3-14-52463/5 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

1

TARTU HALDUSKOHUS Tartu Kohtumaja KOHTUMÄÄRUS k a e b u s e t a g a s t a m i s e k o h t a

Kohtuasja number 3-14-52463 Määruse kuupäev 28.11.2014 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi A.S. kaebus seonduvalt maa erastamise toimingutega Asja läbivaatamise kuupäev 28.11.2014 kirjalik menetlus Resolutsioon 1. Tagastada A.S. kaebus haldusasjas nr 3-14-52463; 2. Määrus saata kaebuse esitajale; 3. Kaebus koos lisadega tagastada pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.

Asjaolud ja menetluse käik

1. 16.10.2014 saabus Tartu Halduskohtusse A.S. „Avaldusena“ pealkirjastatud kaebus. Kaebuse kohaselt on A. S. oma vanaisa A.H. pärija, kellele kuulus maa Orajõe külas Põlva vallas. See maa, kus on peal ühepereelamu on erastatud ja mets on puhtaks tehtud. Kaebajale arhiividest andmeid ei väljastata ja ta tahab, et neid kohtu kaudu nõutaks. Ta leiab, et ei vasta tõele, et arhiivides andmed puuduvad. Samuti viitab kaebaja Raadil asuvale lennuvälja alusele maale, mida müüs Tartu Linnavalitsus, kuid mis kuulus kaebaja isale ja tema vennale. Kaebaja soovis, et arhiivist nõutaks välja maa ostu-müügileping.

Tartu Halduskohtu 10.11.2014 määrusega jäeti A. S. kaebus selles esinevate puuduste tõttu käiguta. Kaebajale selgitati määruses, milliseid nõudeid on võimalik halduskohtule esitada ja kaebajal paluti kohtule teatada, millise nõudega ta kohtu poole pöördub. Kaebaja pidi ka selgitama, millise konkreetse haldusorgani vastu on tema kaebus esitatud ja millist konkreetset haldusakti või toimingut ta vaidlustab. Kaebaja pidi välja tooma oma kaebuse eesmärgi. Vastavalt valitud nõudeliigile pidi kaebaja tasuma kaebuselt riigilõivu. Kohus palus kaebajal täpsustada ka asja läbivaatamise vormi. A.S. anti

2 kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks aega kuni 25.11.2014. Kaebaja sai 10.11.2014 määruse kätte 13.11.2014.

2. 18.11.2014 saabus halduskohtusse kaebaja vastus kohtumäärusele. Vastuses palub A. S. tühistada Põlva valla tegevuse seoses tema vanaisale kuulunud maaga Põlva vallas Orajõe külas. Kaebaja leiab, et see maa ei kuulunud erastamisele ja palub kohustada Põlva Vallavalitsust tegema vastavad toimingud, s.o mõõta maa ning hüvitama kahju summas 95 000 eurot. Samuti soovib kaebaja kompensatsiooni seoses Raadi lennuväljaaluse maaga ja soovib, et arhiivist nõutaks dokumente. A. S. lisab, et soovib asja arutamist kirjalikus menetluses.

Kohtu seisukoht

2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kaebuse saanud alluvusjärgne kohus kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus on seisukohal, et A. S. kaebus kuulub tagastamisele alljärgneval põhjusel.

HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud.

A. S. kaebusest ja selle täiendusest nähtub, et kaebaja pöördub kohtusse seoses maa erastamistoimingutega Põlva vallas ja seoses sellega, et ta leiab, et Raadi lennuvälja alune maa kuulus tema isale ja vennale. Kohus tuvastas, et kaebaja on ka varasemalt sarnastel asjaoludel pöördunud halduskohtu poole.

