2-14-58628/13 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Üllar Roostoja, Kai Kullerkupp Määruse tegemise aeg ja koht

28. november 2014.a, Tartu Tsiviilasja number 2-14-58628 Tsiviilasi Inge Riihimäki hagi Helery Kulasalu vastu võlgnevuse nõudes Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 16. oktoobri 2014 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Helery Kulasalu määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Määruskaebuse esitaja (kostja): Helery Kulasalu (isikukood: XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Rene Varul Vastustaja (hageja): Inge Riihimäki (isikukood: XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaadi vanemabi Martin Traat RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu 16. oktoobri 2014 määrus muutmata ja Helery Kulasalu määruskaebus rahuldamata. Edasikaebe kord Määrus ei ole edasikaevatav Riigikohtule (TsMS § 390 lg 1). ASJAOLUD JA MAAKOHTU LAHEND

1. Inge Riihimäki esitas 7. oktoobril 2014 Tartu Maakohtule hagi Helery Kulasalu vastu, paludes välja mõista võlgnevuse summas 87 487,49 eurot. Samuti esitas hageja taotluse hagi tagamiseks, milles palus seada kohtulik hüpoteek H. Kulasalule kuuluvale kinnistule. Hagi tagamise taotluse põhjenduse kohaselt (tl 5) soovib oma ainsat vara (s.o tema nimel olevat korterit asukohaga X-XX, XXX) võla tasumise vältimiseks müüa. Seda asjaolu kinnitavad nii väljavõte Facebook’ist, kus hageja otsib kiiresti maaklerit, kui ka korteri müügikuulutus. Seega on alust arvata, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha, kuna kostjal muud vara nõude rahuldamiseks hagejale teadaolevalt ei ole. Kostjale kuuluvale korterile kohtuliku hüpoteegi seadmine on olukorda arvestades proportsionaalne ja adekvaatne meede, tagamaks kohtuotsuse täitmist.

2. Tartu Maakohus rahuldas 16. oktoobri 2014 määrusega hagi tagamise avalduse ja määras seada

H. Kulasalule kuuluvale kinnistule (asukohaga X-XX, XXX) I. Riihimäki kasuks esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteek summas 86 487,49 eurot. Määruse põhjendustes märkis kohus, et hageja toodud põhjendustel on hüpoteegi seadmine põhjendatud. Hagi tagamata jätmine võib raskendada tulevikus kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha, sest hagi tagamata jätmisel ja hagi rahuldamisel võib tekkida olukord, kus kostjal puuduvad vahendid varaliste nõuete täitmiseks. Kohaldatav abinõu ei koorma kostjat rohkem, kui seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3. H. Kulasalu esitas Tartu Maakohtu 16. oktoobri 2014 määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada. Määruskaebuse esitaja põhjenduste kohaselt: 1) ei nähtu hagi tagamise määrusest asjaolusid või tõendeid, millest saaks järeldada, et määruskaebuse esitaja oleks pannud toime tegusid, mida saaks hinnata pahauskse käitumisena või annaks aluse arvata, et määruskaebuse esitaja muudaks tulevase kohtuotsuse täitmise võimatuks. Samuti ei ilmne hagi tagamise määrusest asjaolusid, mis annaks aluse järeldada ohtu, et määruskaebuse esitaja oleks hakanud valmistuma võimalikuks negatiivseks kohtulahendiks ja muutma ennast varatuks. Kohtumäärust ei ole seega seaduse nõuete kohaselt piisavalt põhjendatud ja määrus on juba sellest tulenevalt ebaõige; 2) ei ole hagi tagamise määruses anaüüsitud hageja nõude eduväljavaateid. Kostja seisukohalt on hageja nõuded ilmselt mõistetamatud. Mingeid laenulepinguid ei ole kostja oma emaga peresiseselt sõlminud, ka on sellised võimalikud laenuvõi alusetu rikastumise nõuded aastast 2006 ja ka 2010 praeguseks aegunud.

4. Hageja oma vastuses määruskaebusele on seisukohal, et määruskaebuse esitaja seisukohad ei ole tõsiseltvõetavad. Kostja käitumisest on tõendatult ilmnenud soov oma vara võõrandada, mistõttu on hagi tagamine vältimatult vajalik. Hagis on selgelt kirjas, et kostja on võõrandanud hageja teadmata korteri asukohaga Y-YY, YYY, mille ostuks hageja kostjale raha andis ning tasus pangalaenu ja intresse. Samuti on kostja pannud müüki oma praeguseks elukohaks oleva Tartus asuva korteri. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna alust määruse tühistamiseks. H. Kulasalu määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata.

6. Rahalise nõudega hagi tagamisel tuleb hinnata, kas see on tõenäoliselt vajalik kohtulahendi täitmise tagamiseks (TsMS § 377 lg 1), kas arvestatakse hagi hinda (TsMS § 378 lg 4 teine lause) ja kas kostja huvisid hagi tagamisega ebaproportsionaalselt ei kahjustata (TsMS § 378 lg 4 esimene lause). Ringkonnakohus on seisukohal, et antud juhul on hagi tagamise eeldused täidetud. Hagi tagamise avalduses esile toodud asjaolud ja põhjendused annavad piisavalt alust asuda seisukohale, et hagi tagamata jätmisel võib kohtuotsuse täitmine olla raskendatud.

7. Riigikohus on oma lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-135-12 p-s 12 selgitanud, et hagi tagamise menetlus ei koguta ega hinnata tõendeid. Küll on üldjuhul võimalik hinnata hagi lubatavust, sh küsimust, kas hageja väidete õigsuse korral oleks tema hagil üldse edulootust. Ringkonnakohus on seisukohal, et laenulepingu olemasolu ja/või tõendatuse üle ei saa otsustada hagi tagamise otsustamise käigus. Asjaolu, et hageja ja kostja vaheline laenusuhe ei ole käesolevas menetlusstaadiumis tõendatud, ei võimalda asuda seisukohale, et hagil ei oleks üldse edulootust. Täiendavate tõendite esitamine on võimalik menetluse käigus mh maakohtu poolse selgitamiskohustuse täitmise tulemusena. Seni on hageja taotlenud tunnistaja ülekuulamist. Lisaks võib eelmenetluse käigus täpsustuda ka hageja nõude õiguslik kvalifikatsioon, mis TsMS § 436 lg

7 ja § 438 lg 1 kohaselt on kohtu ülesanne ega sõltu poolte õiguslikest väidetest. Samuti ei saa hagi tagamise avalduse lahendamisel arvestada kostja muid sisulisi vastuväiteid hagile ega lahendada hagi võimaliku aegumise küsimust.

8. Ühtlasi ei ole kohtulik hüpoteegi seadmine kostjale ülemäära koormav. Arvestades nõude suurust, on kohtuliku hüpoteegi seadmine mõistlik. Riigikohus on korduvalt väljendanud seisukohta, et rahalise nõude täitmise tagamiseks piisab kohtuliku hüpoteegi seadmisest nõudesumma ulatuses (RKTKo 3-2-1-73-12 p 10, 3-2-1-48-04 p 11).

9. Eeltoodust tulenevalt ei ole ringkonnakohtu hinnangul määruskaebus põhjendatud ning maakohtu määrus tuleb jätta muutmata.

10. Määruskaebuse menetlemise kulud jaotatakse maakohtu poolt asjas sisulise lahendi tegemisel.

Üllar Roostoja Viivi Tomson Kai Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/