3-13-631/23 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Ruth Plaks ja Virgo Saarmets Otsuse tegemise aeg ja koht

27. november 2014, Tallinn Haldusasja number 3-13-631 Haldusasi VP kaebus Eesti Ehitusettevõtjate Liidu kutsekomisjoni 14.12.2012 protokollilise otsuse punkti 2 ning Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu 20.02.2013 vaideotsuse nr 6.1-9/29-5 tühistamiseks; samuti Eesti Ehitusettevõtjate Liidu kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi Menetlusosalised Kaebaja – VP, volitatud esindaja v.adv Karina Lõhmus- Ein Vastustajad – Eesti Ehitusettevõtjate Liit ning Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 11.04.2014 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Eesti Ehitusettevõtjate Liidu apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Eesti Ehitusettevõtjate Liidu apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 11.04.2014 otsus haldusasjas nr 3-13-631 muutmata.

2. Mõista Eesti Ehitusettevõtjate Liidult VP kasuks välja apellatsioonimenetluse kulud

540 (viissada nelikümmend) eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 29.12.2014, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

3-13-631 2(7) Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. VP esitas 28.11.2012 Eesti Ehitusettevõtjate Liidu kutsekomisjonile (kutsekomisjon) taotluse taastõendada talle 21.12.2007 kutsetunnistusega nr 029422 omistatud pädevuspiiranguteta ehitusjuht III kutsekvalifikatsioon kehtivusega 5 aastat.

Kutsekomisjoni 14.12.2012 protokollilise otsuse p-ga 1 otsustati VP-ile anda ehitusjuht III kutsekvalifikatsioon järgmisteks tegevusteks: monoliitbetoontööde tegemine, monteeritavate ehituskonstruktsioonide paigaldamine. Otsuse p-ga 2 otsustati ülejäänud tegevusteks (12 erinevat nimetust) kutsekvalifikatsiooni mitte anda. Esitatud dokumentide alusel on VP töötanud AS-s Võru Hallid, mis omab majandustegevuse registri (MTR) andmetel pädevust üldehituslikeks töödeks ning ei oma omanikujärelevalve pädevust. VP ei saa juhtida töid ja näidata töökogemust tegevustes, milleks ettevõttel pädevust ei ole. Kuna VP ei oma kõiki üldehitusliku ehitamise alla kuuluvate osategevuste kogemust, ei saa talle anda kogu üldehitusliku ehitamise kutsekvalifikatsiooni. VP ei oma ka ehitusjuht III kehtivale kutsestandardile vastavat haridust.

VP esitas kutsekomisjoni 14.12.2012 otsusele vaide Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogule (kutsenõukogu), mis jäeti 20.02.2013 vaideotsusega rahuldamata.

