2-14-16076/11 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

KOHTUOTSUS

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemine

28. novembril 2014.a Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja

(Kentmanni tn 13, Tallinn) kantseleis

Tsiviilasja number

2-14-16076

Tsiviilasi

XXXja XXXhagi XXXvastu elatise suurendamiseks

Hagihind

Hageja I 1255,50 eurot

Hageja II 1840,50 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja I: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX)

Hageja II: XXX(isikukood XXXX, elukoht XXX),

Hagejate seaduslik esindaja XXX ja lepinguline esindaja advokaat

Helen Tomberg

Kostja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX; e-post XXX)

Menetluse liik

Kohtuistung 20. oktoober 2014

Resolutsioon

1. XXX ja XXX hagi XXX vastu elatise suurendamiseks

rahuldada osaliselt.

2. Muuta Harju Maakohtu 16.08.2012 otsusega tsiviilasjas 2-12-

24964 väljamõistetud elatise suurust ja mõista välja XXX

alates 14.04.2014 XXX kasuks igakuine elatis Eesti Vabariigi

Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära pooles

ulatuses, mis alates 01.01.2014 on 177,50 eurot (ükssada

seitsekümmend seitse eurot ja 50 senti), kuni XXX täisealiseks

saamiseni ning juhul kui XXX jätkab täisealiseks saanuna

põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis

või kutseõppeasutuses, siis hariduse omandamise ajaks, kuid

mitte kauem kui 21- aastaseks saamiseni.

3. Muuta Harju Maakohtu 16.08.2012 otsusega tsiviilasjas 2-12-

24964 väljamõistetud elatise suurust ja mõista välja XXX

alates 14.04.2014 XXX kasuks igakuine elatis 203 (kakssada

kolm) eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse

kehtivast kuupalga alammäärast kuni XXX täisealiseks

saamiseni ning juhul kui XXX jätkab täisealiseks saanuna

põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis

või kutseõppeasutuses, siis hariduse omandamise ajaks, kuid

mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.

4. Elatis tuleb maksta XXX kontole nr XXXXXXXXXXXX iga

jooksva kuu 5-daks kuupäevaks.

5. Välja

mõista

XXX

riigilõiv

194,50

eurot

(ükssada

üheksakümmend neli eurot ja 50 senti) Eesti Vabariigi kasuks.

Riigilõiv tuleb tasuda otsusele lisatud makseinfo lehel olevale

arvelduskontole ja tasumisel märkida viitenumber.

Menetluskulude jaotus

Jätta XXX menetluskulud 62% ulatuses XXX kanda ja 38%

ulatuses XXX kanda ning jätta XXX menetluskulud 58% XXX

kanda ja 42% XXX kanda.

Edasikaebamise kord ja

tähtaeg

Kohtuotsusele ei saa esitada apellatsioonkaebust, väljaarvatud

TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel

Hagi aluseks olevad asjaolud ja nõue

1. Hagiavalduse kohaselt on kostja hagejate isa. Vanemate kooselu lõppes 2011 juuli kuus. Harju

Maakohtu 19.01.2012 tagaseljaotsusega mõisteti kostjalt alates 01.11.2011 kuni hagejate

täisealiseks saamiseni igakuine elatis kummagi hageja kasuks 139 eurot kuus ja Harju Maakohtu

16.08.2012 tagaseljaotsusega tsiviilasjas 2-12-24964 mõisteti kostjalt välja elatis kummagi lapse

kasuks 145 eurot kuus. Hagiavalduse kohaselt on laste vajadused eelmise otsuse tegemise ajast

oluliselt kasvanud ning kostja ei nõustu vabatahtlikult rohkem elatist maksma.

Hagiavalduse ja 08.10.2014 hagi muudatuse kohaselt on hageja I vajadused kokku 569.02 eurot ja

hageja II vajadused 698.95 eurot. Kostja ülalpidamiskohustuse ulatus on pool sellest, seega

vastavalt 284.50 eurot ja 349.50 eurot. Praegusesse elatise alammäära suhestuvad need kohustused

koefitsiendiga vastavalt 1,60 ja 1,97.

