4-14-9033/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27.novembril 2014 , Tartu Kohtumaja

Ühendatud väärteoasja number 4-14-9033 Lõuna Prefektuuri väärteoasi 2780,14,003556, protokoll AB1401437/01.09.2014

Kohtukoosseis Sekretär kohtunik Peet Teidearu Heli Nurmoja Väärteoasi Raigo Rehe väärteosüüdistus Liiklusseaduse § 90 lg.1 p.1, Liiklusseaduse 201 lg.1; Liiklusseadus § 15 lg.1 p. 1, Liiklusseaduse § 227 lg.2 järgi.

Menetlusalune isik

Raigo Rehe Ik: 38304040294; elukoht: XXXX; kindla töökohata; liiklusalaste väärtegude eest korduvalt karistatud

Kohtuväline menetleja Politsei -ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuur (asukoht: Tartu, Riia mnt 132) Esindaja: Vallo Tõnuvere

RESOLUTSIOON

Juhindudes VTMS § 107 lg. 1 p. 1 ,§ 108 , § 111, § 113,§ 135, § 137, kohus

OTSUSTAS : Karistada Raigo Rehe 04.10.2014 kella 16:20 ajal Tartumaal Puhja vallas Tartu- Viljandi –K-Nõmme mnt.-l toime pandud Liiklusseaduse § 90 lg.1 p.1, Liiklusseaduse

201 lg.1; Liiklusseadus § 15 lg.1 p. 1, Liiklusseaduse § 227 lg.2 järgsete väärtegude eest ,kohaldades KrS § 64 lg. 1, neljateistkümne(14) päevase arestiga.

VTMS § 209 alusel lükata aresti kohene täitmine edasi ning Raigo Rehe on kohustatud aresti ära kandma KarS § 66 lg.

1 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist ühe kuu jooksul. KrMS § 180 lg. 1 alusel välja mõista Raigo Rehelt riigituludesse kohtukuluna postikulu 2(kaks) eurot ja 61 senti. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele nr E351010052031000004 SEB Pank AS-is või arveldusarvele nr E502200221014193355 Swedbank AS-is või arveldusarvele nr E401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või arveldusarvele nr EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, märkides viitenumbri 99914700037399 ning selgituseks kohustatud isiku nime, kohtuasja numbri ning makse liigi.

Otsuse vabatahtliku täitmise korral tuleb Raigo Rehel menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul otsuse jõustumisest. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu, millega kaasnevad täitmiskulud.

Edasikaebamise kord Kohtuotsust saab apellatsioonikorras vaidlustada ,teatades sellest kirjalikult seitsme(7) päeva jooksul kohtuotsuse resolutsiooni (lõpposa) kuulutamisest Tartu Maakohtule. Kohtumenetluse pool võib loobuda apellatsiooniõigusest kohe, tõendades seda oma allkirjaga kohtuotsuse resolutiivosal. Kohtumenetluse poole soovist kasutada apellatsiooniõigust teatab maakohus teisele kohtumenetluse poolele kirjalikult. Terviklik kohtuotsus koostatakse, kui on esitatud käesoleva kohtuotsuse resolutiivosale apellatsiooniteade ning otsus on sel juhul kättesaadav Tartu Maakohtu kantseleis 15 päeva möödumisel pärast esimese apellatsiooniteate kohtukantseleisse saabumist. Apellatsioon esitatakse kohtuotsuse teinud maakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele käesoleva seadustiku § 113 lõike 4 punkti 1 kohaselt kohtus tutvumiseks kättesaadav.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDID

Asjaolud 04.10.2014. a koostas Politseija Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri Tartu politseijaoskonna patrullija liiklusjärelevalvetalituse liikluspolitseinik Marek Mõttus väärteoprotokolli selle kohta, et Raigo Rehe juhtis 04.10.2014. a kella 16.20 ajal Tartu maakonnas Puhja vallas Tartu - Viljandi - Kilingi-Nõmme maantee 14. km-l suunaga Viljandi poole mootorsõidukit Audi 100 rg. märgiga XXXX, omamata vastava, st B- kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust ning sõites asulavälisel teel kiirusega 132+/-

8 km/h, millega ületas lubatud suurimat kiirust mitte vähem kui 34 km/h.

Sellise tegevusega rikkus Raigo Rehe liiklusseaduse (edaspidi LS) § 90 lg 1 p 1 ja § 15 lg 1 p 1 nõudeid ning pani toime LS § 201 lg 1 ja § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritavad väärteod, s.o mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt ning mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise 21–40 kilomeetrit tunnis.

II Kohtu järeldused süüdistuse kohta Kohus, kuulanud istungil ära menetlusaluse isiku ja kohtuvälise menetleja esindaja, uurinud asjas esitatud tõendeid ning hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis, leiab, et Raigo Rehele süüks pandavad teod on leidnud igakülgset tõendamist.

1. Väärtegu LS § 201 lg 1 järgi

LS § 90 lg 1 p 1 järgi ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. LS § 201 lg 1 sätestab, et mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või arestiga.

Tunnistaja T.V.ütlustega, mille usaldusväärsuses puudub kohtul alus kahelda, on tõendatud, et 04.10.2014. a kella 16.20 ajal Tartu maakonnas Puhja vallas Tartu - Viljandi - Kilingi-Nõmme maantee 14. km-l suunaga Viljandi poole juhtis menetlusalune isik Raigo Rehe mootorsõidukit Audi 100 rg. märgiga XXXX. Tunnistaja ütlustega ning politsei andmebaasist tehtud päringu väljatrükiga on tõendatud, et seejuures puudus Raigo Rehel vastava kategooria, st B-kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. Eeltoodud süütegude asjaolud on omaks võtnud ka menetlusalune isik ise.

Seega eiras Raigo Rehe LS § 90 lg 1 p 1 alt-s 1 toodud nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kel ei ole vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ning järelikult olid tema käitumises LS § 201 lg-s 1 sätestatud väärteo objektiivse külje tunnused.

Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 12 lg 3 kohaselt on süüteokoosseisu subjektiivseteks tunnusteks tahtlus või ettevaatamatus, kusjuures KarS § 16 lg-st 1 tulenevalt jaguneb tahtlus kavatsetuseks ning otseseks ja kaudseks tahtluseks. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohtul ei ole kahtlust selles, et Raigo Rehe teadis seda, et tal ei ole vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Samuti ei kahtle kohus selles, et Raigo Rehe teadis, et kui tal ei ole juhtimisõigust, siis ei tohi ta sõiduki rooli asuda. Kohus leiab, et kui menetlusalune isik neile teadmistele vaatamata otsustas siiski mootorsõidukit juhtima asuda, siis subjektiivsest küljest tegutses ta LS § 201 lg-s sätestatud väärteokoosseisu toimepanemisel vähemalt otsese tahtlusega.

Kuna kohus ei tuvastanud Raigo Rehe käitumises õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid, asub ta seisukohale, et menetlusalust isikut tuleb toimepandud teo eest karistada.

2. Väärtegu LS 227 lg 2 järgi LS § 15 lg 1 p 1 järgi on suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel 90 kilomeetrit tunnis. LS § 227 lg 2 sätestab, et mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis - karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

Lisaks ülalviidatud asjaolule, et 04.10.2014. a kella 16.20 ajal Tartu maakonnas Puhja vallas Tartu - Viljandi - Kilingi-Nõmme maantee 14. km-l suunaga Viljandi poole juhtis menetlusalune isik Raigo Rehe mootorsõidukit Audi 100 rg. märgiga XXXX, tõendavad tunnistaja T.V.ütlused sedagi, et liiklusjärelevalve käigus fikseeriti Raigo Rehe poolt juhitava sõiduki kiiruseks 132 km/h. Nimetatud asjaolu kinnitab ka 04.10.2014. a koostatud kiirusmõõturi kasutamise protokoll ning menetlusalune isiku ütlused, milles ta ei eitagi kiiruseületamist.

Kuna kiirusmõõturi protokollist ilmneb seegi asjaolu, et kiiruse mõõtmiseks kasutati Stalker DSR 2X DP009669, millega kiiruse mõõtmise laiendmääramatuseks oli +/- 8 km/h, kujunes lõplikuks mõõtmistulemuseks ning seega ka Raigo Rehe poolt juhitava sõiduki lõplikuks kiiruseks 124 km/h.

Lisaks nähtub kiirusmõõturi protokollist, et Tartu maakonnas Puhja vallas Tartu - Viljandi - Kilingi-Nõmme maantee 14. km-l oli suurimaks lubatud sõidukiiruseks 90 km/h. Järelikult Raigo Rehe, juhtides mootorsõidukit 124 kilomeetrise tunnikiirusega kohas, kus suurimaks lubatud sõidukiiruseks oli vaid 90 km/h, ületas lubatud sõidukiiruse vähemalt 34 km/h võrra.

Sellega rikkus Raigo Rehe LS § 15 lg 1 p-s 1 toodud nõuet ning realiseeris LS § 227 lg-s 2 sätestatud väärteokoosseisu objektiivse külje, s.o mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise 21-40 kilomeetrit tunnis.

Menetlusalune isik tunnistas kohtus, et kiirustas kõnealusel ajal praamile ning kiiruse mõõtmise hetkel sooritas ta möödasõitu eessõitvast autost, mille kiirus oli niigi juba

110 km/h. Sellest saab järeldada, et Raigo Rehe teadis, et ületab suurimat lubatud sõidukiirust, ning tahtis seda. Järelikult subjektiivsest küljest tegutses Raigo Rehe ka LS § 227 lg-s 2 sätestatud väärteokoosseisu toimepanemisel vähemalt otsese tahtlusega.

