamiskaebusel oleks eduväljavaateid. Kohtu hinnangul ei ole täidetud kumbki tuvastamiskaebuse lubatavuse kriteeriumitest.

5. Kaebaja suhtes kohaldati Tallinna Vangla 22.07.2014 käskkirjaga nr 1128 vangistusseaduse (VangS) § 69 alusel täiendavate julgeolekuabinõudena alates 22.07.2014 lukustatud kambrisse paigutamist, liikumisja suhtlemisvabaduse piiramist ja spordisaali kasutamise piiramist (tl 33–34). Tallinna Vangla 19.08.2014 käskkirjaga nr 1395 rakendati kaebaja suhtes lisaks veel isiklike asjade keelamist, kuna kaebaja lõhkus 18.08.2014 kambri nr 144 akna (tl 35–36). Kaebaja paigutati jälgimiskambrisse nr 125 vangla julgeolekuosakonna juhataja 18.08.2014 kirjaliku korralduse alusel (tl 45). Korraldusest nähtuvalt oli kaebaja jälgimiskambrisse paigutamise põhjuseks asjaolu, et kaebaja lõhkus ära I üksuse kambri nr 144 aknaklaasi, käitus närviliselt ja rikkus süstemaatiliselt korda.

6. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise 22.07.2014 käskkirja nr 1128 vaidlustamiseks on kaebaja läbinud vaidemenetluse (vt vangla vastus kohtunõudele, tl 50) ning esitanud kaebuse ka halduskohtule (haldusasi nr 3-14-52460), vaidlustades nii vaidemenetluses kui kaebuses täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist üksnes spordisaali kasutamise piiramise osas. Vaides on kaebaja taotlenud käskkirja osalist kehtetuks tunnistamist (spordisaali kasutamise keelamise osas), kuid vangla on 10.10.2014 vaideotsusega nr 5-15/14/21640-4 andnud hinnangu kogu käskkirja õiguspärasusele. Kaebus kohtule on asjas nr 3-14- 52460 esitatud küll tuvastamisnõudega, kuid 15.10.2014 esitatud kaebus on vaideotsuse tegemisest arvates esitatud 30-päevase tähtaja jooksul, mistõttu on kaebajal asjas nr 3-14-52460 tõhus võimalus kaitsta oma õigusi täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise osas HKMS § 45 lõike 2 mõttes tühistamiskaebusega. Asjaolu, et kaebaja seda võimalust ei kasuta, ei oma praegusel juhul tähtsust.

7. Vangla kinnitusel pöördus kaebaja 26.08.2014 vaidega vangla poole ka 19.08.2014 käskkirja nr 1395 vaidlustamiseks, kuid võttis vaide 25.09.2014 tagasi (vt vangla vastus kohtunõudele, tl 50). Vangla 18.08.2014 korralduse vaidlustamiseks kaebaja kohtueelses menetluses vaide või taotlusega vangla poole pöördunud ei ole. Seega ei ole kaebaja 22.07.2014 käskkirja nr 1128, 19.08.2014 käskkirja nr 1395 ega 18.08.2014 korralduse suhtes läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust. Kaebaja ei ole kohustuslikku kohtueelset menetlust läbinud ka kambri nr 125 olmetingimuste osas. Seeläbi puudub kaebajal õigus esitada hüvitamiskaebus kohtule täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise, sellest tulenenud piirangute ning kambrisse nr 125 paigutamise fakti ja kambri nr 125 olmetingimuste osas. Kaebaja hilisemat võimalikku hüvitamiskaebust tuleb seetõttu pidada perspektiivituks, mis omakorda välistab tuvastamiskaebuse lubatavuse (HKMS § 45 lg 2 ls 3).

8. Kohus leiab, et kaebus tuleb HKMS § 121 lg 2 punkti 1 alusel tagastada. HKMS § 43 lõike 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras uuesti halduskohtu poole pöörduda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Aili Maasik Kohtunik