2. Hagejad paluvad elatise väljamõistmist summas, mis vastab elatise seadusjärgse alammäära ja

koefitsiendi korrutisele alljärgnevalt:

1) muuta Harju Maakohtu 16.08.2012.a. otsuses tsiviilasjas asjas nr.2-12-24964 kostjalt

väljamõistetud elatise suurust ja mõista kostjalt välja hageja I kasuks alates 14.04.2014.a. kuni

tema täisealiseks saamiseni või juhul, kui laps jätkab täisealiseks saanuna õpinguid põhi- või

keskhariduse omandamisel põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, siis lapse 21-

aastaseks saamiseni, igakuine elatis summas, mis vastab elatise seadusjärgse alammäära ja

koefitsiendi 1,60 korrutisele,

2) muuta Harju Maakohtu 16.08.2012.a. otsuses tsiviilasjas asjas nr.2-12-24964 kostjalt

väljamõistetud elatise suurust ja mõista kostjalt välja hageja II kasuks alates 14.04.2014.a. kuni

tema täisealiseks saamiseni või juhul, kui laps jätkab täisealiseks saanuna õpinguid põhi- või

keskhariduse omandamisel põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, siis lapse 21-

aastaseks saamiseni, igakuine elatis summas, mis vastab elatise seadusjärgse alammäära ja

koefitsiendi 1,97 korrutisele,

3) määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord, mille kohaselt on kostja on kohustatud

väljamõistetud mõlema elatise kohustuse kandma XXX kontole nr.XXXXXXXXXXXX iga

jooksva kuu 5-daks kuupäevaks ning kohtuotsuse täitmisega viivitamisel on Juri Kalininil kohustus

tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud suuruses.

Kostja vastuväited

3. Kostja tunnistab hagi osaliselt ning on nõus elatise väljamõistmisega seadusega ettenähtud

alammääras, so 177,50 eurot kuus ühele lapsele (kokku 355 eurot) kuni hagejate täisealiseks

saamiseni. Kostja sissetulekud, 350 eurot kuus, ei võimalda tasuda elatist hagiavalduses nõutud

summas. Kostja saab miinimumpalka, kostja abikaasa on töötu ja kostja kommunaalarveid maksab

kostja ema. Kostja on seisukohal, et hagiavalduses märgitud kulud noorema lapse eest on ülemäära

suured. Kostja on elatist maksnud kohtutäituri kaudu.

Kostja esitas vastuväite, et hageja seaduslik esindaja sõidab iga päev tööle teed pidi, kuhu jääb

lasteaed ja XXX tänava korteri arved ei puutu asjasse, kuna kostjale teadaolevalt on vastaspoolel

Vormsi tänaval korter ning ta teab, et nad elavad seal. Kostja ei nõustu koefitsiendiga.

Kohtuotsuse põhjendused

4. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps ja laps, kes täisealiseks

saanuna

jätkab

põhi-

või

keskhariduse

omandamist

põhikoolis,

gümnaasiumis

või

kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21 aastaseks saamiseni, on õigustatud saama oma

vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise

maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.

PKS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku

vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse

õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja

kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise

kulutusi.

PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi

Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 28.11.2013.a määruse „Töötasu

alammäära kehtestamine“ nr 166 alusel on alates 01.01.2014 töötasu alammääraks täistööajaga

töötamise korral kuus 355 eurot, millest pool on 177,50 eurot.

Tulenevalt PKS §-st 210 lg 1 laieneb käesolev seadus kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis

on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks, kui ei ole ette nähtud teisiti.

5. Kohtule esitatud sünnitunnistustest nähtub, et hagejate isaks on kostja, et hageja I on sündinud

28.04.2004 ning hageja II on sündinud 01.09.2009.

Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 497 sätestab, et kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud

muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses. TsMS § 459 lg 1

alusel on poolel õigus pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed

või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, nõuda uues hagis maksete suuruse ja

tähtaegade muutmist otsuses, kui esinevad järgmised asjaolud: 1) oluliselt on muutunud maksete

suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel tehti nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi

esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks

võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada.