Kohus ei tuvastanud õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid ja leiab, et menetlusalust isikut Raigo Rehet tuleb sellegi teo eest karistada.

III Karistuse mõistmine Käesolevas asjas on menetlusalune isik loomuliku elukäsitluse mõttes toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokooseisule. KarS § 63 lg 1 sätestab, et kui isik on pannud toime ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. LS § 201 lg 1 näeb põhikaristusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või aresti, LS § 227 lg 2 aga rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Seega sätestab raskema karistuse LS § 201 lg 1 ning järelikult tuleb Raigo Rehele karistuse mõistmisel lähtuda selles toodud karistusraamidest.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus vastavalt KarS § 56 lg-le 1 vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Raigo Rehe tegevuses karistust raskendavaid asjaolusid, mis on sätestatud KarS §-s 58, ei ole. Puuduvad ka KarS § 57 kohased karistust kergendavad asjaolud. Seejuures ei arvesta kohus karistust kergendava asjaoluna Raigo Rehe poolt kohtuvälises menetluses väljendatud kahetsust. Selle põhjuseks on asjaolu, et kohtus menetlusalune isik oma tegude ohtlikkust ei tunnistanud ega leidnud, et ta oleks midagi valesti teinud. Seega ei kahetsenud ta ka toimepandut, vaid tegeles pigem enda õigustamisega.

Karistusregistri väljatrüki kohaselt pani Raigo Rehe oma teod toime ajal, mil tal oli kehtiv karistus varasemate liiklusalaste väärtegude eest (mõistetud Tartu Maakohtu 25.09.2013. a otsusega väärteoasjas nr 4-13-3987 LS § 201 lg 1 ja § 224 lg 2 järgi). Seejuures oli teda karistatud arestiga. See ning lisaks kohtus väljendunud ennastõigustav käitumine viitab Raigo Rehele kui isikule, kes teadlikult ignoreerib temale mõistetud karistusi ja jätkab tahtlike õigusrikkumiste toimepanemist. Kohus leiab, et seetõttu ei ole põhjendatud karistada Raigo Rehet rahatrahviga, vaid talle tuleb käesolevalgi korral mõista vabaduskaotusliku iseloomuga karistus - arest.

Lisaks on kohus on seisukohal, et õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt tuleb Raigo Rehe poolt toime pandud üleastumisse suhtuda ülima rangusega. Mõlemad rikkumised, nii mootorsõiduki juhtimine ilma vastava õiguseta kui ka lubatud sõidukiiruse sellisel määral ületamine on väga tõsised rikkumised, kuna nendega võivad kaasneda väga rasked tagajärjed. Juhtimisõiguseta isikul on reeglina ka puudulikud oskused sõiduki juhtimiseks. Kui sellele lisandub ka väga suur kiirus, siis kujutab selline tegu endast suurt ohtu nii sõidukijuhi enda kui ka kaasliiklejate elule ja tervisele. Samuti võib sellega kaasneda suur varaline kahju.

Seetõttu leiab kohus, et Raigo Rehet on põhjendatud ja õiglane karistada arestiga selle keskmises määras, s.o 14 päeva pikkuse arestiga.

Tartu Maakohtu 25.09.2013. a otsusega väärteoasjas nr 4-13-3987, millele kohus viitas juba eespool, oli Raigo Rehele mõistetud arest asendatud 30 tunni üldkasuliku tööga. Kuivõrd isik jätkas samalaadiliste rikkumiste toimepanekut, siis saab sellest järeldada, et üldkasuliku töö tegemine ei avaldanud Raigo Rehele piisavat eripreventiivset mõju. Seetõttu ei pea kohus käesolevalt põhjendatuks Raigo Rehele mõistetud aresti asendamist üldkasuliku tööga.

Samas selleks, et vähendada karistuse võimalikku negatiivset mõju Raigo Rehe sotsiaalsetele suhetele (eelkõige töösuhetele) peab kohus võimalikuks kohaldada KarS § 66 lg 1 ning määrata, et Raigo Rehe võib karistuse ära kanda ositi otsuse jõustumisele järgneva ühe kuu jooksul.

IV Menetluskulud VTMS § 38 lg 1 kohaselt järgitakse väärteomenetluses menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid.

Käesolevas asjas on menetluskuludeks kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 175 lg 1 p 10 kohaselt posti ja kutsete kättetoimetamise kulud 2,60 eurot.

KrMS § 180 lg 1 ja 3 kohaselt tuleb need kulud välja mõista süüdlaselt, st Raigo Rehelt.

Kohtunik