2. VP esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, taotledes kutsekomisjoni 14.12.2012 otsuse p 2 ja kutsenõukogu 20.02.2013 vaideotsuse tühistamist ning kutsekomisjoni kohustamist vaadata kaebaja 28.11.2012 taotlus uuesti läbi. Kaebuse põhjendused: 1) kutsekomisjon on ebaõigesti kohaldanud kutsenõukogu 07.10.2009 otsusega nr 4 kinnitatud „Kutse andmise kord ehitusjuhi kutsele“ (kutse andamise kord) sätteid. Kutsekomisjon on jätnud tähelepanuta, et kaebaja ei esitanud kutse saamiseks esmast taotlust, vaid tegemist oli korduva taotlemisega (taastõendamisega). Kutse andmise korra p-de 1.9, 4,2 ja 4.4 koosmõjust nähtub, et kutse taotlemise ja taastõendamise nõuded on erinevad. Kutse andmise korra p 4.4 kohaselt on ehitusjuhi taastõendamise eeltingimused ja neile vastavust tõendavad dokumendid: olemasolev kvalifikatsioon, tööalane kompetentsus (vormikohane tööalase tegevuse kirjeldus) ning täiendõpe (juhtimisja kutsealase täiendõppe läbimist tõendavad dokumendid). Nõutud dokumendid olid kaebaja poolt kutsekomisjonile esitatud; 2) otsuses on viidatud kaebuse esitajal nõutava hariduse puudumisele. Kutse taastõendamisel ei tule haridustaset tõendada, vaid kutse andmise korra p 4.4 kohaselt piisab olemasolevast kvalifikatsioonist. Kaebaja omandas ehitusjuht III kvalifikatsiooni esmakordselt 29.09.2003, olles tunnistatud vastavaks toona kehtinud kompetentsinõuetele. Ehitusjuht III kutsekvalifikatsiooni taotlemisel oli siis nõutav vähemalt pädevusele vastav tehniline kõrgharidus 3-aastase õppe baasil ning töökogemus ehitustööde juhina 3 aastat viimase viie aasta jooksul. Vastava hariduse puudumisel oli kutset omistaval organil õigus nõuda eksami sooritamist. Kaebaja osales 22.08.-13.09.2003 Tallinna Tehnikakõrgkoolis ehitusjuht III täienduskoolitusel ning sooritas seejärel Eesti Ehitusettevõtjate Liidus eksami, mille tulemusena väljastati kaebajale 29.09.2003 ehitusjuht III kutsetunnistus nr 001202 ilma pädevuspiiranguteta. Samuti väljastati kaebajale ehitusjuht III kutsetunnistused 01.10.2004 ja 21.12.2007;

3-13-631 3(7) 3) kutsekomisjon on hinnanud kaebaja tööalast kompetentsust läbi AS Võru Hallid pädevuse, viidates ehitusseaduse (EhS) § 42 lg-le 1 ning majandusja kommunikatsiooniministri 04.10.2010 määrusele nr 73 „Majandustegevuse registris ehituse valdkonnas tegutseva ettevõtja tegevusala täpse liigituse loetelu“ (määrus nr 73). Kehtiv seadus ei näe ette, et kutse taastõendamisel saaks kutsekomisjon taotleja kompetentsuse hindamisel tugineda tema tööandja pädevusele. Kutsestandardis kirjeldatud kutseoskused on omistatavad üksnes füüsilisele isikule, kellel on lisaks töölepingule võimalik teha tööd ja osutada teenuseid ka teist liiki lepingute alusel. Kutsekomisjon pidi kaebaja kompetentsuse hindamisel lähtuma kaebaja poolt esitatud dokumentidest, sh tööandja iseloomustusest ja kaebaja poolt teostatud tööde loetelust. Vastustaja on jätnud need dokumendid analüüsimata; 4) kutsekomisjoni otsuse tegemisel rikuti ärakuulamise põhimõtet. Otsus piirab kaebaja õigusi ehitustööde teostamisel. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 lg-te 1 ja 2 kohaselt oleks vastustaja pidanud enne kaebaja taotluse osaliselt rahuldamata jätmist andma kaebajale võimaluse oma seisukohtade ja vastuväidete esitamiseks; 5) kutsekomisjoni otsusest ei nähtu veenvaid põhjendusi kaebaja taotluse rahuldamata jätmiseks ega huvide kaalumist. Õigusvastane on ka kutsenõukogu vaideotsus, sest selles ei sisaldu mingeid põhjendusi.

3. Eesti Ehitusettevõtjate Liit palus jätta kaebus rahuldamata. Vastuväited kaebusele:

1) kutsekomisjoni 14.12.2012 otsus tehti hariduse ja töökogemuse alusel. Kaebuses väidetake, et kaebajal oli peale AS Võru Hallid töökogemus saadud töövõtulepingu alusel muudel objektidel. Kutsekomisjonile esitatud dokumentides muud töökogemust esitatud ei olnud. EhS § 41 lg 1 kohaselt saab ehitamise, omanikujärelevalve jne teenuseid osutada vaid ettevõtja. Vastustajal puudus informatsioon, et kaebaja oleks füüsilisest isikust ettevõtjaks äriseadustiku tähenduses. Kuna majandustegevuse registri andmetel puudub AS-l Võru Hallid pädevus teostada kaebaja poolt taotluses välja toodud eritöid, ei saa kaebaja oma töökogemust selle ettevõtja juures vastavas osas tõendada;

2) selleks, et saada üldehitusliku ehitamise pädevust, peab olema töökogemus kõikidele üldehituslike tööde liikidele, mida komisjonile aga ei tõendatud. Omanikujärelevalve tegemiseks kutsekvalifikatsiooni andmiseks on samuti vaja töökogemust. Kui komisjonile vastavaid andmeid ei esitatud, ei saa pädevuse olemasolu väita alles kohtumenetluses;

3) määruse nr 73 jõustumisega 11.10.2010 muudeti ehitamise valdkonnas tegutsemisõiguse korda. Varem kehtis nõue, et ehitamise valdkonnas tegutsemiseks on vajalik üldine kanne – ehitamine. Sellise kande aluseks sai olla kutsetunnistus ilma täpsustuste ja piiranguteta. Alates 11.10.2010 piiranguta kutsetunnistust taotleda ei saa. EhS § 41 lg 3 kohaselt võib ettevõtja registreeritud tegevusalal ise teostada töid vastutava spetsialisti pädevuse ulatuses. Seega väljastatakse kutsetunnistusi vaid vastavalt määruses nr 73 toodud tegevuste liigituse kohaselt ning igal konkreetsel juhul tuleb töökogemust arvestada vastavalt liigitusele, mitte üldiselt;

4) kaebajale edastati 17.12.2012 otsus elektrooniliselt ning 07.01.2013 paluti tema arvamust selle kohta, kas ta on otsusega nõus. Sellega anti kaebajale võimalus vastuväidete esitamiseks. Kaebaja ei avaldanud otsuse osas oma arvamust, vaid teatas 09.01.2013, et vaidlustab otsuse kutsenõukogus. Kutsekomisjoni töös on tavapärane, et kui kutse taotleja ei ole otsusega nõus, antakse talle võimalus osaleda kutsekomisjoni töös ja avaldada oma arvamust;

5) varem väljastatud kutsetunnistus kehtib kuni selle kehtivuse lõpuni. Uue kutsetunnistuse taotlemisel tuleb järgida hetkel kehtivaid nõudeid. Kutse andmise korra p 4.4 alap 2 kohaselt on taastõendamise eelduseks tööalane kompetentsus. Nimetatud kompetentsust komisjon kaalutusõiguse alusel hindabki;

6) ajal, mil kaebaja esmakordselt taotles ehitusjuht III kutset, oli võimalik oma teadmisi tõendada kutseeksami kaudu. Tänaseks on haridusnõuded kõrgenenud ja vastava hariduse

3-13-631 4(7) puudumist ei ole võimalik eksamiga asendada. Kutsekomisjon on kaebaja kutsetunnistuse pikendamisel seni arvestanud sellega, et kaebajal on kutsetunnistuse pikendamisele õiguspärane ootus. Seetõttu ei ole komisjon keeldunud ehitusjuhi kutse andmisest, vaid andnud kutsekvalifikatsiooni vastavalt töökogemusele. Kutsekomisjon paluski selle pärast kaebajal enne komisjoni koosolekut oma haridustaset täpsustada, et kontrollida, kas kaebaja on omandanud lisateadmisi.

4. Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu palus jätta kaebus rahuldamata. Vaideotsuse tegemise aluseks olnud asjaolud on kajastatud kutsenõukogu 15.02.2013 koosoleku protokollis. Kutsenõukogu liikmed kuulasid ära nii kaebaja selgitused kui ka kutsekomisjoni esindaja arvamuse. Lisaks esitas Eesti Ehitusettevõtjate Liit kutsenõukogule kirjaliku selgituse olukorra kohta. Kuna eelnimetatud koosolekul jäi kvoorum täitmata, kuulutati välja kirjalik hääletus. Hääletuse tulemusena vormistati 20.02.2013 otsus. Kaebaja vaide arutelu oli põhjalik ja igakülgne.

5. Tallinna Halduskohtu 11.04.2014 otsusega rahuldati kaebus ning tühistati kutsekomisjoni 14.12.2012 otsuse p 2 ja kutsenõukogu 20.02.2013 vaideotsus nr 6.1-9/29-5. Samuti kohustati kutsekomisjoni kaebaja 28.11.2012 avaldust uuesti läbi vaatama ning mõisteti Eesti Ehitusettevõtjate Liidult kaebaja kasuks välja menetluskulud 735 eurot. Kohtuotsuse põhjendused:

1) ehitusjuhi kutse andmine või selle taastõendamine eeldab kaalutlusõiguse teostamist. Seega tuleb kontrollida, kas kutsekomisjon on osade ehitusjuht III kutsekvalifikatsiooni tegevusalade taastõendamata jätmisel tegutsenud kaalutlusvigadeta;

2) kutsekomisjoni otsuses on keeldumise alusena viidatud kutseseadusele (KutS), kutsestandardile ning kutse andmise korrale. KutS ja kutse andmise kord eristavad selgelt kutse taotlemist ja taastõendamist. Ehitusjuhi kutse taotleja pädevusele esitatavad nõuded on sätestatud kutse andmise korra p-s 4.2, mille kohaselt tuleb tõendada haridustaset, täiendõppe läbimist ja tööalast kompetentsust. Ehitusjuhi kutse taastõendamise eeltingimused sisalduvad aga kutse andmise korra p-s 4.4 ning nõutavad on ainult olemasolev kvalifikatsioon, tööalane kompetentsus ja täiendõppe läbimist tõendavad dokumendid. Vaidlus on seoses tööalase kompetentsusega ning hariduse puudumisega. Kaebaja väidab õigesti, et taastõendamise olukorras hariduse kriteeriumist ei lähtuta. Selles osas on kutsekomisjoni otsuses tehtud oluline kaalutlusviga;

3) määruse nr 73 kohaselt ei saa enam piiranguteta kutsetunnistust taotleda, kuid sellest ei järeldu, et varasema ehitusalase kutsekvalifikatsiooni nõuetele vastavuse korral tuleks kutse taastõendamisel jätta osade tegevusalade suhtes kutsekvalifikatsioon andmata, kui tööalase tegevuse kirjeldamisel ei ole kasutatud täpselt sellist sõnastust nagu nähtub määrusest nr 73. Kaebaja on tööalase tegevuse kirjelduse vastava tabeli vormis esitanud. Sellest ilmneb küllaltki mitmekesine ehitusalane tegevus ning suur osa määruse nr 73 §-s 3 välja toodud liigitustest ja üldehitusliku ehitamise osategevustest on kaebaja tööalase tegevuse kirjeldusega sisuliselt hõlmatud. Vastustaja oleks saanud küsida kaebajalt täpsustavaid küsimusi;

4) ehitusjuhi kutse andmisel võib lähtuda määruses nr 73 toodust, kuid tööandja pädevusest või vastava registreeringu olemasolust või puudumisest ei saa automaatselt tuletada füüsilise isiku tööalase kompetentsi puudumist kutse andmise korra p 4.4 tähenduses. Määrus nr 73 võeti vastu 2010. aastal, kuid tööalase kompetentsuse näitamisel on võimalik lähtuda ka sellele eelnenud perioodist. AS Võru Hallid tegevusalade vastavus või mittevastavus määrusele nr 73 pole ainutähenduslik. Pigem seostub see äriühingu õigustega, kusjuures määruse nr 73 § 12 lg 3 kohaselt pidid varasemad registreeringud kehtima kuni nende õigsuse kinnitamiseni majandustegevuse registri seaduses kehtestatud korras. Ehitamise valdkonnas tegutseda tohtiva ja toimiva äriühingu puhul ei peaks üldjuhul olema põhjust eeldada, et

3-13-631 5(7) vajalikud tegevusload või registreeringud puuduvad, sest vastasel korral tõusetuks küsimus ehitamise seaduslikkusest. Seega on paljasõnaline kutsekomisjoni otsuse väide, et ettevõttel teatud valdkondades pädevus puudus. Järelikult on paljasõnaline ka järeldus, et kaebaja ei saanud vastavaid töid juhtida; 5) eeldades, et määruse nr 73 § 3 lg 1 p-s 1 nimetatud üldehitusliku ehitamise kutsekvalifikatsiooni andmiseks on vaja kõikide sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud osategevuste kogemust, ei ole üldehituslik kvalifikatsioon enam vajalik, sest see oleks vastava osategevuste kogumi kaudu nagunii olemas. Ilmselt ei ole tegevusalade täpse liigituse loetelu kehtestamisega tahetud tekitada olukorda, kus näiteks määruse nr 73 § 3 lg

2 p-des 10 ja 15 nimetatud tegevustes (piirete, aedade ja väravate paigaldamine, palkmajade ehitamine) töökogemuse puudumise korral ei oleks üldehitusliku ehitusjuhi kutse andmine või taastõendamine enam võimalik. Lõikes 2 on tegemist pigem näitliku loeteluga sellest, mida üldehitusliku ehitamise alane tegevus sisaldab. Seega on vastustaja teinud olulisi kaalutlusvigu ning otsus tuleb tühistada. Arvestades, et otsus tühistatakse oluliste kaalutlusvigade tõttu, ei ole vajalik hakata hindama kaebaja etteheiteid ärakuulamispõhimõtte rikkumise kohta; 6) vaideotsus tuleb tühistada põhjendamispuuduste tõttu. Lisaks on vaideotsuse tühistamine vajalik õigusselguse huvides.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

6. Eesti Ehitusettevõtjate Liidu kutsekomisjon palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega jätta VP-i kaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) õige ei ole kohtu seisukoht kaalutlusvea kohta kaebajal vastava hariduse puudumisega seoses. Hariduse puudumine ei olnud keeldumise aluseks. Keelduv otsus on tehtud töökogemuse puudumise tõttu. Viide hariduse puudumisele on tehtud seetõttu, et seda olulisem on vastav töökogemus. Kui hariduse puudumine oleks olnud keeldumise aluseks, poleks kaebajale antud ka otsuse p-s 1 nimetatud kvalifikatsiooni; 2) omades registreeringut „üldehituslik töötamine“, võib teostada kõiki määruse nr 73 § 3 lg-s

2 nimetatud osategevusi. Kui ettevõtja vastutava spetsialisti pädevus ei ole kõigi osategevuste teostamiseks piisav, tuleb ettevõtjal valida osategevused, milliste osas spetsialist pädevust omab. Kutsekomisjon on kaalutlenud, milline on kaebaja ehitustööde vahetu juhtimise töökogemus vastavalt osategevustele. Paljasõnaline on kohtu viide, et kaebaja on esitanud mitmekesise loetelu üldehitusliku ehitamise osategude liigitusest. Kaebaja on määruses nr 73 toodud 16-st võimalikust osategevusest näidanud põhiliselt teraskarkasside valmistamist, mis on hõlmatud temale antud kvalifikatsiooniga – monteeritavate ehituskonstruktsioonide paigaldamine; 3) õige ei ole kohtu seisukoht, et kaebaja on kvalifikatsiooni taotlenud põhiliselt ehitamise valdkonnas. Kaebaja taotles kvalifikatsiooni ka omanikujärelevalve tegevusaladel ja ehitusjuhtimise tegevusaladel; 4) kohus on vääralt leidnud, et kaebaja töökogemuse hindamisel ei saa lähtuda ehitusettevõtja pädevusest. Ehitusettevõtjatel on kohustus end majandustegevuse registris registreerida, ilma selleta ei ole tal õigust ehitamise valdkonnas tegutseda. Esialgu ei vajanud ehitamise registreering liigitamist, kuid eraldi registreeringut vajas omanikujärelevalve teenuse osutamine ning ehitise omaniku ehitustehniline konsulteerimine ja esindamine. AS Võru Hallid esialgne registreering oli üldehituslik ehitamine. Käesoleval ajal on äriühingul ehitamise valdkonnas registreering üldehitusliku ehitamise osategevuste alal. AS Võru Hallid ei ole omanud õigust teostada eritöid. Omanikujärelevalve registreeringut ei ole

3-13-631 6(7) äriühingul olnud. Samuti ei ole kaebaja esitanud ühtegi objekti omanikujärelevalve tegemise kohta; 5) ehitusjuhtimise ehk ehitise omaniku ehitustehnilise konsulteerimise ja esindamise kvalifikatsiooni puhul on kutsekomisjon eeldanud, et isik omab üldehitusliku ehitamise pädevust tervikuna. Kuigi kaebaja on justkui ehitusjuhtimise valdkonnas pädevust näidanud, pole ta arvestanud, et sama isik ei saa samal objektil samaaegselt juhtida peatöövõtu korras ehitustöid ja konsulteerida ehitise omanikku; 6) ärakuulamispõhimõtet pole vastustaja poolt rikutud.

7. VP palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuväited apellatsioonkaebusele: 1) õige ei ole vastustaja väide, et hariduse puudumine polnud keelduva otsuse tegemise aluseks. Otsuse sõnastus sellist seisukohta ei toeta. Pealegi ei ole kutse taastõendamisel hariduse küsimus oluline, sest kutse andmise korra p 4.4 kohaselt seda ei hinnata. Põhjendamatu on vastustaja lähenemine, et hariduse puudulikkuse korral peab sedavõrd suurem olema töökogemus; 2) otsuses tugines vastustaja sellele, et kaebaja ei oma kõigi üldehitusliku ehitamise alla kuuluvate tegevuste kogemust. Samas ei ole vastustaja täpsustanud, milliste tegevuste osas kaebajal kogemus väidetavalt puudub; 3) kaebaja tööandjal AS-l Võru Hallid oli ja on registreering ehitamise valdkonnas. Seega oli ja on AS-l Võru Hallid õigus tegutseda kõigis määruse nr 73 § 3 lg-s 1 loetletud ehituse valdkondades. Samas pidi vastustaja kaebaja taotluse lahendamisel lähtuma kaebaja töökogemusest, mitte AS Võru Hallid tegevusest või registreeringutest. Füüsilised isikud saavad kogemust omandada ka tööõigusliku suhte väliselt. Nii on kaebaja oma tööalase tegevuse kirjelduses esile toonud objektid, kus ta on teostanud omanikujärelevalvet; 4) õige ei ole vastustaja seisukoht, et kaebaja tööalase tegevuse kirjeldus näitab peamiselt teraskarkassi valmistamist. Vastustajale esitatud nimekirjas on kaebaja olnud projektijuht muu hulgas järgmiste tööde teostamisel: teraskarkasside valmistamine ja paigaldamine, moodultüüpi hoonete koos elektri-, ventilatsioonija küttesüsteemidega ehitamine, veeja kanalisatsioonining nõrkvoolutööde teostamine, katuse, seinte ja sokli ehitutööd, üldehitustööd.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Kuna apellatsioonkaebuse on esitanud vaid kutsekomisjon, ei ole ringkonnakohtus enam vaidluse all vaideotsuse õiguspärasus. Vaideotsust puudutavas osas on halduskohtu otsus jõustunud.

9. Vastustaja käsitlus sellest, mille alusel ning kuidas on ta otsuse tegemisel kaalunud kaebaja haridustaset, on küsitav. Ringkonnakohus annab esmalt hinnangu aga vaidlusele kaebaja tööalase kompetentsuse üle. Kui vastustaja on kaebaja tööalast kompetentsust õigesti hinnanud, on vaidlustatud otsus igal juhul õiguspärane. Vastasel juhul aga tuleb otsus tühistada ning vastustaja peab asuma kaebaja taotlust uuesti lahendama.