6. Harju Maakohtu 16.08.2012 otsusega tsiviilasjas 2-12-24964 on tõendatud, et hageja I

ülalpidamiseks mõisteti kostjalt välja elatis 145 eurot kuus alates 01.01.2012 kuni hageja I

täisealiseks saamiseni 01.09.2027. Harju Maakohtu 16.08.2012 otsusega tsiviilasjas 2-12-24964 on

tõendatud, et hageja II ülalpidamiseks mõisteti kostjalt välja elatis 145 eurot kuus alates

01.01.2012 kuni hageja II täisealiseks saamiseni 01.09.2027. Nimetatud otsuse alusel on hagejate

kasuks välja mõistetud miinimumelatis. Käesolevaks ajaks on muutunud Vabariigi Valitsuse

määrusega kehtestatud töötasu alammäär, mis on 355 eurot kuus ja millest pool on 177,50 eurot.

Seega on oluliselt muutunud PKS § 101 lg 1 sätestatud elatise miinimummäär, mis on aluseks

TsMS § 459 lg 1 ja TsMS § 497 kohaldamisel ja elatise suuruse muutmisel.

7. Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt kulub hageja I ülalpidamiseks 569,02 eurot, mis

sisaldab toidukulusid 100 eurot, kulutusi riietele ja jalanõudele 84 eurot, eluasemekulusid 89,38

eurot, transpordikulusid 15 eurot, kulusid hügieenitarvetele 10 eurot, koolitarvetele 5 eurot,

raamatutele jm arendavatele trükistele ning mänguasjadele 15 eurot, üritustele (teater, kino jms) 20

eurot, taskurahale ja kaaslaste sünnipäevadele 35 eurot, lapse enda sünnipäevale 8,75 eurot,

tervishoiukuludele 7 eurot, mööblile jms (voodi, tekk, padi, arvuti, koolilaud, tool) 18,65 eurot,

huviringidele (keelte kool, teater, taekwondo treening) 105,17 eurot, suvelaagrile 22,50 eurot,

mobiilile, internetile ja tahvelarvutile 33,57 eurot.

8. Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt kulub hageja II ülalpidamiseks 698,95 eurot, mis

sisaldab toidukulusid 100 eurot, kulutusi riietele ja jalanõudele 65 eurot, eluasemekulusid 89,38

eurot, transpordikulusid 15 eurot, kulutusi hügieenile 10 eurot, koolitarvetele 5 eurot,

mänguasjadele, raamatutele 15 eurot, üritustele (teater, kino jms) 20 eurot, taskurahale ja kaaslaste

sünnipäevadele 35 eurot, lapse enda sünnipäevale 8,75 eurot, tervishoiukuludele 7 eurot, mööblile

jms (voodi, tekk, padi, arvuti, koolilaud, tool) 18,65 eurot, lasteaiale 182 eurot, logopeedile,

psühholoogile 99 eurot, huviringidele (taekwondo treening) 29,17 eurot.

9. Toidukulude tõendamiseks esitati kohtule hageja II ühe nädala menüü ja Prisma Peremarketi

Selveri, Rimi, Saku Läte OÜ kviitungid perioodi 23.09.2014-04.10.2014 eest. Kohus ei arvesta

toidukulude hulka Saku Läte OÜ arvet summas 9,72 eurot vee eest, kuna kraanist tulev vesi on

joogikõlbulik, mistõttu eraldi vee tellimine ei ole põhjendatud. Samuti ei arvesta kohus toidupoest

ostetud tööstuskaupu (žileti varuterad, suuvesi, šampoon, võimlemissussid, naiste sokid jms)

toidukulu hulka. Hagejad on kviitungitega tõendanud, et kulutused toidule 1 inimese kohta kuus on

keskmiselt 100 eurot.

