3-14-51415/17 · 3-14-51415/17 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Raili Randlane Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 27. november 2014, Jõhvi Kohtuasja number 3-14-51415 Kohtuasi E.T. kaebus Viru Vangla poolt tervisele tekitatud 15 000 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitamiseks Menetlusosalised ja esindajad Kaebaja: E.T. Vastustaja: Viru Vangla, esindaja Agu Rillo Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta kaebus täies ulatuses rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 29.12.2014. Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 21.04.2014 koostatud kohtuotsuses nr 3-3-17-14 leidis Riigikohus Viru Vangla kinnipeetav E.T. (edaspidi kaebaja) haldusasjas nr 3-12-994 esitatud kassatsioonkaebust lahendades, et mürataseme piirmäära rikkuva muusika ja raadiosaadete järjepidavale kuulamisele sundimises seisnenud Viru Vangla tegevus oli õigusvastane ning võis kahjustada kaebaja tervist. 28.04.2014 koostas kaebaja sellele lahendile viidates vanglale adresseeritud taotluse (tl 8), milles palus hüvitada oma tervisele tekkinud 15 000 euro suurune mittevaraline kahju. 30.06.2014 otsusega nr 6-16/133-2 (tl 9) rahuldas Viru Vangla taotluse osaliselt ning määras kaebajale 50 euro suuruse hüvitise. Otsust põhjendati väidetega, et P-2 osakonna koridoris mängivast raadiost

kostunud heli tugevus võis küll mõjutada tema psühholoogilist heaolu ja selle kaudu ka tervist, kuid ei toonud kaasa elukvaliteedi permanentset langust.

Veel on toimiku juurde esitatud kaebaja tervisekaardi väljavõte kokku 92-l lehel ning omal algatusel on kohus haldusasja nr 3-12-994 materjalidest lisanud toimikusse meditsiiniosakonnas 12.03.2013 ja 15.04.2013 koostaud tõendid (tl 33-34) ja psühholoogi 16.04.2013 õiendi (tl 35).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED

2. 06.07.2014 koostatud kaebuses (tl 1-2) teatas kaebaja, et pole vangla otsusega nõus ja palus, et talle tekitatud mittevaralise kahju eest mõistaks 15 000 euro suuruse hüvitise välja kohus. Oma nõuet põhjendas ta väitega, et vangla poolt talle pakutud 50 eurot on poole aasta pikkuse tervise kahjustamise ja psühhoterrori eest põhjendamatu ja ebamõistlikult väike hüvitis. Vangla vastavat käitumist pidas ta küüniliseks, enda isikut solvavaks ja alla igasuguseid moraalinõudeid olevaks. Veel märkis kaebaja, et tema taotluse lahendamisel on mindud vastuollu Riigikohtu poolt tuvastatu ning Eesti riigi ja rahvusvahelise õiguspraktikaga analoogsetes asjades.

3. Viru Vangla (edaspidi vastustaja) vastuses (tl 20) peeti määratud hüvitist proportsionaalseks ning paluti kaebus rahuldamata jätta. Seejuures märgiti, et vanglal puudusid kaebaja kahjunõude lahendamise ajal ja puuduvad ka praegu mistahes andmed, et tema tervist oleks osakonna koridoris mängiva raadioga ka tegelikult kahjustatud ning lisati, et ühelegi reaalsele ja antud asjaolust tulenevale terviseprobleemile ei viita ta ka ise.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Käesolevas asjas on olemas haldusasja nr 3-12-994 kohta tehtud Riigikohtu lahend nr 3-3-1-17- 14, millega tuvastati kaebaja nõude põhjuseks oleva tegevuse õigusvastasus. Vastustaja on oma 30.06.2014 otsusega tunnistanud tema õigust hüvitise saamisele. Seega vajab lahendust üksnes küsimus, kas selle otsusega määratud rahasumma on piisav, et heastada kaebaja tervisele tekitatud kahju või on tal olemas alus suurema hüvitise saamiseks.

5. Avaliku võimu kandja poolt tekitatud kahju hüvitamise üldised alused sisalduvad riigivastutuse seaduse § 7 lg 1, milles on kehtestatud, et isik saab talle tekitatud kahju hüvitamist nõuda, kui avaliku võimu kandja on õigusvastase tegevusega rikkunud tema õigusi ja kahju ei olnud võimalik vältida ega kõrvaldada haldusakti kehtetuks tunnistamise või tühistamise, toimingu lõpetamise, haldusakti andmise või toimingu sooritamise nõude abil. Mittevaralise kahju hüvitamist käsitlevad sama seaduse § 9 lg-d 1 ja 2. Neis kehtestatu võimaldab küll nõuda tervise kahjustamise korral mittevaralise kahju rahas hüvitamist, kuid vastava nõude saab rahuldada vaid proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestama peab ka süü vormi ja raskust. Seega on tegemist haldusorgani kaalutlusotsusega. Kohtu volitused niisuguse otsuse kontrollimisel on piiratud. Halduskohtumenetluse seadustiku § 158 lg-st 3 tulenevalt saab ta hinnata üksnes kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt, kuid ei hinda kaalutlusotsuse otstarbekust ega teosta kaalutlusõigust tema eest.

