3-14-51479/19 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Agu Timmi ja Einar Vene Otsuse tegemise aeg ja koht 27. november 2014, Tartu Haldusasja number 3-14-51479 Haldusasi Valdur Vesingi kaebus Tartu Vangla direktori 11. veebruari 2013. a käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud Tartu Vangla kodukorra punkti 7.1.44 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 4. septembri 2014. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Valdur Vesingi apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Lihtmenetlus Menetlusosalised Kaebaja Valdur Vesingi Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON 1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 4. septembri 2014. a otsus muutmata. 2. Tagastada Valdur Vesingile tema poolt apellatsioonimenetluse käigus Tartu Ringkonnakohtule esitatud arvamused kolmelt kaaskinnipeetavalt, mis puudutavad Tartu Vangla kodukorra p 7.1.44. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 29. detsember 2014). 1. Ringkonnakohus teeb asjas otsuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 201 lg 5 alusel ilma kirjeldava ja põhjendava osata. HKMS § 201 lg 5 järgi võib ringkonnakohus teha otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, kui apellatsioonkaebus jääb rahuldamata; põhjendused apellandi poolt apellatsioonimenetluses esitatud väidetega mittenõustumise ja tema viidatud tõendite arvestamata jätmise kohta sisalduvad ammendavalt ja selgelt haldusaktis, vaideotsuses, kaebuse või apellatsioonkaebuse kohta esitatud vastuses või halduskohtu otsuses; ning kohus järgib neid põhjendusi, osutades otsuses nendega nõustumisele, HKMS § 201 lg-le 1 ja dokumendile, kus põhjendused sisalduvad. 2. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus põhjendatult kaebuse rahuldamata jätnud ning apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Valdur Vesingi soovib Tartu Vangla direktori 11. veebruari 2013. a käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud Tartu Vangla kodukorra punkti 7.1.44 tühistamist. Halduskohtu otsuse põhjendustes (tl 54 ja 54p), Justiitsministeeriumi vaideotsuses (tl 6 ja 6p), Tartu Vangla vastuses kaebusele (tl 25 ja 25p) ning vastuses apellatsioonkaebusele on

ammendavalt selgitatud, miks selline nõue rahuldamisele ei kuulu. Ringkonnakohus nõustub nende põhjendustega ega korda neid. Apellatsioonkaebuses on kaebaja jätkuvalt seisukohal, et Tartu Vangla kodukorra p-ga 7.1.44 kõrvaklappide keelamine vangistusseaduse (VangS) § 15 lg-de 2 ja 4 alusel on õigusvastane ning vastuolus VangS § 31 lg 2 regulatsiooniga. Kaebaja leiab, et Tartu Vangla kodukorra seletuskirjas p 7.1.44 osas toodud põhjendused ei ole asjakohased ning ei õigusta kõrvaklappide keelamist. Keelates vanglas teatud esemete omamist, on vanglal ulatuslik kaalutlusruum. Vastavate otsuste kohtulik kontroll on piiratud ning kohtul on õigus kontrollida ainult kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt (HKMS § 158 lg 3). Ringkonnakohus ei leia, et kõrvaklappide keelamist õigustavad põhjendused oleksid asjakohatud või eluliselt mitteusutavad. Kuna vangla on kinnipidamisasutuses kohustatud tagama julgeoleku (VangS § 66 lg 1), mille saavutamise eest peab hoolt kandma vanglateenistuse ametnik (VangS § 66 lg 2), kes on vajadusel õigustatud andma kinnipeetavatele seaduslikke korraldusi ja nõudma nende täitmist (VangS § 67 p 1), võib kõrvaklappide kasutamine tõepoolest takistada julgeoleku saavutamist vanglas. Lisaks ei ole välistatud kõrvaklappide kasutamine ründerelvana või informatsiooni vastuvõtmise vahendina. Antud eseme keelamiseks ei ole vanglal vaja ära oodata, et keegi kasutaks kõrvaklappe vangla kodukorra seletuskirjas kirjeldatud viisil. Kuna tegemist on esemega, mis võib endas varjata kirjeldatud ohte, on põhjendatud eseme keelamine juba enne konkreetsete intsidentide toimumist, kus kellegi õigushüved võiksid kahjustatud saada. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et tegemist oleks esemega, mille kasutamine kinnipidamisasutuses oleks vältimatult vajalik. Kaebaja on ka ise kinnitanud, et raadio kuulamine kõrvaklappideta ei ole välistatud. Kinnipidamisasutuses viibides peab kaebaja arvestama, et tema õigusi ja vabadusi on võrreldes vabaduses viibivate isikutega piiratud, mistõttu teatud ebamugavused vangistuse jooksul on vältimatud. Ringkonnakohus peab kaebajale vajalikuks selgitada VangS § 31 lg 2 ja § 15 lg 2 reguleerimiseset. Tartu Ringkonnakohtu 16. novembri 2012. a otsuses nr 3-11-785 on analoogsete asjaolude juures märgitud, et VangS § 31 lg 2 reguleerib loa andmise menetlust elektrooniliste vaba aja veetmise vahendite kinnipeetavale kambris kasutamiseks andmisel, mitte aga seda, kui vanglateenistus otsustab keelata täiendavalt esemeid või aineid, mis ei ole keelatud esemete või ainete loetelus, kuid vastavad VangS § 15 lg-s 2 sätestatud tingimustele. Kuna vangla on antud juhul õiguspäraselt leidnud, et kõrvaklappide kambrisse lubamine võib ohustada vangla julgeolekut, ei saa ta asuda seetõttu VangS § 31 lg 2 alusel kaaluma nende kambrisse lubamist. Kaebaja on ringkonnakohtule apellatsioonimenetluse käigus esitanud kolme kaaskinnipeetava arvamused, mis puudutavad kõrvaklappide keelamise põhjendamatust Tartu Vanglas. Nimetatud arvamused tuleb kaebajale tagastada, kuna ringkonnakohtu hinnangul ei ole tegemist tõenditega, mis omaksid asja lahendamisel tähtust (HKMS § 62 lg 2). Ühtlasi tuleb esitatud dokumentide tagastamisel arvestada ka juba eelnevalt Tartu Vangla kodukorra p 7.1.44 osas mainitut. 3. Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene 2