10. Riietele ja jalanõudele tehtud kulutuste tõendamiseks on hageja I esitanud arveid ja kviitungeid

perioodist 2013 märtsist kuni 2014 oktoobrini (k.a) summas 1158,42 eurot, mis teeb keskmiselt

ühes kuus 58 eurot (1158,42/20 kuuga). Hageja II on esitanud riietele ja jalanõudele tehtud kulude

tõendamiseks arveid ja kviitungeid 2013 veebruarist kuni 2014 oktoobrini (k.a) summas 1281,28

eurot, mis teeb keskmiselt ühes kuus 61 eurot (1281,28/21 kuuga).

11. Hagiavalduse kohaselt on mõlema hageja eluasemekulud ühes kuus 89,38 eurot.

Eluasemekulude tõendamiseks on esitatud korteriomandi XXX Tallinn laenumaksed,

kommunaalteenuste arved ja elektrikulu arved. Kostja esitas vastuväite, et XXX tänava korteri

arved ei puutu asjasse, kuna kostjale teadaolevalt on vastaspoolel Vormsi tänaval korter ning nad

elavad seal. Kostja ei ole oma väite kinnituseks ühtegi tõendit esitanud. Hagejad on hagiavalduses

märkinud elukohaks XXX Tallinn ning ka 24.09.2014 kohtuistungil kinnitanud, et nad elavad

nimetatud aadressil neljakesi (hagejad, ema ja abikaasa). Kostja väide on paljasõnaline ja

tõendamata, mistõttu kohus arvestab korteriomandi XXX Tallinn seotud eluasemekulusid.

Arvelduskonto väljavõttega on tõendatud igakuised laenumaksed 178.50 eurot, korteriühistu XXX

8 arvetega on tõendatud igakuine keskmine kommunaalteenuste kulu summas 144.24 eurot ja Eesti

Energia arvetega on tõendatud igakuine keskmine elektri kulu summas 34,77 eurot. Kõik

eluasemekulud kokku on 357,51 eurot kuus (178.50+144.24+34,77). Arvestades, et korteris elab 4

inimest on kummalegi lapsele kuuluv osa kõikidest eluasemekuludest 89,38 eurot.

12. Kulud laste transpordile summas 15 eurot on tõendamata. Asjaolust, et ema kasutuses on auto,

ei tulene automaatselt, et ka kütusekulu kannab ema, mistõttu ei ole kütusekulu põhjendatud.

13. Kuigi hagejad ei ole tõendanud kulutusi hügieeni- ja pesemistarvetele, peab kohus kulutusi

isiklikule hügieenile ja hooldusele vajalikeks ja põhjendatuteks ning arvestades jaekaupade

üldteadaolevaid hindasid peab mõistlikuks 10 eurot kuus.

14. Hagiavalduse kohaselt on õppetarvete kulu ühes kuus 5 eurot. Selle kinnituseks on esitatud

Prisma Peremarketi, Abakhani, Rahva Raamatu, Hammond OÜ jms kviitungid. Kohus peab

õppevahendite kulu 5 eurot ühes kuus põhjendatuks ja vajalikuks. Hagiavalduse kohaselt kulub

trükistele ja mänguasjadele 15 eurot kuus, mis on põhjendatud ja vajalik laste arenguks. Kulud on

tõendatud XS Mänguasjade, Sipsik, Juku Mänguasjakeskus kviitungitega.

15. Hagiavalduses on märgitud, et ürituste peale kulub mõlema lapse kohta 20 eurot kuus. Kohtule

on esitatud kviitungeid kokku summas 108,36 eurot. Kohus ei arvesta ürituste kulude hulka

17.09.2013 Juku Tähesaju kviitungit (ostetud on mänguasi), 22.10.2013 Tähesaju City kviitungit

(ostetud on mänguasi), Piletilevi 12.01.2013 teatripileteid, kuna lisatud kviitungist pole võimalik

aru saada, millisele kontserdile või etendusele on pilet ostetud ning mitu piletit ost sisaldas,

Playlandi Tähesaju sünnipäevamakset, kuna sünnipäeva kulud on hagis märgitud eraldi

kulukirjena. Arvestades esitatud tõendeid ja asjaolu, et viimane tõend pärineb 13.01.2014, on kohtu

hinnangul põhjendatud igakuine ürituste kulu 5 eurot ulatuses mõlema lapse kohta.