Kaebajale võimaldati 2006. aastal riigi õigusabi (haldusasi nr 3-06-239) selleks, et tal oleks võimalik pöörduda halduskohtusse seoses Põlva vallas väidetavalt tema vanaisale kuulunud õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise või kompenseerimisega. Tartu Halduskohus tuvastas 03.08.2006 otsuses haldusasjas nr 3-06-463, et ei ole tõendatud, et kaebaja oleks esitanud Vabariigi Valitsuse 05.02.1993 määruse nr 36 „Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise kord“ punkt 10 kohaselt tähtaegselt õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise avalduse, mille alusel alustatakse õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise menetlust. Samuti tuvastas kohus, et A.S. ei ole ka ORAS § 7 järgne omandireformi õigustatud subjekt, kuna vaidlusaluse maa omanikuks ei olnud A. S. vanaisa, nagu väidab kaebaja, vaid 1940. a seisuga hoopis A-M. ja I. H., kelledel pärijad puudusid. Eeltoodu tõttu jättis kohus A. S. kaebuse Põlva Vallavalitsuse tegevusele kohustamiseks, menetluse teostamiseks ja haldusakti väljaandmiseks rahuldamata.

Kaebaja on samadel asjaoludel 2012. a taas pöördunud halduskohtusse riigi õigusabi saamiseks (haldusasi nr 3-12-2172), viidates sel korral ka Raadil tema isale ja vennale kuulunud maatükile, mille eest soovib kompensatsiooni. Kaebaja riigi õigusabi taotlus jäeti rahuldamata, kuna kohus leidis, et tema subjektiivseid õigusi ei ole rikutud ja seetõttu on A. S. võimalus oma õiguste kaitseks asjaoludest tulenevalt ilmselt vähene. Riigi õigusabi taotlusest nähtus, et A. S. soovis hüvitist Põlva vallas Orajõe külas asuva kinnistu nr 39 ja Tartumaal Raadil asuva kinnistu nr 796 eest. Riigi õigusabi taotluse täiendusele lisatud ÕVVTK Tartu maakonnakomisjoni vastuskirjast järeldas kohus, et A. S. ei ole tunnistatud Tartumaal asuva maa tagastamise või kompenseerimise õigustatud subjektiks. Ka Riigiarhiivi ja Ajalooarhiivi vastuskirjadest nähtuvalt puudusid andmed selle kohta, et taotleja isa või vend oleksid omandanud maa Tartumaal Raadil. Kohtu hinnangul oli seetõttu vähetõenäoline, et kõnealuse maaga seonduvalt oleks rikutud A. S. subjektiivseid õigusi. Kohus viitas sellele, et Põlvamaal asuva maa tagastamata jätmise probleemi lahendamiseks on A. S. saanud riigi õigusabi

3 11.03.2008 kohtumääruse alusel ka tsiviilasja nr 2-08-451 raames, kus õigusabi osutamise tulemusena selgitati välja, et A. S. vanaisa ei olnud enne maa õigusvastast võõrandamist selle maa omanik.

11.12.2012 pöördus kaebaja ise taas kaebusega halduskohtu poole (haldusasi nr 3-12-2579) seonduvalt tema vanaisale, isale ja vennale kuulunud maadega Põlva vallas ja Raadil. Kaebus tagastati 13.02.2013 määrusega seoses kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamata jätmisega. Kohus märkis määruses, et antud juhul on kohtu hinnangul äärmiselt kaheldav, et A S. üldse esineks alus mõne haldusorgani õigusvastase tegevuse tõttu oma õiguste kaitseks kohtusse pöörduda.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et A. S. kaebus, mis puudutab Põlva valla toiminguid Põlva vallas Orajõe külas asuva maa A. S. tagastamisel või kompenseerimisel ning kahju hüvitamiseks nimetatud maa ja Raadil asuva maa eest on ilmselgelt perspektiivitu. Seetõttu puudub kohtu hinnangul käesoleval juhul ka vajadus kaebuse teistkordseks käiguta jätmiseks, et täpsustada kaebuse nõudeid ja asjaolusid.

3. Lähtudes ülaltoodust ja juhindudes HKMS § 121 lg-st 2 p 1 leiab kohus, et A.S. kaebus haldusasjas nr 3-14-52463 kuulub tagastamisele.

/allkirjastatud digitaalselt/

Mare Priks kohtunik