3-14-51416/23 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Tiina Pappel, Agu Timmi Määruse tegemise aeg ja koht 27.11.2014, Tartu Haldusasja number 3-14-51416 Haldusasi Jevgeni Kuznetsovi kaebus Harku ja Murru Vanglalt mittevaralise kahju tekitamise eest hüvitise summas 4 340 eurot välja mõistmiseks seoses ebainimlike vangistustingimustega Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 08.09.2014. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Jevgeni Kuznetsovi määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu 08.09.2014. a määrus muutmata ja Jevgeni Kuznetsovi määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD 1. Kinnipeetav Jevgeni Kuznetsov esitas 28.05.2014 Harku ja Murru Vanglale kahju hüvitamise taotluse, mille kohaselt rikkus vangla Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art-t 3 paigutades ta Murru Vanglas perioodil 20.05.2010-22.12.2010 kambritesse, kus oli vaba ruumi maksimaalselt 1,5 m2. 2. 02.06.2014. a kirjaga nr 2-3/14/996-4 teavitas Harku ja Murru Vangla J. Kuznetsovi kahjunõudes esinevatest puudustest ning andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste kõrvaldamiseks tuli kahjunõuet põhjendada ning esitada kahjunõude esitamise tähtaja ennistamise taotlus koos selgitustega tähtaja rikkumise kohta. 3. 13.06.2014 saabus Harku ja Murru Vanglale J. Kuznetsovi täpsustatud pöördumine, milles ta selgitas, et ei teadnud vangla poolt seaduse rikkumisest ning kohe kui sellest teada sai pöördus ka vastava avaldusega vangla poole. 4. 01.07.2014. a kirjaga nr 2-3/14/996-6 jättis Harku ja Murru Vangla J. Kuznetsovi kahju hüvitamise taotluse esitamise tähtaja ennistamata ning tagastas taotluse läbi vaatamata.

5. J. Kuznetsov esitas 08.07.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse Harku ja Murru Vanglalt tekitatud mittevaralise kahju summas 4 340 eurot eest hüvitise väljamõistmiseks, kuna perioodil 20.05.2010-22.12.2010 hoiti J. Kuznetsovi Murru Vanglas ebainimlikes vangistustingimustes. 6. Tartu Halduskohus tagastas 08.09.2014. a määrusega J. Kuznetsovi kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel. Halduskohus leidis, et J. Kuznetsov küll esitas enne halduskohtu poole pöördumist kahjunõude Harku ja Murru Vanglale, ent tema kahjunõue jäeti Harku ja Murru Vangla poolt läbi vaatamata ning see tagastati põhjusel, et nõude esitamise tähtaeg oli möödunud. Seega ei saa vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-s 8 sätestatud kohustuslikku kohtueelset menetlust läbituks lugeda. HKMS § 47 lg-st 1 tulenevalt peab kohtueelse menetluse läbimine olema nõuetekohane. Kuna kaebaja esitas kahjunõude Harku ja Murru Vanglale mittetähtaegselt, siis ei ole J. Kuznetsov VangS § 11 lg-st 8 tulenevat kohustuslikku kohtueelset menetlust nõuetekohaselt läbinud. Seetõttu ei saa J. Kuznetsovi kaebust halduskohtus lubatavaks lugeda. J. Kuznetsovi kahjunõue seoses ebainimlike vangistustingimustega oli esitatud riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17 lg-s 3 sätestatud tähtaega rikkudes. J. Kuznetsov pidi olema teadlik väidetavast mittevaralise kahju olemasolust hiljemalt peale tema kinnipidamise lõppemist, s.o alates 22.12.2010. Kaebajal puudusid arvestatavad põhjused, mis oleksid takistanud tal esitamast kahju hüvitamise nõuet õigeaegselt, mistõttu ei esine alust ka tähtaja ennistamiseks. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED 7. J. Kuznetsov esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 08.09.2014. a määrus tühistada. Määruskaebuse kohaselt ei saa RVastS § 17 lg-s 3 ettenähtud tähtaeg olla kaebuse tagamise põhjuseks, kuna J. Kuznetsov ei teadnud, et selline tähtaeg on kahju hüvitamise nõude esitamiseks sätestatud. Kaebaja vanglas viibimise ajal ei öeldud talle, et tema õigusi rikutakse. Kohe pärast seda, kui kaebaja sai teada, et tema õigusi rikuti, esitas ta kahju hüvitamise taotluse vanglale. Nõustuda ei saa halduskohtu seisukohaga, et mitteteadmine õiguste rikkumisest pole arvestatav põhjus kahjunõude hilinenult esitamiseks. Kaebaja õigusi rikuti rängalt. Halduskohtu seisukohad on põhjendamata ja arusaamatud ning kohus keeldus ilma põhjuseta kaebuse menetlemisest. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 8. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 08.09.2014. a määrus tuleb jätta muutmata ja J. Kuznetsovi määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud määruses toodud põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata (HKMS §-d 201 lg 4 ja 203 lg 2). Seoses määruskaebusega märgib ringkonnakohus järgmist. 9. Hüvitamiskaebuse esitamisel näeb HKMS § 46 lg 4 ette kolmeaastase tähtaja arvates päevast, kui kaebaja sai teada või pidi teada saama kahjust ja selle põhjustanud isikust või haldusakti või toimingu tagajärgedest, mille kõrvaldamist ta nõuab. Samuti tuleneb RVastS § 17 lg-st 3 kolmeaastane tähtaeg kahju hüvitamise taotluse või kaebuse esitamiseks alates kahjust ja selle tekitamisest teadasaamisest. Seega on kahju hüvitamise kaebuse tähtaegsuse hindamisel, lähtuvalt RVastS § 17 lg-st 3 ja HKMS § 46 lg-st 4 oluline välja selgitada, milles väidetavalt hüvitamisele kuuluv kahju seisneb ning millal kaebaja kahjust ja selle tekitajast teada sai. Riigikohus on leidnud, et isiku kinnipidamine inimväärikust alandatavates tingimustes on jätkuv haldustoiming ning jätkuva toiminguga tekitatud kahju hüvitamise 2 2

kaebetähtaeg hakkab enamasti kulgema. Kui lõppes toiming, millega kahju tekitati (vt RKHK 06.03.2014. a otsus nr 3-3-1-93-13, p 14). Kaebaja on kaebetähtaja kulgema hakkamist mõistnud ekslikult. 10. Halduskohus on kaebetähtaja hindamisel kohaldanud õigesti seadust ning lähtunud Riigikohtu praktikast ja õigustatult leidnud, et kaebaja pidi väidetavast kahju tekkimisest ja selle põhjustajast teadlik olema 22.12.2010, kui ta Murru Vanglast vabanes või mujale viidi. Sellest momendist hakkas kulgema ka kahjunõude esitamise 3-aastane tähtaeg ja see lõppes 22.12.2013. Kahju hüvitamise taotluse esitas kaebaja Harku ja Murru Vanglale alles 28.05.2014, seega seaduses ette nähtud tähtaega rikkudes. 11. Tulenevalt HKMS § 71 lg-st 1 peab menetlusosalisel kaebetähtaja ennistamiseks olema mõjuva põhjusena käsitatav püsiv takistus kaebuse esitamisel (vt RKHK 13.10.2009. a otsus nr 3-3-1-65-09). Üldjuhul peaksid tähtaja ennistamist õigustama objektiivsed takistuses, kuid erandlikel juhtudel võib arvestada ka menetlusosalise subjektiivseid võimeid asjadest aru saada ja oma käitumist õigusaktidele vastavalt juhtida (vt RKHK 16.01.2009 .a määrus nr 3-3-1-75-08, p 16). Isegi õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul (vt RKHK 01.10.2002. a määrus nr 3-3-1-57-02, p 19). Seega on vastustaja õigesti leidnud, et puuduvad alused kaebaja kahjunõude esitamise tähtaja ennistamiseks ja õigustatult selle tagastanud taotluse esitamise tähtaja möödumise tõttu. Kuna kaebajal on seega läbimata VangS § 11 lg-s 8 ettenähtud kohustuslik kohtueelne menetlus, siis on halduskohus õigustatult kaebuse tagastanud HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk Tiina Pappel Agu Timmi 3 3