16. Hagis märgitult kulub kummalegi lapsele taskuraha 15 eurot kuus, millele lisandub sõprade

sünnipäevakulud 20 eurot kuus ja lapse enda sünnipäev 8,75 eurot kuus. Hageja II on

eelkooliealine laps, mistõttu ei ole usutav ega põhjendatud, et ta omab taskuraha 15 eurot kuus.

Eelkooliealised lapsed tavapäraselt ei teosta iseseisvalt oatutehinguid ning neil puudub selleks ka

vajadus. Hageja I on koolilaps ja taskuraha 15 eurot on põhjendatud ja mõistlik kulu. Sõprade

sünnipäeva kulu ühe lapse kohta 10 eurot on kohtu hinnangul mõistlik. Sünnipäeva pidamine

mängutubades on ca 100 eurot ühe korra kohta, seega on põhjendatud lapse enda sünnipäeva kulu

8,75 eurot kuus.

17. Hagiavalduse kohaselt on kulutused tervishoiule keskmiselt kuus 7 eurot, mis on tõendatud

Lasnamäe Centrum apteegi, Magdaleena apteegi, Tõnismäe apteegi jt apteekide kviitungitega.

18. Hagiavaldusest nähtub, et hagejad vajavad voodit, tekki, patja, koolilauda, -tooli ja arvutit.

Lisatud on väljatrükid Dormeo ja Klick Eesti AS lehelt ning turvatooli ja 2 töötooli kviitungid.

Kuivõrd hageja II on hetkel eelkooliealine, siis ei ole usutav ega põhjendatud, et talle osteti 31,90

eurot või 64,90 eurot maksev töötool. Kohus möönab, et nii mööbel kui voodipesu on vajalikud,

kuid neid saab osta ka soodsamalt kui lisatud tõenditest nähtub, mistõttu peab kohus põhjendatud

kuluks 10 eurot kuus.

19. Hageja II igakuine lasteaia tasu on 182 eurot, mis on tõendatud MTÜ XXX arvetega.

Logopeedi ja psühholoogi külastused on tõendatud MTÜ XXX arvetega. Arvetest nähtub, et

hageja II käis logopeedi vastuvõtul 11 kuu jooksul 63 korral, mis teeb keskmiselt kuus 6 korda ja

psühholoogi vastuvõtul 6 kuu jooksul 8 korda, mis teeb kuus keskmiselt 2 korda. Seega peab kohus

põhjendatud logopeedi ja psühholoogi kuluks 56 eurot (6*6 eurot+2*10 eurot) ühes kuus. Hageja II

huviringi (taekwon-do treening) kulu 29.17 eurot on tõendatud XXX kirjaga.

20. Hageja I huviringide, laagritasu, mobiili, interneti ja tahvelarvuti kulusid ühes kuus kokku

summas 161,24 eurot tõendavad hagiavaldusele lisatud pangakonto väljavõtted, arved,

maksekorraldused.

21. Kohus on seisukohal, et hageja I ühe kuu kulutused, mis on tõendatud või kohtu poolt peetud

mõistlikuks ja vajalikuks, on järgmised: toidule 100 eurot, riietele ja jalanõudele 58 eurot,

eluasemele 89,38 eurot, hügieenitarvetele 10 eurot, koolitarvetele 5 eurot, trükistele ja

mänguasjadele 15 eurot, üritustele 5 eurot, taskuraha ja kaaslaste sünnipäevadele 35 eurot, lapse

enda sünnipäevale 8,75 eurot, tervishoiule 7 eurot, muud kulud (voodi, tekid, padjad, arvuti,

koolilaud ja tool) 10 eurot, huviringidele ja sidele 161,24 eurot, kokku 504,37 eurot.

