3-14-51983/17 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1

M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Monika Laatsit Määruse tegemise aeg ja koht 27. november 2014. a, Tallinn Haldusasja number 3-14-51983 Haldusasi AS Tallink Duty Free kaebus Maksu- ja Tolliameti 01.07.2014 korralduse nr 12.2-3/007672-20 ja 26.08.2014 vaideotsuse nr 6-1/2320-2 tühistamiseks ning Maksu- ja Tolliameti keelamiseks jätkata maksumenetlust Sadama Marketi poodide kaudu perioodil 01.01.2012-31.03.2012 realiseeritud kaupade osas kuni lõpplahendi jõustumiseni haldusasjas nr 3-13- 2169 Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebaja – AS Tallink Duty Free, volitatud esindaja Helmut Pikmets Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Pille Lehis RESOLUTSIOON 1. Jätta kaebus läbi vaatamata. 2. Jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada Tallinna Halduskohtu kaudu määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) kohustas 13.09.2013 maksuotsusega nr 12.2-3/7672-19 AS-i Tallink Duty Free tasuma 2012. aasta I kvartalis käideldud pakenditelt pakendiaktsiisi 62 031,90 eurot. Tallinna Halduskohus tühistas 02.05.2014 otsusega haldusasjas nr 3-13-2169 maksuotsuse (resolutsiooni punkt 1). AS Tallink Duty Free esitas kohtuotsuse põhjenduste muutmiseks Sadama Marketit puudutavas osas ning menetluskulusid käsitleva resolutsiooni punkti 2 tühistamiseks apellatsioonkaebuse, mis on hetkel Tallinna Ringkonnakohtu menetluses. 2. MTA teavitas 01.07.2014 korraldusega nr 12.2-3/007672-20 (edaspidi ka vaidlustatud korraldus) AS-i Tallink Duty Free 20.04.2012 alustatud kontrolli jätkamisest Sadama Marketi müügikohtades realiseeritud kaupade osas ajavahemikul 01.01.2012 – 31.03.2012 ning kohustas äriühingut esitama maksuhaldurile andmed kontrollitaval ajavahemikul Sadama Marketi müügikohtades realiseeritud kaupade pakendite massi ja liigi kohta, sealhulgas

2

algandmed ning arvestusmetoodika pakendite massi leidmise kohta. Korralduse täitmise tähtajaks määrati 22.07.2014. 3. AS Tallink Duty Free esitas 17.07.2014 MTA-le taotluse 01.07.2014 korralduse täitmise tähtaja pikendamiseks kuni lõpplahendi jõustumiseni haldusasjas nr 3-13-2169 või 60 päeva võrra. MTA rahuldas 31.07.2014 otsusega nr 12.2-3/007672-22 taotluse osaliselt ning pikendas korralduse täitmise tähtaega kuni 25.08.2014. 4. AS Tallink Duty Free esitas 31.07.2014 vaide, mille MTA jättis 26.08.2014 vaideotsusega nr 6-1/2320-2 rahuldamata. Vaideotsuse põhjenduste kohaselt on 01.07.2014 korraldus formaalselt õiguspärane, kuna selles on viidatud nii faktilisele kui ka õiguslikule alusele. MKS § 56 lõigetest 1, 2 ja 3, § 60 lg-st 1 ja § 62 lg-st 1 tulenevalt kehtib maksumenetluses ulatuslik kaasaaitamiskohustus ning maksuhalduril oli seega õigus nõuda AS-ilt Tallink Duty Free dokumentide esitamist. Arvestades AS-il Tallink Duty Free lasuvat tehingute dokumenteerimise kohustust ja maksumenetluse kestust ning vaidlustatud korralduses ja 31.07.2014 otsuses märgitud (piisavalt pikka) dokumentide esitamise tähtaega (25.08.2014) on korraldus õiguspärane. AS Tallink Duty Free väide, et korralduse täitmine kõrghooajal on ebaproportsionaalselt koormav, ei vabasta teda haldusaktiga määratud kohustuse täitmisest. AS-i Tallink Duty Free seisukoha aktsepteerimine tähendaks, et tal puuduks suvel tehingute dokumenteerimise ja maksumenetluses kaasaaitamiskohustus, mis oleks aga vastuolus MKS §-ga 56 ning MKS § 57 lõikega 3. Seega on AS-il Tallink Duty Free kohustus täita seaduses sätestatud ja haldusaktiga konkretiseeritud kohustus tähtaegselt. Maksuhaldur ei nõustu, et korralduse täitmise tähtaega tuleb pikendada kuni lõpplahendi jõustumiseni haldusasjas nr 3-13-2169. Kohtuotsus haldusasjas nr 3-13-2169 on halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 176 lg 1 ja lg 2 alusel maksuotsuse tühistamist puudutavas osas (resolutsiooni punkt 1) jõustunud, kuna AS Tallink Duty Free ei ole selles osas kohtuotsust vaidlustanud ning maksuhaldur ei ole kohtuotsust üheski osas vaidlustanud. Seega puudub Tallinna Ringkonnakohtul võimalus hakata uuesti käsitlema maksuotsuse tühistamist puudutavat osa. Kuna kohtuotsus on maksuotsuse tühistamist puudutavas osas jõustunud, siis peab ja pidi maksuhaldur sellest lähtuma. Maksuhaldur on tegelikkuses lähtunudki kohtuotsuse punktist 1 ning on 28. mail 2014 maksuotsuse tagasi täitnud. Seega sai ka maksuhalduri vastavast tegevusest järeldada, et maksuotsus enam ei kehtinud. Maksuhaldur ei nõustu, et vaidlustatud korralduse täitmine enne lõpplahendi jõustumist haldusasjas nr 3-13-2169 on ebaotstarbekas. HMS eelnõu 456 SE seletuskirjas on märgitud, et otstarbekus on õigusväline realiteet. Otstarbekus tähendab eelkõige seda, mis on igal üksikjuhtumil kõige sobivam toimimisviis ning otstarbekuse kriteerium peab tagama üksnes halduse enda kasu. Haldusorganil on otsustamisõigus selle üle, mis on igal üksikjuhtumil kõige sobivam toimimisviis. Riigikohtu praktika kohaselt ei tähenda maksuotsust tühistava halduskohtu otsuse jõustumine, et maksuotsuse adressaadi suhtes ei ole enam võimalik maksukohustust kindlaks määrata ning maksuhalduril on tulenevalt MKS §-dest 10 ja 11 kohustus teha maksuotsus, kui maksumenetluses on kogutud kõik maksu määramiseks vajalikud tõendid. HMS §-st 5 ja MKS § 10 lg-st 3 tulenevalt peab maksuhaldur tegutsema kiirelt, menetlustoimingud tuleb läbi viia viivituseta ning maksuhaldur ei tohi viivitada maksu määramisega. Lisaks peab maksuhaldur menetlustoimingute läbiviimisel arvestama, et maksusumma saaks määratud enne aegumistähtaja möödumist. Täiendav viivitamine menetlustoimingute teostamisel raskendaks asjaolude väljaselgitamist maksumenetluses, kuna tehingutega vahetult seotud olnud isikud ei pruugi möödunud pika aja tõttu enam mäletada maksunduslikult olulisi asjaolusid. Seetõttu ei saa maksuhalduri tegevust korralduse andmisel pidada ebaotstarbekaks.

3

5. AS Tallink Duty Free esitas 05.06.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada MTA 01.07.2014 korraldus ja 26.08.2014 vaideotsus ning keelata maksuhalduril maksumenetluse jätkamine Sadama Marketi poodide kaudu perioodil 01.01-31.03.2012 realiseeritud kaupade osas kuni kohtulahendi jõustumiseni haldusasjas nr 3-13-2169. Kaebaja palus esialgse õiguskaitse korras peatada MTA 01.07.2014 korralduse täitmine. Kaebaja leiab, et vaidlustatud korraldus on (sh 31.07.2014 otsusega muudetud kujul) õigusvastane ning selle täitmine enne haldusasjas nr 3-13-2169 lõpplahendi jõustumist rikub kaebaja õigusi, on ebaotstarbekas ja vastuolus menetlusökonoomia põhimõttega. Vastustaja on vaideotsuses ebaõigesti kohaldanud HKMS §-s 176 sätestatud kohtuotsuse jõustumise regulatsiooni ning ekslikult leidnud, et kui kaebaja ei vaidlustanud haldusasjas nr 3- 13-2169 eraldi halduskohtu otsuse resolutsiooni punkti 1, siis on kohtuotsus osaliselt jõustunud resolutsiooni p 1 osas. Kuna halduskohtu otsus on apellatsioonastmes vaidlustatud, ei ole see veel lõplikult jõustunud. Kuigi kohus tühistas maksuotsuse maksuhalduri poolt maksuobjekti tuvastamata jätmise tõttu, ei lahendanud ta kaebust kohtuotsuse põhjendustes lõplikult, mistõttu ei saavutanud kaebaja kaebuse eesmärki ning vaidlus ei lõppenud kohtuotsuse jõustumisega. Vaidlust sisuliselt ja lõplikult lahendav resolutsioon on seotud kohtu põhjendustega, millistest peab nähtuma vaidluse sisuline ja lõplik lahendamine. Kui kohtuotsus ei sisalda selliseid põhjendusi ja on edasi kaevatud, siis ei ole kohtuotsus, vaatamata resolutsiooni formaalsele eraldiseisvusele, jõustunud ja vaidlus ei ole lõppenud. Haldusasjas nr 3-13-2169 maksuotsuse tühistamisega maksuobjekti tuvastamata jätmise motiivil ei lahendanud halduskohus kaebaja poolt haldusasjas nr 3-13-2169 esitatud kaebust, mistõttu vaidlus jätkub maksu määramise küsimustes seonduvalt pakendiseaduse (PakS) § 16 lg 4 või pakendiaktsiisi seaduse (PakAS) § 8 lg 2 p 4 kohaldamisega Sadama Marketi kauplustes müüdud kaupade suhtes, taaskasutusorganisatsiooniga sõlmitud lepingu kehtivusega kontrolliperioodil ning pakendiaktsiisi määramise aluseks olevate normide vastavusega põhiseadusele. Nende küsimuste lahendamine kaebaja kasuks välistab Sadama Marketi müügikohtade kaudu Eestist välja viidud kaupade maksustamise pakendiaktsiisiga. Olukorras, kus haldusasjas nr 3-13-2169 ei ole veel lahendatud maksu määramise lubatavuse küsimus, ei olnud kaebajal vajalik vaidlustada kohtuotsuse resolutsiooni punkti 1, kuid kaebuse sisuliseks lahendamiseks pidi ta vaidlustama kohtuotsuse põhjendused. Seega on uue maksuotsuse tegemisele suunatud korraldus ennatlik ja ebaotstarbekas. Uue maksuotsuse andmisele suunatud menetluse taasalustamine keset kohtuvaidlust haldusasjas nr 3-13-2169 ei vasta HMS §-s 5 ja MKS § 10 lg-s 3 sätestatud eesmärgipärasuse ja efektiivsuse põhimõttele. Maksumenetluse jätkamine vaidlustatud korralduse alusel tähendaks menetlusökonoomia põhimõtte täielikku eiramist ja kaebajale liigsete ebamugavuste ja kulude tekitamist. Uue maksuotsuse tegemine tähendaks kaebaja jaoks vajadust vaidlustada ka uus maksuotsus, jätkates paralleelselt ühes ja samas vaidluses kahte kohtuvaidlust. Arvestades haldusasja nr 3-13-2169 menetlusstaadiumit on kõnealuste vaidluste liitmine üsna problemaatiline. Seega tähendaks maksumenetluse jätkamine kaebaja jaoks täiendavat ajakulu maksumenetlusele ja rahakulu potentsiaalsele kohtuvaidlusele, mille perspektiiv sõltub haldusasjas nr 3-13-2169 peetava vaidluse tulemusest. Juhul, kui ringkonnakohus vahepeal rahuldab kaebaja apellatsioonkaebuse haldusasjas nr 3-13-2169, siis maksuhalduri jaoks tähendaks see seda, et ei maksumenetlus ega selle tulemusena tehtud maksuotsus ei oleks vajalikud, kuna maksu määramise võimalikkus oleks põhimõtteliselt välistatud. Maksuhaldur soovib maksumenetluses koguda tõendeid olukorras, kus poolelioleva kohtuasja tõttu ei ole teada, kas ja milliseid tõendeid peab üldse koguma. Vaidlustatud korraldusega jätkatud maksumenetlus on tõendite kogumise staadiumis (mida takistab omakorda õigusselguse puudumine poolelioleva kohtuvaidluse pärast) ega ole küps maksuotsuse tegemiseks. Vaideotsuses on jäetud põhjendamata, miks antud juhul ei tule vältida üleliigseid

4

kulutusi ja ebameeldivusi isikutele ega tule tagada menetlusosaliste õiguste kaitset. Vastustaja argument, et maksuhaldur peab menetlustoimingute läbiviimisel arvestama, et maksusumma saaks määratud enne aegumistähtaja möödumist, ei ole käesolevas asjakohane, kuna MKS § 99 lg 1 p 2 kohaselt peatub maksusumma aegumine maksuotsuse vaidlustamise ajaks kuni selles asjas tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni. Kuna haldusasjas nr 3-13-2169 ei ole veel jõustunud lõplikku lahendit, siis ei ohusta maksuhaldurit ka maksusumma määramise aegumine. Asjakohatu on ka vaideotsuse argument, et tehingutega vahetult seotud olnud isikud ei pruugi menetlusega viivitamise korral enam mäletada maksunduslikult olulisi asjaolusid. Kaebaja seaduslik esindaja on maksumenetluses juba andnud selgitusi. Samuti ei ole vaidlustatud korraldusega nõutud korduvat selgituste andmist, vaid dokumente ja müügiandmeid, mille hoidmise kohustus on 7 aastat ja mis on kaebajal olemas (arhiveeritud), kuid vajab vastustajale soovitud kujul esitamiseks täiendavat töötlemist. 6. Kohus võttis 16.09.2014 määrusega kaebuse menetlusse ja jättis kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kaebaja esitas määruse peale esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise osas määruskaebuse, mille Tallinna Ringkonnakohus jättis 30.09.2014 määrusega rahuldamata. 7. MTA esitas 16.10.2014 kaebusele vastuse. Vastustaja leiab, et nii vaidlustatud korraldus kui ka vaideotsus on õiguspärased ning maksuhaldur on õiguspäraselt jätkatud maksumenetlusega. Puudub vaidlus, et korraldus on kaebajale nõuetekohaselt kätte toimetatud ning antud pädeva haldusorgani poolt, kehtiva õiguse alusel, on sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ja vastab vorminõuetele. Kaebaja pole tuginenud sellele, et korraldus oleks motiveerimata või antud MKS 60 ja 62 sätteid rikkudes. HMS ega MKS ei näe ette haldusakti tühistamist põhjusel, et selle andmine võib olla ebaotstarbekas. Halduskohus ja ringkonnakohus on esialgse õiguskaitse taotlust lahendades nõustunud vastustaja arusaamisega, et haldusasjas nr 3-13-2169 tehtud kohtuotsuse resolutsiooni punkt 1 on jõustunud ning seda saab vaidlustada vaid teistmismenetluses, mistõttu on kaebajale tehtud vaidlusalune maksuotsus jäädavalt tühistatud. Maksu määramise aegumistähtaeg hakkas edasi kulgema, kuivõrd maksuotsus on tühistatud. Seega ei saa vastustaja viivitada maksumenetluse jätkamisega. Juhul, kui haldusasjas nr 3-13- 2169 peaks vaidlus jõudma siiski tulemuseni, et halduskohtu otsuse põhjendused olid valed ja maksuotsus oli ka muudel argumentidel õigusvastane, siis on maksuhaldur kohustatud uue maksuotsuse, juhul, kui ta käimasoleva maksumenetluse tulemusel selle väljastab, ise kehtetuks tunnistama. Maksumenetluse jätkamine on kooskõlas MKS § 10 lõikes 3 sätestatud kohustusega viia läbi menetlus võimalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt. Seda eriti olukorras, kus halduskohtu otsusega maksuotsus tühistati ja selles osas on otsus jõustunud ning pigem tuleb asuda seisukohale, et ka maksu määramise aegumistähtaeg kulgeb edasi. Maksude määramine, sh maksumenetluse jätkamine või mittejätkamine olukorras, kus on tuvastatud maksukohustuslase poolt deklareeritud andmete ebaõigsus, ei ole maksuhalduri diskretsiooniotsus. Lisaks on uue maksuotsuse väljastamise väide spekulatiivne ning mistahes haldusakti vaidlustamine ei ole haldusakti adressaadi kohustus, vaid õigus. Kulutusi, mille tekkimist peab kaebaja vältimatuks, on võimalik kaebajal vältida haldusaktide mittevaidlustamise läbi või kõrgehinnalise õigusabi teenuse kasutamata jätmisega. Isegi kui maksumenetluse jätkamine peaks päädima uue maksuotsusega ning kaebaja soovib selle vaidlustada, siis ei ole ta sunnitud kahte kohtumenetlust üleval hoidma. Nimelt on menetlusosalistel võimalik taotleda uue kohtumenetluse peatamist seniks, kui haldusasjas nr 3-13-2169 jõutakse lõpliku tulemuseni, mis muuhulgas aitab ära hoida ka täiendavate õigusabi kulude tekkimise.

5

KOHTU PÕHJENDUSED 8. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 151 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad HKMS § 121 lõikes 2 sätestatud asjaolud. HKMS § 121 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega ei ole võimalik selle eesmärki saavutada. Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta HKMS § 151 lg 2 p 1 ja HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Kaebuse eesmärki ei ole võimalik saavutada ühegi HKMS § 37 lg-s 2 nimetatud nõudega, sest kaebaja nõuded on materiaalõiguslikult perspektiivitud. Tegemist ei ole keeruka õigusliku küsimusega, mis eeldaks kaebuse lahendamist kohtuotsusega. Kohus nõustub MTA 26.08.2014 vaideotsuse põhjendustega, mis on kokkuvõtlikult esitatud käesoleva määruse punktis 4, ning HKMS § 165 lg 2 ja § 178 lg 3 alusel ei korda neid põhjendusi täies mahus, märkides vaid järgmist. 9. Kaebaja arvates on maksumenetluse jätkamine, sh temalt vaidlustatud korraldusega teabe ja dokumentide nõudmine õigusvastane eelkõige põhjusel, et 13.09.2013 maksuotsust nr 12.2-3/7672-19 tühistav kohtuotsuse resolutsiooni punkt 1 haldusasjas nr 3-13-2169 ei ole veel jõustunud. Kohus ei jaga kaebaja seisukohta. HKMS § 176 lg 1 kohaselt jõustub kohtuotsus, kui seda ei saa tähtaega ennistamata enam vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt välistab kohtuotsuse tähtaegne vaidlustamine otsuse jõustumise kuni edasikaebuse kohta tehtud kohtulahendi jõustumiseni. Otsuse osalise vaidlustamise korral jõustub otsus vaidlustamata osas. Halduskohus tühistas kaebajale koostatud 13.09.2013 maksuotsuse nr 12.2-3/7672-19 asjas nr 3-13-2169 tehtud otsuse resolutsiooni punktis 1. Kaebaja esitas kooskõlas HKMS § 180 lg 1 apellatsioonkaebuse pelgalt halduskohtu otsuse põhjenduste peale ilma resolutsiooni punkti 1 vaidlustamata. Kuna halduskohtu resolutsiooni punkti 1 ei saa kumbki pool enam vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses, on resolutsiooni p 1, millega kohus tühistas maksuotsuse, jõustunud. Seega võib maksuhaldur uuesti otsustada kaebaja maksukohustuse üle. 10. Kaebaja peab maksumenetluse jätkamist, sh temalt vaidlustatud korraldusega teabe ja dokumentide nõudmist õigusvastaseks ka selle vastuolu tõttu MKS § 10 lg-st 3 tuleneva eesmärgipärasuse ja efektiivsuse põhimõttega. MKS § 10 lg 3 paneb maksuhaldurile kohustuse viia läbi menetlus võimalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi, järgides seejuures haldusmenetluse üldisi põhimõtteid ja tagades menetlusosaliste õiguste kaitse. Kohtu arvates ei ole maksuhaldur käesolevas asjas selle sätte vastu eksinud. MKS § 10 lg 2 p 1 ja 3 kohaselt on maksuhalduri ülesandeks kontrollida maksude arvestamise ja tasumise õigsust ning nõuda sisse maksuvõlad. Kohus nõustub maksuhalduriga, et maksu määramise või määramata jätmise otsustamisel ei ole maksuhalduril üldjuhul kaalutlusõigust. Seega kui maksuhaldur on seisukohal, et kaebaja deklareeritud andmed olid ebaõiged, oli tal pärast asjas nr 3-13-2169 tehtud halduskohtu otsuse resolutsiooni punkti 1 jõustumist kohustus maksumenetlusega jätkata. MKS § 11 lg 2 alusel otsustab maksuhaldur maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse ning kogub asja otsustamiseks vajalikke tõendeid. Seega tõendite kogumisel ja maksumenetluse läbiviimisel on maksuhalduril avar kaalutlusruum. Kohtu võimalus sekkuda maksuhalduri kaalutlusõiguse teostamisse on HKMS § 158 lg-st 3 tulenevalt piiratud.

6

Maksukohustuslasel on MKS § 56-58 kohaselt maksumenetluses kaasaaitamiskohustus, mis hõlmab ka kohustust esitada maksuhalduri nõutud teavet ja dokumente. On paratamatu, et kaasaaitamiskohustuse täitmine tekitab maksukohustuslasele ebamugavusi ja võib kaasa tuua ka kulusid. Need ei ole aga praegusel juhul üleliigsed. Maksuhalduri kontroll hõlmab 2012. a esimest kvartalit, seega ei ole tegemist ülemäära pika ajavahemikuga. Kaasaaitamiskohustusest tulenevalt peab maksukohustuslane arvet pidama kõigi maksustamise seisukohalt oluliste asjaolude üle. Kaebaja kinnitusel on tal olemas algandmed vaidlustatud korraldusega nõutud Sadama Marketi müügikohtades realiseeritud kaupade ja pakendite massi ning liigi kohta, kuigi neid on vaja täiendavalt töödelda (tl 10). Maksuhaldur on kaebaja taotlusel pikendanud tähtaega teabe ja dokumentide esitamiseks. Praegusel hetkel ei ole kindel, et maksumenetlus lõpeb tingimata uue maksuotsuse tegemisega kaebaja suhtes. Kui maksuhaldur maksuotsust ei tee, piirdub kaebaja aja- ja rahakulu eeskätt vaidlustatud korraldusega nõutud teabe ja dokumentide esitamisega. Kui aga maksuhaldur peaks maksumenetluse tulemusena tegema kaebajale uue maksuotsuse ja kaebaja peab vajalikuks seda kohtus vaidlustada, saab HKMS 10. peatükis sätestatud korras taotleda asja menetluse peatamist. Kui haldusasja nr 3-13-2169 lõplikust lahendist selgub, et halduskohtu otsuse põhjendused ei ole õiged ja käimasoleva maksumenetluse tulemusena tehtud maksotsus on seetõttu õigusvastane, tuleb maksuhalduril see ise kehtetuks tunnistada. Maksumenetluse lõpule viimise otstarbekuse üle enne haldusasjas nr 3-13-2196 tehtava kohtulahendi täielikku jõustumist võib vaielda, kuid maksuhalduri võimalik ebaotstarbekas tegutsemine ei muuda aga vaidlustatud korraldust ega maksumenetlust tervikuna õigusvastaseks. Ebaotstarbekuse tõttu ei saaks kohus HKMS § 158 lg-st 3 tulenevalt vaidlustatud korraldust või vaideotsust tühistada ega maksumenetluse läbiviimist keelata. 11. Kokkuvõttes leiab kohus, et maksumenetluse jätkamine kaebaja suhtes oli õiguspärane, sest asjas nr 3-13-2169 tehtud halduskohtu otsuse resolutsiooni punkt 1, millega kohus tühistas 13.09.2013 maksuotsuse, on jõustunud. Maksumenetluse läbiviimine tekitab kaebajale ebamugavusi ja kulusid, kuid neid ei saa pidada üleliigseks. Kaebajal oli maksumenetluses kaasaaitamiskohustus. Seega on kaebaja nõuded tühistada 01.07.2014 korraldus ja keelata maksumenetluse läbiviimine kuni lõpplahendi jõustumiseni asjas nr 3-13-2169 õiguslikult perspektiivitud. Kaebaja ei väida, et vaideotsus rikub tema õigusi selle esemest sõltumatult, seega kehtivad ülaltoodud seisukohad ka vaideotsuse kohta. 12. Eespool toodud põhjustel jätab kohus HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 2 alusel kaebuse läbi vaatamata. Kohtupraktikas on tunnustatud HKMS § 121 lg 2 p 2 kohaldamist juhul, kui kaebuse menetlusse võtmise otsustamisel või pärast menetlusse võtmist on selge, et kaebuses esitatud väited ei tingi kaebuse rahuldamist, kuigi vaidlustatud haldusakt või toiming riivab kaebaja õigusi ja ka nõue on õigesti valitud, ning tegemist ei ole keeruka õigusliku vaidlusega (nt Riigikohtu määrus asjas nr 3-3-1-29-13; Tallinna Ringkonnakohtu 03.07.2014 määrus asjas nr 3-14-50381). 13. Kuna kaebus tagastatakse selle perspektiivituse tõttu, ei kuulu tasutud riigilõiv vastavalt HKMS § 104 lg 5 p-le 3 tagastamisele. Kaebaja kannab oma menetluskulud ise (HKMS § 108 lg 1 lause 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Monika Laatsit