6. Kaebaja soovib hüvitist oma tervisele tekkinud kahju eest, kuid pole kohtueelses menetluses ega kaebuses täpsustanud, mida täpselt ta seejuures silmas peab. Kohtu nõudmise peale esitatud tervisekaardi väljavõttes puuduvad sissekanded, kus nähtuks kurtmine valju muusika kuulamisest tingitud vaevuste üle. P2 osakonnas viibitud ajavahemikul 20.12.2011 kuni 21.05.2012 on kaebaja küll kaevanud mõnede tervisehädade üle, kuid kehtestatud norme ületava müraga saaks neist seostada vaid 15.02.2012, 14.04.2012 ja 12.05.2012 tuvastatud unehäireid ning 17.03.2012 kurdetud peavalu. Mõlema häda üle on ta kurtnud veel ka hiljem, kuid nende tekkepõhjust on raske tagantjärele tuvastada ning pole eriti usutav, et seda saaks seostada üksnes P2 osakonnas valitsenud

ülemäärase müraga. Kindlasti tuleks arvestada 24.05.2012 toimunud teise korruse narilt alla kukkumise ja 25.05.2012 tekkinud minestuse järgse peavigastuse ning 22.03.2013, 27.03.2013, 22.05.2013, 25.07.2013, 28.08.2013, 12.12.2013 kannetesse tehtud viidetega varasemate ohtrate peatraumade, raudlatiga pähe peksmise, aastal 2011 haamriga kuklasse saadud löögist tekkinud koljumurru, traumajärgse ajukahjustuse sündroomi ja peast leitud käbikeha tsüsti kohta. Mitmel korral on kaebaja kurtnud valu kõrvades, seda aga on seostatud keskkõrvapõletiku või kõrvavaigu, mitte norme ületava helitugevusega. 30.05.2012 viibis ta psühholoogi vastuvõtul, kuid ei avaldanud tema õiendist nähtuvalt, et P2 osakonnas valjult mänginud raadio oleks teda häirinud. Mingeid kaebusi oma tervise suhtes pole ta esitanud ka 07.03.2012, 31.08.2012, 19.02.2013, 07.06.2013, 30.09.2013, 10.04.2014 ja 01.09.2014 toimunud tervisekontrolli kokkuvõtetesse märgitu kohaselt. Tähelepanu väärivad veel meditsiiniosakonnas 12.03.2013 koostatud tõend, millest nähtuvalt diagnoositi kohanemishäire juba 22.10.2008 ja insomnia 16.03.2011 ning 15.04.2013 tõend, milles kinnitatakse, et raadiohelid ei saa olla kummagi eelnimetatud haigusnähu põhjuseks.

7. Vangla ise on kohtueelses menetluses tehtud otsuses põhjendanud P2 osakonna koridoris valju muusika mängimist ajavahemikul 08.00-20.00 vajadusega takistada üldise julgeoleku tagamise eesmärgil kinnipeetavate omavahelist suhtlemist. Riigikohus pidas lahendi nr 3-3-1-17-14 punktis 15 niisugust eesmärki legitiimseks ning vastupidist pole alust järeldada ka halduskohtul. Kehtestatud normidest tugevama heliga muusika pidev mängimine terve päeva jooksul võib kindlasti olla kinnipeetavale ebamugav ja tema tervist ka kahjustada. Antud juhtumi puhul aga ei kinnita miski, et see ka tegelikult nii oli. Seetõttu, ei ole põhjust pidada toimunut kaebaja õiguste tahtlikuks ja raskeks rikkumiseks vangla poolt ning talle määratud 50 euro suurune hüvitis saab olla igati kohane heastamaks nii lubatud mürataseme piire ületava muusika mängimisest tulenenud ebamugavusi kui varjatud mõju tema tervisele.

8. Eeltoodud järeldustel pole kohtul alust pidada kaebajale Viru Vangla poolt määratud hüvitist põhjendamatult väikeseks ning seda ta enda poolt soovitud või mistahes muus ulatuses suurendada. Seega jääb kaebus täies ulatuses rahuldamata. Kaebaja on kohtumäärusega vabastatud 450 euro suuruse riigilõivu tasumisest. Viru Vangla oma menetluskulude kohta dokumente ja taotlust esitanud ei ole, mistõttu jäävad tema võimalikud kulutused sama seadustiku § 109 lg 1 kohaselt hüvitamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane