3-14-51194/18 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Raili Randlane Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 27. november 2014, Jõhvi Kohtuasja number 3-14-51194 Kohtuasi D.K.kaebus isiklike asjade kätteandmisega viivitamise läbi Viru Vangla poolt tekitatud 17,22 euro suuruse varalise ja 1500 suuruse mittevaralise kahju hüvitamiseks Menetlusosalised ja esindajad Kaebaja: D.K. Vastustaja: Viru Vangla, esindaja Eve Kangro Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus osaliselt. 2. Mõista Viru Vanglalt kaebaja kasuks välja varaline kahju 6,09 eurot (kuus eurot ja 9 senti). 3. Muus osas jätta kaebus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 29.12.2014. Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 09.04.2014 koostati Viru Vanglas käskkiri nr 6-1/554-KP (tl 37), millega otsustati paigutada avavangla osakonnas paiknev kinnipeetav D.K.(edaspidi kaebaja) täitmisplaani § 22 lg 6 sätestatud ajavahemikuks ümber kinnisesse osakonda.

14.04.2014 koostas kaebaja Viru Vanglale adresseeritud kaebuse (tl 31-32), milles palus 17,22 euro suuruse varalise ja 500 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitamist seoses toiduainete riknemise ja kannatustega, millised põhjustati seetõttu, et avavangla osakonnast kinnisesse osakonda üleviimisel 08.04.2014 ei antud talle kätte isiklikke asju. 09.06.2014 otsusega nr 6-16/113-2 (tl 30) jättis Viru Vangla kahjunõude rahuldamata.

Veel on toimikusse esitatud kaebaja asjade hoiustamise, kätteandmise ja ostudega seonduvate asjaolude kohta vanglateenistuse ametnike poolt 21.04.2014, 02.06.2014 ja 05.06.2014 koostatud õiendid (tl 32 pöördel -34), nimekiri kaebaja laos olevate asjade kohta 05.06.2014 seisuga (tl 34 pöördel- 35), koopiad ostutšekkidest (tl 35 pöördel – 36) ja selgitustaotluse kohta 09.10.2014 koostatud vastus (tl 49).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED

2. 16.06.2014 koostatud kaebuses (tl 2-3) palus kaebaja isiklike asjade kätteandmisega viivitamise läbi tekitatud 17,22 euro suuruse varalise ja 1500 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitamist. Ta väitis, et 08.04.2014 viidi ta avavangla osakonnast üle kinnisesse osakonda, kuid isiklikke asju, sealhulgas hügieenitarbeid, botaseid ja toiduaineid kaasa ei antud. Need sai ta kätte alles 11.04.2014 ja siis selgus, et 17,22 euro väärtuses toiduaineid on riknenud. Mittevaralise kahju nõuet põhjendas kaebaja kannatustega, mis tekkisid tema inimväärikusele hügieenitarvete ja jalanõude puudumisest. Seejuures ta märkis, et vangla väited hügieenipaki väljastamise kohta ei vasta tõele ning lisas, et inspektor-kontaktisik käis küll 09.04.2014 korra tema juures, kuid ta ei teadnud siis kuidas toiduaineid hoitakse ja lootis, et need väljastatakse samal päeval. 16.09.2014 ja 12.10.2014 täiendustes (tl 40-41 ja 47) leidis kaebaja, et vangla põhjendused on alusetud ja otsitud ning esitas neile üksikasjalikud vastuväited. Muuhulgas märkis ta ära, et tema kahjunõude lahendamisel ei vaadatud salvestisi, et hügieenipaki saamine pole tõendatud, sest neid väljastatakse allkirja vastu ning et on avaldanud soovi sõlmida kompromiss, kuid seda ei peetud vajalikuks.

3. Viru Vangla (edaspidi vastustaja) vastuses (tl 28-29) paluti kaebus rahuldamata jätta. Seejuures märgiti, et kuigi kaebaja ei saanud kasutada isiklikke hügieenitarbeid, väljastati need vangla poolt, seda tõendab vanemvalvuri õiend ja selle koostaja ütlustes pole alust kahelda. Veel märgiti, et kuna kaebaja paigutati avavanglaosakonnast ajutiselt kinnisesse osakonda distsipliinirikkumise tõttu, polnud tegemist vanglasse vastuvõtmisega, tal tulnuks arvestada erinevaid ebameeldivusi ning lisati, et vangistusseadus annab õiguse teostada kinnipeetava isiklike asjade läbiotsimist ilma tema juuresolekuta. Vastuses nõustuti, et jalanõude puudumine võis olla ebameeldiv, kuid ei peetud tervise kahjustamist siiski võimalikuks ning märgiti, et kuna kaebaja sai 04.04.2014 avavangla osakonnas paiknedes sisseoste teha, pole tema vastavat õigust rikutud.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Kaebaja soovib kahju hüvitamist, mis tekkis väidetavalt seetõttu, et ühest vangla osakonnast teise üleviimisel viivitati isiklike asjade kätteandmisega, mistõttu tuli tal olla ilma hügieenivahenditeta, jalutada lahtiste jalanõudega ning riknesid asjade hulgas olnud toiduained. Seega vajavad lahendust küsimused, kas vastustaja vastav tegevus on olnud õigusvastane ning kas ja kui suures ulatuses sai kaebajale seeläbi tekkida hüvitamisele kuuluvat kahju.

5. Kinnipeetava isiklike asjadega seonduv on reguleeritud vangistusseaduse § 15 lg-st 3 tulenevalt justiitsministri 30.11.2000 määrusega nr 72 kehtestatud „Vangla sisekorraeeskirjas“ (edaspidi VSKE). Selle § 57 lg-d 1 ja 3 näevad ette, et kinnipeetav võib enda juures kambris, toas või laos hoida vanglasse saabumisel kaasa võetud ja vanglateenistuse vahendusel soetatud isiklikke asju kogukaaluga 30 kilogrammi. VSKE § 61 lg-te 1 ja 2 kohaselt paigutatakse kinnipeetava vanglasse

vastuvõtmisel temaga kaasas olnud asjad lattu hoiule või antakse piiranguid arvestades tema soovil kambrisse ning asjadest koostatakse ühtne nimekiri, millest peab nähtuma, kas asi on kinnipeetava käes või laos. Viru Vanglas reguleerib kinnipeetava elukorraldust lisaks veel ka direktori 23.01.2013 käskkirjaga nr 1-1/19 kinnitatud „Viru Vangla kodukord“. Selle punktid 3.1 ja 3.4 ei näe ette rohkemat, kui vanglasse saabunud kinnipeetava ajutise paigutamise enne läbiotsimist ootekambrisse oma asjadest eraldi, loa kaasa võtta soovi korral vaid hädavajalikud tarbeesemed ning asjade kandmise kinnipeeturegistrisse isiklike asjade nimekirja. Vanglasisese paigutamisega seonduvat käsitlevad sama korra punktid 3.8 ja 3.9, milledes on kehtestatud, et kinnipeetava vanglasisese paigutuse otsustab üksus ning paiknemise määrab ja otsustab vanglateenistuse ametnik määrates talle kambri, voodikoha, riiuli esemete hoidmiseks ning külmkapi riiuli või sahtli toiduainete säilitamiseks. Lisaks kehtestab kodukorra punkt 8.1.5, et teise kambrisse ümber paigutamisel peab kinnipeetav kaasa võtma kõik temale kuuluvad ja talle väljastatud asjad. Sama käskkirjaga kinnitatud „Viru Vangla Avavanglaosakonna kodukorra“ punkti 22.3 kohaselt on kinnipeetav avavanglaosakonnast kinnisesse vanglasse ümberpaigutamisel kohustatud tagastama tema kasutuses olnud vangla vara ja võtma kambrist kaasa kõik oma isiklikud asjad. Seda, kuidas täpselt tuleb toimida kinnipeetava ja tema asjadega avavanglaosakonnast kinnisesse osakonda paigutamisel, ei tulene kummastki kodukorrast, nende seletuskirjadest ega ka mistahes muust vangistusalasest õigusaktist. See aga ei saa tähendada, et avavanglaosakonnas viibinud kinnipeetava kinnisesse osakonda paigutamisel saab jätta ta mingiks ajaks üldse ilma isiklike asjadeta. Käesolevas asjas kohtule esitatu seda aga kinnitab, sest kaebaja paigutati ümber 08.04.2014, tema asjadega seonduv aga otsustati ja korraldati alles 11.04.2014. Kuna kinnipeetavale on antud vanglas kehtestatud piirangute piirides õigus ise otsustada selle üle, millised asjad soovib ta kambrisse ja millised tahab lattu paigutada, siis pole olnud õiguspärane ka see, et vangla on jätnud kaebajale kambrisse ainult plätud ja paigutanud tema teised jalanõud lattu.

6. Viru Vangla kodukorra punkti 11.3.1 alapunktides sätestatu näeb ette, et tualettseebist, majapidamisseebist, hambapastast, hambaharjast ja ühekordsetest raseerimisvahenditest koosnev hügieenipakk antakse vähekindlustatud kinnipeetavale tema taotluse alusel üks kord kvartalis. Vastav vormikohane taotlus näeb muuhulgas ette paki kätte andmise allkirja vastu. Seda, et just nii toimub see ka praktikas, on vangla IV üksuse juht selgitanud kaebaja selgitustaotlusele vastates. Käesoleval juhul väidab vastustaja, et kaebajale anti kinnise osakonna kambrisse paigutamisel hügieenipakk ning kinnitab seda temaga tegelenud vanglateenistuse ametniku poolt 21.04.2014 koostatud õiendi abil. Kuna seejuures ei ole kohtule väidetud ega tõendatud kaebaja kuulumist hügieenipaki saamisteks õigustatud isikute ringi ega ka nõuetekohane taotluse ja paki kättesaamise kinnituse olemasolu, ei saa väidet usutavaks pidada. See aga iseenesest pole veel piisav alus kaebuse rahuldamiseks.

7. Avaliku võimu kandja poolt tekitatud kahju hüvitamise üldised alused sisalduvad riigivastutuse seaduse § 7 lg 1, milles on kehtestatud, et isik saab talle tekitatud kahju hüvitamist nõuda, kui avaliku võimu kandja on õigusvastase tegevusega rikkunud tema õigusi ja kahju ei olnud võimalik vältida ega kõrvaldada haldusakti kehtetuks tunnistamise või tühistamise, toimingu lõpetamise, haldusakti andmise või toimingu sooritamise nõude abil. Sama seaduse § 8 lg 1 kohaselt hüvitatakse varaline kahju rahas ning hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu olnuks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Mittevaralise kahju hüvitamist käsitlevad seaduse § 9 lg-d 1 ja 2. Neis kehtestatu võimaldab küll nõuda mittevaralise kahju rahas hüvitamist nii tervise kahjustamise kui väärikuse alandamise korral, kuid vastava nõude saab proportsionaalselt õiguserikkumise raskuse ja süü vormi arvestamisega rahuldada vaid siis, kui on tuvastatud haldusorgani süüline käitumine, kahju tekkimine ja põhjuslik seos nende vahel. Isiklike asjade kätteandmisega viivitamine ja väljas käimiseks vajalike jalanõude lattu paigaldamine ilma kinnipeetava soove arvestamata ning sellest tulenevad ebamugavused saavad ilmselt tekitada talle kannatusi ja hingelisi läbielamisi, kuid kindlasti ei ole tegemist niisuguse väärkohtlemisega,

