3-13-780/11 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Määruse tegemise aeg ja koht 28.11.2014, Tallinn Haldusasja number 3-13-780 Haldusasi OÜ Refining Group (registrikood 10955349) kaebus Maksuja Tolliameti 02.04.2013 korralduse nr 12.2-3/14286-1 tühistamiseks. Menetlusosalised Kaebaja — OÜ Refining Group, esindaja v. adv. Monika Nõlv; vastustaja — Maksuja Tolliamet. Menetlustoiming Menetluse lõpetamine Resolutsioon 1. Rahuldada vastustaja taotlus ja lõpetada haldusasja nr 3-13-780 menetlus. 2. Rahuldada kaebaja menetluskulude väljamõistmise taotlus osaliselt ning mõista kaebaja menetluskulud vastustajalt välja summas 682.44 eurot. 3. Tagastada resolutsiooni punkti 1 jõustumisel kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv (15 eurot) Refining Group OÜ-le (konto nr 10220114088018) 4. Saata määrus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

1. OÜ Refining Group esitas 11.04.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse Maksuja Tolliameti (MTA) 02.04.2013 korralduse nr 12.2-3/14286-1 tühistamiseks (tl 3–12). 2. Halduskohus peatas 03.05.2013 määrusega (tl 40–41) HKMS § 95 lõike 2 alusel haldusasja nr 3-13-780 menetluse kuni haldusasjade nr 3-12-2318 ja 3-13-293 lahendamiseni. 3. Riigikohtu halduskolleegium jättis 28.10.2014 otsusega haldusasjas nr 3-3-1-46-14 jõusse Tallinna Halduskohtu 14.06.2013 otsuse resolutsiooni haldusasjas nr 3-12-2318. Nimetatud otsusega tühistas halduskohus MTA 01.11.2012 korralduse nr 12.2-3/11448-1.

2 4. 30.10.2014 kohtunõudega (tl 44) palus kohus vastustajal teatada, kas MTA on viidatud Riigikohtu halduskolleegiumi 28.10.2014 otsusele tuginedes tunnistanud kehtetuks haldusakte, sh käesolevas haldusasjas kaevatava haldusakti, või kavatseb seda teha. 5. Vastustaja MTA esitas kohtule 31.10.2014 taotluse haldusasja nr 3-13-780 menetluse lõpetamiseks (tl 50–51). Taotluse kohaselt on MTA 30.10.2014 otsusega nr 12.2-3/014286-3 kaevatava 02.04.2013 korralduse nr 12.2-3/14286-1 kehtetuks tunnistanud. 6. Kohus uuendas 03.11.2014 määrusega (tl 57–58) asja nr 3-13-780 menetluse (resolutsiooni p 1) ning palus kaebajal esitada seisukoht haldusasja menetluse lõpetamise kohta ja dokumendid menetluskulude väljamõistmiseks (resolutsiooni p 2). 7. Kaebaja nõustub menetluse lõpetamisega HKMS § 152 lg 1 punkti 4 alusel (tl 63–64). Samuti palub kaebaja mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja kantud menetluskulud summas 1068.24 eurot, s.o õigusabikulu 1038.24 eurot ja riigilõiv 30 eurot (tl 66–67). 8. Kohus küsis menetluskulude väljamõistmise taotlusele vastustaja seisukohta (tl 79). Vastustaja asus seisukohale, et taotluses puuduvad põhjendused õigusabi kulude kandmise vajalikkuse ja põhjendatuse kohta. Paljasõnaline on kaebaja väide korralduse õigusvastasusest. Kaebuse koostamiseks on kasutatud haldusasjas 3-13-266 koostatud kaebuse põhja (enamas jaos vaidlusalune kaebus kattub haldusasjas nr 3-13-266 kaebuses toodud põhjendustega). Arvestades asja lihtsust ja mahtu, menetlusstaadiumit, on põhjendatud vähendada arve nr 510 alusel kantud menetluskulusid 50% võrra. Arve nr 635 kohaselt nähtub arve juurde lisatud spetsifikatsioonist, et 20.05.2013 on kaebaja esitanud vastuväited maksuhalduri vastuväidetele, milliseks on arvestatud ajakulu 3h. Asja materjalidest ei nähtu, et vastustaja oleks esitanud vastuväiteid ning kaebaja oleks neile omapoolseid vastuväited esitanud. Asja materjalidest nähtub, et 11.04.2013 esitas kaebaja kaebuse koos esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlusega. Kohus on 12.04.2013 lahendanud kaebaja esialgse õiguskaitse küsimuse ilma vastustajalt seisukohta küsimata. 03.05.2013 on kohus peatanud menetluse. 30.10.2014 esitas kohus nõude, millisele vastustaja andis 31.10.2014 seisukoha (esitas taotluse). Kohus uuendas menetlust 03.11.2014 määrusega ning küsis kaebajalt seisukohta, millise kaebaja andis 12.11.2014. Muid menetlustoiminguid asja materjalidest ei nähtu. Seega leiab vastustaja, et arve nr 635 alusel antud kulunõue summas 374.51 eurot, ei ole tõendatud ega põhjendatud. Põhjendatud kulu on 30 eurot riigilõiv ja 07.05.2013 arve nr 510 järgi õigusabikulu (556.20 : 2 = 278.10 + käibemaks 55.62) 333.72 eurot ehk kokku kulu 363.72 eurot. 9. HKMS § 152 lg 1 punkti 4 kohaselt lõpetab kohus haldusasja menetluse muuhulgas juhul, kui vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming sooritatud. Vastustaja on kaevatava korralduse 30.10.2014 otsusega nr 12.2-3/014286-3 tunnistanud kehtetuks (tl 54). Kaebaja on haldusasja nr 3-13-780 menetluse lõpetamisega nõustunud. Seega lõpetab kohus käesoleva haldusasja menetluse HKMS § 152 lõike 1 punkti 4 alusel. 10. HKMS § 108 lõike 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 punkti 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Praegusel juhul puudub vaidlus selle üle, et vastustaja on kaevatava haldusakti tunnistanud kehtetuks kaebuse esitamisest tingituna. Menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid (HKMS § 109 lg 1). Kaebaja on esitanud menetluskulude 1068.24 euro vastustajalt väljamõistmise taotluse. Vastustaja ei pea menetluskulude suurust põhjendatuks ja palub kohtul rahuldada taotlus üksnes pooles osas. Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6). Kohtupraktikast tulenevalt tuleb kohtul põhjendada, miks ta leiab, et kantud menetluskulud ei ole taotletud ulatuses vajalikud ja põhjendatud (vt Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-62-11, p 7). 10.1 Kaevatav korraldus anti 02.04.2013. Kohus peatas asja nr 3-13-780 menetluse 03.05.2013. Seega saab praegusel juhul asjassepuutuvaks pidada õigusabiteenust, mis osutati ajavahemikul 02.04.2013 kuni 03.05.2013. Kaebaja on kohtule esitanud kaks osutatud õigusabiteenuse arvet. Üks arvetest (arve nr 510) hõlmab perioodi 01.04.2013–30.04.2013, teine arvetest (arve nr 635) hõlmab perioodi

3 01.05.2013–31.05.2013. Arve nr 635 juurde esitatud töö sisu spetsifikatsioonist nähtuvalt on arve nr 635 väljastatud õigusabiteenuse eest, mis osutati kaebajale 20.05.2013. Ajal, mil haldusasi oli peatatud, s.o 03.05.2013–03.11.2014, ei saanud kaebajal kohtuasjaga seotult õigusabiteenuse kulusid tekkida. Seetõttu ei puutu arve nr 635 haldusasjas nr 3-13-780 menetluskulude kujunemisel asjasse ning kohus peab arve nr 635 alusel kantud kulusid summas 374.51 eurot (koos käibemaksuga) praegusel juhul ebavajalikeks ja põhjendamatuteks. 10.2 Arvel nr 510 kajastatud perioodi ning arve juurde esitatud töö sisu spetsifikatsiooni peab kohus asjakohaseks. Arvel näidatud summa 674.11 eurot (koos käibemaksuga) loeb kohus kantuks, kuivõrd tehingu detaile kajastav Nordea Pank Eesti pangast võetud konto väljavõttest (tl 72) ilmneb, et tasutud on Advokaadibüroo Hansa Law Offices OÜ-le teiste arvete hulgas ka arve nr 510 eest, ning väljavõttest nähtuv summa (1519.25 eurot) katab arve nr 510 täies ulatuses. Õigusabiteenuse hulka ei loe kaebaja menetluskulude väljamõistmise taotluses bürookulusid ning on taotlenud arve nr 510 alusel mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja summa 667.44 eurot (koos käibemaksuga; tl 66). Kohus peab nimetatud summat asjakohaseks, vajalikuks ja põhjendatuks. Sealjuures ei oma tähtsust, et kaebaja ei ole taotluses põhjendanud õigusabikulude kandmise vajalikkust ja põhjendatust — sellist kohustust kaebajale HKMS §-st 109 ei tulene. Kohus on seisukohal, et kaebaja poolt mitmes sarnases asjas sama advokaadi kasutamine ja sarnaste kaebuste esitamine ei mõjuta praegusel juhul menetluskulude väljamõistmist (vt ka Riigikohtu lahendid asjades nr 3-3-1-55-05, p 8 ja 3-3-1-28-09, p 12). Samuti ei mõjuta menetluskulude väljamõistmist asjaolu, et kaebuses on rõhutud korralduse õigusvastasusele, mille osas kohus sisulist seisukohta võtta ei jõudnud. Eeldada ei saa, et kaebaja oleks pidanud oma õiguste kaitseks kaebuse esitamisel pidanud nägema ette, et vastustaja kaevatava haldusakti enne asja sisulist lahendamist kehtetuks tunnistab. Muid vastuväiteid vastustaja arve nr 510 alusel kantud menetluskulude väljamõistmisel kohtule ei esitanud ning kohus ka ei näe, miks arvel nr 510 kajastatud menetluskulusid kaebaja kasuks vastustajalt välja mõistma ei peaks. Arvestades korraldusest tingitud kaebaja õiguste riive intensiivsust oli kaebaja õiguste kaitseks tema poolt kvalifitseeritud õigusabiteenuse osutaja palkamine kohtu hinnangul põhjendatud. 10.3 Kaebaja on taotlenud mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja ka asjas tasutud riigilõiv summas 30 eurot. Maksekorraldusest nähtuvalt (tl 13) on riigilõiv tasutud kaebuse esitamiselt (15 eurot) ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamiselt (15 eurot). Kohus peab põhjendatuks tasutud riigilõivust menetluskuluna mõista kaebaja kasuks vastustajalt välja üksnes esialgse õiguskaitse taotluse esitamiselt tasutud 15 eurot, kuna esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõivu tagastamiseks puudub taotluse sisulise läbi vaatamise tõttu praegusel juhul alus (vt Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-9-11, p 10). Kaebuse esitamiselt tasutud riigilõivusumma 15 eurot tuleb kaebajale HKMS § 104 lg 5 punkti 4 järgi tagastada. 11. Kohus rahuldab kaebaja menetluskulude väljamõistmise taotluse osaliselt. Kaebaja kasuks kuulub vastustajalt väljamõistmisele kulu õigusabiteenusele summas 682.44 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Aili Maasik Kohtunik