22. Kohus on seisukohal, et hageja II ühe kuu kulutused, mis on tõendatud või kohtu poolt peetud

mõistlikuks ja vajalikuks, on järgmised: toidule 100 eurot, riietele ja jalanõudele 61 eurot,

eluasemele 89,38 eurot, hügieenitarvetele 10 eurot, koolitarvetele 5 eurot, trükistele ja

mänguasjadele 15 eurot, üritustele 5 eurot, sünnipäevadele 20 eurot, lapse enda sünnipäevale 8,75

eurot, tervishoiule 7 eurot, muud kulud (voodi, tekid, padjad, arvuti, koolilaud ja tool) 10 eurot,

lasteaiakulud ja huviring 267,17 eurot, kokku 598,30 eurot.

23. Kui jagada kulutused mõlema vanema vahel võrdselt, siis tuleks kummalgi vanemal kanda

hageja I kulutusi 252,19 (504,37 /2) eurot kuus ja hageja II kulutusi 299,15 (598,30/2) eurot kuus.

24. Hageja I taotleb täpsustuse kohaselt elatise väljamõistmist summas, mis vastab elatise

seadusjärgse alammäära ja koefitsiendi 1,60 korrutisele ja hageja II summas, mis vastab elatise

seadusjärgse alammäära ja koefitsiendi 1,97 korrutisele. Kohus leiab, et kuna koefitsiendi

arvutamisel on lähtutud hagejate praegustest vajadustest, siis ei saa eeldada, et kulude koosseis

säilib muutumatuna hagejate täisealiseks saamiseni. Arvestades asjaolu, et hagejate kulude

koosseisus moodustavad märkimisväärse osa huviringide ja lasteaiaga seotud kulud, mis tulevikus

võivad muutuda või langevad üldse ära, siis ei pea kohus elatise väljamõistmist koos koefitsiendi

rakendamisega põhjendatuks. Kui hagejate vajadused oluliselt muutuvad, siis saavad nad uuesti

esitada hagi elatise suuruse muutmiseks.

25. PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena.

Iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise

seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Selle

sätte kohaselt peavad vanemad võrdväärse sissetuleku ja varalise seisundi korral andma lastele

võrdsetes osades ülalpidamist, vanemate erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral osaleb aga

kumbki vanem lapse ülalpidamises vastavalt vanemate sissetulekute ja varalise seisundi

proportsioonile. Seega peavad vanemad eelduslikult pidama last ülal võrdsetes osades, kuid

erineva varalise seisundi korral võib vanemate ülalpidamisekohustuse ulatus olla erinev.

26. Kostja on nõus maksma elatist miinimummääras. Kostja esitas vastuväite, et tema sissetulekud

ei võimalda tasuda elatist hagiavalduses nõutud summas. Kostja töötab firmas XXX OÜ

netopalgaga 350 eurot. Kostja pangakonto on arestitud kohtutäituri poolt, mille tõenduseks on

esitatud kostja pangakonto väljavõte, sissetuleku (töötasu) arestimise aktid hagejate kasuks ja

tööandja XXX OÜ kontoväljavõte. Kostja eluaseme kommunaalteenuste eest maksab tema ema,

mille tõendamiseks on esitatud kostja ema konto väljavõte ning tema abikaasa on töötu, mille

tõendamiseks on esitatud Töötukassa tõend. Hagejad esitasid kohtule kohtutäituri tõendid, millest

nähtub, et 2014 oktoobri seisuga on kostja elatise võlgnevus hageja I osas 1504,61 eurot ja hageja

II osas 1266,90 eurot, kokku 2771,51 eurot. Kinnistusregistri e-päringust nähtub, et kostjal puudub

kinnisvara.

27. Hagejate ema on esitanud oma sissetuleku tõendamiseks tööandja tõendi, millest nähtub, et

hagejate ema keskmine brutosissetulek on 840 eurot kuus (netosissetulek 667 eurot kuus arvestades

maksuvaba miinimumi, töötuskindlustusmakset ja kogumispensioni). Kinnisturegistri e-päringu

andmetel kuulub hagejate emale korteriomand Tallinnas XXX .

28. Kostja ei ole kohtule esitanud muud tõendit oma sissetulekute kohta, kui tööandja XXX OÜ

pangakonto väljavõtte. Hagejad ei ole tõendanud, et kostja saaks 350-st eurost suuremat töötasu.

Kohus on seisukohal, et elatise väljamõistmisel ei tohi panna kostjat olukorda, kus tal endal

elatusvahendeid ei jää, mistõttu kohus tuvastab kostja ülalpidamiskohustuse ulatuse. Kuna hagejate

emale kuuluvat korteriomandit kasutatakse eluasemena, siis kohus välistab selle ja võtab

proportsiooni arvestamisel aluseks vanemate keskmise netosissetuleku. Kostja sissetulek

moodustab 34% mõlema vanema sissetulekust [350 *100%/(667+350)]. Võttes aluseks laste

vajadused ja kostja sissetuleku on kostja ülalpidamise ulatus hageja I osas 171 eurot

(504*34%/100%) ja hageja II osas 203 eurot (598*34%/100%).

29. Arvestades asjaolu, et vanemal on kohustus last ülal pidada seaduses sätestatud

miinimummääras ja ka seda, et kostja võimalused last ülal pidada on väiksemad kui hagejate emal,

siis kuulub hageja I kasuks väljamõistmisele igakuise elatise Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud

kuupalga alammäära pooles ulatuses ja hageja II kasuks summas 203 eurot, kuid mitte vähem

Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära pooles ulatuses. Elatis mõistetakse välja

kuni hagejate täisealiseks saamiseni või kui nad jätkavad täisealiseks saanuna põhi- või

keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, siis nende õpingute

lõppemiseni, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.

30. TsMS § 459 lg 2 kohaselt võib kohtuotsust muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud

juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Seega kuulub elatis

kostjalt väljamõistmisele alates hagi esitamisest, so 14.04.2014.

31. TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse

täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata

või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Hagejad esitasid taotluse, et kostja

kannaks elatise hagejate ema pangakontole iga jooksva kuu 5-ndaks kuupäevaks ja kohtuotsuse

täitmisega viivitamisel on kostja kohustatud tasuma viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud suuruses.

TsMS § 445 lg 1 tuleneb, et otsuse täitmist saab tagada mõne hagi tagamise abinõuga. Hagi

tagamise abinõud on toodud TsMS § 378 lg-s 1 ja viivist selles nimetatud ei ole. Kohus jätab

hagejate taotluse kohtuotsuse täitmisega viivitamisel kohustada kostjat maksma viivist

rahuldamata, kuna viivis ei ole hagi tagamise abinõu. Kohus rahuldab hagejate taotluse määrata

kindlaks elatise maksmise kuupäev ja pangakonto number.

32. TsMS § 190 lg 3 kohaselt menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida

hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja

riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi

menetluskulude kandmisel. Hageja I sai menetlusabi riigilõivu tasumisel 150 eurot ja hageja II sai

menetlusabi riigilõivu tasumisel 175 eurot. Vastavalt menetluskulude proportsioonile, tuleb kostjalt

riigi kasuks välja mõista riigilõivu kokku 194,50 eurot, hageja I osas 93 (150*62%/100%) eurot ja

hageja II osas 101,50 (175*58%/100%) eurot.

Menetluskulude jaotus

33. Hagi osalise rahuldamise tõttu tuleb menetluskulud juhindudes TsMS § 163 lg-st 1 jätta hageja

I osas 62% ulatuses kostja kanda ja 38 % ulatuses hageja I kanda ning hageja II osas jätta 58%

kostja kanda ja 42 % ulatuses hageja II kanda.

34. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult

menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva

jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda

menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis.

Vastavalt TsMS § 174 lg 3 esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud

esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud

kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega;

lõike 5 kohaselt võib kohus menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude

täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu

nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama; lõike 6 kohaselt peab avaldaja

menetluskuludelt

arvestatava

käibemaksu

hüvitamiseks

kinnitama,

et

ta

ei

ole

käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada;

lõike 7 kohaselt ei või menetlusosaline menetluskulude kindlaksmääramise menetluse väliselt ega

seal määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise

vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil.

/allkirjastatud digitaalallkirjaga/

Kohtunik