milline kvalifitseeruks tema väärikuse süüliseks alandamiseks. Seda, et jalanõude puudumisest ei tekkinud kahju ka tervisele, on kaebaja ise selge sõnaga oma kaebusesse märkinud. Riigikohtu ja Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika kohaselt pole iga ebamugavustunne, mida inimene kogeb tema väärikuse alandamine, selleks saab olla vaid minimaalse raskusastme ületamine. Selle hindamine aga sõltub erinevatest asjaoludest, sealhulgas kohtlemise kestusest, selle füüsilisest ja vaimsest mõjust. Käesoleval juhul pidi kaebaja olema kolm päeva ilma hügieenivahenditeta ning tal tuli jalutamas käia lahtiste jalanõudega, kuigi aprilli alguses pole ilmad veel soojad. Seega on väärkohtlemine olnud lühiaegne, see pole kaebaja enda väidetel kaasa toonud füüsilise tervise kahjustamist ning ta pole viidanud ka niisugustele vaimsetele mõjudele, mille alusel saaks toimunut minimaalset raskusastet ületavaks väärkohtlemiseks pidada.

8. Vangla ei eita seda, et kaebaja isiklike asjade hulgas olid ka toiduained, mida hoiti koos teiste asjadega vastuvõtuosakonna läbiotsimisruumis ja need võisid seal rikneda. Alus vastavas asjaolus kahtlemiseks puudub ka kohtul. Vangistusalased õigusaktid ei näe küll ette tähtaegu, mille jooksul tuleb avavanglaosakonnast kinnisesse osakonda ümberpaigutatud kinnipeetava asjad registreerida ning talle kambrisse anda või lattu paigutada, kuid arvestades „Viru Vangla Avavanglaosakonna kodukorra“ punktist 9.8 ja punkti 15 alapunktidest kinnipeetavale tulenevat õigust väljaspool vanglat asuvatest kauplustest toiduaineid osta ja vabal ajal ise toitu valmistada ning tal lasuvat kohustust kõik oma isiklikud asjad kaasa võtta, on igati mõistlik eeldada, et nende hulgas võib olla ka kiiresti riknevaid toiduaineid. Seepärast on vanglal kohustus toiduainete olemasolu välja selgitada ja korraldada nendega seonduv nii, et kinnipeetavale ei tekiks kahju. Kaebuses on selle esitaja nimetanud ära ainult talle toiduainete riknemise tõttu tekkinud varalise kahju üldise suuruse. Kohtueelses menetluses koostatud kahjunõudest selgub, et sellega peab ta silmas kümmet kohukest hinnaga kokku 8 eurot, 500 grammi vorsti hinnaga 2,20 eurot, 500 grammi hapukoort hinnaga 1,02 eurot ja viit pakki kohupiima hinnaga kokku 6 eurot. Seejuures kinnitavad vastustaja poolt edastatud ostutšekid aga, et ta on küll teinud 20.03.2014 ja 04.04 2014 sisseoste, kuid pole ostnud 0,80 eurot maksnud kohukesi ega ka kohupiima paki hinnaga 1,20 eurot. Ostude hulgas on olnud kümme glasuuritud vaniljeja kümme maasikamaitselist desserti maksumusega 0,11 eurot tükk ning kolm magusat kohupiima maksumusega 0,59 eurot tükk. Seetõttu on tema vastav varaline kahju tõendatud küsitud 14 euro asemel ainult 2,87 euro ulatuses. Ostutšekid kinnitavad ka erinevate vorstide ja hapukoore ostmist. Kuna nende kogukaal ja hind ületavad kaebaja poolt küsitu, on nõue selles osas usutavalt tõendatud. Seega on varalise kahju tõendatud suurus kaebuses märgitud 17,22 euro asemel vaid 6,09 eurot.

9. Eeltoodud järeldustel on kaebus põhjendatud osaliselt. Selle saab varalise kahju osas rahuldada 6,09 euro ulatuses. Muus osas on varalise kahju tekkimine tõendamata ning alust pole ka mittevaralise kahju nõudel. Kaebaja on kohtumäärusega vabastatud 45,52 euro suuruse riigilõivu tasumisest. Viru Vangla oma menetluskulude kohta dokumente ja taotlust esitanud ei ole, mistõttu jäävad tema võimalikud kulutused sama seadustiku § 109 lg 1 kohaselt hüvitamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane