1-14-9588/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

27. novembril 2014.a. Liivalaia kohtumaja, Tallinn Kriminaalasja number

1 14-9588 – Kohtukoosseis Kohtunik Alari Möldre Kohtuistungi sekretär

Tõlk Helen Aasma

Maksim Tšurkin Kriminaalasi MS kokkuleppemenetluses süüdistuses KarS § 424 järgi Prokuröri abi Natalja Kutepova Süüdistatav MS

isikukood: xxx; kodakondsus: EV kodanik; emakeel: vene keel;

haridus: kesk xx, koristaja; elukoht: xxx Tallinn. haridus; töökoht:

Varem kriminaalkorras karistamata. Tõkend: elukohast lahkumise keeld.

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada KarS § 424 järgi MS

ning karistada teda 3 (kolme) kuulise vangistusega.

Kohaldades KarS § 68 lg. 1 sätteid lugeda karistusest ärakantuks eelvangistuses viibitud aeg

04.10.2014.a 05.10.2014.a, s.o –

2 (kaks) päeva, mõistes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse akskümmend kaheksa) päeva.

2 (kaks) kuud ja 28 (k

Kohaldades KarS § 73 lg. 1 ja lg. 3 sätteid määrata, et mõistetud karistust, s.o 2 kuud ja 28 päeva vangistust, ei pöörata täielikult täitmisele, kui MS ei pane 3 (kolme)-aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.

Katseaja alguseks lugeda kohtu .a. otsuse kuulutamise päev, s.o. 27.11.2014

Kriminaalasi nr. 1-14-9588

KarS § 50 lg. 1 p. 1 alusel kohaldada suhtes lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist 3 MS (kolmeks) kuuks.

MS elukohast lahkumise keeld suhtes valitud tõkend –

– jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada.

Välja mõista ´ KrMS § p. 1 ja lg. 2; § 175 lg. 1 p. 4, 9; § 179 lg. 1 p. 2; § 180 lg. MS lt -de 173 lg. 1 1, 3 igusabi osutamise eest summas 96 ( alusel menetluskuludena tasu riigi õ üheksakümmend

kuus) eurot ning sundraha 532 (viissada kolmkümmend kaks) eurot ja 50 (viiskümmend)

eurosenti, (viis s.o kokku 628 (kuussada kakskümmend kaheksa) eurot ja 50 kümmend) eurosenti.

Menetluskulude tasumiseks vajalikud makserekvisiidid on kajastatud kohtuotsuse lisas olevas eraldi dokumendis (makseinfo leht).

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord:

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg. 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale

7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kaudu.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale.

SÜÜDISTUSE SISU

MS tema juhtis on antud kohtu alla kokkuleppemenetluse korras ning teda süüdistatakse selles, et

04.10.2014.a kella 19:25 ajal Harjumaal, Keilas, Tallinna mnt 5 juures suunaga keskväljakule mootorsõidukit registreerimismärgiga xxx xxx, olles joobeseisundis (alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 1,32 mg/l kohta, laiendmääramatusega +/-0,12 mg/l kohta, lõplik tulemus 1,20 mg/l kohta), millega ta rikkus liiklusseaduse § 69 lg. 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis.

Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras/ ja § 69 lg. 2 p. 1 /Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht järgmistel juhtudel: juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ ning korrakaitseseaduse § 36 lg. 1 /Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ja § 36 lg. 4 p. 1 ja 2 /Joobeseisundi liigid on 1) alkoholijoove; 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove/ nõudeid.

Seega pani toime KarS MS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

KOKKULEPPE SISU

KrMS § 245 alusel süüdistatav g prokuröri abi 13.11.2014.a MS, kaitsja Riine Lumiste nin Natalja Kutepova sõlmisid kokkuleppemenetluses kokkuleppe süüdistatavale mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes, kus vastavalt kokkuleppele KarS § 424 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatava karistamist KarS § 424 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest

3 kuud vangistust.

1 alusel arvata karistusaja hulka ning karistuseks mõista KarS § 68 lg.

päeva eelvangistust – /, seega ärakandmata karistuse osa moodustab /04.10.2014.a 05.10.2014.a kokkuleppe kohaselt 2 kuud ja

KarS

28 päeva vangistust. Mõistetud karistuse palub prokuröri abi

§ 73 lg.

3 korras jätta tingimuslikult täitmisele pööramata, kui 1, MS ei pane 3-aastase katseaja

jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

1 p. 1 alusel lisakaristuseks KarS § 50 lg. palub prokurör

m

se 3-ks kuuks. Kokkuleppe kohaselt toimunud äärata mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmi kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

Süüdistatav

MS tunnistas kohtuistungil end temale KarS § 424 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi ning kahetses toimepandut. Süüdistatav MS selgitas, et 13.11 Natalja Kutepova, tema ( ) ja .2014.a sõlmisid prokuröri abi MS tema kaitsja Riine Lumiste kokkuleppemenetluses kokkuleppe temale mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes ning et ta jääb selle juurde. Prokuröri abi selgitas samuti, et a jääb t 13.11.2014.a

kokkuleppemenetluses sõlmit ´le mõistetava karistuse liigi ja määra ud kokkuleppe juurde MS suhtes.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus kuulanud üle süüdistatava, uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis süüdistatava KarS § 424 järgi leiab, et tõendamist on leidnud MS

poolt kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine ning süüdistatava MS käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 järgi.

Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, kuulanud ära süüdistatava MS selgituse ning prokuröri abi arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisuko

aanud ning hale, et süüdistatav MS on sõlmitud kokkuleppest aru s sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Arvestades eeltoodut tuleb temale esitatud MS

süüdistuses KarS § 424 järgi süüdi tunnistada ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Taotletud karistus vastab

MS süü suurusele ning karistuse eesmärkidele.

Menetluskulud:

KrMS § 175 lg. 1 p. määratud kaitsjale makstud tasu ja süüdimõistva

4 ja 9 kohaselt on

kohtuotsusega kaasnev sundraha käsitletavad menetluskuludena. KrMS § 180 lg. 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg. 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda.

Käesolevas asjas on mene määratud k tluskuludeks aitsjale makstud tasu summas 96 eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 532,50 eurot.

Kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et ´l esineksid MS takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine temale ilmselt üle jõu. Seadusandja on määranud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud reeglina süüdimõistetu. Menetluskulusid määrates võtab kohus arvesse nii süüdistatava varalise seisundi kui ka tema taasühiskonnastamise väljavaateid. Seejuures isikule mõistetud karistuse liik ja määr ei ole iseenesest otsustava tähendusega, arvesse tuleb võtta süüdistatava sissetulekut ja varalist seisundit tervikuna (RK 3-1-1-105-12 p. 7).

Sundraha osas osundab kohus Riigikohtus väljendatud seisukohale, mille põhjal

kriminaalmenetluse üldiste kulude sissenõudmine toimub süüdimõistetutelt sundraha instituudi kaudu, mille eesmärk on see, et just menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kannab seoses oma üldise avalik õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse - toimimine ja kuriteo tagajärgede heastamine. Sundraha instituut kannab oma olemuselt seega mitte karistuslikku, vaid kompensatoorset eesmärki (RK 3-1-1-63-05).

Kohtu hinnangul ei nähtu käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest asjaolusid, mille pinnalt saaks järeldada, et kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamine käiks ´le ilmselt üle MS jõu. ´lt seadusele tuginedes välja mõista. Seega tuleb menetluskulud MS

Samas peab kohus põhjendatuks menetluskulude osas kohaldada KrMS § 180 lg. 3 sätteid ning määrata süüdistatavalt väljamõistetud menetluskulud hüvitamisele kuu jooksul. Vastavasisulise taotluse menetluskulude ajatamiseks esitas süüdistatav ka kohtuistungil. Kohus arvestab siinkohal asjaoluga, et toi omab MS kuid miku materjalidest nähtuvalt küll töökohta, tema sissetulek ei võimalda menetluskulude kohest täitmist.

Kohus juhindub KrMS § 4, 9; § 179 lg. 1 p. 2; 248 lg. 1 -dest 173 lg. 1 p. 1 ja lg. 2; 175 lg. 1 p.

p. 5; 249; 311; 313.

Kohtunik: /digitaalselt allkirjastatud/