10. Pooled ei vaidle selle üle, et kutse andmise korra p 4.4 kohaselt on üheks kutse taastõendamise eeltingimuseks tööalane kompetentsus, mille tõendamiseks tuleb komisjonile esitada vormikohane tööalase tegevuse kirjeldus. Lisaks sätestab kutse andmise korra p 6, et kompetentsuse hindamisvormiks on hindamine dokumentide alusel. Kaebaja on komisjonile esitanud tööalase tegevuse kirjelduse kümnel lehel. Nimetatud dokumentidel kajastatud tööd ei hõlma vaid monoliitbetoontööde tegemist ja monteeritavate ehituskonstruktsioonide paigaldamist, mille osas kaebajale otsuse p-ga 1 kutsekvalifikatsioon

3-13-631 7(7) anti. Seal on lisaks välja toodud veel näiteks järgmised tööd: ehitise omaniku ehitustehniline konsulteerimine ja esindamine, omanikujärelevalve teostamine, moodultüüpi hoonete ehitamine koos elektri, santehniliste tööde, ventilatsioonitööde, küttesüsteemide, nõrkvoolutööde ja vee-kanalisatsioonitööde teostamisega, lammutustööd, termoisolatsioonitööde tegemine, avade tegemine. Kutsekomisjoni otsuses on keeldumise alusena viidatud üksnes sellele, et kaebaja tööandja AS Võru Hallid omab majandustegevuse registri alusel pädevust vaid üldehituslikeks töödeks ning kuna ettevõttel pädevust ei ole, ei saa kaebaja töid juhtida ning muudel töödel töökogemust näidata. Ringkonnakohus jääb 27.01.2014 otsuses haldusasjas nr 3-12-1843 võetud seisukoha juurde, et majandustegevuse registri registreeringu puudumine ei välista automaatselt äriühingu poolt ehitustööde teostamist. Samuti on võimalik, et kaebaja on töid teostanud väljaspool töösuhet AS-ga Võru Hallid. Kuigi tööalase tegevuse kirjelduses oli tööandjana nimetatud vaid AS Võru Hallid, oli vastustajal võimalik paluda kaebajal taotlust selgitada. Arvestades, et kutsekomisjoni otsusest sõltub isiku õigus teatud tegevusalal töötada, peab komisjon enne keeldumist juhtima taotleja tähelepanu taotluses esinevatele puudustele ning andma võimaluse nende kõrvaldamiseks. Taotluse puuduste kõrvaldamiseks või ärakuulamisõiguse teostamiseks ei saa pidada kaebajale 14.12.2012 otsuse saatmist ning arvamuse küsimist, kas kaebaja on otsusega nõus. Ei kutsekomisjoni otsusest ega selle edastamise saatekirjast polnud võimalik aru saada, et kvalifikatsiooni andmise haldusmenetlus on veel pooleli. Otsusel oli välja toodud vaid vaidlustamisviide – vaide esitamine kutsenõukogule.

11. Eeltoodust nähtub, et kutsekomisjon on otsuse teinud ebapiisava informatsiooni põhjal. Kohus ei saa hakata neid puudusi kohtumenetluses kõrvaldama ning ise kaebaja kvalifikatsiooni hindama. Kuna kutsekomisjoni otsuse õiguspärasus ei ole puuduste tõttu hinnatav, on halduskohus otsuse õigesti tühistanud ning komisjoni kohustanud kaebaja taotlust uuesti läbi vaatama. Apellatsioonkaebus jääb seega rahuldamata.

12. Kaebaja taotleb apellatsioonimenetluse kulude hüvitamist summas 540 eurot. Kulude kandmine on tõendatud ning kulude suurus põhjendatud, mistõttu tuleb need HKMS § 108 lg 1 alusel vastustajalt välja mõista. Vastustaja menetluskulud jäävad tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks

/allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets