3-14-50643/9 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-14-50643 Otsuse kuupäev 27. november 2014 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Kalle Vagula kaebus Maksuja Tolliameti 17.02.2014. a korralduse nr 13-7/383-8.3 tühistamiseks Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja – Kalle Vagula, esindaja advokaat Rene Varul Vastustaja – Maksuja Tolliamet, volitatud esindaja Revo Krause Resolutsioon 1. Jätta Kalle Vagula kaebus rahuldamata. 2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 29. detsember 2014. a. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Maksuja Tolliamet viib läbi maksumenetlust Vestenson OÜ maksuvõla tekkimise põhjuste kohta. Vestenson OÜ maksuvõlg on kujunenud tuluja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustusmaksete deklaratsioonidel ja käibemaksudeklaratsioonidel deklareeritud, kuid tasumata jäetud maksudest. 17.02.2014 seisuga on maksuvõlg kokku 117 713,71 eurot.

2. Maksuja Tolliameti 17.02.2014. a korraldusega nr 13-7/383-8.3 kohustati K. Vagulat esitama Maksuja Tolliametile hiljemalt 28.02.2014 (kuupäev täpsustatud 19.02.2014. a ekirjas, tl 32) arvelduskonto(de) väljavõtte(d), millelt nähtub K. Vagulale laekunud töötasu perioodil 01.06.2012 kuni 17.02.2014. Korralduse kohaselt vajas Maksuja Tolliamet teavet Vestenson OÜ maksuvõla tekkimise põhjuste kohta. K. Vagula on olnud töösuhtes Vestenson OÜ-ga ja Vestenson OÜ maksuvõlg koosneb osaliselt K. Vagula töötasudelt tasumata maksudest.

3. K. Vagula esitas 27.02.2014 vaide Maksuja Tolliameti 17.02.2014. a korraldusele nr 13-7/383-8.3. Maksuja Tolliameti 24.03.2014. a vaideotsusega nr 6-1/2024-2 jäeti vaie rahuldamata.

2 4. K. Vagula esitas 28.04.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse Maksuja Tolliameti 17.02.2014. a korralduse nr 13-7/383-8.3 tühistamiseks.

Kaebuse esitaja põhjendused

5. Kaebaja hinnangul tuleb vaidlustatud korraldus tühistada. Küsimused maksuvõla tekkimise põhjuste kohta tuleb esitada OÜ-le Vestenson. Kaebaja jaoks on arusaamatu, miks on töötasude väljamaksmise osas vaja täiendavalt kaebaja pangakonto väljavõtet, kuigi maksuhaldurile on teada, et OÜ Vestenson maksuvõlgnevus on tekkinud kaebajale tasutud töötasudelt ning tööandja on selle deklareerinud. Kaebaja hinnangul rikub tema privaatsust, et maksuhaldus nõuab temalt pangakontode väljavõtteid üle 1,5 aastase perioodi kohta. Samuti ei ole kaebaja alates 2013. a novembrist OÜ Vestenson töötaja, mistõttu on arusaamatu kontoväljavõtete küsimine kuni 17.02.2014.

Vastustaja vastuväited

6. Maksuja Tolliamet vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. Vastustaja leiab, et Maksuja Tolliameti 17.02.2014. a korraldus nr 13-7/383-8.3 on õiguspärane ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus.

Kolmas isik on mistahes isik, kes valdab teavet mõne teise isiku kohta ja teda tuleb käsitada korralduse adressaadina. Kolmandalt isikult andmete küsimine on otseselt seotud maksumenetluse eesmärgiga. Maksuhaldur ei nõua vaide esitajalt teavet, mille kasutamiseks tal vajadus puudub. Maksuvõla tekkimise perioodil oli kaebaja töösuhtes Vestenson OÜ-ga ja Vestenson OÜ maksuvõlg koosneb osaliselt kaebaja töötasudelt tasumata maksudest. Korraldusega nõutud teave on asjakohane OÜ Vestenson maksuvõla kujunemise kindlakstegelemisel ning võib omada tähtsust maksustamise seisukohalt.

Vaidlustatud korralduses on maksuhaldur lähtunud maksukorralduse seaduse (MKS) § 61 lg-s 3 sätestatud nõuetest viidates ka kolmanda isiku poole pöördumise põhjusele, milleks on asjaolu, et kontrollitaval perioodil oli kaebaja töösuhtes Vestenson OÜ-ga. Kuna kolmandalt isikult teabe nõudmine ongi suunatud tõendite kogumisele ning ühtlasi maksuhalduri lõpliku seisukoha kujundamise eelduseks, siis ei saa maksuhaldur korralduse andmisel analüüsida, kas need asjaolud, mille esinemisele maksumenetluses seni kogutud tõendid viitavad, on lõplikult tõendamist leidnud. Uurimisprintsiibist tulenevalt ei ole maksuhaldur seotud isikute väidetega ja taotlustega ning otsustab iseseisvalt maksumenetluses asjaolude tuvastamise üle.

Enne kaebajale korralduse väljastamist on maksuhaldur pöördunud maksukohustuslase poole ning selgitanud maksumenetluse asjaolusid. Puuduvad kolmanda isiku teabe andmisest keeldumise alused. Maksuhaldur nõuab vaid konkretiseeritud vajalikku teavet seonduvalt läbiviidava OÜ Vestenson maksumenetluse eesmärgiga, järgides proportsionaalsuse ja muid haldusmenetluse ning maksumenetluse üldpõhimõtteid.

Kohtu seisukoht

7. Kohus asub seisukohale, et kaebus on põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata.

8. Maksuhaldur on kohustanud kaebajat MKS § 61 lg 1 alusel esitama maksuhaldurile arvelduskonto(de) väljavõtte(d), millelt nähtub kaebajale laekunud töötasu perioodil

3 01.06.2012 kuni 17.02.2014. Kaebajale on arusaamatu temalt teabe küsimise vajalikkus ning kaebaja väitel rikub pangakontode väljavõtete nõudmine tema privaatsust.

9. MKS § 10 lg 2 p 1 kohaselt on maksuhalduri ülesanne kontrollida maksude arvestamise ning tasumise õigsust. MKS §-dest 59-72 tulenevalt on maksuhalduril maksumenetluses lai volituste ring, maksuhaldur otsustab maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse ning kogub lahendamiseks vajalikke tõendeid. Maksuhaldur otsustab, lähtudes talle seadusega pandud ülesannetest ning kaalutlusõigusest, milliseid tõendeid ja millises mahus ta peab vajalikuks konkreetses asjas. Maksukohustuslase poolt maksumenetluses esitatud tõendite pinnalt tekkinud kahtluse ümberlükkamiseks või kinnitamiseks on maksuhaldurile antud võimalus, samas uurimuspõhimõttest tulenev kohustus koguda täiendavaid tõendeid. Seadusega on maksuhaldurile antud suur kaalutlusruum oma ülesannete täitmiseks sobivate abinõude valikul, seega ka kolmandatelt isikutelt teabe kogumisel.

10. Vaidlusaluse korraldusega on maksuhaldur pöördunud teabe saamiseks kaebaja kui kolmanda isiku poole. MKS § 61 lg 1 kohaselt on maksuhalduril õigus nõuda kolmandatelt isikutelt teavet maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks. Eelnimetatud isikud on kohustatud andmeid esitama, välja arvatud juhul, kui neil on seaduse alusel õigus tõendite ja andmete esitamisest keelduda. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt annab maksuhaldur kolmandalt isikult teabe nõudmiseks käesoleva seaduse §-s 46 sätestatud nõuetele vastava korralduse, kuhu märgitakse ka maksukohustuslase nimi, kelle maksuasjaga seoses teavet kogutakse, samuti kolmanda isiku poole pöördumise põhjus.

Kohus, hinnates kaevatava korralduse motiveeritust ja õiguspärasust, on seisukohal, et vaidlustatud korraldus on piisavalt põhjendatud, ning vastab MKS §-s 46, § 61 lõigetes 1 ja 3 esitatud nõuetele.

11. Korralduses on viide selle andmise õiguslikule alusele (MKS § 61 lg 1) ja piisavalt on selgitatud korralduse andmise faktilist alust. Korralduses on märgitud, et teavet kogutakse Vestenson OÜ maksuvõla tekkimise põhjuste ning maksuvõla tasumise kohustuse täitja kohta. Seega on korralduses selgelt kirjas maksukohustuslase nimi, kelle suhtes teavet kogutakse. Korralduses on märgitud, et kaebaja on olnud töösuhtes Vestenson OÜ-ga ning maksuvõlg koosneb osaliselt kaebaja töötasudelt tasumata maksudest. Eeltoodust nähtuvalt on korralduses välja toodud ka põhjus, miks maksuhaldur pöördub teabe saamiseks just kaebaja poole.

12. Kaebaja leiab, et küsimused maksuvõla tekkimise põhjuste kohta tuleb esitada OÜ-le Vestenson. MKS § 61 lg-st 2 tuleneb, et üldjuhul tuleb enne teabe nõudmist nn kolmandalt isikult pöörduda teabe saamiseks maksukohustuslase poole. Antud juhul on maksuhaldur vastuses kaebusele kinnitanud, et enne kaebajale korralduse väljastamist on maksuhaldur pöördunud maksukohustuslase poole. Samad andmed on kontrollitav äriühing esitanud ka maksude deklareerimisel. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus MKS § 61 lg-s 2 nimetatud tingimuse täidetuks ning maksuhalduril oli õigus pöörduda kolmanda isiku poole.

13. Kaebaja väide, et maksuhaldurile on teada maksuvõlgnevuse tekkimine kaebajale tasutud töötasudelt ning tööandja on selle deklareerinud, ei välista kaebajalt andmete küsimist olukorras, mil maksuhaldur soovib kontrollida deklareeritud andmete õigsust. Vastupidiselt kaebaja arvamusele ei saa maksuhaldurilt eeldada selget teadmist, et tööandja poolt deklareeritud maksud on korrektselt deklareeritud, kuna maksumenetlus on pooleli ning vastav

4 teave võib selguda kaebajalt nõutud andmetest. Kaebajalt saadav informatsioon annab maksuhaldurile võimaluse välja selgitada kontrollitava äriühingu maksukohustuse kindlakstegemiseks vajaliku teabe. Kaebaja arvamus tõendite kogumise vajalikkuse kohta ei ole maksuhaldurile siduv.

14. MKS § 61 lg 1 kohaselt on maksuhalduril õigus nõuda kolmandatelt isikutelt teavet maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks. Riigikohus on vastava sätte tõlgendamisel kinnitanud, et teabe seos läbiviidava maksumenetlusega on sobiv kriteerium kolmandalt isikult nõutava teabe sisuliseks piiritlemiseks (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 24.05.2011. a otsus asjas nr 3-3-1-24-11, p 13). Kaebajalt on teavet nõutud kooskõlas eelnimetatud sätte eesmärgiga – Vestenson OÜ maksuvõla kujunemise kindlakstegemiseks. Riigikohus on viidatud haldusasjades nr 3-3-1-98-10 ja 3-3-1-24-11 tõlgendanud MKS § 61 lõikeid 1 ja 2 nende vastastikuses seoses ja koosmõjus nii, et maksuhaldur võib kolmandalt isikult küsida igasugust teavet, mis omab tähendust maksukohustuslase suhtes läbiviidavas maksumenetluses ning küsitav teave peab olema seoses läbiviidava maksumenetlusega. Vastustaja on kinnitanud vastuses kaebusele, et enne teabe nõudmist kaebajalt, on sama teavet nõutud maksukohustuslaselt. Asjaolu, et vastavat viidet ei sisaldu vaidlustatud korralduses on sedalaadne minetus, mis ei saa olla aluseks korralduse tühistamisele. Kohtul pole alust kahelda riigiasutuse vastava kinnituse tõesuses. Antud asjas on kohtupraktikas oluliseks peetud nõuded täidetud. Maksuhaldur esitas kaebajale teabenõude, kuna Vestenson OÜ maksuvõlg on kujunenud muuhulgas kaebaja töötasudelt tasumata maksudest. Seega on nõutav teave seotud läbiviidava maksumenetlusega ning ühtlasi omab nõutav teave tähendust kontrollitavate äriühingu maksukohustuse kindlakstegemisel.

15. Kaebaja väitel kaasneks korralduse täitmisega kaebaja privaatsusõiguse rikkumine. Kohus leiab, et korraldus on proportsionaalne. Avalike huvide kaitseks ja maksude laekumise kontrollimiseks on vajalik, et maksuhaldur saaks läbi viia vajalikud kontrollimenetluse toimingud ning koguda vajalikud tõendid. Kohtu hinnangul ei ole vaidlustatud korralduse täitmisega kaebajale kaasnev võimalik privaatsusõiguse riive ülemäära intensiivne. Kaebaja poolt maksuhaldurile esitatavad andmed on kaitstud MKS §-s 26 sätestatud maksusaladuse kaitse põhimõttega. Samuti on korralduses nõutud vaid selliseid arvelduskontode väljavõtteid, millelt nähtub kaebajale laekunud töötasu – seega ei pea kaebaja avaldama maksuhaldurile andmeid, mis ei ole seotud töötasu saamisega. Eeltoodut kogumis arvestades on maksuhalduri korralduse täitmisega kaasnev võimalik eraelu puutumatuse riive väheintensiivne.

Eeltoodud põhjustel ei kaalu kaebaja subjektiivsete õiguste võimalik riive käesoleval juhul üles avalikku huvi maksude arvestamise ja tasumise õigsuse tagamiseks.

16. Eeltoodud põhjustel jätab kohus kaebuse rahuldamata. Kaebaja menetluskulud jäävad HKMS § 108 lg 1 alusel kaebaja enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Roby Koik kohtunik